SKISOD.
Hiljutisel ETV saates Vabariigi kodanik iseloomustas A.Hvostov meie julgeolekupoliitilist eliiti esindanud Marko Mihkelsoni ja kogu meie kaitsepoliitika eliiti kui skisofreenikuid. Lõpuks ometi pääses üks täiearuline kodanik A.Hvostovi näol ETV saatesse ja sai ka rahvale tõtt rääkida. Loomulikult olen ma A.Hvostovi toetaja ja mõttekaaslane. Ütlesin ju juba eelnenud kirjutises "Juubelitest"otse välja, et president T.H.Ilves on skisofreenik, sest normaalne inimene ei saa ühelt poolt kuulutada, et Eesti on täna parimini kaitstud välisohu eest kui iial ajaloos ja samas põrutada, et Eesti on täiesti kaitsetu ja vallutatav nelja tunniga! Presidentidega pole meil üldse vedanud, juba esimene neist - K.Päts oli skiso.
M.Mihkelson kommenteeris Kaitseuuringute Keskuse julgeolekualast raportit, mis sätestas, et NATO ei suuda praegu Eestit kaitsta, lollusega, et Eestil polevat olnud kunagi paremat positsiooni julgeoleku kontekstis!? M.Mihkelsonil on haigus juba kaugele arenenud, sest alguses oli tema peamees, kes Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimise blokeeris. Siis üleöö, hakkas tal teine ajupool tööle ja ta muutus piirilepingu tulihingeliseks toetajaks. Ennem ta õhutas Eestit koloniaalsõtta Afganistanis, sest selle sõja kaotus pidavat NATO lõppu tähendavat. Nüüd kui NATO on Afganistanis haledalt peksa saanud ja sealt välja roomab, olevat ta Eesti kindlustuspoliis?! Haiged skisod ei ole võimelised NATO artikkel 5 sõnastuse mõttest aru saama - see ei kindlusta absoluuselt mitte mingit reaalset sõjalist abi, vaid ainult nõuab omavahelist konsulteerimist ning reaktsioon võib piirduda üksnes protesti sisaldava diplomaatilise noodiga.
Sealjuures M.Mihkelson, ja poliitiline eliit juba Mart Laarist alates, räägib pealtnäha siiralt, veendumusega ja ilmselt ei aima, et normaalse inimese silmis on ta skiso. Mehhanism on väga lihtne. Kui reaalsus on lohutu ja M.Laari I valitsusse 1,5 a. jooksul majanduslangus 37% Eesti Panga andmel, siis tuleb luua oma vaimus paralleelne maailm, kus kõik on suurepärane. Kutsume külla Economisti leheneegri, kostitame teda hästi, ja pärast ajaleheartikli ilmumist müristame igal tänavanurgal trummi Eesti imepärasest majandusedusedust. Ja seda tänapäevani. See, et reaalses elus ei ole me suutnud taastoota isegi kõige tähtsamat majanduse komponenti - tööjõudu, ei sega, sest vaimusilmas rühitakse Euroopa rikkaimate riikide ja Põhjamaade hulka.
