U S A - V E N E M A A 2:0

USA - VENEMAA 2:0 Vaadates täna sebimist Bideni Venemaa ja Putini demoniseerimise ja sellele järgnenud kohtumiskutse ümber, meenub mehhanism, millega aidati väljast kaasa NSVL lagunemisele. Kontrrevolutsioonilise Nõukogude võimu hävitamise ja kapitalismi restauratsiooni peapõhjus oli muidugi sisemine: parteinomenklatuuri täielik degenereerumine. Biden astub Reagani jalajälgedes, kes algselt kuulutas Venemaa kurjuse impeeriumiks, kruvis sõjalise pinge haripunkti ja siis öli valmis lahkelt kõigi üle läbirääkima ja kokkuleppeid saavutama. Seda loomulikult eeldusel, et NSVL töestab, et tal pole kurjuse impeeriumile omaseid pahasi kavatsusi ja tuleb vastu Lääne huvidele. Laia profiiliga traktoristile ja kombaineri ning ta nõuandjate ettekujutuses oli ta Lenini kaliibriga isiksus, kes vallutab kogu maailma "uue Mõtlemisega" , kus loomulikult ei saanud kohta olla elementaarsel geopoliitilisel haritusel ja rahvuslikel huvidel. Vene eliidi vaimne degerantsus saavutas kliinilise idiotismi taseme, kui nende välisminister Kozõrev palus USAl formuleerida Venemaa rahvuslikud huvid. Järgnesid Malta lepped ja varsti võis endine Moskva parteiorganisatsiooni juht ja poliitbüroo kandidaat kommunist Jeltsin Washingtonis Senatis uhkelt deklareerida, et kommunistlik iidol on lõplikikult põrmu paisatud. Seega jälgib Washington juba oma effektiivsust tõestanud maatritsat ja oldaks siiralt üllatunud kui see mis õnnestus NSVL lagundamisel, ebaõnnestuks Venemaa lagundamisel. Põgusalt vaataksingi siis allpool kui õigustatud on Washingtoni ootused. Alustame USAle soodsatest eeldustest. Eelkõige eliit, on palju läänemeelsem. Andropov oma konvergentsiprojekti raames muidugi hoolitses kaadri ettevalmistamise eest. Nii valmistas reeturist KGB kindral Kalugin Leningradi lähistel kursustel ette nn. mladoreformaatoreid eesotsas Tshubaisiga ja parteinomenklatuuri eesotsas olid Gorbatshov, Jakovlev ja Shevardnadze jne., ent oli ka selge vastandlik ja vast veelgi arvukam kaader. Riigiaparaadis olid siiski ülekaalus nn. vana kooli, riiklikult mõtlevad inimesed. Täna on pilt USAle palju soodsam. Nõuka ajaga võrreldes kolmekordseks vohanud (nagu Eestiski!} riigiametnike hulk on täiesti mõistusevastane, kuna valitseva liberaalse ideolioogia järgi peab olema minimaalne riik, mida juhib plaanimajanduse asemel turu nähtamatu käsi. Probleem on selles, et ametnikud ei teeni riiki, vaid on mitmekordselt dubleeritud vastavalt klannde arvule ja ametnike peamiseks ülesandeks on tagada rahavool riigieelarvest vastavalt oma klannile. Putin astus täpselt Gorbatschovi jälgedes, soostudes kõnelema Bideniga telefoniga, eeltingimuseks seadmata, et Biden tühistaks ja heastaks äsja Venemaa ja tema isiku kohta tehtud äärmiselt räige avalduse. Kui Putin ei austa iseennast, siis pole ka mingit põhjust loota, et teised teda austavad teisiti kui "austati " Gorbattshovi ja Jeltsinit. Seega USA on teinud sammu võidule lähemale ja seis on 2:0 USA kasuks. Venemaa on vaikselt päri, et riiki juhivad roimarid. Ja mille poolest erineb tänase Väliskomisjoni juhi Kosatshovi vaimne tase Florida pensionäri Kozõrevi omast, kui ta väidab, et Biden ei kavatsenudki midagi halba Venemaa kohta öelda, ta polevat lihtsalt küsimust õieti kuulnud?! Samas pole vähimatki kahtlust, et päev pärast Bideni intervjuu salvestamist avaldatus on kõik pisiasjadki täpselt paika pandud. Täna on läänemeelsete globalistide hulk patriootidega võrreldes märgatavalt suurem kui see oli NSVL ajal: Sama võib öelda ka Venemaa vastaste mittetulundusyhingute, agentide ja möjuagentide suhtes. Peamine Venemaa miinus võrreldes NSV Liiduga on aga kontseptuaalsel tasandil, millest kasvavad vältimatult välja ka müriaad väiksemaid hädasi - Venemaal puudub oma projekt, oma