U S A - V E N E M A A 1:0

Esimese raundis saatis Biden vöimsa paremsirgega otse nina pihta nii, et verd ja tatti laiali pritsis, Putini nokdauni. Tegemist ei olnud juhusliku rusika otsa komistamisega vaid USA pohjalikult ettevalmistatud kombinatsiooni loogilise löpuga, mis kinnistas Venemaa psyhholoogilises söjas tapjana moraalse vårdjana kaotaja rolli. Putin suutis vaid vastata lapsiku lalinaga stiilis: ise oled loll! ja anuda uut vestlust Bideniga, analoogiliselt Gorbtshovi käitumisega peale Reagani NSVL kuulutamist kurjuse impeeriumiks. Churchilli meenutades oli Putinil vöimalus valida häbi ja söja vahel. Putin valis häbi ja kindlustas sellega Venemaale söja. Vene eliidi ja rahva huvid on diametraalselt vastupidised. Esimeses raundis seega USA måekörgune vöit nagu Hitleril 1941.a. juunis. Vaatasin Vl.Solovjovi saadet, kus paduliberaal kiitis 100% heaks Putini vastuse ja Solovjov koos enamike patriootliku tiiva esindajatega hakkas ehitama öhulosse missugused söja tingimustes koik hädavajalikud abinöud tarvitusele vötta. Loogiliselt oleks neile pidanud soovmötlemisest hoidumiseks pidanud piisama ainuyksi välisministeeriumi äranutetud silmadega M.Zahharovi sönavött, kus toonitati oma avatust läbirääkimisteks Putini määratluse järgi kolleegide ja partneritega. Seega ei ole enamiku Venemaa eliidi (keda loomulikult esindab Putin) määratluse järgi tegu mitte eksistentsiaalse söjaga ja mobilisatsiooni nagu 1941.a. ei toimu. Samuti ei ole ma nöus Solovjovi väitega, et ameeriklased on lollid ja rahvas koondub Putini ymber. Ma ei kujuta ette, et normaalne inimene samastaks ennast urkaga, kel puudub aumöiste ja Venemaa demoniseerimise ja iseenda näo kaotamise puhul viskab nalja. Niiuguse tolana on voimatu kujutada isegi Kimi, Erdogani, Iraani liidreid, rääkimata juba Xi`st, Stalinist voi isegi Hrushtshovist. USA eliit on muidugi degenereerunud vörreldes kasvöi Bush-vanema ajaga, ent isegi Biden on vöimeline kahtlusetult ette näha Putini käitumist. Kui Putin laseb karistamatult Venemaale pähe määrida järjest väljamöeldud olematuid kuritegusi ja veidi aega tagasi lasta end Suurbritannia tolleaegse välisministri B.Johnsonil Venemaa presidenti vördsustada kurjategija Hitleriga, siis Bideni avaldus on vaid loogiliseks templiks pikaajalisele protsessile. Seeparast venelaste nurin peegeldab nende endi lollust vöi silmakirjalikkust. Täiesti naljakas on oodata oma nn.liitlastelt (näiteks Valgevenelt) toetusavaldusi enda toetuseks kui Venemaa president ise oma riiki ja iseennast ei austa. Kuna Venemaa eesmärgiks on söita sulasena Lääne vankris, siis pole ju popsidel mötet toetada peremehe asemel sulast. Kirjutasin juba oma septembrikuises artiklis, et Putini pehmo poliitika, mis tuleneb loogiliselt tema pöhimötteliselt valest geopoliitilisest sihist,viib Venemaa edastistesse palju suurematesse raskustesse. Riikide poliitikat on tegelikult ypriski kerge prognoosida kui saada aru nende geopoliitilistest sihtidest,viimaseid on aga paktiliselt vöimatu maskeerida. Nii näiteks oli 1941.a ilmselge, et Hitler ryndab mitte Suurbritanniat, vaid Venemaad ainuyksi faktist, et Hitler eraldas laevastiku tarbeks mälu järgi vaid kuskil 3% metallist. Selge prioriteet oli maaväed ja meresötta panustati vaid absoluutselt ebapiisav näputäis. Seepärast Putini tantsiv välispoliitika samm vasaskule, samm