LOBJAKAS, ILVES, JÕERÜÜT
Äsja ilmus Postimehes J.Jõerüüdi artikkel, kus ta vastas A.Lobjaka kriitikale president Ilvese ja Eesti välispoliitika aadressil. Mind jahmatas Ilvese taktitu kahemõtteline kiitus (sisuliselt solvang) Poola presidendile, et Poola on ainus suurriik, kus saadakse aru, mida tähendab massiküüditamine. Muidugi saab,küüditas ju Poola miljonid sakslased talle peale sõda antud Saksamaa provintsidest läände, omastades nende maad ja varad.
Veelgi rohkem üllatas mind Välisministeeriumi kõrge ametniku J.Jõerüüdi tahtmatus president Ilvese ilmset fopaad siluda, vaid tema püüdlus teha küüditamisteemast „ühiste arusaamade vundamendi sideainet“. Teiste rahvaste küüditamispatust vabal Eestil on ilmne lollus solidariseeruda ja võrdsustada end patustega.
Peale Ahto Lobjaka artikli läbilugemist, sain ma aru, et küsimus ei ole lihtsalt Presidendi ja Valisministeeriumi kroonilises ebakompetensuses, vaid eestlatele ja riigile elutähtsas geopoliitilises orientatsioonis. Seepärast on A.Lobjakas teeninud ära siira lugupidamise ja tänu sellise eksistentsiaalse probleemi toomisest laia avalikkuse ette ja kindlasti on tal õigus, et tingimata on tarvilik avalik arutelu, et niivõrd tähtsat otsust vaagida.
Eesti ees seisva tänase probleemi olemusest peaks aru saama igaüks, kes on viitsinud mu varajasemad artiklikesed läbi lugeda. Kui USA alustas eelmise aasta alguses avalikult hübriidsõda Venemaa vastu, siis ma tegin prognoosi, et see on jäme viga ja Venemaa võidab. Täna on selge, et Venemaa on geopoliitiliselt Ukraina sõja juba võitnud, küsimus on vaid võidu vormistamises. USA eesmärgiks oli Venemaa äralõikamine Euroopast ja Ukraina muutmine Venemaa vastaseks agressioonibaasiks nagu seda on Eestigi. USA mõjuagent Merkel&CO tõmbas ka Saksamaa ja kogu Euroopa sellesse Venemaa vastasesse ristisõtta, mis on absoluutses vastuolus Euroopa huvidega. Putinil ja Venemaal oli valik kas hukkuda või võidelda. Loomulikult valiti võitlus, sest elementaarne geopoliitiline analüüs (mida olen isegi mina oma piiratud võimetega suuteline tegema)näitas, et Obama bluffib. Merkeli väide, et arulage Putin on kaotanud reaalsusetaju, osutus vaid psühholoogilise sõja bumerangiks. mis tänaseks on purustanud Merkeli autoriteedi.
Miks USA liidrid tegid niivõrd lolli vea, millele Merkeli sugused puudlid (sealhulgas ka Eesti liidrid) muidugi järgnesid? On ju USA-s piisavalt minusugusest targemaid mehi. Arvan, et piisava vastuse sellele küsimusele andis sellele nii autoriteetne mees, nagu selleks on Robert Gates, kes nägi Obama administratsiooni funktsioneerimist seestpoolt. Tema tunnistusel võeti tähtsad otsused vastu mitte strateegilisi valikuid kaaludes, vaid avaliku arvamuse reaktsiooni arvestamise põhjal.
Kirjutasin juba kuskil eespool, USA ja Venemaa võimalusi vaagides, et USA eliit on kaotanud osaliselt võime mõelda geopoliitilisel tasemel, sel ajal kui Venemaa eliit on selle jõudnud omandada. Nii märkis J.Biden aastaid tagasi Putinile, et Venemaal ei ole mõtet rabeleda, sest tal ei ole niikuinii piisavalt jõudu, et pretendeerida maailma hegemooniks (mis on kahtlemata tõde). Putin demonstreeris jalgpalli terminit kasutades paremat „platsinägemist“ ja vastas, et see on tõsi, ent Venemaal on piisavalt jõudu, et mõjutada, kes saab maailma hegemooniks.