mäng. Punane projekti hüljati ja liituti USA globaalse projektiga. See tähendab, et Venemaal erinevalt NSV liidust ei saa olla põhimõtteliselt liitlasi. Mis mõte on kasvõi Vagevenel hakata USA sulase Venemaa popsiks kui on võimalus saada peremehe sulaseks? Rääkimata Venemaa reeturlikusest oma truude liitlaste, kasvõi Saksa DV seltsimeeste suhtes. Honeckeri saatus jääb Venemaa häbiplekiks sajanditeks. Ka Lukashenkol oleks kergemeelne usaldada Venemaa eliiti, kes oma enamuses on ju Andropovi-Gorbatschovi idee järgijad. Ka kompartei poolt juhitud ja sotsialismi ehitava Hiinaga ei ole liberaalse USA globaalse projektiga liitunud Venemaal ühiseid väärtusi ja seega tihedat liitu. Putin on hakanud aru saama, et USA projekt on perspektiivitu ja on vaikselt hakanud kurssi muutma. Ent selleks tuleks puhastada eliit kompradoorlastest, nagu seda Stalin 1937,a. tegi, milleks Putin muidugi vöimeline ei ole. Mul loomulikult ei ole salajast informatsiooni ja võin otsustada vaid sarnase info põhjal, nagu Platoni kuulsa koopa elanik, kes näeb kaljuseinal vaid väljas põleva lõkke kuma saatel tantsivate inimeste varje. Lavrovi ebaõnnestunud visiidi järgi Hiina, kus ta tagajärjetult kutsus ühiselt loobuma dollarist, teen ma järelduse, et Hiina ja USA on juba teinud vastastikku kasuliku kokkuleppe ja Venemaa on sisuliselt üksi: Hiina nimelt panustas Bideni võidusse presidendivalimiste maksimaalselt, luues isegi hääletusmasinaid kontrolliva selveri Pakistanis. CIA lõi algselt hääletusmasinaid kontrolliva selveri Frankfurti, ent hiljem selgus, et Trumpi poolt hääletas veel 10 milj. valijat ja "õige" tulemuse saavutamiseks oli vaja luua uued selverid kibekiirelt veel Itaaliasse ja Hispaaniasse. Hiina toimis loomulikult ranges vastavuses oma rahvuslikele huvidele. Nende mõitmiseks lähme põgusalt ajas veidi tagasi. USA- Hiina koostöö sai alguse teatavasti Nixoni-Kissingeri ajal, kui NLs tuli võimule vana trotskist ja antistalinlane Hrushtshov. Hiinas on aga tänini Stalin suure au sees ja tema ideede järgija: Carteri ajal järgnes juba strateegilise koostöö lepe 20.a. ja Clintoni ajal seda pikendati, kusjuures Hiina saavutas seal oma peamise rahvusliku eesmärgi - rahuliku taasühinemise Taiwaniga, mis pidi teoks saama 2019.a. Trump aga seadis Hiina peamiseks USA vaenlaseks ja sülitas sellele kokkuleppele. Biden ilmselt lubas Hiinlastele Taiwaniga rahulikku ühinemist, selleks tuleb USAl mõjutada kohaliku poliiteliidi osa. Majanduslikult on Hiina ja Taiwan juba täielikult integreeritud, ka goumindanglastega on yhine keel leitud. Vastutasuks lubas Hiina ilmselt mitte põrmustada USA dollari maailmavaluuta rolli Bideni valitsusaja jooksul /Lavrovi ebaöõnnestunud visiit). Hiinal pole kiiret: kahe aasta ärast on ta sõjaline yleolek Taiwani välja piirkonnas piisav ka jõuaktsiooniks. Sõnasõda Alaskas oli pigem suitsukate ja sõnumi saatmine Pekingit kartvatele jõududee. /Jaapan, Vietnam jne.). Julgeolekupoliitiliselt ei saa muidugi NSVL ja Venemaa tänast olukorda võrreldagi. Piisab vaid kui vaadata kus NATO tankid siis ja täna on. Putini valitsusajaga on suhted Ukrainaga muutunud kardinaalselt negatiivseks. Täna käib juba avalikult jutt peatsest söjast. Armeede liigutamine Ukraina piiridel ja Pihkva eliitse 76.