Intervjuu 17. aprillil

laupäev, 1. oktoober 2022

MAAILMASÕJA RINNETELT

MAAILMASÕJA RINNETELT Uuel aastal (teatavasti pühitsessid juudid äsja uut aastat pühapäeva õhtust teisipäeva õhtuni. Juudid aga väärivad tähelepanu, kuna on yks vähestest rahvustest, kes on vaimselt suutnud esitada oma globaalse projekti) on hakanud selginema paljud geopoliitilised tendentsid. Nii ma ennist kiitsin Pütinit, kuna ta tegi oma riigi ja rahva huvide seisukohast väga õige sammu ja ennetades vaenlast lõi esimesena. Samas Putini kummaline kõiki sõjakunsti kaanoneid eirav relvastatud operatsioon ja liberaalse ideoloogia ja majanduspoliitika jätkamine tekitas minus suuri kahtlusi Putini võimekuses teostada revolutsiooni ülaltpoolt, nagu seda ei olnud võimeline seda tegema Nikolai II üsna analoogilises situatsioonis. Putini auks peab tunnistama, et ta ei ole sarnaselt Nikolai II ja Gorbatcvhovile naise tuhvlialune ja tahtejõuetu rämps, vaid kindla tahtega isiksus, kes suutis teha Venemaa ja iseenda huvides ajaloolise pöörde Venemaa poliitikas. Ma ei mõtle siin niipalju nelja oblasti liitmist Venemaa koosseisu, mis oli muidugi iseenesest suur poliitiline võit ja ylitähtis geopoliitiline saavutus, mille ümber peamiselt kogu meedia tähelepanu on pühendatud mõlemapoolselt. Putin läheb nüüd Venemaa ajalukku tõepoolest Püha Vladimirina , sest ta keeras Venemaa ära tema tsivilisatsioonile hukatuslikust teest, mis seisnes enda väärtustest loobumises ja sulandumises Lääne lagunevasse tsivilisatsiooni. See Venemaale hukatuslik tee sai oma esimese impulsi juba Hruštšovi ajal ja kujunes konkreetseks projektiks 70 ndate alguses Andropovi kui KGB juhi patronaaži all. Valmistati sihikindlalt ette kaadrit kapitalistliku kontrevolutsiooni teostamiseks ja nõukogude võimu hävitamiseks. Nii näiteks toimusid Leningradi lähistel vastavad seminarid hiljem reeturina paljastatud KGB kindrali Kalugini järelvalve all, kust on sirgunud ka vene rahvale kurikuulus Tsubais, kellele muuseas võlgneb oma ületuleku Moskvasse ja edasise karjääri ka Putin. Kontrrevolutsiooni ja seega külma sõja kaotamise ja Nsvl lagunemise peapõhjuseks oli Nõukogude eliidi silmnähtav degradeerumine. Nagu Primakov ütles, tahtsid nad lihtsalt elada sama luksuslikku elu nagu Lääne eliit. NSVL võit II maailmasõjas ja fantastilised edusammud hariduse, teaduse ja majanduse vallas olid muuhulgas võimalikud ka sellepärast, et rahvusliku koguprodukti osa, mis läks eliidi ülalpidamiseks, oli Läänega võrreldes tõepoolest naeruväärselt väike. Nagu konstanteeris Mikojan peale Kreeka külastamist, arvasid nad, et nad elavad luksuses, aga tegelikkuses tähendas see Kreeka inseneri keskmist tarbimise taset. Oma lojuse tasemel materiaalse ahnuse kattemyydiks leiutati alguses rahuliku kooseksiteerimise ja seejärel konvergentsiteooria ja nn. Andropovi plaan nägi ette ühinemist Euroopaga /Lissabönist Vladivastokini) ja nii muutumist maailma juhtivaks jõuks. Geopoliitika reaalsuse seisukohalt on see loomulikult debiilikute utoopiline lollus, sest võimatu on ette kujutada, et maailma võimsaim riik USA, kes faktiliselt okupeerib sõjaliselt nii Saksamaad ja Itaaliat, kontsollib kogu meediat ja kogu Euroopa eliiti degradeerrub imbetsilli pitzat reklaamiva Gorbatšovi tasemele ja laseksid seda ilma tuumasõjata rahumeeli