Intervjuu 17. aprillil

teisipäev, 25. detsember 2018

MIS SAAB EESTIST?

Aastavahetusel on paslik skemaatiliselt kokku vôtta möödunu ja teha tulevikuprognoose. Otsustava ja pôhilise panuse tänase Eesti Vabariigi tekkimisele andis kahtlematult NSVL ja ENSV kompartei eliit ja tema truu sulane KGB. Sisuliselt on tegemist kommunistliku eliidi degenereerimisprotsessiga, mis algas kohe peale Stalini surma ja juba Andropovi ajal kristalliseerus selgeks poliitiliseks sihiks: teostada eliidi huvides kapitalistlik kontrrevolutsioon ja liituda Läänega. Protsessi viiski vôiduka lôpuni Andropovi poolt kôrvupidi ylestôstetud Gorbatšov koos Jeltsiniga. Kommunistliku eliidi helesinise unistuse- saada kapitalistliku maailma eliidi hulka, täitmiseks ohverdati oma riigi geopoliitilised huvid. Muide, eliidi vaimne degenereerumisprotsess oli juba nii sygavale arenenud, et ei juhid ega nende nôuandjad ei olnud vôimelised isegi taipama, millised on riigi geopoliitilised huvid. Nagu tänanegi Eesti eliit, ei olnud ka toonane Eesti ja NSVL eliit vôimeline môtlema ja tegutsema geopoliitilisel tasemel.
Kokkuvôttes saavutati oma eesmärk vaid poolikult: yhelt poolt saavutati hiilgav edu oma rahva paljaksröövimise ja enda rikastumise näol, teisalt aga tabas Venemaa eliiti täielik läbikukkumine Läänega yhinemisel vôrdse partnerluse kujul. Naiivset noukogude eliiti lihtsalt peteti ja tômmati nahk yle kôrvade.
Eesti,Läti, Ukraina, Gruusia jne. eliidi eesmärgig langesid täielikult kokku ka Venemaa eliidi omadega: kôîgi eesmärgiks oli paljaksröövida oma rahvad ja kantida rahva-riigi vara oma taskusse ning siseneda lääne maailma ka koige orjastavamate tingimuste korral. Vahe oli selles, et väiksed liiduvabariigid kasutasid oma kompanjone Venemaal ära kattevarjuna omaenda rahva riisumisele ja tapmisele oma šokipoliitikaga, varjudes russofoobia kilbi taha, demagoogitsedes rahvuslikust vabadusvôitlusest ja kuritarvitades rahva valmisolekut syya ka kartulikoori kommunistlikule eliidi illusoorse eesmärgi nimel. Eesti rahvas kyll talus stoiliselt kôiki raskusi, kuid tänaseks on reaalseks tulemuseks vaid eestlaste väljasuremine ja eestluse lagunemine. Majanduslikult selgeks tulemuseks on fakt, et kui nôuka ajal kompartei ridadesse kuulunud elanikkonnal oli majanduslik ylekaal rahvaga kuskil pooleteistkordne, siis tänaseks on majanduslik ebavôrdsus kasvanud yle tuhande korra. Just see on tôik, mida tänane Eesti globalistlik liberaalne eliit enneolematuna majandusliku eduna tuututab. Tegelikult oli Eesti NSV majanduslikult tuhat korda lähemal rahvusriigi mudelile kui tänane Vabariik.
Kuni viimase ajani on Eesti eliidi strateegia oma taskute täitmiseks ja rahva lollitamiseks illusoorse Venemaa ohuga olnud igati edukas, ent tänaseks on geopoliitiline olukord niivôrd muutunud, et Eesti eliidil pole tulevikku. Ma ei hakka analyysima meie eelseisvaid valimisi,sest see ei muuda mitte midagi. Kogu meie eliit on liberaalne ja degenerantne ja kui eelmistel valimistel tuli Toompeale partei, kes oli ilma igasuguse ideelise sisuta ja esindas vaid tublisi saamamehi, siis seekord lisandub ilmselt veel klann 200, kel pole midagi peale juba ammu ideoloogilises pankrotis oleva liberaalse mula ja isegi ei luba rahvale mitte midagi oma neljaaastase valitsusaja jooksul! Enam ei viitsita isegi valetada Euroopa viie rikkaima riigi hulka jôudmisest. Eesti eliidi klannide-parteide vôim on äärmiselt nôrk ja varisemisohtlik vôôrandumise tôttu rahvast.