Samuti mõtleb "Zika Klubi" (Riigikogu) ja tema välisasjade komisjoni pealik M.Mihkelson. Kuna tänane Eesti Kaitsejõud saaksid haledalt peksa isegi Laidoneri EW armeelt, põlisvaenlaseks on kuulutatud samal ajal Venemaa ning kompetentne sõjaline analüüs RAND Corporation poolt näitab, et vähegi tõsisema vastupanu osutamiseks Baltikumis on siia hädavajalik paigutada 7 NATO brigaadi, sealhulgas vähemalt kaks rasket soomusbrigaadi, siis absoluutsest ummikust pääsemiseks siirduvad skisod teise, paralleelsesse "vaimumaailma". Zika Klubi tellibki rahva raha eest Kaitseuuringute keskuselt raporti julgeolekuolukorra kohta. Ent muidugi mitte mingil juhul reaalsete sõjajõudude "terase kokkupõrke" kohta, mida tegi juba RAND Corporation. EI, uurimus käib paralleelse maailma, "vaimu kokkupõrke " kohta!? Selle nõksuga said meie riigikogulased oma peades hädavajalike brigaadide arvu vähendada juba ligi poole võrra! Ent asi on arengus ja me nüüd teame, mida meil tuleb nüüd teha, rahustas meid M.Mihkelson. Järgmiseks tellib Zika Klubi juba kaitseuuringu "südamete kokkupõrke" kohta, ning pooled reaalseks vastupanuks hädavajalikud brigaadid võib oma vaimumaailmas järjekordselt unustada. Jne. Skisode vaimusilmas ongi nii Eesti parimini kaitstud kui iial varem ja "heidutus" ongi loodud
Venemaa kindralstaapi taoline bluff ja lollus muidugi ei huvita ja taoline "heidutus" veenab üksnes sisofreenikuid.
A.Hvostovil on muidugi õigus, et NATO logistiline probleem on sisuliselt ületamatu. Ent see pole isegi peamine. Nimelt ei näe mina küll neid suuri ja sõjaliselt võimsaid riike, kes ihkavad Narva ja Riia pärast Venemaaga sõdida. Tegelikult ei ole täna Euroopas täna MITTE ÜHTEGI riiki, kes oleks võimeline iseseisvat sõjalist operatsioon läbi viima isegi EL vahetus naabruses, nagu seda näitas juba sõda Liibüas. Isegi Euroopa suurvõimu Saksamaa Armee on sarnases haletsusväärses olukorras nagu möödunud sajandi kahekümnendatel, kui väriseti Poola sissetungi kartuses. See on ühelt poolt Merkeli ja teiselt poolt NATO poliitika loogiliseks tulemuseks. Ka meie sõjavägi on iseseisva lähinguvõimeta ja kohaldatud koloniaalsõja nishide täitmiseks.
Ainuke iseseisva sõdimisvõimega sõjavägi tänases NATOs on USAl, ent tema maaväed ei ole praegu ega lähiaastatel võimelised sõdima Euroopas Venemaaga viimase piiride lähedal (Gruusia, Ukraina, Eesti).
NATO Venemaaga võrreldes ülekaalukad väed on vaid Zika Klubi tegelaste "vaimuilmas". Täna on USA-l Euroopas vaid kaks kergebrigaadi! Üks okupeerib Itaaliat ja teine Saksamaad. Arusaadavatel põhjustel ei saa neid kumbagi liigutada Baltikumi. Nüüd on plaanis tuua üks soomusbrigaad kogu Ida Euroopa peale. Eesti saab heal juhul vaid pataljoni. USA ja meie skisod võivad soovida mida iganes, ent absoluutselt võimatu on lähiaastatel Baltikumi seitse brigaadi tuua ja isegi "vaimu kokkupõrkes " võib skiso ainult oma ettekujutuses nelja lisabrigaadi leida. Seega A.Hvostovi järeldus, et Eesti julgeolekupoliitika on skisofreenikute mängumaa, leiab topelt kinnituse.
Kolmanda argumendi lisan veel. RAND Corporationi analüüs on juba vananenud, sest ta ei arvestanud Venemaa kaardiväe tankiarmeed, uusimaid lennukeid, tiibrakette jm. Vene elektroonilise sõjapidamise vahendid olid klass omaette juba varem, värske uudis (tass.ru/armiya-i- vpk/323S712) viib aga juba kaks põlvkonda ette. Venemaal on täna absoluutne sõjaline ülekaal Baltikumi ruumis nii maal, õhus kui merel ja täna kui imega tekiks õhust 7 USA brigaadi, oleks nad Baltikumis vaid hukule määratud ohvritalled.
