KINOST VALIMISTENI
Vaatasin eelmine nädal kahte E.Nüganeniga seotud filmi. Reedel EtV-st "Apelsinid" ja laupäeval koos perega "1944". "Apelsinides" mängis ta mingit haledat Mogri Märti, kelle kõrgeimaks väärtuseks olid asjad-apelsinid-raha. Film ise oli psühholoogilise loogikata primitiivne propaganda, kahju raisatud ajast. "1944" oli teisest klassist, andis usutavalt edasi tolle aja reameeste, nn. hariliku inimese emotsione ja arvamisi. Ühesõnaga soovitan kõigil vaadata.
Kirjutan oma isiklikust arvamusest filmidest sellepärast, et praegu, rahvuslaste partei loomise esimesel etapil, otsime me mitte poliitikuid, vaid pigem vaimuinimesi, kellega meie arusaamad põhimõtteliselt kattuvad. Pigem on kasu mõnest kunstitudengist kui ärimehest. Loogika on selles, et jää on juba hakanud liikuma (astmeline tulumaks saab ilmselt juba reaalsuseks), ent olen täiesti nõus politoloog Rein Toomlaga, et kõik kuus Riigikogusse pääsevat parteid on põhimõtteliselt sama ideoloogiaga (kõik nad on liberaalide tüvest) ja seepärast ka mitte mingisugust põhimõttelist poliitika muutust ei tule ja eestlus mädaneb ja laguneb edasi. Eriti hale pilt on meie poliitilise eliidi tase julgeolekupoliitika valdkonnas. Samas on see otsustav ala, millest sõltub kõik muu.
Ma näen peamist probleemi selles, et kogu meie eliit ja enamik rahvast elab veel oma ettekujutuses 15...20 sajandi modernses maailmas, täna on aga 21 sajand ja uus postmodernismi ajastu!
Meie aju teatavasti püüdleb mitte ainult tunnetuse järjekindluse, kokkusobivuse poole, vaid ka valib vastavalt oma mustrile valivalt uut informatsiooni. Informatsioonikild, mis sobib olemasoleva maailmapildiga, korjatakse üles, mis aga ei sobi, seda ka ei "märgata".
Just sellise raskusega põrkasin ma kokku oma noorusepäevil kui ma võtsin eesmärgiks meie jalgpalli taastamine. Eesti poiste pähe oli taotud müüt, et eestlased jalgpalli ei mängi. Õnneks oli mul tänu Eestis tollal saadud pedagoogilisele haridusele piisavalt arusaamist ja oskusi selle tõkke ületamiseks. Täna sarnaneb situatsioon Muistse Vabadusvõitluse ajaga, kus me kaotasime vabaduse oma eliidi sotsiaalse mahajäämuse tõttu. Oli selge et vana, maakondade lõtv liit ei vastanud uue ajastu tingimustele ja me oleks suutnud ennast kaitsta vaid Eesti (kuning)riigina. Ainult nii oleks suutnud sakalased(mulgid), rävalased, harjukad jt. jääda iseseisvaks.
Analoogiline epohhi loov muutus on toimunud meie silmade all 20 saj. lõpus. Kurb on kuulata peaministri T.Rõivase demagoogilisi ja tobedaid heietusi Eesti suveräänsusest. Demagoogilisi sellepärast, et nii Refi kui IRL senise poliitika sisuks on nii poliitilisest iseseisvusest loobumine USA huvides ja majanduslikust iseseisvusest loobumine väliskapitali huvides. Tobedaid sellepärast, et postmodernses maailmas ei saa enam rääkida mitte ainult Sakala iseseisvusest, vaid ka Eesti iseseisvusest. Täna on iseseisvus võimalik vaid TSIVILISATSIOONI tasemel. Kui riik on piisavalt võimas, nagu USA või Hiina, siis võime seda samastada Tsivilisatsiooniga. Lääne ja Kesk Euroopas sellist riiki ei ole ja ainult Euroopa tsivilisatsioonina EL Impeeriumis võime rääkida sakslaste, prantslaste ja eestlaste piiratud iseseisvusest.
Ka Venemaa tänastes piirides jääb jõuetuks tsivilisatsiooni mõttes ja ta on sellest teadlik, olles astunud täiesti targa ja loogilise sammu ning asutanud EL sarnaselt Euraasia Liidu. Kuhu kuulub Ukraina? Tsivilisatsiooniliselt kuulub suurem osa Ukrainast loomulikult Vene tsivilisatsiooni. Erandiks on muidugi Lääne Ukraina. Venemaa ja ka enamiku Ukraina loomulikuks huviks on liituda Euraasia Liiduga. See läheb risti vastu aga USA plaanidele, sest tema eesmärgiks on kogu maailma valitsemine ja iga iseseisev tsivilisatsioon on seetõttu talle täiesti vastuvõetamatu. Siit ka USA poolt Obama sõnul "vahendatud" riigipööre Ukrainas ja kodusõda.