õhudessantdiviisi paikamine Krimmi on minu arvates puha lollus. Putin mõtleb suurepäselt taktikalisel ja ja operatiivsel tasandil ja sõjaliselt on täiesti reaalne Ukraina mõne päevaga okupeerida. Ent strateegilisel tasandil oleks see Putini poliitika totaalne läbikukkumine, mis avaldaks negatiivset mõju veel palju aastakümneid, sest panna venelased omavhel sõdima on vaieldamatulrt USA hiilgav strateegiline võit. Kõik donbassi viimased ohvrid (nagu ligi viieaastase poisikese ja vanakese surm) on Putini eksliku poliitika tulemus, kes peatas enneaegselt militsa vaba edasitungi Oblastite administratiivsete piirideni ja on lasnud seitse aastat lillegi liigutamata Kiievi hunta poolt donbaslasi tappa. Selleks , et päevapealt Ukraina sõjakoldele lõppu teha ei ole tarvis vägesi liigutada, vaid lihtsalt lõpetada gaasi saatmine läbi Ukraina Euroopasse. Tegemist on Force Majorega Euroopa lepingute suhtes, kuna Ukraina raada kuulutas ametlikult end sõjas olevaks Venemaaga:. Pealegi on Gazpromi panus kasvõi Rosneftiga võrreldes riigi eelarvesse täiesti tühine ja pool tulust läheb niikuinii välismaa aktsionäridele. Las siis nemad taltsutavad Ukraina sõjardeid. Ukraina variseks kokku päevapealt kui Putin kaitseks mitte oligarhide vaid Venemaa rahvuslikke huve ja viiks ellu majandusblokaadi Venemale sõja kuulutanud Ukrainale. Ukraina tankidki ei saa liikuda Venemaa kütteta. Ülaltoodu ei tähenda, et ma välistaksin sõjalise jõu kasutamise poliitilises arsenalis kui see vastab riigi rahvuslikele huvidele. Seda enam, et tänu edukale hyperkiirusega rakettide arendusele on Venemaa vaid sõjalises valdkonnas konkurentsivõimeline ja oleks lausa kuritegelik mölutades mõneks aastaks võimaluste akna avanemist mitte ära kasutada. Nii oli täitsa Venemaa rahvuslikes huvides saata 1.Kaardiväe tankiarmee ja kasvõi 7. ja 76. õhudessantdiviis marsuudil Vilnius- Nemunase vasakkallas - Klaipeda luues nii barjääri Leedust lähtuva agressiooniohu vastu kus anti peavarju nn. eksiilvalitsusele, kes kutsus avalikult üles kukutama vägivaldselt Valgevene seaduslikku valitsust ja Leedu poliitikud esinesid avalikult Venemaa ja Valgevenemaa vastaste avaldustega. Rahvusvahelise õiguse järgi on see köik casus belli. Valimiskeerises olev Trumpi valitsus ei oleks liigutanud sõjaliselt lillegi ja See oleks tähendanud NATO vaikset surma, maismaaühenduse loomist Kaliningradi anklaaviga, mille vallutamiseks NATO pidevalt plaane haub ja sõjalise olukorra põhimõttelist pööret Venemaa kasuks Leningradi ja Kesk-Euroopa suunal. Taoline otsustavuse näitamine oma rahvuslike huvide kaitsmisel oleks murdnud USA Anakonda plaani selgroo Venemaa piiridel ja andnud Putini sõnadele kaalukuse Lääne silmis. Edasised provokatsioonid Ukraina, Kaaukaasia ja Kesk-Aasia suunal oleks küsitavaks muutunud. Vilno kubermang kuulus enne maailmasõda Poolale ja Klaipeda Saksamaale. Kuna Leedu eliit protesteerib valjul häälel Stalini kuritegude vastu, siis on tagumine aeg ka heastada Stalini kink Leedule Vilniuse ja Klaipeda näol. Viiane kulub jäävaba sadamana marjaks ära Balti laevastikule, Vilno võib liita liitriigi Valgevenega. Majanduslikus valdkonnas on veelgi kohutavam Venemaa mahajäämus. Kui NSVL oli 24% osaga maailma majanduses teine tegija, siis Venemaa on oma 2% (või 4%, statistikud vaidlevad} üpris jõuetu, sisuliselt USA koloonia, kes maksab igal aastal USAle kolõmmi ca $200 miljardit. Kui nõutakse, siis ka $400 miljardit nagu 2014.a. ja Nabiullina selle eest maailma parimaks esipankuriks tunnistati. Asi siis USAl mõni 10 miljardit Ukrainas Venemaa vastaseks võitluseks kulutada. Kas Putin on täitsa loll, et ei tea seda? Ei ole, teab väga hästi, sest see on hind mida iga aasta Lääne majandusmudelisse vastuvõtmise eest maksma peab. Ta ütleb, et proovige ainult mitte maksta, kohe toimub paradiisist väljaajamine. Venemaa patriootlikult mõtlevad majandusteadlased /näiteks Glazjev) on muidugi üles tõstnud küsimuse , kas selline Putini kalömmi USA le maksev ja Kümme aastat järjest Venemaal kestev majanduslangus ja kaheksa aastat elanikkonna elatustaseme langust põhjustanud liberaalne majanduspoliitika on ikka õige. Liberaalne majandusblokk vastab sellega, et kõigepealt Statistikaamet viidi majandusarenguministeeriumi otsealluvusse, kes vastutab majanduskasvu