Ukraina sõda ongi viinud USA Hiinaga võrreldes kaotusseisu, sest praktiliselt toimiv Hiina-Venemaa strateegilisele koostööle on lisandunud veel kolmas-Iraan, kes kõik kolmekesi on hinnatud USA Rahvusliku sõjalise strateegias 2015 revisjonistlikeks riikideks, kellest igaüks kujutab endast tõsist ohtu USA julgeolekule (neljandaks on nimetatud P-Korea). Kui siia veel nimetada, et äsja astusid Hiina ja Venemaa poolt juhitavasse Shanghai Koostööorganisatsiooni India ja Pakistan, siis on selge, et USA Full Spectrum Dominance on vaid soovmõtlemine ja XXI sajandi geopoliitilise korra tsenter on Euraasias.
Täna on Amerikas aru saadud olukorra tõsidusest ja Vabariiklaste presidendikandidaatide võitluses on täna mitte vangi-sündroomi all kannatav McCain, vaid D.Trump, kes süüdistab täiesti õieti Obamat rängimais veas: Venemaa tõukamise strateegilisele koostööle Hiinaga. Täna juba ei kahelda Ameerika mõttekodades Obama välispoliitika läbikukkumises, vaid arutatakse Hiinaga toimetuleku erinevaid strateegiaid.
Ameerikal on raske vaimset mahajäämist Venemaaga tasa teha. Paljud analüütikud on märkinud rahvuste poliitilise mõtlemise analoogsust rahvuslike spordialadega. Kui venelastel on nendeks jalgpall ja male, siis ameeriklastel pesapall ja pokker. Ent isegi kui suudetaks luua mingi geniaalne strateegia, mis kaotusseisu pööraks eduks, on seda äärmiselt raske ellu viia, sest aruka jutuga ei jõua poliitikute ja meedia poolt demagoogiaga äralollitatud masside soosingusse (sama rumaluse lõksu on eliit muidugi ka meil loonud).
Kuna Ameerika loomulikult ei taha sattuda kiirelt kautavasse lõppmängu, siis nad peavad arvestama Venemaa huvidega. Seda on maininud Hillary Clinton ja Donald Trump ja kajana korranud Merkel: Euroopa julgeoleku probleeme ei saa lahendada Venemaa arvel ja Venemaa osavõtuta.
Venemaa julgeoleku huvid nõuavad loomulikult neutraalse puhvri olemasolu tema piiridel. Sama on ka Euroopa huvides. Jutt käib esmajoones Ukrainast, Gruusiast, Baltikumist.
Olemegi täna jälle eliidi poolt valesti tehtud geopoliitilise valiku tõttu lõhkise küna ees, täpselt nagu 1939.aastal K.Päts ja mille eest ma eespool olen korduvalt hoiatanud. USA pakub meile lohutuseks erzatsi Poola näol, nagu A.Lobjakas õieti osundab. Degenerantne eliit ei taha oma umbejooksnud poliitika eest vastutada ja ajab nagu Pätski rahvale mullikesi, et me oleme suurepäraselt kaitstud. Kui me loovutame oma laste, enda ja Eestimaa saatuse Kadriorus ja Toompeal ruulivale degenerantse võimuklanni otsustada, siis oleme eelseisvas katasroofis ise süüdi. Iga rahvas väärib oma valitsejaid.
Meil on õnneks aus ja moraalselt vastutusvõimeline ajakirjanik A.Lobjakese näol, kes julges meid teavitada eksistentsiaalsest probleemist, käputäis eksperte, kes on hakanud tutvuma geopoliitika alustega ja kõige tähtsam – rahvas, kelle moraalne ja vaimne tase on keskmiselt kõrgem kui Toompea sulidel. Kui me ooleme rahvusena teadvustanud meie ees seisva probleemi, siis ma ei kahtle, et me kollektiivne mõistus tuleb selle lahendamisega toime.
Roman Ubakivi
teisipäev, 25. august 2015
pühapäev, 23. august 2015
SÕDA II
Organitsatsiooni "Patriooodid" me üritame koondada inimesi, kes suudavad aru saada ja ellu viia Eesti rahvuslikest huvidest lähtuvat poliitikat. Selleks me peame võimalikult adekvaatselt aru saama maailmapoliitikast, milleks täna Kadriorus ja Toompeal istuvad degenerantsed juhmardid ja moraalsed värdjad selgelt võimelised ei ole.
Eelmises artiklis ma rääkisin , et tegelik võim on varjatud võim. Seega juhtivaks jõuks tänases kapitalistlikus maailm-süsteemis on loogiliselt ca 400 perekonda, kelle "poliitbürooks" on ca 15 klanni. Riikide tasandil kontrollib Austriat näiteks 6 perekonda, Tartu tasandil kaks oligarhi. Nähtav võim on muidugi Tartu linnapea, Austria riigijuht, Obama jne.