Vaatame, mis on need pôhjused mis hävitavad senise Eesti eliidi koos nende korporatsiooniga. See on esmalt kogu senise banksterite globaalse maailmasysteemi kiire kokkuvarisemine lähitulevikus. Kuskil paarkymmend aastat tagasi, mil ma jôudsin aru saada geopoliitikast, oli mulle ilmselge, et järjekordne globalistliku Babyloni torni ehitamine variseb omaenda raskuse all paratamatult pôrmu, seda kasvôi majanduslikel pôĥjustel. Vôimatu on tänapäeva banksterite globalistlikul systeemil, kus pôhimôtteliselt vaid majandust teenindama pidavate banksterite osakaal yhiskonna kogutulus on ca 40 ...70 %, konkurentsivôimeline olema rahvuslikul majandusteoorial pôhineva Hiina maajandusega, kus see on normaalne 5%. Seega juba siis minu arvamus langes kokku geopoliitiliste koryfeede omaga, et need, kes tulevas finantskatastroofisb tahavad ellu jääda, peavad paratamatult moodustama suhteliselt autarkse majandusruumi koos oma valuutaga. Täna ei räägi enam paratamatust finantskriisist mitte ainult praktiliselt kôik tôsiseltvôetavad majandusanalyytikud, vaid ka soliidsemad ajalehed. Ma ei hakka muidugi kogu systeemset probleemi lahkama, piirdun vaid yhe näitega: New Yorgi börs on yle viie triljoni $ väärtuses ôĥku täis pumbatud, mille lôĥkiminek teeb tugevama paugu kui 1929 ja 2008a. katastroofid. Seda seetôttu, et kui pärast 1929.a. krahhi keelati kompaniidel omaenda aktsiaid osta, siis täna on see lubatud. Korporatsioonid laenavad bankadelt raha, et omaenda aktsiaid kokku ostes tôsta nende hinda ja tagada nii juhtidele erakordsed preemiad. Selle mulli lôhkemine matab enda alla kogu senise globaalse finantssysteemi, sest presidendiks on Trump, kes ei lase enam ameerika rahva arvel jälle päästa bankstereid. Viimasest aru saades, on ka kerge môista, miks on USA kodusôja lävel ja käib Trumpi ohjeldamatu mustamiskampaania ja demokraatia pôhimôte - tunnustada valimiste vôitjat on banksterite poolt nurka visatud. Vôitlus käib mitte elu, vaid surma peale. Selles vôitluses on Eesti liberaalne eliit loomulikult banksterite leeris ja seega vôimuloleva presidendi Trumpi vaenlane. Seega kui Trump jääb pysima k^rvetatab ta varem vôi hiljem tulise rauaga oma vaenlased vasallriigist Eestist (ja ka mujalt) välja. Oma pôlgust väljendas ta juba avalikult kohtudes Eesti jt. Balti presidentidega.
Teist surmahoopi on oodata juba Venemaa poolelt. Ega Putin pole lollike-Ivanuška, kes magab ahju peal ja millestki aru ei saa kui Baltimaad NATOsse vôeti vôi Ukrainat aastakymnetepikkuse ôônestustööga Venemaa vaenlaseks muudeti. Lihtsalt Läänega yhtesulamine ongi olnud ju kogu Nôukogude ja iseseisvunud liiduvabariikide eliidi strateegiliseks kontseptsiooniks. Kuidas sa siis keelad oma NSVL hävitanud môttekaaslastel ellu viia yhist eesmärki?!
Sa lôikad ju ise siis ära vôimaluse saada osaks Lääne maailmast kui sa hakkad oma môttekaaslasi takistama. Kas keegi tôesti mötleb, et
Venemaal pole vôimalusi luua venemeelseid mittetulundusyhinguid ja Venemaale orienteerituid parteisi Ukrainas ja kasvôi kolmandiku venekeelse elanikkonnaga Eestis?! Vahe Putini ja tema eelse Jeltsini mladoreformatorite vahel pole eesmärgis: môlemate eesmärgiks on liituda Läänega. Lihtsalt eliit sai aru, nagu Ostap Bender Rumeenia piiril (keda teatavasti kulla koormast "vabastati"), et ilma oma riigi jôuta, kes tema suure hoolega kokkuröövitud vara kaitseks, röövitaks neid omakorda Lääne poolt paljaks. Putin läheb kindlasti kangelasena ajalukku Venemaa riigi päästjana, sest ta eliidi teenjana taitis edukalt talle antud ylesande.