toimuda. Kuskil eespool ma märkisin, et Putin ei suuda mõelda strateegilisel tasemel, sest on ilmne, et kui ta turngib USA rahvuslike huvide sfääri oma Balti ja muude gaasijuhtmetega, siis kaotab ta oma parima võimaliku positsiooni, mille hõivas nüüd Venemaa lolli poliitika tõttu Hiina, kes nyyd Mao järgi targa ahvina jälgib kõrgel mägedes kuidas kaks tiigrit all orus omavahel kisklevad. Aga tänane Vene eliit on seni ju järginud Gorbatšovi ja Jeltsini poliitikat, kus peatähtis on mamonna, mitte aga rahvuslikud huvid. Oma kontseptuaalse tasemega ajaloolises kõnes kuulutas Putin sisuliselt Gorbatšovi ja Venemaa senise geopoliitilise suuna ekslikuks ja nimetades Lääne ja konkreetselt USA Venemaa eksistentsiaalseks vaenlaseks lõi ta fundamendi täiesti uuele, Venemaa rahvuslikest huvidest lähtuvale strateegiale. Kokkuvõttes võib öelda, et kui varem seisnes Putini teene selles, et ta aeglustas Jeltsini aegse Venemaa vaba langemise olematusse,asendades selle aeglasema degradeerumisega, pikendades nii Venemaa hääbumisprotsessi, siis täna võib öelda, et Putin suunas Venemaa Surma teelt ellu, võiduteele. Sealjuures ta täiesti õieti alustas just vaimsest poolest, loetledes üles Venemaa uue ideoloogia nurgakivid, millele hilem on sunnitud järgima täiesti uued majandus-, haridus- jt. poliitikad. Hea lugeja võib muidugi märkida, et kas Putin ise ka aru sai, missuguse revolutsioonilise pöörde ta algatas ja kas hapude nägudega Medvedjev, Golikova jm. liberaalne eliit, kes seni on blokeerinud kõik Putini rahvuslikud projektid, on tahtlik ja suuteline sellist täispööret oma peas ja tegelikkuses ellu viima. See on tegelikult tähtis, kuid siiski teisejärguline küsimus. Kiitsin Putinit ennetava löögi andmises selle eest, et ta pani seega iseenda ja Venemaa väga kitsasse kanalisse , kus valikuvõimalused sisuliselt puuduvad: võitle või sure. Putin demonstreeris sisu ja valis võitluse tee. President Ülemjuhatajana on andnud selge käsu muuta senist hukatuslikku kurssi ja andnud selge uue ajaloolise eesmärgi - taasühendada vene rahvus. Juba 2004.aastal, esimese Maidani. Juštšenku päevil, kui Putin taganes ilma lahinguta, välendasin ma oma arvamust, et kokkuvõttes võidab selle sõja Läänega Venemaa, sest tsiteerisin Bismarcki mõütet; seni kui pole hävitatud vene rahvust, ühineb ta varem või hiljem nagu elavhõbetilgad ja pole maailmas jõudu, mi suudaks seda takistada. Tõsi, mulle võidakse viidata, et on tuhandeid rahvustundeta noori, kes pagevad Venemaalt sõjaväeteenistuse kartuses. See on tõesti liberaalne rämps, kellele on kõige tähtsam ta ise. Aga see on Putini enda senise liberaalse ideoloogia ja kultuuri-, meedia-ja hariduspoliitika tulemus, mis on tagasipööratav uue ideoloogiaga. Putin täiesti õieti arutas äsja seda probleemi Julgeolekunõukogus. Läänel on see aga palju suurem probleem. Seni pole Putin ilmutanud võimet mõelda kontseptuaalsel või isegi strateegilisel tasemel. Nii pole tal olnud selget strateegiat ka näiteks ülemjuhatajana maavägede osas. alguses oli plaan ühineda Läänega ja NATOga, USAl maaväed osutusid kõlbmatuks lähilahinguteks Aasias ja Araabia maailmas. Seepärast oli plaan kasutada kahurilihana venelasi. USA osaks jäi õhurünnakud ja raketilöögid. Seepärast määras Putin kaitseministriks mööblikaupmehe Serdjukovi. kes