eest. Statstikaamet annab siis välja aastase inflatsiooni /elukalliduse tõusu ) protsendi, mis viimati oli kuskil 4%. Tegelikult isegi mina, kui ma võrdlen teiste näitajatega saan aru, et tegelik inflatsioon peab olema vähemalt 4 korda kõrgem, seega kuskil 16%. Nüüd toon näite Bideni majanduspoliitikast, kus autobensiini hind kallines yhe kvartaliga kahekordseks, seega 100%. Kui me võltsime nüüd need 100% venelaste kombel 4%-ks, siis me saame tulemuseks reipa majanduskasvu, nagu Venemaa majandusarenguministeerium mullu 3%. Statistika arvestab tänapäev ju mitte reaalselt toodetud asju, näiteks mitu tonni bensiini, vaid rahavoogusi, Kui nüüd 1t kütuse hind tõuseb kshekordseks, siis ka SKP tõuseb kahekordseks, ehkki mitte grammigi juurde ei toodetud ja majanduskasvu asemel langes vaid elanikkonna elatustase. See on vaid kõige labasemaid üldlevinuid statistikatrikke, mille ohvriks isegi mina oma piiratud teadmistega ei lähe. on aga veel palju eenemaid trikke. Seepärast ongi levinud ütlus, et on vale, suur vale ja statistika. Kogu see trikitamine ei saa varjata tõsiasja, et Putini liberaalne majanduspoliitika on teinud ligi pooled Venemaa elanikud allpool vaesuspiiri elavateks või selle piiril turnivateks ja elanikkonna rahulolematus ennem septembrikuiseid duumavalimisi pidevalt kasvab ja on soodne pinnas USAle. Pealegi ilmutas Putin oma pensionireformiga täielikku ebaadekvaatsust ning tema ja valitseva partei Ühtne Venemaa positsioon on tugevasti erodeerunud.Samas on ka USA Venemaa setsialistide intellektuaalne tase kohutavalt langenud, mida demonstreerib nende panustamine Navalnõi taolisele jobule. Vaid ülaltoodud seikadest võib järeldada, et Venemaa positsioon on tunduvalt nõrgem täna Bideni otsustava rünnaku eel kui seda oli NSVL olukord Reagani otsustava rünnaku eel. Ometi ütlen etteruttavalt, sest pole aega pöhjalikku analüüsi toksida, et Bideni rünnak on nurjumisele määratud ja Venemaa jääb püsima ja tugevneb veelgi. Selleks on kaks Venemaa välist faktorit. Esmalt USA ise laguneb kiiremini kui Venemaa. Tõin juba pisikese näite Bideni jaburast majanduspoliitikast. Börsikrahhi on ka ilma Hiina tõuketa võimatu vältida. Bideni valimisvõit mida tagasid ilmsed võltsimised ja toetus vähemusgruppidele contra USA siiani ikka veel kõige suurem WASP enamus on vaid taktikaline võit ja strateegiline kaotus. Bideni süüdatud kodusõjas võidab lõpeks ikkagi enamus. Teiseks Hiina faktor, kes demonstreerib jalustrabavat majanduskasvu selle aasta esimeseskvartalis ja seega teeb puust ja värvib punaseks kogu maailmale, missugune ühiskondlik ja majandusmudel on effektiivsem, kas Bideni poolt maalitud nn. demokraatlik või nn. autokraatlik. Erinevalt Putinist ja Bidenist valdab Xi mängu köigil kolmel tasandil: kehalisel, hingelisel ja vaimsel ning Hiina sõidab teistest lihtsalt eest ära. Ma arvan, et isegi ameeriklastel on veel mingi helgem pea allesjäänud peale üle ühekskümnese guru Kissingeri, kes tuleb mõttele küsida; aga mis juhtub siis kui Bideni plaan täitubki ja hävitataksegi Venemaa? Jätan iga lugeja enda otsustada, kas Siberi rikkuse saavad USA vöi ta vaenlase Hiina omaks. Lõpeks pole Venemaa nii nõrk kui USA arvestab. Eestlasena Venemaa kõrval elades tean, et olen ohtlikus kohas, sest venelastel lööb perioodiliselt piss pähe ja nad hävitavad nii oma riigi kui ka iseennst, püüeldes volja poole. Sellise katastroofi ärahoidmiseks on neil vajalik raudse tahtega Stalini stiilis juhti kes suunaks nende energia konstuktiivsesse sängi. Ja ehkki nende eliit pole tihti sittagi väärt, on rahvas enamuses heasüdamlik ja õiglane, kellega võib harmooniliselt elada. Venemaad päästab kõige tõenäolisemalt kuskilt kolkast väljahüpanud passiionaarne kontraeliit, nagu 17.sajandil meie soomemugrilane Minin. Roman Ubakivi