Seega kuulub Putin Venemaa eliidi veidi arukamasse tiiba, vastandina Gaidari liberaalidele, kes olid yheööliblikad ja tahtsid lihtsalt miljardid kokku kraapida ja surnud maast lihtsalt jalga lasta. Veidi targemad Lääne reaalsusi juba veidi tundvad saavad aru, et nende miljardid kanditakse kerge vaevaga neilt ära, kuna nad ei suuda tôestada nende saamise seaduslikkust. Seega nad vajavad oma aktivade kaitseks Vene riigi toetust. Siit tuleneb paradoks, mis näitab veel Nôukogude eliidist pärineva Eesti kui ka Venemaa eliidi degenerantsust ja debiilsust niipea kui môelda geopoliitilisel tasandil.
Juba Brežnevi ajal alanud ja Andropovi ajal selgelt sônastatud Läänega yhinemise ja ka selgelt läänemeelse Putini poolt esitatud Euroopa Lissabonist Vladivostokini kontseptsioon on geopoliitiliselt selge lollus. Nii Venemaal kui ka endisel NSV Liidul on geopoliitiliselt ainuke reaalne variant siseneda Lääne maailma väikste äraseeditavate killukestena ja holoppidena. Mônda suuremat Lääne heaks töötajale visatakse mingi kondikene, nagu Gorbatšovile äraelamiseks väike fondike, teised tehakse aga varem vôi hiljem purupaljaks. Kapitalism koristab kiirelt jalust debiilikud. Andropovi unelmaks, mida Putingi esitas oli yhinemine Euroopaga, mis tasapisi kindlustaks Venemaa kui tuumariigi domineerimise ja Saksa tehnoloogia abil edasimineku. Geopoliitiliselt on see totrus, sest see provotseeriks kohe tuumaôja USAga Euroopas. USA ei lase mitte mingil juhul yhineda Venaemaal ja Saksamaal, sest see tähendaks USA väljaviskamist Euroopast ja seega USA maailmavôimu lôppu.
Siit tulebki Venemaa paradoks, mida ma juba ammu vôrdlesin Venemaa vapil kujutatud kahepealse kotkana: ebajärjekindlus geopoliitilisel eesmärgil. Keegi ei kahtle Putini läänemeelsuses ja tema soovis olla osake Lääne maailmas. Selleks ta hoiabki vôimul liberaalset, Venemaa rahvuslike huve kahjustavat majandusblokki, kelle kaudu ta maksab sadu miljardeid dollareid kalômmi iga aasta Ameerikale. Samas peab ta eliidi huve kaitsma , milleks on hädavajalik tugev sôjavägi jne. Viimast tehes ja pidevalt Saksamaaga läheneda pyydes muutus ta aga automaatselt globalistliku Lääne verivaenlaseks ja täna on viimase eesmärgiks kôîgi vahenditega Putini vôimult kôrvaldamine. Nii on meil Shakespeari sulge vääriv traagiline syžee.
Oma langusse andis märgatava panuse hijluti ka Putin ise oma pensioniea tôstmise reformiga, millega ta murdis oma varem antud lubadust. See viis ta populaarsuse loomulikult vabalangusesse. Rääkida yheaegselt hyppest uuele tehnoloogilisele tasemele, mis tähendab muuseas ka robotite laialdast kasutamist ja mis toob tegelikult teravalt esile inimeste töökohtade vähesuse probleemi ja samaaegselt jahuda töökäte vôimalikust puudusest tulevikus on ehmatavalt totter. See on vôrreldav Eesti eliidi degenerantse tasemega.
