PATRIA O MUERTE !
Pealkiri on pühendatud muidugi maailmakuulsa rahvuslase Fidel Castro mälestuseks, kes kogu oma fantastilise elu pühendas Isamaa teenimisele.
Ka minu endi arusaaamist maailmast on Castro oluliselt mõjutanud. Olin teismeline kui mu keskkooli ajalooõpetaja tuli lubivalge näo ja värisevate kätega klassi ja ütles, et asi on väga tõsine. Kuulasin peale kohaliku raadio ka, nagu paljud teisedki, Ameerika Häält, Vaba Euroopat ja BBC´d ning enamik meist oli kursis, et oleme tuumasõja lävel. Kariibi kriis lõppes teatavasti õnnelikult kokkuleppega ja NSVL viis ära keskmaaraketid Kuubast ja USA Türgist ning kohustus loobuma Castro salamõrvamisest ja sissetungist Kuubasse.
Järeldusi polnud raske teha, sest USA`l oli tollal masendav ülekaal tuumarelvastuses. Nikital oli vaid tollal vaid ühe käe sõrmedel ülesloetavaid mandritevahelisi rakette ja näiteks Hiina puhul oleks taoline bluff lõppenud kurvalt. USA tsivilisatsiooni üdimiks on aga Kuldvasika kummardamine. Nad on kohe valmis, niipea kui see kasumit tõotab, hävitama põlisrahva indiaanlased või tuhastama aatomipommidega jaapanlased tingimusel, et nad ise tuntavat kahju ei kannata. Niipea, kui vastasel on reaalne oht Washingtoni ja New Yorgi hävitamiseks, minnakse peale algset bluffi kokkuleppele.
Nii oli seee tollal, kui USA-l oli mäekõrgune ülekaal ja on ka täna kui Venemaal on veel modernsem tuumaheidutus kui USA`l ja Venemaal on tavarelvastus juba 50% moderniseeritud, mis teeb ka Globaalse Välkkiire Löögi kontseptsiooni (mille elluviimiseks oli Eesti platsdarmina tähtis) elluviimise võimatuks. Seepärast pole Trumpi esiletõus mitte mingisugune ime, vaid täiesti ennustatav loogiline käik USA eliidi poolt, mis võimaldab kokkuleppimise Putiniga. Seepärast ma prognoosin ammu blogis, et võidab Trump.
Ülaltooduga seoses peaks olema arusaadav, miks mul on olnud raske varjatab põlgust taasiseseisvunud Eesti poliitilise eliidi suhtes, kes õnnest ilastades hiljuti hurraatasid Obama demagoogiale. Neil degenerantidel pole mitte mingit sidet Euroopa tsivilisatsiooni Logosega. Kuna ka uus valitsus koosneb degenerantsetest jobudest nagu S.Mikser jne. ning vannub truudust teda juba hüljanud mõisahärrale ja ei suuda väljuda nn.Washingtoni konsensuse majandusmudelist, siis on meie tulevik kurb.
Ajalooratas pöörleb F.Fukuyama neoliberaalsest usulahu propagandast aga pidurdamatult edasi ja Aleppo täielik vabastamine valitsusvägedepoolt on juba lähema aja küsimus. Sõim ja hüsteeria korporatiivses meedias on põhjustatud lootusetusest, sest pole ju saladuseks, et ÜRO poolt terroristlikuks organisatsiooniks kuulutatud an Nusra sõjalisteks koordinaatoriteks Aleppos on USA, Türgi, Suurbritannia jt. ohvitserid. Venelased on küll palju pause korraldanud koos koridoridega, ent osa on ilmselt linna jäänud. Samal ajal, kui USA koos oma sulastega tegelevad Mosuli vaippommitamisega, vilistades tsiviilelanike massilisele tapmisele, ent kelle Clintoni valimiseduks korraldatud suurrünnak on haledalt läbi kukkunud koos USA eriväelaste vastuvötmatult suurte kaotustega, tähendab Aleppo vabastamine terroristidest, mitte ainult Assadi võitu, vaid ka fakti, et me elame multipolaarses maailmas, mida ei valitseta enam Wahingtonist.
Eestile tähendab fakt, et Venemaa on tegudega tõestanud, et ta suudab seista mitte ainult iseendi suveräänsuse eest, vaid on ka valmis ja võimeline tagama oma liitlaste julgeoleku, kogu senise välis- ja julgeolekupoliitika krahhi. Kõik riigid, kes on võidelnud geopoliitika seaduspärasuse vastu nagu Eesti, Ukraina jne. ja ei suuda kiirelt kohaneda multipolaarse maailmaga maksavad lähitulevikus ränka hinda.
Meie Toompeal istuvad globalistid on meeleheites haaranud kinni Obama poolt heidetud õlekõrrest, kes pärandas globalistide eesvõitleja pärja Merkelile. No mina küll ei veaks kihla Merkeli valimisvõidu suhtes, mis oleks sellise soovmõtlemise eeltingimuseks.
Minu aastatetagune soovitus orienteeruda geopoliitiliselt Saksamaale lähtub endastmõistetavast eeldusest, et Saksamaal tulevad paratamatult võimule patrioodid. Vastasel korral pole Bismarcki ühendatud Saksamaal kohta Euroopa geopoliitilisel kaardil.
Kevadel Prantsusmaal toimuvatel presidendivalimistel pole globalistil Hollandel mingeid võimalusi. Võidab F.Fillon või M.Le Pen, kelle välispoliitiliseks ideeks on Venemaaga hea läbisaamine. Saksamaa tugevuseks ja samas ka Achilleuse kannaks on majandus, mis tugineb ekspordile. Tasub vaid ära lõigata ekspordi võimalused ja Saksamaa on käpuli. Sama kehtib ka tooraine impordi kohta. Ilma sõbraliku Ostpolitik´ita pole Saksamaal ega Eestil tulevikku. Seda ei mõista ega suuda ellu viia ka uus valitsus Toompeal.
Roman Ubakivi