koos Vassiljevaga ei korraldanud mitte ainult hiiglasuure korruptsiooni, vaid ka sisuliselt lammutasid Venemaa kaitsevõime, mille tagajärgi näeme täna ka Ukrainas. Kaitsevõimet ju polnud tolleaegse kontseptsiooni järgi vajagi, sest kõik alates USAst olid ju sõbrad ja liitlased. Esialgne kainemine toimus Olympiamängude ajal, kui Gruusia loomulikult USA heakskiidul ründas Vene rahuvalvajaid ja Lõuna Osseetiat. Putin muidugi kurtis Bush juuniorile kuid tulemusteta.Putinit peteti ka Maidan II ajal ja viimati isegi Ukraina operatsiooni ajal ja kogu see sõda Ükrainas ei ole ju olnud Venemaa eesmärk, vaid võõra strateegia paratamatu järgimise tulemus, kuna senini on Ukrainas puudunud Venemaa rahvuslikest huvidest lähtuv strateegia ja jälgitud vaid oligarhide huve. Puiini ränk straateegiline viga oli kui ta pärast järjekordset enda ninapidivedamist lastes kohe märtsis ei kuulutanud välja osalist mobilisatsiooni ja muutus naeruväärseks kui Ukraina edukat pealetungi Harkovi rajoonis tähistas Moskvas vaateratta (vigase!)avamise ja saluudiga. Lääne vaenulikkuse alahindamine oli Pütini ränk geopoliitiline viga, mida täna maksavad kinni vene sõdurid oma verega. Eesti huvides on omada võimalikult adekvaatset maailmapilti väga keerulisest maailmast ja seepärast tuleb arvestada võimalikult laiade asjaoludega, kuhu kahtlemata kuuluvad ka Putini rasked vead, ent me ei tohi langeda soovmõtlemisse nagu tunnustatud John Mueller (Foreign AffairsAug.2,2022);"Kuid Venemaa praegune tsaar läheb tõenäoliselt ajalukku mitte kui Vladimir Suur, vaid kui Vladimir Loll." Muidugi on sellise hiiglauriku nagu Venemaa pööramine senisest liberaalsesse Läände sulandumise kursist risti vastupidisele ääretult raske üäesanne, seda enam , et kaptenisillal on paljudel võtmekohtadel viies kolonn. Ent pikk tee algab esimesest sammust ja kuna Putin selle tegi, siis on nüüd patriootlike jõudude käes võiduks hädavajalik initsiatiiv. Kõne maailmaajaloo tähtsust arvestades kuulasin kõnet kolm korda ja mõtlesin, kes võis sellise kontseptuaalsel tasemel kõne autor Venemaal olla. Neid on ju vaid ühe käe näppudel üles lugeda. Ilmselt ei ole see vasaku tiiva esindajate Kurginjani ja Prohhanovi stiil ja mulle kangastub A. Dugin. Seesama , keda hiljuti Mi-6 ja Ukraina luure tahtsid mõrvata koos ta tütrega Moskva lähistel. Juhuse tõttu istus A.Dugin teise autosse ja oli sunnitud pealt nägema kuidas terroriaktiga mõrvati ta silme all ta ainuke laps Darja. Darja oli filosoofia haridusega, nagu ta emagi, põhjalikult kursis Lääne Euroopa vaimse ja poliitilise eluga, spetsialiseerunud Prantsusmaale, aktiivne ühiskondliku elu tegelane ja tõusev televisioonitäht kes käis oma maailmakuulsa isa jälgedes. A. Dugin on aga Venemaale mõõtmatult tähtsam kui isegi Nabiullina poolt Läänele kingitud 375 miljardit dollarit. Minu piiratud silmaringis , mis hõlmab vaid Lääne ja Venemaa tsivilisatsioone (minu teadmised Hiina , India, Pärsia jt.tsivilisatsioonidest pole märkimisväärsed) on ta vaimsuse tipp, renessansi ajastu ideaal, kelle mõte ja tegevus hõlmab nii religiooosse kui filosoofilise tasandi, kes on Vene geopoliitika isa, kaasaegse Euraasia teooria elluärataja, vastavate ühiskondlike organisatsioonide looja ja aktiivne osavõtja ka rohujuuretasemel toimuvatest patriootlikest