Nähtava võimu keeleks maailmasündmuste kirjeldamiseks on massidele suunatud demagoogiline propaganda. Ent see mõtlemistase on arusõgedus. Nii pole Eestil väliseestlastest sisuliselt mingit abi olnud, sest nad pole olnud võimelised endalegi selgeks teha EW hukkumise põhjusi. Näiteks meil rahvalt enim toetust saanud J.Toomepuu puhul ei ole minulgi mingit kahtlust, et tegemist on eestluse eest võitlusse valmis oleva mehega. Ent kuna ta maailmast arusaam on kipsistunud J.Uluotsa liberaalses bolshevismi vastases mõttemallis, siis on ta reaalne tegevus - võitlus Vietnami rahvuslastega, kes kommunistlikus vormis võitlesid oma maa anastajate- alguses prantslaste, hiljem ameeriklastest agressorite vastu, tegelikult rahvusluse, seega ka eestluse vastane tegevus. Headest kavatsustes ei piisa, reaalsest maailmast arusaamise eelduseks on geopoliitilise mõttemalli omandamine.
Praegune USA ja Venemaa vaheline sõda Ukrainas on osa III maailmasõjast, mille sisuks on USA kui maailmahegemooni kukutamine.
Nii I kui II maailmasõda on geopoliitilises paradigmas üks järjekordne kolmekümneaastane sõda, mille sisuks oli Britannia kui maailmahegemooni kukutamine ja USA troonileupitamine. Selle sõja loogikast arusaamiseks on muidugi vaja aru saada ka varjatud võimu motiividest ja eesmärkidest. Seda kahjuks meile ajalooõpikud reeglina ei paku. Samas on selge, et ka kapitali omanike tipus on lahkelid ja käib äge võitlus. Nii teame, et Tsaari -Venemaal kontrollis tollal maailma tähtsaimat naftaallikat Bakuud Rothschildid ja töölisklassi võitlust streikidega rõhujate vastu organiseeris Stalin Rockefellerite rahadega. Hitleri võimuletuleku ja sõjamasina loomist finantseerisid Britid käsikäes ameeriklastega. Ent ka Stalini industrealiseerimisprogramm, mis rajas fundamendi võidule Suures Isamaasõjas, oli mõeldamatu ilma Rockefellerite rahadeta ja USA insenerideta. Need faktid ei ole muidugi ratsionaalselt seletatavad ullikestele suunatud "bolshevismi ja totalitarismi" paradigma demagoogiaga.
Meie, rahvuslaste, ülesandeks on olla J.Tõnissoni taoliselt ajastu tasemel ja pakkuda rahvale välja optimaalseim poliitika, mis tagaks parimad võimalused eestluse edasikestmiseks ja Eesti riigi säilimiseks juba alanud maailmasõja keerises.
Roman Ubakivi
Organitsatsiooni "Patriooodid" me üritame koondada inimesi, kes suudavad aru saada ja ellu viia Eesti rahvuslikest huvidest lähtuvat poliitikat. Selleks me peame võimalikult adekvaatselt aru saama maailmapoliitikast, milleks täna Kadriorus ja Toompeal istuvad degenerantsed juhmardid ja moraalsed värdjad selgelt võimelised ei ole.
Eelmises artiklis ma rääkisin , et tegelik võim on varjatud võim. Seega juhtivaks jõuks tänases kapitalistlikus maailm-süsteemis on loogiliselt ca 400 perekonda, kelle "poliitbürooks" on ca 15 klanni. Riikide tasandil kontrollib Austriat näiteks 6 perekonda, Tartu tasandil kaks oligarhi. Nähtav võim on muidugi Tartu linnapea, Austria riigijuht, Obama jne.
Nähtava võimu keeleks maailmasündmuste kirjeldamiseks on massidele suunatud demagoogiline propaganda. Ent see mõtlemistase on arusõgedus. Nii pole Eestil väliseestlastest sisuliselt mingit abi olnud, sest nad pole olnud võimelised endalegi selgeks teha EW hukkumise põhjusi. Näiteks meil rahvalt enim toetust saanud J.Toomepuu puhul ei ole minulgi mingit kahtlust, et tegemist on eestluse eest võitlusse valmis oleva mehega. Ent kuna ta maailmast arusaam on kipsistunud J.Uluotsa liberaalses bolshevismi vastases mõttemallis, siis on ta reaalne tegevus - võitlus Vietnami rahvuslastega, kes kommunistlikus vormis võitlesid oma maa anastajate- alguses prantslaste, hiljem ameeriklastest agressorite vastu, tegelikult rahvusluse, seega ka eestluse vastane tegevus. Headest kavatsustes ei piisa, reaalsest maailmast arusaamise eelduseks on geopoliitilise mõttemalli omandamine.