Ma ei imesta kui Obama teeb järjekordse prohmaka ja toobki Ida Euroopasse uue soomusbrigaadi. See oleks Venemaale suur võit, sest see annab Putinile õiguse väita, et NATO on rikkunud 1997.a. NATO-le Vene baaslepingut ja NATO agressiivsus on ohuks Venemaa julgeolekule. Viidates enesekaitsele, võib Venemaa rünnata igat piiririiki, kuhu USA väed paigutatakse.
See on vägagi ahvatlev, sest sõjaline võit on garanteeritud, mis kulub marjaks ära kui sisepoliitikas on suuri ebameeldivusi. Viimased on aga garanteeritud, sest nagu ma varem olen kirja pannud, on Putini poliitika olnud nagu kahepealine kotkas Vene vapil: üks pea jälgib välispoliitikas patriootlikku suunda, teine pea aga sise- ja majanduspoliitikas globalistlikku, antipatriootlikku suunda. Muidugi, siin ei tohi langeda meie meedias loodud kuvandi lõksu virtuaalsest Putinist kui kõikvõimsast despoodist. Putin juhib vastavalt konstitutsioonile välispoliitikat, Keskpank ja valitsuse majandusplokk ei tee aga alatihti tema ukaasidest väljagi. Nende neoliberaalne majandus- ja finants-krediidipoliitika on nii arulage ja Venemaa huvide vastane, et seda ei kritiseeri enam ainuüksi Teaduste Akadeemia teadlased, vaid ka laiad rahvahulgad ja ettevõtjad.
Seepärast on sügisel toimuvad duumavalimised väga tähtsad. Ühtne Venemaa ei ole normaalne, ühte ideoloogiat järgiv partei. See on nagu nõuka aegne kompartei- ta on võimupartei, kuhu kuuluvad absoluutselt vastandlike arusaamadega patrioodid ja liberaalid-globalistid. Ainsaks siduvaks lüliks nende pooluste vahel on võimu jagamise kokkulepe, mis annab kõigile midagi. Võib juhtuda, et sel korral nad ei saavutatagi enam absoluutset enamust, sest rahvas on astunud suure sammu patriootidele lähemale ja on mitu patriootlikku liikumist väljapaistvate liidritega, kes minu arvates on võimelised muutma kardinaalselt tänast hukatuslikku neoliberaalset majanduspoliitikat.
Roman Ubakivi

EUROOPA JULGEOLEKUST
Eelmise artikli autor, vana teenekas ERSP peasekretär Robert Vill mainis mulle ETV Foorumi viimast saadet, mis oli pühendatud Euroopa julgeolekuohtudele. Internetist saab igaüks, nagu minagi tegin, seda saadet vaadata.
Vaadata aga tasub kindlasti, sest eelmise halli välisministri asemel, kes suutis vaid sisutühja kantseliiti ketrata on täna meil vähemalt peegli ees ilusasti naeratama õppinud Marina Kaljurand, kes üritas koguni oma peaga mõelda!
Kahjuks on tema arusaamad Euroopa eest seisvate julgeolekuriskidest sama asjatundmatud nagu Mart Laaril rahandusest, kes kuulutas välja oma valitsuse eeesmärgiks pankade likviidsuse likvideerimise. Oma täielikku ametikõlbmatust demonstreeris ta kohe avasõnas kui ta kuulutas Euroopa Liidu ja Eesti poliitikute otsused väga õigeteks terrorimi ja põgenikuvoo ohjamisel. Euroopa ees seisvate julgeolekuriskide maandamiseks soovitas M.Kaljurand avada Euroopa Liidu turud Aafrika kaupadele (sealhulgas ka toidukaupadele). Süüdimatu võhikuna ei saa M.Kaljurand lihtsalt aru, et see tähendaks EL kohest pankrotistumist ja lagunemist. Seega tegi M.Kaljurand Foorumi saates kindlasti ajalugu, tõustes Eesti kõigi aegade purulollide edetabelis esikohta jagama M.Laariga.