üritustest, millest viimane maksis ta tütre elu. Paljud Venemaa vaenlased arvasid, et tütre surm murrab ta vaimselt, ent eksisid rängalt.Läänes on veel jäänud väga kõrgetasemilisi spetsialiste, ent nad on reeglina väga kitsa suunitlusega, A.Dugin on aga lausa entsüklopeedilise haritusega loomehing, kes suudab valgustada Venemaa teed tulevikku. Youtubis on tema kontseptuaalsel tasemel väitlus silmapaistva Neoliberaalse ideoloogia esindaja Levyga, kes tõsiste argumentide puudumise tõttu oli sunnitud laskuma labasesse demagoogoiasse. Dugini võit nokaudiga. Teda austas ka ehkki vastasena Bezezinski, kes ennem surma tajus, et ta Venefoobiline kurss kisub kiiva ja kurtis, et tema terminoloogiat kasutavad spetsialistid ja eliit ei saa aru tema kahtlustest. Temaga kohtunud Dugin oli muidugi eelisseisus, sest ta tunneb Lääne filosoofiat (ja mitte ainult Lääne ) nagu oma tagataskut Platonist Heideggerini. Ühesõnaga tegemist on meie ajastu suurvaimuga ja kui Putin on alustanud temaga koostööd, siis on see võidu kindlustamine, sest see tähendaks Kremli ülekaalu vaimses vallas võrreldes Läänega. mis on otsustava tähtsusega. Lääne Venemaa spetsialistide kvaliteet on silmnähtavalt alla plintust laskunud ja Lääne ekspertide A.Dugini iseloomustamine kui Putini ajust on siiani teadaolevalt Venemaa õnnetuseks selgelt ebaadekvaatsed. Putin on küll tühjuse täitmiseks kasutanud Dugini poolt ühiskondlikku teadvusse toodud termineid kuid seni pole nad teadaolevaltki kohtunudki ja Putin pole ta nime kordagi maininudki ning Dugin vallandati Moskva Riiklikust Ülikoolist Putini terava põhimõttelise kriitika pärast kui oligarhide huvides peatati Donetski miilitsa võidumarss 2014. aastal mille järel Putinit veeti järjekordselt ninapidi 8 aastat Minski lepetega. Ka on Dugin avaldanud raamatu "Putin protiv Putina" kus ta kritiseerib Putini ebajärjekindlust ja iseloomustab teda kui üleminekuaja nähtust, kes ei ole võimeline viima Venemaad tõusuteele. Küll aga on Dugin soojades suhetes Erdoganiga ja suur autoriteet Türgi kindralitele ja Vene Kindralstaabile. Minu hinnangul ei vasta tänane Venemaa valitsussüsteem absoluutselt eesseisvatele ülekoormustele kokkupõrkes NATOga ja siin oleks Dugin muidugi hindamatuks uue süsteemi aluspanijana. Dugin on avaldanud ka ka raamatu "Neljas poliitiline teooria", kus ta on paika pannud Venemaa tsivilisatsioponile sobiva poliitilise susteemi põhimõtted Lääne tsivilisatsiooni klassikalise kolme asemel. Ma muidugi ei väida, et Dugin on eksimatu, minulegi oma mättakese otsast vaadates tundub, et tal on seal arutluses sees vähemalt kolm viga, ent tegemist on fantastilise töövõimega ,maailma vaimutippu kuuluva ja lisaks veel siira Venemaa patrioodiga on minu arvates väljaspool igasugust kahtlust ja Putini suur viga on ilmselgelt selles. et ta ei ümbritse end mitte kaasaegse Venemaa talentidega, vaid suures osas viienda kolonni degenerantidega. Teine Putini (ja muidugi eliidi, keda ta esindab) suur viga seisneb selles, et ta ei tunne oma vastase eliiti ja ei oska ette näha tema käitumist. Venemaa ilmne soov on vältida otsest kontakti Läänega ja ise vaadata pealt kuidas USA ja Hiina omavahel sõdivad. Ent heade kavatsustega on sillutatud põrgutee ja tegelikult Putin oma käitumisega on seni kogu aeg tahtmatult provotseerinud tegelikult