Meile on muidugi peamine Eesti olukord. Me oleme tsivilisatsiooni piiriks Venemaa ja Kesk Euroopa vahel. Seda kogu riigina, sest erinevalt riigipiirist, on tsivilisatsitoonipiir mõistetavalt laiem ala ja ei pruugi üldse kattuda riigipiiriga, nagu see on Ukrainas.
Täna oleme sarnaselt 13.saj. algusele jälle olukorras, kus saame mõjutada oma saatust, missugusse tsivilisatsiooni hakkab Eesti kuuluma: kas Euraasi või Euroopa tsivilisatsiooni.
Olen selgelt välja ütelnud ja kordan, et Rahvuslased eelistavad Euroopa tsivilisatsiooni. Kahjuks oleme me täna veel ainuke ja suhteliselt marginaalne paadike, kes sõuab vastu üldisele voolule, mis viib Eesti Euraasia Liitu. Pole tähtis, et kõik peatselt Riigikokku pääsevad parteid demoniseerivad Venemaad, tähtis on reaalne poliitika, mida nad ellu viivad ja mis paratamatult kannab meid Euraasiasse.
Euroopia tsivilisatsiooni kaitsva tiiva alla astumiseks tuleb kõigepealt tagada Euroopa geopoliitiline subjektsus, iseseisvus. Peale II maailmasõda oli Lääne Euroopa teatavasti okupeeritud USA-Briti vägede poolt ja on tänaseni poolkoloniaalses sõltuvuses USA-st. Esmane ülesanne oleks siis Eesti Valitsusel kaasa aidata Euroopa Liidul saada iseseisvaks Impeeriumiks. Kõik senised ja kindlasti ka tulevane Eesti valitsus on aga otsustavalt EL iseseisvumise vastu ja pooldab USA koloonia staatust. Viimased aga toob USA lähiaastatel ohvriks oma dollarile põhimõttel: täna sure sina, mina aga alles homme.
Tänu Debaltsevo suurvõidule on Donbass saavutanud ajutise hingetõmbeperioodi. Parimad väed kaotanud Ukrainal on paariks kuuks toss väljas. Poroshenko Ukrainast kujuneb aga Euroopa Somaalia-Dikoje Pole, kuhu EL on sunnitud oma raha puistama.
USA on saanud Ukrainas kaks korda haledalt Venemaalt vastu hambaid (Krimm ja Donbass) ja muidugi on ainsaks võimaluseks kaotuse edasilükkamiseks sõja laiendamine. Londonis pitsitatakse Vene oligarhe, et nood Putinit survestaks.Juba sooritati rituaalmõrv sümboolsel ajal ja kohas.Tapeti professionaalselt mitte kellegile vajalik provintsilinna duumasse kuulunud neoliberaal B Nemtsov (kes ta oma sõnade järgi meie "äraostmatuid" ja J.Partsu rahastas). Mis aga meile veelgi olulisem, oleme saanud ametlikult NATO rinderiigi staatuse, komandopunkti, USA sõdurid Vene piiri äärde marssima, mõttetu vanaraua Hollandist ja Ämari koos tuumapomme kandvate lennukitega.
Muidugi, kõik see täna Venemaad verest välja ei löö ja Ukraina konflikti laienemise puhul likvideerivad nad esimese asjana kerge vaevaga kogu ohupotentsiaali Baltikumis ning sõda ja materiaalsed raskused ainult liidavad venelased ühte. Samuti saavad nad suurepäraselt aru, et tegelikult otsustavad sündmused toimuvad hoopis Idas. Novembris toimus ülitähtis geopoliitiline nihe: Hiina seni strateegiline prioriteediks olnud USA ja EL asendati Venemaga, teiste BRICS riikide ja Hiinat ümbritsevate riikidega. Kuna juba paari aasta pärast on oodata Jamalist (kust tuleb põhiliselt Euroopasse suunatav gaas) põhja-lõuna gaasijuhe, mis suunab gaasi Hiinasse, siis Ukraina gaasijuhe ja Euroopa muutuvad Putinile teisejärguliseks, sest kui Euroopas on 35 gaasi vajavat miljonilinna, siis Hiinas on neid 160. OECD andemetel elas 2009a. P-Ameerikas ja Euroopas 54%maailma keskklassist ja 2030a. prognoositakse 21%. Aasia-Vaikse Ookeani regioonis on vastavad arvud 18% ja 66%.
Venemaa võit on kindel, sest sõja algtingimuseks on sisuliselt USA versus kogu maailm. Isegi Euroopa fundamentaalsed huvid on vastuolus USA omadega. Olukord oli stabiilne USA puudli rollis seni, kuni arvati, et USA suudab maha suruda iga mässukatse. Ent täna ta ei suuda toime tulla isegi Venemaaga, rääkimata siis Hiinast. Täna töötavad Putin,Merkel ja Hollande käsikäes USA poliitika vastu Ukrainas, sest see on nende kõigi huvides. Obama on oma sõjaõhutamisega jõudnud juba üsna lähedale piirile, millest ma eespool olen juba rääkinud- oma tähtsaima liitlasega sidemete olulisele nõrgendamisele.