Eksperdina esinenud Made märkis õigustatult, et poliitikutel tuleks tähelepanu suunata kolmandajärgulistest pisiasjadelt terrorismi ja migratsioonikriisi tekkepõhjusele - Lähis Idas möllavale sõjale. Poliitikutest kõige arukamana esinenud P.Ernits nentis õieti, et praeguse terrorismi ja migratsioonikriisi on põhjustanud eelkõige USA, EL ja Eesti vale välispoliitika Lähis-Idas.
Siit edasi tuleb aga ummik, sest täna pole Eestis Riigikogus ühtegi parteid ja poliitikut, kes julgeks välja öelda lihtsa fakti: peatamaks sõda ja sellest põhjustatud inimestetulva Aafrikast ja Araabiast peavad Eesti ja EL mitte ainult lakkama vasallidena toetama USA poliitikat, vaid enda huvidest lähtudes astuma otsustavalt vastu USA sõda ja kaost külvavale poliitikale meie piiride ümber. Seni aga tähendab Ameerika mõjuagendi K.M.Vaheri üleskutse võtta käest valged kindad ja asuda jõulisemalt Lähis -Idas USA juhtimisel tegutsema reaalselt hoopis vastupidist - üleskutset Süüria riiki lõplikult purustama nagu Liibüatki ning terrorismi ja põgenikevoolu suurendamist. Seepärast reageeriski saatejuht K.M.Vaheri mõttele imestusega: kas me peame Assadi toetama hakkama!?
Eesti ja Euroopa huvidest lähtuvad poliitikud peavadki ausalt sellele saatejuhi küsimusele vastama jaatavalt: jah, me peame enda huvidest lähtudes toetama Süüria seadusliku valitsust ja presidenti Assadi ja Süüria riigi säilimist ja sõjaleegi summutamist meie tsivilisatsiooni piiride ümber.
Tehnoloogiat, kuidas USA sõjaleeki ja kaost meie naabruses ja seega ka meil (Brüsselis, Pariisis jm.) külvab, võib lugeda nende endi lehtedest (Chicago Tribune, March 26, 2016, Nabih Bulos, W.J.Hennigan, Brian Bennett, "CIA-armed militias are shooting at Pentagon-armed ones in Syria"). Põhja Süürias Aleppo kandis võitlevad koos Süüria seadusliku, ÜRO-s esindatud president Assadi valitsuse vastu CIA poolt TOW tankivastaste rakettidega varustatud al-Nusra (al-Qaeda kohalik haru) välismaised (El-st, Venemaalt, Sudaanist, Hiina uiguuri muslemid) terroristid, keda peale USA rahastab veel Türgi, Saudi Araabia ja Katar ning teisalt Pentagoni poolt rahastatud nn.Süüria Demokraatlik Armee (SDF), kes on sisuliselt ISIS, kes sai hiljuti tubli 500 miljonilise dollarisüsti. Lisaks Assadi vstasele sõjale on al-Nusra ja IS veel omavahelises sõjas, et kindlustada kaost ja hoida miljonilised pagulaste vood liikvel.
Rahastades al-Qaeda haru Süürias, võitleb samal ajal USA ta vastu Afganistanis ja relvastades šiitide miilitsat Iraagis, relvastab ta samal ajal ka nende vastast sunni miilitsat Süürias; varustades Süüria kurde relvadega, müüb Washington samal ajal ka relvi Türgile, et too saaks ikka korralikult pommitada ISISega võitlevaid Iraagi ja Süüria kurde.
USA strateegiliseks eesmärgiks on sütitada suur sõda või vähemalt palju väikseid sõdu kaose tekitamiseks Euraasia mandril selleks, et võimalikult rohkem nõrgestada potentsiaalseid takistusi (Hiina, Venemaa, Euroopa Liit, Iraan) oma maailmavalitsemise püüdluses. Sõjad ja kaos Euraasias kindlustavad kapitali väljaveo ookeanidega kaitstud Ameerikasse.