Lääst ründama just Venemaad ja nii jätkates terendab ees tuumasõda. Kõik NSVLs kõrghariduse saanud inimesed nagu Putin teavad kuskil kauges mälusopis, et marksisdmil oli kolm allikat, milleks üheks oli klassikaline Saksa filosoofia, kus aukohal oli Hegel. Mul on aga kuri kahtkus, et Putin ega Vene eliit pole Hegelit teoseid lugenud. Aga Hegeli Antrotoopne teooria ütleb, et inimesed jagunevad kahte liiki: on isanda vaimulaadiga ja on orjad. Minu elukogemuse järgi on see tõepoolest nii, ent antud juhul pole sel üldse tähtis, kas mul on õigus või mitte. Tähtis on, et selles on absoluutselt veendunud Lääne eliit ja kes isandana ei käitu, visatakse Lääne eliidist välja. Lääne eliidi silmis oli NL ja tänane Venemaa eliit orjad, kes läätsesüsteemi eest müüsid maha sotsialismileeri ja alandlikult palusid isandate ukse taga koputades võtta neid Lääner valdusse, et karjääri lähedal onnikeses teenida ülevaatajatena truult isandate huve tooraineripatsitena ja vastutasuks saada luba tassida oma vara ja pered-armukesed karjäärist kaugemale, isandate otsese võimu alla. Isandate silmis on NL-Vene eliit sulid ja vargad, kellega isandal ei sobi ühe laua taga istudagi. Nad on ilmselgelt sulid, sest nad teesklesid rahva ees kommuniste, samal ajal pürgides kapitalistideks saada. Nad on vargad, sest nad varastasid oma taskutesse üldranvaliku vara. Isandad aga ei sulitse ega varasta, vaid võtavad kõik avalikult isanda õigusega tehes selleks neile sobiva seaduse või reeglid. Isanda õiguse saamiseks ja säilitamiseks peab isand iga hetk valmis ka surema ja tapma. Ükski suli ega varas ei ole valmis "märjale teole"astuma, võite küsida kriminaaljälituse töötajatelt. Jah, Lääne eliit koosneb röövlitest, kes on aga taganud oma orjadele palju parema elukvaliteedi kui põhiliselt taskuvarastest koosnev Vene eliit. Seepärast Lääne eliit, saades aru, et aeg ei tööta nende kasuks( BRICS maade SKP on juba suurem kui G-7 ja Hiina asevälisminister irvitas, et Lääne blokaadiga Venemaa vastu on ühinenud vaid 15% maailma elanikkonnast), on vastaseks kuulutatud maade hulgas ainuke maa, kelle eliit koosneb valdavalt orjadest Venemaa, seega kõige kergem ja maavarade poolest kõige rasvasem suutäis. Täiesti mõtetu on ju alustada sõda kasvõi vast nõrgima- P-Korea vastu kui Kim väljsaadetud kolmele lenukiemalaevade löögigrupile saatis kohe vastu kümmekond viletsat allveelaeva, kelle esiotsa oli asetatud aga vesinikupomm, mida kamikadzsdest koosnev meeskond oli valmis lõhkama USA laevade või rannikute lähistel, peale selle nende kontinentidevahelised raketid. USA võib küll Kimi koos Koreaga maapinnalt pühkida, kuid kannataks ise talumatut kahju. Tuli lahingugrupid tagasi kutsuda. Ka Psühholoogilist survet ei saa avaldada, sest Kim demonstreerides, et ta ei karda surma, mõõdab kohe viiekordselt tagasi. PUtin agaalustas oma spetsoperatsiooni hirmsate hoiatustega Lääne vahelesegamise korral. Lääne ekspertide prognoos oli, et Ukraina ei pea vastu üle paari nädala. Ameerika algne plaan seisnes selles. et peaülesanne on sundida Saksamaad ühinema Venemaa vastaste sanktsioonidega, lõigates nii ara ta odavast Vene gaasist ja nii viia pankrotti SAksamaa tööstus ja sundida teda soovitavalt koos personaliga viima tehnoloogia, kapitalid ja tootmise üle USAsse. Siit ka otsus