Praegune USA ja Venemaa vaheline sõda Ukrainas on osa III maailmasõjast, mille sisuks on USA kui maailmahegemooni kukutamine.
Nii I kui II maailmasõda on geopoliitilises paradigmas üks järjekordne kolmekümneaastane sõda, mille sisuks oli Britannia kui maailmahegemooni kukutamine ja USA troonileupitamine. Selle sõja loogikast arusaamiseks on muidugi vaja aru saada ka varjatud võimu motiividest ja eesmärkidest. Seda kahjuks meile ajalooõpikud reeglina ei paku. Samas on selge, et ka kapitali omanike tipus on lahkelid ja käib äge võitlus. Nii teame, et Tsaari -Venemaal kontrollis tollal maailma tähtsaimat naftaallikat Bakuud Rothschildid ja töölisklassi võitlust streikidega rõhujate vastu organiseeris Stalin Rockefellerite rahadega. Hitleri võimuletuleku ja sõjamasina loomist finantseerisid Britid käsikäes ameeriklastega. Ent ka Stalini industrealiseerimisprogramm, mis rajas fundamendi võidule Suures Isamaasõjas, oli mõeldamatu ilma Rockefellerite rahadeta ja USA insenerideta. Need faktid ei ole muidugi ratsionaalselt seletatavad ullikestele suunatud "bolshevismi ja totalitarismi" paradigma demagoogiaga.
Meie, rahvuslaste, ülesandeks on olla J.Tõnissoni taoliselt ajastu tasemel ja pakkuda rahvale välja optimaalseim poliitika, mis tagaks parimad võimalused eestluse edasikestmiseks ja Eesti riigi säilimiseks juba alanud maailmasõja keerises.
Roman Ubakivi
neljapäev, 20. august 2015
SÕDA I
Hiljuti kuulutas paavst laiale avalikkusele, et III maailmasõda on alanud. Paavst on maailma üks kõige paremini informeeritud ja loomulikult targeimaid inimesi ja kindlasti räägib antud juhul tõtt.
Eesti rahvuslaste ühenduse Patrioodid esindajana saan ma väga hästi aru oma teadmiste ja seega ka prognooside piiratusest, ent teisalt on ajalooliselt nii välja kujunenud, et Patrioodid on ainsad, kes on Eestis suutelised järgima J.Hurda eestluse ideed ja olla J.Tõnissoni mõttetasandil. Eestis me oleme ainsad, kes järgivad Euroopale iseloomulikku Apollonistlikku Logost ja suudame eraldada olemuslikku näilikkusest. Juba Herakleitos sai aru, et Tõel on kombeks end peita. Seega me saame ühelt poolt selgelt aru, et meil ei ole piisavalt informatsiooni tänase maailma vägevate kohta, ent teisalt saame aru, et nagu nähtamatu tume aine ja energia ilmselt määravad ära meile nähtava maailma struktuuri, nii ka meile täpselt teadmata jõud määravad ära ka tänaste päevasündmuste kulgemist. Räägin ilmsest tõsiasjast, et tänases kapitalistlikus maailm-süsteemis dikteerib päevakorda ilmselt kõige suuremad kapitali omanikud. Loomulikult ei ole need mingid Forbesi edetabelis toodavad sajade miljardite omanikud, vaid dünastiate klastrid (Baruchid, Rotschildid, Rockfellerid jt.) mitme suurusjärgu suuremate kapitalidega ning kelle tegemiste ja taotluste kohta on meil teada vaid uduseid vihjeid ja arusaamise vahendiks on vaid ratsionaalne analüüs. Tegelik võim on varjatud võim ja selle uurimiseks pole viimase 30 aasta jooksul eraldatud mitte ainsatki teadusegranti. Salajased "maailma valitsuseks" nimetatavad organisatsioonid, nagu Bilgenburgi klubi, 300 komitee jne, on vaid töödejuhatajate tase.
Teisalt suudame me järgida ratsionaalset logost ja suudame opereerida koos selle maailma vägevatega geopoliitilisel mõttetasemel, mis võimaldab meil saada aru täna maailmas toimuvate sündmuste olemusest. Viimaseks ei ole võimeline Eesti tänane eliit, nagu erinevalt J.Tõnissonist ei olnud selleks võimelised ka tänaste liberaalide eelkäijad K.Päts ja J.Uluots. Viimased juhindusid näilikkusest, propagandast ja seepärast nende maailmast arusaamine oli põhimõtteliselt vale, nagu see oli ka Hitleril. EW eliit lähtus absoluutsest valest eeldusest, et II maailmasõda on võitlus kommunismi ja kapitalismi vahel. Päts-Laidoner tuginedes sellisele täiesti väärakale ettekujutusele, tegid formaalloogiliselt täiesti õige järelduse, et NSVL on sõja kaotaja.