Kuulasin ka Putini viimast teleintervjuud, mis esmakordselt jättis mulle mulje Putini ebaadekvaatsusest. Minu mättakese otsast vaadates ei ole täna 90% Vene rahvast nôus jätkama senist Andropovi kontseptsiooni liitumaks Läänega. Enamik näeb selgelt oma tulevikku Venemaa geopoliitilise koolkonna looja A.Dugini Euraasia Liidu kontseptsioonis. Yhiskondliku môtte suund on selgelt vôtnud A.Dugini poolt näidatud kontseptuaalse eesmärgi. Selles valguses näen ma Putini pressikonverentsi kui selget katset taastada jälle tema valitsemisajale iseloomulik tasakaal liberaalide ja patriootide vahel, asudes selgelt liberaalide kaitseks välja. Olles rahul valitsuse tööga, kelle majanduspoliitika on majandust tappev ja pobisedes mingist statistikaameti vôltsingute ja môôtevea piiril olevast "majanduskasvust" 1% ning samal ajal "majandushyppest" ja läbimurdest uuele tehnoloogilisele tasemele, jättis Putin naeruväärse mulje. Midagi meie Keskpanga juhi M.Laari tase, kes lubas peaministria yldse ära kaotada kôigi pankade likviidsuse. Arvan, et sellise esinemisega muutus Putin Vene 30-40 aastaste noorte ettevôtjate seas mitte tôsiselt vôetavaks. Kui riigijuht ei suuda ettevôtlusele kindlustada odavat ja pikaajalist krediiti ning laseb Keskpangal majanduskriisi ajal tôsta krediidi baasintressi ja kiidab avalikult heaks Keskpanga Konstitutsiooni rikkumise ja rubla volatiivsuse pôhjustamisega ning tagatipuks tôstab makse, siis ei tegutse ta Venemaa rahvuslikes huvides ja targem oleks poliitikuna vait olla. Ma muidugi tajun oma piiratust kuid siiski olen kindel, et oma hiilgava tulemuse presigendivalimistel sai Putin tänu rahva toetusele patriootlikule kursile, kes nägi bojaarides kui töket Putini patriootlikele kavatsustele. Nyyd aga deklareeris Putin yhemôtteliselt, et mingeid vastuolusi tema ja liberaale esindavate bojaaride vahel ei ole, nad on môttekaaslased. Arvan, et selline rahva ootuste petmine tähendab parandamatut usalduse kaotust ja kôike sellest tulenevat.
Arvan, et Putin tegi siin strateegilise vea ja langes minu poliitikute edetabeli reitingus allapoole Donald Trumpi. Viimane saab selgelt aru, et käib vôitlus, mille kaotamisel vôetakse ta nahk maha. Sellise lepitamatu vôitluse juures on kindel kaotaja neutraalne tegelane , kes tahab meeldida môlemale, nagu antud juhul Putin. Ta ei ole nyyd oma ei liberaalidele, ega ka patriootidele, sest môlemal on pôhjust kantlustada teda kokkumängus vastaspoolega. Trump aga tegutseb minu arust yllatavalt targalt, astudes oma ylivôimsate vastaste vastu adekvaatselt, môistes avalikult hukka Fed^i baasintressi tôstmise ja pöördudes avalikult oma valijate poole kui Kongress keeldub tema valimislubadusi rahastamast.
Putin aga ei vasta enam talle selgelt esitatud kysimustele ja kaldub yha sagedamini demagoogiasse. Yhesônaga, täna ei näe oma esindajana Putinit ei Liberaalid, kes minu arvates vôîtluses alla jäävad ega ka patrioodid, kellel hakkab nyyd sihikindel oma liidri väljasôelumine. Seda senise tasakaalusesundi muutumist näeme vast juba sygisel duumavalimistel, kus Valitsusparteile prognoosin tugevat tagasilööki.
Raiskasin nii palju aega pôhjendamaks, et Venemaal on juba teadvustatud, et senine Läänega liitumise kontseptsioon on täiesti perspektiivitu nii Venemaale kui riigile, rahvale ja mis on otsustav, ka eliidile. Seepärast avaliku hybriidsöja tingimustes muutub Venemaa tulevikunägemus ja seega ka poliitiline kontseptsioon väga kiiresti. Vôimalikke arengustsenaariume on muidugi mitmeid, ent senine ahjul lebasklemine lôppeb ja nagu kaotusele määratud vene ahi alustab liikumist, pyhkides oma teelt vitstest piirded.