õhkida Venemaa Gaasitorud. Diversiooniüritus oli ka Mustal merel Türki viiva gaasijuhtmega. Paralleelselt on edukalt loodud Sanitaarkordon Poola ja Balti jt. riikide näol Saksamaa ja Venemaa vahele. Ukraina pidi lihtsalt Venemaale võimalikult palju kahju tekitama, keegi ei olnud arvamusel, et Ukrainal oleks vähimatki võidulootust. Tuli aga välja, et Venemaal polnud kavaski tõsiselt sõdida, Toimus mingi täiesti mõtetu kõiki sõjakunsti kaanoneid eirav sõjaretk , kus kehvasti relvastatub Donetski miilitsad pandi ründama kaheksa aastaga rajatud kolmekordse betoneeritid kaitsevööndeid, mida kaitsesid kahekordse ülekaaluga elavjõus Ukraina eliitväed. Minu hinnangul oli Putini sõjapidamise viis tänaseni prantslase ütluse järgi hullem kui reetmine, see on viga. Põhitegevuseks oli salajased ja mitte oligarhide vahel kauplemised. Venemaa transpordib siiani gaasi talle sanktsioonid ja praktiliselt sõja kuulutanud Euroopale läbi Ukraina kulgeva gaasijuhtme , makstes üle milardi Ukrainale tasu selle eest.-Oligarhide kasum on tänini olnud tähtsam kui eksistentsiaalne sõda Lääne vastu. PUtini otsus loovutada platsdarmid Kiievi. Sumõ ja Tšernigovi lähistelt oli sõjalises mõttes katastroof ja sisuliselt rahvuslike huvide reetmine sest Läänele sai selgeks, et mingit välksõda polegi Venemaa plaanis ja on mõtekas hakata varustama Ukrainat rohkem relvadega ja aidata väljaõpetada uusi mobiliseerituid. Lisaks veel luureandmed sputnikutelt mida USA venelastest peajagu parem lahingjuhtimissüsteem võimaldas reaalajas USA kindralitel lahinguoperatsioone juhtida. Hakati samm-sammult kompama Putini nn. "punaseid piire" mis osutusid venivaks nagu tatt ja mitte mingit lubatut rünnaskut otsusre vastuvõtmiste keskustele pole tänini toimunud. Kogu sõja keskel on Vene eliit seni demonstreerinud oma orjalikku mentaliteeti. Juba on rünnatud paaril korral Kurski aatomielektrijaama, Belgorodis on inimohvrid , rääkimata Krimmist ja ka täna hukkuvad mitte ainult sõjaväelased, vaid ka tsiviilisikud Lääne pommide all. Täielik rumalus on Medvedjevi avaldus, et Venemaa teeb kõik selleks , et ära hoida tuumasõda. Seetähendab Lääne eliidile seeda. et neil on vabad käed, ja Neil pole midagi karta. Lääne majanduslik ja konventionaalsete jõudude potentsiaal ületab tunduvalt Venemaa oma ja ainus viis murda Lääne usku, et venemaa eliit on orjameelne ja võiduks piisab vaid otsustavalt Venemaad rünnata. Just nii strateegilistes ja ka taktikalistes Tuumajõududes on Vernemaal ainuke paremus Lääne ees ja kui nad seda ei julge oma orjameelsuses kasutada Lääne vastu , siis nad kaotavad sõja ja oma tsivilisatsiooni. Probleem ongi nüüd selles, et näiteks Biden ei saa aru venelaste sogasest mentaliteedist, põlgab siiralt Putinit, kes tema silmis on kaks korda järjest orjalikult alla neelanud rängat süüdistused enda ja seega oma riigi kohta. Kui Vene eliit pärineb orjadest, näeb välja kui ori, räägib kui ori ja käitub kui ori, siis Lääne eliidi seisukohast ongi nad põlastusväärsed orjad keda on väga kerge ära osta, petta, või ka otseselt sõjas põgenema sundida või maha nottida. Briti eliit ei karda ka Moskva lähedal terroriakti sooritada, hävitades Venemaa vaimupositsiooni, sest nad on täiesti kindlad, et Venemaa eliit on Putini sõnade järgi "vastutustundlik" ja tuumalõõki