paremale, samm ette ja samm taha ei peta geopoliitikat emapiimaga sisseimenud Lääne spetsialiste. Putini kohapealjooks pärineb juba Andropovi Läänega yhinemise päevist ja seda geopoliitilist sihti on järjekindlalt järginud nii Gorbatshov, Jeltsin ja viimase mantlipärija Putin. Sellest saavad suurepäraselt aeu muidugi ka hiinlased, kes suhtuvad vene eliiti suure umbusuga ja syydistavad venelasi avalikult, et nood on valmis Lääne esimese sörmeviipe peale Läände yle jooksma. Putini erinevus paduliberaalidest erineb vaid selles, et kuskil 2006a. kui Kissinger Moskvas käis, selgus, et Lääs on kyll nöus Venemaad endaga yhendama, kuid vaid kuue eraldi tykina. Sellest tekkis Vene liberaalses eliidis kaks suunda, suurem osa Putiniga ei ole nöus Venemaa lagundamisega, mis tähendaks nende vöimu ja vara garantii kadu- neid nimetame täna patriootideks. Vastasteks on liberaalid, kes on nöus koigi Lääne tingimustega. Ainuke vöimueliiti kuuluv poliitik, kes lähtub omaenda tabureti- projekti poliitikast on "teenistuja poeg" V.Zhirinovski. Samal ajal tema meelega groteskseksse vormi ryytatud avalduste möte vöib olla ka antud ehedalt patriootliku tee ummistamine. Erinevalt Nöukogude Liidust Putini Venemaal ei ole täna oma projekti ja selleks hädavajalikku maailmavaadet e. ideoloogiat. Kuna puudub oma isiklik taburet, siis yritab Putin istuda yhe kannikaga Lääne möne projekti otsas ja teise kannikaga Hiina taburetil. Täna tömbas Biden yhe tabureti alt åra ja yks kannikas on pooleldi öhus, lootusega Vatikani taburetile - nagu Putin kurikuulsalle "Great Reset"Schwabile töotas, on ta nendega yhte verd. No mina kyll ei usu, et Euroopa eelistab olla samas paadis kui Venemaa USA vastu. Pole ime, et Lavrov tormab kohe Pekingi. Hiinlased endaga nagu venelased endaga nagu kurjategijatega loomulikult ymber käija ei lase, mida nad demonstreerivad ka praegustel körgetasemistel läbirääkimistel Alaskal. Eestil on Venemaaga sarnane oksymoorne ideoloogia mida nimetatakse rahvuslikuks liberalismiks, s.t. rahvuslikku demagoogiat ja liberaalset ideoloogiat millel pöhineb ka reaalne liberaalne poliitikat ja seega täidetakse eesmärke, mis on vastuolus rahvuslusega. EKRE puhul on lisatud ka konservatiivset demagoogiat. Venemaal on segu rahvuslik- konservatiivsest demagoogiast ja liberaalne reaalne poliitika koos liberalismi propagandaga. Putin valetab kui ta ytleb, et köik eliidis tahavad Venemaale head, ehkki erinevate teede kaudu. Tema poolt ellu viidav liberaalne poliitika tapab löpuks Vene riigi ja rahva täpselt samuti kui Eesti eliidi poliitika eestluse. Nimelt on liberalismi peamiseks eesmärgiks yksikindiviidi täielik vabastamine köigist yhiskondlikest sidemetest, sealhulgas ka riigist ja rahvustest. Selleks, et vene ja eesti rahvused säilikid, oleks hädavajalik kohe tösta fertiilses eas naiste synnituskordaja kolmeni. Putin plaanib seda tösta 1,7 ni. Sama lootusetus valitseb ka Eestis. Liberaalid on ju primitiivid ja ei saa aru milles asi. Putini emakapital ja Eesti lastetoetused on absoluutselt ebapiisavad. Kirjutasin juba veerand sajandit tagasi, et Laari liberaalne shokipoliitika tekitab stressi ja stressis isegi loomad ei paljune, rääkimata juba inimesest. Tegemist on eelköige psyhholoogilise viljatusega , mille peapöhjuseks on tanane liberaalne sotsiaalmajanduslik kord. Tnimestele