Paar sôna Euroopast. Sada aastat tagasi hakkas O.Spengler kirjutama oma suurteost ja selle tôlkimise hetkeks ei olnud meie vaimueliidis inimest , kes tast aru oleks saanud. Viimane eeldab geopoliitilist môtlemist. Euroopa on täna lihtsalt USA koloonia, mis sest, et esialgu veel hästi toidetud oma isanda armust. Kuna isanda lood pole kiita, siis tehakse aga varsti Euroopa sahver kiirelt tyhjaks. Euroopa eliidi degenereerumine on silmnähtav. Prognoosisin juba Macroni valimiste eel, et asi saab lôppeda vaid sotsiaalse mässuga. May on haletsusväärne kloun. Itaalias on saanud teoks mu varaasem teoreetiline arvamus, et parempoolsed ja vasakpoolsed yhinevad oma yhise vaenlase liberaalide vastu. Saksamaal on lonkav part Merkel, kes varem globalistide asehaldurina ringi paterdas ja on yks Ukraina sôja peasyytajatest. Noh, nyyd tal on miljoneid vaenulikke migrante, kes hakkavad ostma relvastust Ukraina praportšikelt. Kölni jôuluôhtu oli vaid väike syytu pidu tuleviku kôrval. Pole mingit vôimalust, et Euroopa Liit tänasel kujul pysima saab jääda. Bormani IV Reichi kilde on muidugi veel yle maakera laiali, ent praegu on Saksamaa ikka veel sisuliselt okupeeritud maa ja ehkki tänane globalistlik Saksa elliidi vôim on kyllaltki habras, on raske loota, rahvusliku eliidi vôimuletulekut ilma Venemaa abita. Venemaa seisukohast oleks see muidugi ideaalne variant, ent nagu ma eespooll seletasin, viib see leppimatusse konflikti USAga ja on sellepärast majanduslikult nôrgale Venemaale eluohtlik.
Eesti on täna aga Saksamaale vaenlane, sest me teeme kôik, et murda Saksamaa konkurentsivôimet, meeleheitlikult takistada pyydes Vene odavaid energiatarbeid Saksamaale. Tôsi, meie eliit on nii äpu, et peale Pitsukese klähvimise pole me midagi kasulikku korda saata suutnud, mille eest me president ka Trumpilt tutistada sai. USAle on Eesti sugused hädapätakad vaid ressursi raiskamine.
Poliitikuna laseb Trump pidevalt yles propagandasuitsu, ent tegelikult on ta realist ning tark mees ja tegutseb loogiliselt. Ta saab aru, et USA jôud on hääbunud ja vôïmatu on yleöö kahjulikku tendentsi muuta. Kuna USA vôimsuse langust saab vaid pidurdada, siis reaalses multipolaarses maailmas tuleb oma positsiooni tugevdamiseks uue maailmakorra kujundamisel aktiivselt nôrgestada mitte ainult oma vastaseid vaid ka liitlasi, et viimased ei saaks vôimalust USA kontrolli alt väljumiseks. Seepärast on täiesti loogiline, et USAl pole vaja ei Euroopa Liitu ja NATOt, sest ta käib veel kergelt yle igast Euroopa maast, ent on probleeme nende liidu puhul. EL on selgelt majanduslik konkurent ja oleks sula lollus USA poolt lasta kasvada tal veel iseseisvaks poliitiliseks jôuks. Selleks tulebki suhted rajada vaid kahepoolsele riikidevahelisele alusele. Seega Trump môtleb strateegilisel tasemel ôieti, tema globikutest kriitikud on lihtsalt jobud.
Panen kirja oma arvamuse lähiaastate yhe poliitilise arengu variandi kohta, et hiljem vaadata millest ma valesti aru sain. Arvan, et täiesti vôimalik on Euraasia Liidu kontseptsiooni omaksvôtt natsionaliseeritud eliidi poolt ja seega liberaalide koristamine Venemaa valitsusest ning Hiinale sarnase rahvusliku majandusmudeli omaksvôtt, mis tagab 7-8% majanduskasvu aastas ja lylitumise tehnoloogilisse vôidujooksu. Välispoliitikas on vôïmalik suhete normaliseerumine USAga kui piirdutakse lääne suunal vaid ebaônnestunud riikide (fail state) piirkondade oma kontrolli alla vôtmisega (nagu Baltimaad, Ukraina ja Gruusia) ning ei trygita Saksamaale. Reaalne on vana geopoliitilise mustri järgi Liivimaa loomine, kus venekeelsetel on juhtroll. Leedu vôîdakse anda batka Lukašenkole. Noorukina kylastasin leedukate kuulsat torni kus esimesel korral kohe sissepääsu vastas oli klaasvitriinis lahtiselt nende suurriigi pôhiseaduse sarnane dokument. Olin ysna jahmunud, et oskasin seda lugedagi, sest see oli vene keeles! Pärast sain huvi tundes teada, et selle riigi moodustasid žemaitid, Smolenski venelased ja veel valgevenelased. Ei ole midagi uut selle päikese all. Elame, näeme, kui Ukraina vôi Baltimaade kaudu USA Euroopale tuumasôda kaela ei sokuta.

Roman Ubakivi