Londonile ei järgne. Seepärast on täna Maailm tuumasõjale palju lähemal, kui minu nooruse päevil, kui koolis õpetajad hirmust valgete nägudega ringi käisid nn. Kariibi kriisi ajal. Venemaal pole loomulikult mingit mõtet Ukrainas tuumarelva kasutada, ent senist orjameelne poliitika ei kaitse neid Lääne provokatsioonide eest. Kui anglosaksid julgevad õhku lasta Vene gaasitorusi ja süüdistada selles Venemaad ennast ja Venemaa vastus piirdub taas Putini naeratusega, siis on täiesti loogiline, et järgmiseks sammuks on taktikalise tuumapea lõhkamine Ukrainas ja süüdistamine selles Venemaad. Igatahes ettevalmistus selleks Lääne meedias on täies hoos.Venemaa oma orjameelsde abitusega on laslnud kinnistuda töökindlal algoritmil, mis võimaldab neid süüdistada fantastiliste jaburdustega, nagu Skripalite ja avalnõi mürgitamine massihävitusrelvana kasutavva närvigaasiga koos patsientide imepärase tervenisega kuni süüdistusega, et ta pommitab tema enda valduses olevat tuumaelektrijaama. Viimane võimalus vältida uue maailmakorra nimel peetavat sõda Venemaa territooriumil oli Putinil paari aasta eest kui liitriigi Valgevene vastane "valitsus"eesotsas mingi koduperenaisega loodi Leedu territooriumil mis oli selge casus belli. Mõni võib olla arvab, et tegin nalja kui kirjutasin, et ainuõige vastus oli okupeerida vastusena Leedu ja sellega väljuda Lääne strateegia stsenaariumist. Tollal oli ylisoodne moment tõestada, et Venemaa on tõepoolest valmist kaitsma enda suveräänsust kõigi vahenditega, sest USAs toimusid presidendivalimised ja kandidaat, kes oleks teatanud, et ta viib USA ennasthävitasse tuumasõtta mingi ameerika valijale täiesti tundmatu Leedu pärast, oleks kindel kaotaja. Meenutan, et NATO viies artikkel KOHUSTAB vaid alustama konsultatsioone, VÕIMALDAB. aga EI KOHUSTA alustama sõda. Selline Putini käik oleks päästnud Venemaa ja Euroopa muutumist sõjatandriks ja sõjategevus oleks puhkenud Hiina rindel. Aga oleks on paha poiss ja maailmasõja tandriks on jälle Euroopa ja ka Eesti. Täna on Lääne eliit täiesti kindel. et mingi varaste punt, kes on Vene eliit, mingil juhul ei ründa Läänes asuvaid oma losse ja perekondi aatomrelvaga. Seepärast on ka Suurbritannias upitatud võimule psühhopaat Liz Truss. kellelt võib oodata mitte ainult terroriakte Moskvas ja gaasitorude õhkulaskmist. Kokkuvõttes võib tõdeda, et Euroopa rindel on oodata Venemaa tugevnemise tendentsi ja sõja iseloomu muutumist Ükrainas. Sest isegi juhul kui Putin oma kõnes tegi suure sammu õiges suunas ja kohe toimub paar pisikest sammu vastassuunas, et tegelikult seista kokuvõttes paigal, pole sõna varblane ja teda tagasi võtta ei saa, nagu ütlevad venelased ning Sõda sunnib natsionaliseerima eliiti ja sõjatules karastunud inimesed on selleks vägagi sobivad. Mis puutub Euroopasse, siis on selge, et ilma Vene gaasita haihtub kogu senine heaolu nagu suits ja Saksamaa deindustraliseerub väga kiires tempos. Tööstuslik inflatsioon on täna seal 45%, mis mõne kuu pärast jõuab tarbijahindadesse. Eesti panga- ja majandusanalüütikud, kes prognoosivad meile mingit majandustõusu aasta- paari pärast ilmutavad oma täielikku ametialast ebakompetentsust. Euroopa allakäigu mõrudaid vilju saame me ise omal nahal tunda lähitulevikus ja mul pole mingit tahtmist valusates haavades sorida. Samas