Nende rumaluse otseseks tagajärjeks oli EW häving ning tohutud kaotused ja kannatused eestlastele, mida oleks võinud vältida kui riiki oleks juhtinud adekvaatselt olukorda hinnanud J.Tõnisson.
Võrrelgem geopoliitilisel mõttetasandil veidi II maailmasõda tänapäevaga, sest kui me suudame olemust mõista, siis avastame üllatuslikult kui tihti ajaloos kordub üks ja sama muster. Seni on ajaloos maailma hegemoon alati vaheldunud suure sõjaga. See oli siis kui USA vahetas välja Suurbritannia hegemooni troonil ja täna kui Hiina vahetab välja USA.
Kuhtuv hegemoon on provotseerinud sõja alati teisejärgulise troonipretendendi vastu, mitte tegeliku järglase vastu. Nii oli Suurbritannia eesmärgiks Saksamaa ja Venemaa hävitamine nendevahelise konflikti provotseerimise abil. Saksamaa õnnestus küll Suurbritannial Churchilli juhtimisel küll hävitada, ent kaotati impeerium ja muututi teisejärguliseks riigikeseks. Suurbritannia kaotas selgelt II maailmasõja ja ajalookirjutajad, kes kiidavad Churchilli kui suurt strateegi, pole tõsiseltvõetavad. II maailmasõja kõige suuremad võitjad olid selgelt USA eesotsas Rooseveltiga ja NSVL Stalini juhtimisel.
Ka täna ründab USA teisejärgulist sihtmärki - Venemaad, kes ei pretendeeri hegemooni troonile. See kiirendab vaid Hiina tugevnemist. Seda enam, et Ukraina rindel on USA plaanid lootusetult lörri jooksnud. Venemaa Krimmi võidul on strateegilised tagajärjed kogu Lähis-Ida regioonile ja demonstreerib kogu maailmale USA Armee ja NATO impotentsust.
USA poolt läbiviidud ja EL poolt toetatud riigipöörde tulemusel kõrvaldati võimult ainuke slaavi soost oligarh, lagundatud riik mahnovtshinaks ja süüdati kodusõda. Sellise sõjakolde tekitamine nõrgestab loomulikult nii Venemaad kui Euroopat, kuid peaeesmärki pole USA siiani saavutanud: ei ole õnnestunud veel suurt sõda valla päästa Venemaa ja EL vahel.
Euroopa on selgelt eksitentsiaalse valiku ees. Kui Saksamaa jätkab Merkeli USA puudli rollis,tähendab see sõda Venemaaga ja täielikku hävingut tuumasõjas. Isegi kui õnnestub sõjalist kokkupõrget imekombel vältida, teeb Euroopale aeglasema lõpu peale vabakaubanduskokkulepe USA-ga, mis hävitab Saksamaa ja kogu Euroopa tööstuse. Seda võib nimetada O.Spengleri variandiks: Euroopa degeneerub pidevalt ja praegusele orjastaatusele järgneb tsivilisatsiooni surm.
Optimistina olen ma pooldanud M.Heideggeri nägemust, et elustamine, taassünd on võimalik. See selgub peatselt, kas Euroopal on veel elujõudu isesesva poliitika ajamiseks, mis kaitseks oma tsivilisatsiooni tuuma. See on tõsiseks väljakutseks vanale mandri -Euroopa eliidile (Saksamaa, Vatikan jt.) kellel on täna selg vastu seina. Kui nad ei taha põrmuks muutuda, tuleb neil ühineda õigeuskliku eliidi riismetega. Saksamaa ainsaks tulevikuvõimaluseks on strateegiline liit Venemaaga.
Lausa hämmastavalt sarnane on ka Eesti tänane olukord võrreldes 1939.a. sügisega. Vaadake kuidas kiitis K.Päts oma tarka poliitikat ja kuulutas eestlaste tuleviku muretuks ja kindlaks. Samasugust idiootliku valet tuleb ka täna Kadriorust ja Toompealt. Täna, mil Venemaa on juba oma tuumalõhkepeadega "Iskanderid" Eesti peale välja rihtinud, esines ETV-s jälle Ordu hõlstis uhkeldanud kloun, kes on määratud Eesti Kaitseväe ülemaks. Terras kordas täna jälle T.H.Ilvese poolt avaldatud valet, et Eesti on täna oma ajaloos kõige paremini kaitstud. Me kaotame jälle oma riigi ja hävime ka ise tuumasõjas kui me sallime, et taolised idioodid meid valitsevad.