on viljakuseks röömu ja önne vaja, stressi, konkurentsi ja rahapatakate asemel. Vaadake millised olid vöitjate maade beebibuumid peale söda. Isegi kurnatuses vaevlevas Nöukogude Liidus toimus syndivuses suur hype peale vöidukat Stalingradi lahingut ja seda selgelt ka nälgivas Leningradis! Kui Venemaa ei suuda muuta oma eliiti rahvuslikuks ja ei suuda yles ehitada omaenda maailmavaadet-ideoloogiat ja sellele vastavat taburetti, siis laguneb Venemaa paratamatult, sest ta on liiga suur ja vöimas, et mahtuda vööra tabureti servale. Vaevalt on keegi nii loll, et tassib endale sisse Trooja hobuse. Sellele napakale ideele on aga seni juba pool sajandit rajanenud vene degenerantse eliidi strateegia ja lootused. Saades aru Venemaa eliidi geopoliitilisest sihist, siis on väga kerge aru saada, kuidas nad tölgendavad Venemaa rahvuslikke huve. Nii näiteks on neil peamiseks mureks vältida söjalist kokkupörget Läänega. Nii kritiseerisin ma Putini käitumist Valgevene kriisi ajal just iseseisva Venemaa kontseptsiooni järgi. Läås on alustanud totaalset söda Venemaa vastu ja omab peakörgust ylekaalu koigis teistes domeenides (ideoloogiline, majandus, diplomaatia, meedia jne.) väljaarvatud trumbimastis:söjalises! Tänu oma maailma parimale söjalisele tehnoloogiale ja armeele on Venemaa söjaliselt absoluutne yleolek oma lähipiirkonnas vörreldes NATOga. Seega ainuöige on viia köik huvide kokkupörked Laanega just söjadomeen, millest räägib ka Zhirinovski. Laane huvides on vältida igal juhul söjalist kokkupörget Venemaaga. Stalin, kellel oli oma ideoloogia ja iseseisev riik, oleks kindlasti ära kasutanud Leedu prohmaka ja vöib- olla Poolagi oma, kes andsid oma avaliku agressiooniga liitriigi vastu Venemaale casus-belli. Kohe oleks esitatud 24 tunnine ultimaatum Leedule koheselt rynnaku löpetamiseks Valgevene vastu, vaba transiidikoridori loomiseks Kaliningradi ja koigi välisriikide vägede väljaviimiseks. Ultimaatumi tagasilykkamise korral oleks Leedu okupeeritud yhe päevaga ja NATO oleks oma eksistentsi löpetanud ja Kalingradi maismaa kaudu yhenduse loomisega märgatavalt tugevdanud Venemaa pöhjatiiva, millega oleks muutnud kohe ka Skandinaavia ja Kesk-Euroopa maade poliitika. USAs poleks valimiste ajal kumbki presidendikandidaat midagi reaalset teinud, keegi poleks valinud presidendiks idiooti, kes riskiks tuumasöjaga mingi tundmatu Leedu pärast. Lääne Euroopa on täna söjaks yldse vöimetu. Näitena jöudude vahekorrast: Leedus asuva NATO tankipataljoni havitamiseks kulub vai minut. Selleks on vaja teha vaid yks kahurilask 1,5kt tuumalaenguga. Taktikalises tuumarelvastuses on Venemaa peajagu yle nii kvantiteedilt kui kvaliteedilt. Venemaal on 11 erinevat taktikalise tuumarelva liiki: kahurilaengud, miinid, torpeedod, raketid, lennukid jne. USAl vaid ligi paarsada lennukipommi. Venelaste absoluutse ylekaalu töttu öhus Baltimaade ruumis ei jöuaks ykski lennuk sihtmärgi lähedale. Ukraina vastu poleks aga yldse mingit söjalist jöudu vajagi, piisaks majanduslikust blokaadist ja hohollid oleks kohe käpuli. Aga muidugi on Putini käitumine sootuks erinev, sest tema sihiks on astumine Läände Venemaale köige soodsamatel tingimustel ja Vene diisliga Ukraina tankide varustamine, kes Donbassis Vene kodanikke tapavad, katkestamine pahandaks kindlasti Läänt ja oleks selles mottes Venemaa rahvuslike