me ei tohi unustada, et peamine uue maailmariigi liidripretendent on Hiina. Hiina eliit erinevalt Vene omast austab ja tunnustab, ehkki samas ei sulge silmi tema vigadele, oma lähiajaloo tähtsaimat riigimeest, kelleks oli Mao. Mao on aukohal Hiina ajaloos ka ainuüksi kahel põhjusel. Kõigepealt ta päästis hiina rahva sõna otseses mõttes vaimsest ja füüsilisest surmast. Nimelt oli Hiina Rahvavabariigi asutamise hetkel "tänu" Läänele tubli pool rahvastikust lootusetult narkosõltlased. Tänaseks on see eksistentsiaalne probleem likvideeritud. Teiseks, mis on eriti oluline täna, Mao lõi teoorias ja praktikas Hiina geopoliitilise mudeli, ku erinevalt Lääne geopoliitikast, kus võitlevad KAKS vastandlikku jõudu (Maa- ja Merejõud) on KOLM jõudu, mis peegeldab palju adekvaatsemalt tänast olukorda maailmas (kolmnurk USA, Hiina , Venemaa). Hiina on jälginud Mao geopoloiitilist doktriini ja on selles mõttes kindlalt võidupositsioonis - kaks jõudu Hiina ja Venemaa ühiselt USA vastu ja kui Venemaa ja USA avalikult konfliktis olles teineteist nõrgestavad, tugevdab Hiina rahulikult oma potentsiaali ja on suurim jõud kolmest, kes dikteerivad lõpeks uue maailmakorra reeglid. Palju kära tekitanud Pelosi reis Taiwanile , millele järgnes elav arutlus Lääne meedias, kas vastuseks Hiina ründab kohe Taiwani oli minu meelest palju kära mittemillestkist. Nagu ma eespool märkisin, on hiinlastel Läänest erinev geopoliitiline mudel ja tegutsemisviis. Kui Lääne geopoliitika on nagu malemäng, kus notitakse vastase malendeid, siis hiinlaste rahvusmäng GO, kus kedagi ei notita, vaid võetakse võimalus vastasel tegutsemiseks. Näiteks on Lõuna Hiina meri, kus kunstlike saarte jm. abil on juba täna USA laevastiku opereerimine praktiliselt enesetaplik. Ka Taiwani taasühendamine ei toimu minu arvates Lääne malli kohaselt, kus peaosa on võimsal sõjalaevastikul lennukitel,rakettidel jne. Ma kujutan endale ette, et ühel päeval, kasvõi aasta pärast kui USA on jõudnud Chipide tootmise tehnoloogia Ameerikasse ümber kantida, ühel tuulevaiksel päeval, soovitavalt mingil rahvuspühal, täitub Taiwani väin 40-70 000 kaluripaadi, kaatri , pargasega kus on tsiviilriietuses inimesed koos mitte pommide, vaid riisiviinaga täidetud kannudega ja maanduvad kuskil Guomindangi kindrali valitsemisalas olevas sadamas või kaldaribal ning sajad tuhanded maabunud panevad koos saareelanike ja sõduritega pösti vägeva peo koos draakonite, saluudiga jne. Hiina on liider ka Sanghai Koostööorganisatsioonis, mille uksele juba koputab isegi Türgi ja mis on veenev antipood NATOle. Viimane kogunemine Samarkandis oli väga tähtis, sest kampa on löönud ka India. Mul ei ole infot, milles seal tegelikult kokku lepiti, kuid intuitiivselt aiman, et tegemist oli ülimalt tähtsate otsustega, mis puudutavad tulevast maailmakorda. ma ei välistaks isegi võimalust, et jutt võis olla dollari asendamisest uue rahvusvahelise valuutaga. Igal juhul on juba ilmselge, et peamine geopoliitiline tendents tänapäeval seisneb USA ja kogu Lääne võimsuse üha kiirenevas murenemises ja XXI sajandil ei ole inimkonna juhtivaks jõuks enam USA ja Lääs. Peamine oht inimkonnale seisneb selles, kas käimasolevas maailmasõjas õnnestub vältida tuumasõda või mitte. Kahjuks eitavalt vastata sellele kindlalt ei saa. Roman Ubakivi