Roman Ubakivi
Hiljuti kuulutas paavst laiale avalikkusele, et III maailmasõda on alanud. Paavst on maailma üks kõige paremini informeeritud ja loomulikult targeimaid inimesi ja kindlasti räägib antud juhul tõtt.
Eesti rahvuslaste ühenduse Patrioodid esindajana saan ma väga hästi aru oma teadmiste ja seega ka prognooside piiratusest, ent teisalt on ajalooliselt nii välja kujunenud, et Patrioodid on ainsad, kes on Eestis suutelised järgima J.Hurda eestluse ideed ja olla J.Tõnissoni mõttetasandil. Eestis me oleme ainsad, kes järgivad Euroopale iseloomulikku Apollonistlikku Logost ja suudame eraldada olemuslikku näilikkusest. Juba Herakleitos sai aru, et Tõel on kombeks end peita. Seega me saame ühelt poolt selgelt aru, et meil ei ole piisavalt informatsiooni tänase maailma vägevate kohta, ent teisalt saame aru, et nagu nähtamatu tume aine ja energia ilmselt määravad ära meile nähtava maailma struktuuri, nii ka meile täpselt teadmata jõud määravad ära ka tänaste päevasündmuste kulgemist. Räägin ilmsest tõsiasjast, et tänases kapitalistlikus maailm-süsteemis dikteerib päevakorda ilmselt kõige suuremad kapitali omanikud. Loomulikult ei ole need mingid Forbesi edetabelis toodavad sajade miljardite omanikud, vaid dünastiate klastrid (Baruchid, Rotschildid, Rockfellerid jt.) mitme suurusjärgu suuremate kapitalidega ning kelle tegemiste ja taotluste kohta on meil teada vaid uduseid vihjeid ja arusaamise vahendiks on vaid ratsionaalne analüüs. Tegelik võim on varjatud võim ja selle uurimiseks pole viimase 30 aasta jooksul eraldatud mitte ainsatki teadusegranti. Salajased "maailma valitsuseks" nimetatavad organisatsioonid, nagu Bilgenburgi klubi, 300 komitee jne, on vaid töödejuhatajate tase.
Teisalt suudame me järgida ratsionaalset logost ja suudame opereerida koos selle maailma vägevatega geopoliitilisel mõttetasemel, mis võimaldab meil saada aru täna maailmas toimuvate sündmuste olemusest. Viimaseks ei ole võimeline Eesti tänane eliit, nagu erinevalt J.Tõnissonist ei olnud selleks võimelised ka tänaste liberaalide eelkäijad K.Päts ja J.Uluots. Viimased juhindusid näilikkusest, propagandast ja seepärast nende maailmast arusaamine oli põhimõtteliselt vale, nagu see oli ka Hitleril. EW eliit lähtus absoluutsest valest eeldusest, et II maailmasõda on võitlus kommunismi ja kapitalismi vahel. Päts-Laidoner tuginedes sellisele täiesti väärakale ettekujutusele, tegid formaalloogiliselt täiesti õige järelduse, et NSVL on sõja kaotaja.
Nende rumaluse otseseks tagajärjeks oli EW häving ning tohutud kaotused ja kannatused eestlastele, mida oleks võinud vältida kui riiki oleks juhtinud adekvaatselt olukorda hinnanud J.Tõnisson.
Võrrelgem geopoliitilisel mõttetasandil veidi II maailmasõda tänapäevaga, sest kui me suudame olemust mõista, siis avastame üllatuslikult kui tihti ajaloos kordub üks ja sama muster. Seni on ajaloos maailma hegemoon alati vaheldunud suure sõjaga. See oli siis kui USA vahetas välja Suurbritannia hegemooni troonil ja täna kui Hiina vahetab välja USA.
Kuhtuv hegemoon on provotseerinud sõja alati teisejärgulise troonipretendendi vastu, mitte tegeliku järglase vastu. Nii oli Suurbritannia eesmärgiks Saksamaa ja Venemaa hävitamine nendevahelise konflikti provotseerimise abil. Saksamaa õnnestus küll Suurbritannial Churchilli juhtimisel küll hävitada, ent kaotati impeerium ja muututi teisejärguliseks riigikeseks. Suurbritannia kaotas selgelt II maailmasõja ja ajalookirjutajad, kes kiidavad Churchilli kui suurt strateegi, pole tõsiseltvõetavad. II maailmasõja kõige suuremad võitjad olid selgelt USA eesotsas Rooseveltiga ja NSVL Stalini juhtimisel.