Eesti kognitiivse hälbega eliit ajab vastandlikult suguvendade soomlaste ja ungarlaste liidritele absoluutselt rumalat ja ennasthävitavat poliitikat, sidudes end USA sõjavankri külge. Ma ei tea, kas Obamal leidub riigimehetarkust ja ta lõpetab karuoda otsa ronimise ning suudab anda tagasikäigu. Euroopa eest vastutava "F..k the EL!" V.Nulandi abikaasa R.Kagan igatahes kannatab sarnaselt meie poliitikutele kognitiivse dissonantsi all, kuna kuulutab, et tänapäevased suurriike ei ohustavat fundamentaalne oht nende füüsilisele julgeolekule (Febr.19.2015. www.brookings.edu). Ja seda tingimustes, kus USA kulutab sõjajõududele juba 15 aastat rohkem, kui kõik teised kokku! Kagan peab hiinlasi ja venelasi ilmselt ohmudeks või on seda ise. Nihutanud USA sõjaväebaasid Baltikumis vahetult Vene piirile, kuulutab R.Kagan, et Venemaa pole iialgi nautinud suurimat julgeolekut kui täna.
Õnneks on USA-s ka täiemõituslikke inimesi nagu H.Kissinger, kes "Spiegelile" antud intervjuus pooldab uue multipolaarse maailmakorra väljatöötamiseks riigimeestelt ratsionaalset vaimset pingutust, mitte aga kolmekümneaastast sõda Euroopas.
Eesti demograafiline olukord vana poliitika tulemusel paratamatult halveneb, mida süvendab ka veel EL plaanid jagada põgenikevood Lähis idast, Aafrikast ja Ukrainast liikmesmaade vahel ära. Ligi veerand sajandit neoliberalismi totaalset valitsemist Eestis on loomulikult põhjalikult õõnestanud meie rahvuslikku kollektiivset identsust. Selles mõttes on eestluse olukord otsustavalt kehvem II maailmasõja eelse ajaga võrreldes. Eestlus on täna lagunemisfaasis. Samal aja on EL ise juba astunud lagunemise eelsesse faasi ja lõpptulemuses ei saa kindel olla. Tänase lõdva riikide liiduna (nagu meie muinasmaakonnad) ei suuda Euroopa ei läänest ega idast tulenevale suurele survele vastu panna ja kaotab ka oma majandusliku iseseisvuse riismed, poliitilist suveräänsust aga pole tänagi. Olukorda võib päästa vaid kiire Euroopa Impeeriumi loomine, milleks aga enamik eliidist ilmselt võimeline ei ole. USA vasallina on meie poliitika suunatud Saksamaa-Prantsusmaa eluliste huvide vastu ja seepärast nad ei ole loomulikult huvitatud meie aitamisest kriitilises olukorras.Juba paari aasta pärast seisame me suure tõenäosusega fakti ees, et USA on sunnitud ajama juba arukamat poliitikat, mis tunnistab ka teiste suurriikide mõjutsoone. Meie eliidi rumala poliitika tulemusel oleme siis jälle, nagu 1939.a. sügisel ise end mänginud poliitilisse isolatsiooni. Nii või naa, Venemaa praeguse USA-ga vastasseisu võitjana kehtestab oma mõjutsooni oma piiride ümber. Loomulikult on see õnnetuseks USA orientatsiooniga Balti riikidele, kes täna ajavad USA vasallidena Saksamaa-Prantsusmaa vastast poliitikat. Loll saab ka kirikus peksa ja eesti rahval tuleb ka nagu II maailmasõja ajal meie eliidi lolluste eest kannatada.
Ma otsustasin esmakordselt Riigikogu valimistele mitte minna. Muidugi ka selle pärast, et pole mitte ühtegi parteid ja poliitikut, kes oleks jõudnud oma arengus postmodernismi ajastusse aga peamiselt selle pärast, et valimised on ebaausad, põhiseaduse vastased. Nimelt hiljutise Snowdeni paljastuse järgi on CIA-l (ja ilmselt ka Hiinal ja Venel ) teada meie arvutite chipide koodid, mistõttu kõik internetis toimuv ei ole salajane. Seega elektrooniline hääletamine ei ole salajane, mis on aga ausate valimiste eelduseks. Kui võõraste riikide häkkeritel on vaba tee meie ja valimiskeskuse arvutitesse, siis on nendel koodide teadmise korral võimalik moonutada ka valimistulemusi. Eesti on tänu idiootidest poliitikuile ainus maa maailmas kes E-valimisi läbi viib. Uhkus aga ajab upakile ja valimised Riigikogusse ei ole tõestatavalt legitiimsed ja rikuvad põhiseadust, mistõttu igal kodanikul ja parteil on võimalus pöörduda kohtu poole nõudega valimistulemused kehtetuks tunnistada ja uued valimised läbi viia.
Roman Ubakivi