huvide vastane Putini tölgenduses. On ka arusaadav, miks Vene Välisministeerium kohe Syyrias söjategevuses pausi tegi kui Muslimisödalised olid haledalt peksa saanud ja kokkuvarisemise äärel. Hakkasid kohe pikad könelused kasvoi Kerryga, mille jooksul saadi uuesti pyhasöjaliste södimisvöime taastatud. Lavrovi hiilgavaks "vöiduks" oli muidugi allakirjutatud kokkulepped Kerryga. See, et USA need lepped kohe tyhistas ja söda vaid pikenes ja rohkem venelasi surma sai on muidugi medali teine pool. USA rynnak Venemaale toimub täna sama maatritsi järgi kui vanasti NSVLiidu vastu. Venemaa on juba demoniseeritud, tankid isegi mitte Elbel, vaid Narva jöel ja Nixoni eeskujul tuleb leida yhine keel Hiinaga. Lisals majandussanktsioonidele vöib lähiajal oodata ka kyberrynnakut . Pole muidugi mitte mingi saladus, et kui Trumpi strateegiaks oli pealöök anda Hiinale ja Venemaaga yhine keel leida, siis Bideni strateegiaks on anda maksimaalselt tugev löök Venemaale ja modus vivendi leidmine Hiinaga. Ideaalne oleks muidugi Hiina ja Venemaa omavahel tylli ajada, ent kindlasti ei ole Xi ja Putin nii lollid. Reaalne on Hiina neutraliseerimine. Siiski jään ma kindlaks oma varasemale analyysile, et USA vöib vöita kyll avalahinguid, kuid söja vöidab Venemaa. Hiina töusmist maailma esijöuks ei suuda enam keegi takistada. Ameeriklaste loba yheaegsest vöitlusest nii Hiina kui Venemaa vastu on silma puru ajamiseks lihtsameestele, peamiselt Venemaa lollitamiseks. Oli täiesti loogiline, et Hiina tegi köik vöimaliku koos 3 miljoni kompaktselt elava hiina rahvusest USA kodanikuga Bideni valimisvöidu heaks. Seega on Hiina täna strateegiliselt koige paremas seisus: targa ahvina vaatavad nad mäetipus pealt, kuidas kaks tiigrit all orus kisklevad. Hiinas valitseb täna eliidis yksmeel, et tuleb see hingetömbeaeg kasutada ära voimsaks höppeks tehnoloogia ja innovatsioonivallas. Nii suurendatakse sinna eeloleval viisaastakul investeeringuid yle 17 KORRA!!! Mitte keegi ses vallas Hiinaga voistelda ei suuda. Hiinlaste rehkenduse kohaselt tagab see Hiinale maailmas esikoha 2025.aastaks. Hiinlaste plussiks on ka fakt, et nad sikutavad köit koos Roshchilderite klasteriga yhiselt, olles sölminud 10 aastase lepingu. March 16,2921 Foreign Affairsis vöite lugeda H.Brandsi ja Z. Cooperi artiklit, kus on nägemus USA poliitikasat, mis oleks edukas Hiina suhtes. Paljude seisukohtadega olen sama meelt, sealhulgas ka peateesis, et väärtused on tähtsad, ent Hiina vastu on see lootusetult hambutu. Demokraatia pöhiväärtusena esiletöstmine on täiesti viljatu idee kasvöi kahel pöhjusel. Strateegia tegemine propaganda tasemel hiinlaste vastu on määratud ebaönnestumisele. Elementaarse Euroopaliku haridusega inimesed, kes on vöimelised mitme aastatuhande vanuse Euroopa tsivilisatsiooni lätetest nagu Platon ja Aristoteles aru saama, teavad, et demokraatia pole mitte mingi väärtus, vaid yks paljudest valitsemisvormidest, pealegi yks köige halvematest tööriistadest, mille abil saavutatakse våårtusi. Hiinlased saavad sellest suurepäraselt aru, öeldes, et pole tähtis mis värvi on kass, peaasi, et ta hästi hiiri pyyab. Pealegi pole USAs täna löhnagi demokraatiast ja USAski on levinud möte, et Weimari Vabariigile järgneb Lääne tsivilisatsiooni mustri järgi totalitaarne kord: Orwelli 1984 on juba täna USA reaalsus. Roman Ubakivi