Ka täna ründab USA teisejärgulist sihtmärki - Venemaad, kes ei pretendeeri hegemooni troonile. See kiirendab vaid Hiina tugevnemist. Seda enam, et Ukraina rindel on USA plaanid lootusetult lörri jooksnud. Venemaa Krimmi võidul on strateegilised tagajärjed kogu Lähis-Ida regioonile ja demonstreerib kogu maailmale USA Armee ja NATO impotentsust.
USA poolt läbiviidud ja EL poolt toetatud riigipöörde tulemusel kõrvaldati võimult ainuke slaavi soost oligarh, lagundatud riik mahnovtshinaks ja süüdati kodusõda. Sellise sõjakolde tekitamine nõrgestab loomulikult nii Venemaad kui Euroopat, kuid peaeesmärki pole USA siiani saavutanud: ei ole õnnestunud veel suurt sõda valla päästa Venemaa ja EL vahel.
Euroopa on selgelt eksitentsiaalse valiku ees. Kui Saksamaa jätkab Merkeli USA puudli rollis,tähendab see sõda Venemaaga ja täielikku hävingut tuumasõjas. Isegi kui õnnestub sõjalist kokkupõrget imekombel vältida, teeb Euroopale aeglasema lõpu peale vabakaubanduskokkulepe USA-ga, mis hävitab Saksamaa ja kogu Euroopa tööstuse. Seda võib nimetada O.Spengleri variandiks: Euroopa degeneerub pidevalt ja praegusele orjastaatusele järgneb tsivilisatsiooni surm.
Optimistina olen ma pooldanud M.Heideggeri nägemust, et elustamine, taassünd on võimalik. See selgub peatselt, kas Euroopal on veel elujõudu isesesva poliitika ajamiseks, mis kaitseks oma tsivilisatsiooni tuuma. See on tõsiseks väljakutseks vanale mandri -Euroopa eliidile (Saksamaa, Vatikan jt.) kellel on täna selg vastu seina. Kui nad ei taha põrmuks muutuda, tuleb neil ühineda õigeuskliku eliidi riismetega. Saksamaa ainsaks tulevikuvõimaluseks on strateegiline liit Venemaaga.
Lausa hämmastavalt sarnane on ka Eesti tänane olukord võrreldes 1939.a. sügisega. Vaadake kuidas kiitis K.Päts oma tarka poliitikat ja kuulutas eestlaste tuleviku muretuks ja kindlaks. Samasugust idiootliku valet tuleb ka täna Kadriorust ja Toompealt. Täna, mil Venemaa on juba oma tuumalõhkepeadega "Iskanderid" Eesti peale välja rihtinud, esines ETV-s jälle Ordu hõlstis uhkeldanud kloun, kes on määratud Eesti Kaitseväe ülemaks. Terras kordas täna jälle T.H.Ilvese poolt avaldatud valet, et Eesti on täna oma ajaloos kõige paremini kaitstud. Me kaotame jälle oma riigi ja hävime ka ise tuumasõjas kui me sallime, et taolised idioodid meid valitsevad.
Roman Ubakivi
reede, 14. august 2015
PATRIOODID PÄÄSTEKOMITEE ROLLIS
Absoluutselt valede põhimõtteliste valikute tõttu meie degenerantse eliidi poolt juba Mart Laari esimese valitsusse ajal, kohe peale taasiseseisvumist, oleme tänaseks rahvusena jõudnud lagunemisfaasi, kus ruulib täiel rinnal vaimupimedus. Patriootide partei loomine eestlaste paremiku toel loob ainukese reaalse alternatiivi praegusele eestlusele hukatuslikule Toompea parteide kursile.
Me oleme ainukesed, kes astuvad välja praegusele hukatuslikule USA-le orienteeritud välispoliitilise orientatsiooni vastu. Mis eestluse säilimisest läbi aegade ja erendamisest saab juttu olla kui USA avalikuks eesmärgiks on globaliseerimisprotsessi läbiviimine kõiki rahvusi (loomulikult ka eestlasi) hävitades!? Kõik tänased Toompea parteid ja poliitikut aga toetavad üksmeelselt eestlusele hukatuslikku välispoliitikat ja on seega eestluse surmavaenlased või lootusetult degenerantsed ohmud.