Roman Ubakivi

RÄÄGIME TÕTT
Eesti eliit ei väsi kiidukõnedest meie demokraatiale, mõistmata demokraatia olemust ja sisu. Ühe partei kontrollitava võimu asendamine mitmele parteile delegeeritavaga on valitsejate arvates piisav. Arvan, et see nii ei ole.
Mitme valimistsükli (4 aastat) jooksul kordagi rahvalt üheski küsimuses nõu küsimata, kinnitab minu väidet, et demokraatia ilma rahvast kaasamata on bluff. Kunagi ammu konstateeris Oskar Loorits: "Eesti rahva keskmine vaimusuurus on läbi aegade olnud kordades suurem kui eliidi oma." Vana eliidi unistus asendada mustad Volgad uhkemate autodega ja privileegidega on täitunud, kuid rahvavõimuga Eesti riik on jätkuvalt valgusaastate kauguses. Miks see nii on?
Miks on Eesti ühiskond ummikus ja stagneerunud? Püüan leida mõned põhjused ja selgitused.
Valitsev eliit on ühikonnaga osavalt manipuleerinud. Rehepapi kalduvusega kodanikele suurt raha lubades meid multikultuursesse Euroopa Liitu meelitanud. Meil tuleb mõista, see uus liit ohustab rahvusi rohkem kui vana kommarite oma. Elujõuline elanikkond lahkus massiliselt. Inglise keele pealetung on reaalsus ja seda ei saa keegi eitada.
Omariiklus on aare ja väärtus, mida oleksime pidanud hoidma. Euroopa Liidu referendumis jäid siiski EL vastased vähemusse. Nüüdseks on meil ELs olemisde kogemus olemas. Tegelikkus on nagu ikka kaugel poliitikute poolt lubatud roosamannast. On selgunud, et lisaks islami pealetungile ähvardab pikemas perspektiivis võlavangla, kust pääsu enam ei ole. Meie saatusekaaslased ELs mõistavad üha enam ohte, mis meid ees ootab. Ungari võiks olla meile eeskujuks ja liitlaseks otsuste tegemisel.. Tagantjärjele tarkus ja kogemus on väärtus. Rahval on õigus eksida ja õigus viga parandada. Sellest tuleneb vajadus küsida referendumil taas kodanike arvamust, kas jätkata ELs või lahkuda. Selleks annab aluse aeg, mis on rohkem kui kaks aastakümmet, mis on kahtlemata kainestanud EL kunagisi optimiste. Mis olekski põhjus rahva arvamust taas küsida.
Valitseva eliidi poolt kehtestatud reeglid ei võimalda praegu ühiskonnal seesmiselt puhastuda. Oleme jäädavalt kaotanud saatuse poolt kingitud vabaduse aega, et seda tagasi teha, tuleb keskenduda eelkõige eliidi väljavahetamisele. Oleme valiku ees - kas võtame Eesti tagasi või jätkame hukatuse teel. Muuta tuleb valimisseadusi. Ammu on aeg lõpetada tsirkus e- valimistega. Saksamaa on e-valimised keelustanud. Eesti aga jätkab Põhiseaduse rikkumist, kus on sätestatud valimiste ühetaolisuse nõue.
Pole välistatud, et lähitulevikus tuleb seaduse rikkujatel vastutada oma tegude eest. Ühiskonnas toimuvaid muutusi aevestades ei ole see aeg enam kaugel. Demokraatlikus ühiskonnas on kodanikud ja valitsejad seaduse ees võrdsed, et see meil nii ei ole, on parandatav viga. See oleneb ühiskonna küpsusest. Loodan väga, et praeguseks on eesti selleks valmis.
Robert Vill