USA huve jälgides oleme me kuulutanud majandus- ja nn. hübriidsõja meile vabaduse kinkinud Venemaa vastu, kes on koduks suurele arvule soome - ugri rahvastele. Iga hetk võib see kasvada üle relvastatud konfliktiks. Sealjuures saaksid meie relvajõud haledalt peksa ka EW Laidoneri käsutuses olnud väelt ja Ordut teeniv (sellise Eesti reetmise eest me degradeerime ta kohe sõduriks ja kihutame sõjaväest minema) tänane sõjapealik ei ole võimeline aru saama Venemaa sõjadoktriinist ja selle tagajärgedest Eestile.
Toompeal ja Kadriorus riidenagid Rõivastega kuulutavad oma broilerlikus arulageduses taktikalise tuumarelva märklauaks muudetud Eesti aga ajaloos kõige paremini kaitstuks! Meie eliidi degenerantsus on jõudnud juba kliinilisse staadiumi. Meie ja meie laste elud on täna poolearuliste meelevallas.
Patrioodid muudavad Eesti tuumasõja tallermaast ja idavallist koostöö ja arengu sillaks Euroopa ja Venemaa ning Hiina vahel. Me algatame integreerimisprotsesse Euroopa ja Venemaa vahel, mis aitab luua aastakümneteks rahu ja julgreolekuruumi Lissabonist Vladivostokini.
Ainult Eesti välispoliitilise kursi põhimõtteline muutus võimaldab meil lahendada meie ees seisvad tõsised demograafilised, majanduslikud, poliitilised, sõjalised ja rahvuslik-kultuurilised probleemid. Me pakume ainukese rahuparteina eestlastele selge valikuvõimaluse praeguste poolearuliste sõjahullude hukatuslikule poliitikale.
Roman Ubakivi
Absoluutselt valede põhimõtteliste valikute tõttu meie degenerantse eliidi poolt juba Mart Laari esimese valitsusse ajal, kohe peale taasiseseisvumist, oleme tänaseks rahvusena jõudnud lagunemisfaasi, kus ruulib täiel rinnal vaimupimedus. Patriootide partei loomine eestlaste paremiku toel loob ainukese reaalse alternatiivi praegusele eestlusele hukatuslikule Toompea parteide kursile.
Me oleme ainukesed, kes astuvad välja praegusele hukatuslikule USA-le orienteeritud välispoliitilise orientatsiooni vastu. Mis eestluse säilimisest läbi aegade ja erendamisest saab juttu olla kui USA avalikuks eesmärgiks on globaliseerimisprotsessi läbiviimine kõiki rahvusi (loomulikult ka eestlasi) hävitades!? Kõik tänased Toompea parteid ja poliitikut aga toetavad üksmeelselt eestlusele hukatuslikku välispoliitikat ja on seega eestluse surmavaenlased või lootusetult degenerantsed ohmud.
USA huve jälgides oleme me kuulutanud majandus- ja nn. hübriidsõja meile vabaduse kinkinud Venemaa vastu, kes on koduks suurele arvule soome - ugri rahvastele. Iga hetk võib see kasvada üle relvastatud konfliktiks. Sealjuures saaksid meie relvajõud haledalt peksa ka EW Laidoneri käsutuses olnud väelt ja Ordut teeniv (sellise Eesti reetmise eest me degradeerime ta kohe sõduriks ja kihutame sõjaväest minema) tänane sõjapealik ei ole võimeline aru saama Venemaa sõjadoktriinist ja selle tagajärgedest Eestile.
Toompeal ja Kadriorus riidenagid Rõivastega kuulutavad oma broilerlikus arulageduses taktikalise tuumarelva märklauaks muudetud Eesti aga ajaloos kõige paremini kaitstuks! Meie eliidi degenerantsus on jõudnud juba kliinilisse staadiumi. Meie ja meie laste elud on täna poolearuliste meelevallas.
Patrioodid muudavad Eesti tuumasõja tallermaast ja idavallist koostöö ja arengu sillaks Euroopa ja Venemaa ning Hiina vahel. Me algatame integreerimisprotsesse Euroopa ja Venemaa vahel, mis aitab luua aastakümneteks rahu ja julgreolekuruumi Lissabonist Vladivostokini.
Ainult Eesti välispoliitilise kursi põhimõtteline muutus võimaldab meil lahendada meie ees seisvad tõsised demograafilised, majanduslikud, poliitilised, sõjalised ja rahvuslik-kultuurilised probleemid. Me pakume ainukese rahuparteina eestlastele selge valikuvõimaluse praeguste poolearuliste sõjahullude hukatuslikule poliitikale.
Roman Ubakivi
Tellimine:
Postitused (Atom)