AJALOOLINE PÖÖRE
Kui ma 2007.aastal kirjutasin peale Putini kuulsat kõnet Münchenis, et oleme tunnistajaks uue ajalooetapi algusele lähiajaloos, siis äsja olime tunnistajaks selle üleminekuetapi lõppemisele ning uue algusele. Hiina liidri Xi Jinpingi lihtsad sõnad G-20 summitil Hangzhous, et Hiina ja Venemaa ühendavad oma jõupingutused teineteise suveräänsuse tagamiseks, tähendab senise strateegilise partnerluse viimist kõrgeimale tasemele- sisuliselt poliitilis-sõjalise liidu väljakuulutamist. See tähendab, et V.Putini avalik mäss, mille üle tollal USA eliit esireas (kaitseminister Gates jt.) üleolevalt naeris, osutus revolutsiooniks, mis täna vormub multipolaarse maailmakorra loomisega. Globalistid on neljanda maailmasõja kaotanud, sest nende ponnistused on USA ja tema vasallide võimsust arvestades absoluutselt ebapiisavad Hiina ja Venemaa containment`iks (nn. ohjeldamiseks, mis tähendab nende isoleerimist, nõrgendamist ja hävitamist).
Hiinlased on muidugi tõsised mehed, kes sõnu tuulde ei loobi ja konkreetsed sammud on juba tehtud. Tasapisi kandub kokkupõrge muidugi Vaikse Ookeani teatrile, kus tähelepanu keskpunktis on Lõuna-Hiina meri, mille kaudu kulgeb igal aastal kaubavahetus kuskil $4 triljoni kandis. Ilmselt muudetakse see praktiliselt Hiina sisemereks. Täna algasid seal Hiina-Venemaa laevastike ühisõppused, mis tähendavad seda, et juulis seda merd külastanud USA lennukiemalaeva külaskäik osutub viimaseks, sest Hiina-Venemaa ühendatud jõud on võimelised hävitama seal kõik USA lennukikandjad. Lääne mõjusfääri kuuluv Haagi kohus kuulutas küll Hiina pretensioonid tühisteks, ent Hiina teatas, et ta ei tunnista Haagi pädevust ja loole punkti pani V.Putin, kes ühemõtteliselt toetas Hiinat.
Läänes on praegu tähtsaimaks sõjateatriks Süüria, kus Hiina otsene lülitumine sõtta Assadi poolel tähendab viimase võitu ja USA selget kaotust. Damaskuse-Moskva-Pekingi-Teherani telge ei suuda võita Washingtoni-Brüsseli-Raqqa telg. Ankara on nõustunud juba Assadi "esialgse" jätkamisega. Kuna globalistide võim väheneb kiirenevalt, siis targemad juba loovad eeldusi oma orientatsiooni muutmiseks. Nii väärib tähelepanu Lõuna-Korea ja eriti Jaapani liidri külaskäik Putinile Vladivostokki. Veelgi ohtlikum globalistidele on Saudi Araabia kroonprintsi süvenev koostöö Moskvaga, mis ähvaedab surmalöögiga lausa USA hegemooniamehhanismi südamesse - petrodollaritesse.
Aeg tiksub halastamatult globalistide kahjuks . Iga päev viimase kolme aasta jooksul suurendab USA riigivõlga $3,4 miljardi võrra. Pole mingit võimalust vältida majanduslike meetoditega liginevat majanduskatastroofi.
Ees on tähtsad Venemaa Duumavalimised. Putin on juba alustanud liberaalide-viienda kolonni neutraliseerimisega. Viimati kõrvaldati liberaalist haridusminister, kes oli tohutult kahju teinud. Kuid hädavajalik on kõrvaldada kogu liberaalidest saboteerijatest majandusblokk. Selleks on vaja patriootide suuremat osakaalu Duumas. Vaatamata sellele, et valimiskomisjoni juhiks on sokutatud liberaal, arvan, et patriootlik "Rodina" murrab end Duumasse ja tänaseni kehtiv eliidi kokkulepe tühistatakse, sest liberaalne majandusblokk on demonstreerinud oma täielikku ebakompetensust.
Väga tähtsad on muidugi ka USA presidendivalimised. Kui minu varajases prognoosis tehtud järeldus, et võidab Trump, osutub valeks ja presidendiks saab globalistide esindaja H.Clinton, ei muuda see enam ajaloo tendentsi ja globalistid kaotavad niikuinii. Clinton presidendina tähendab muidugi sõjapsühhoosi lõkkelepuhumist ja ilmselt Kariibi taolise kriisi kordumist, mis võib muidugi hävitada kogu inimkonna. Olen siiski ameeriklastest paremas arvamuses kui H,Clinton Trumpi valijatest ja ehkki raha ja meedia töötavad globalistide kasuks, arvan ka täna, et võidavad patrioodid. Lõpeks julgeoleku ja militaarmehed ei lase neid koos peredega surmaohtu juhtivat tühisust pukki upitada. H.Clinton on lihtsalt naeruväärne Xi ja Putitiniga võrreldes.
Trumpi võidu korral väldime üleüldise tuumasõja ohtu ja pole mingit põhjust, miks ta ei või saavutada vastastikku kasulikke kokkuleppeid Hiina ja Venemaaga (pole ju viimaste eesmärgiks USA hävitamine). See oleks inimkonnale muidugi parim lahendus, ent see ei tähenda sugugi veel õnneliku ajastu algust. Tänane rahandus- ja majandussüsteem kukub kokku paratamatult ja 21. sajand kujuneb sarnaselt 16.sajandile ilmselt väga raskeks ja veriseks.
Eesti kompradoorse eliidi olukord kujuneb 1944.aastaga võrreldes veelgi haletsusväärsemaks. Siin neile kohta enam ei ole, Trump aga neid Ameerikasse ei lase. Rooma reeturitele ei maksa.
Roman Ubakivi
esmaspäev, 12. september 2016
teisipäev, 6. september 2016
PALJU KÄRA MITTEMILLESKIST
Pealkiri peegeldab meie presidendivalimisi. Ainuke lohutus seisneb selles, et tänased kandidaadid on president T.H.Ilvesest veidi paremad. Viimane oli Eestile selgelt katastroof ja on tõstatanud üles küsimuse presidendi institutsiooni vajalikkusest. Arvan, et presidendi institutsioon on vajalik, tähtis aga oleks, et seda auväärset ametit ei esinda degenerant, kes ei armasta rahvast, keda ta ameti poolest esindab.
Seoses Ärma talu susserdamistega läheb T.H.Ilves meie ajalukku kui poliitilise korruptsiooni musternäide. Ta ei ole esindanud eestlaste väärtusi kasvõi traditsioonilise perekonna pühaduse mõttes, vaid esindab Ameerika väärtusi. Seaslhulgas pühendudes sodomistide õiguste eest võitlemisele, ei ole ta lillegi liigutanud eestluse ees seisva eksistentsiaalse probleemi lahendamiseks: meie demograafilise katastroofi vältimiseks. Viimne tähtsaim ülesanne on fikseeritud meie põhiseaduses ja ainult moraalne värdjas võib valetada Eesti suurest edust kui meie veerand sajandit kestnud taasiseseisvuseaeg on põhjustanud teise maailmasõjaga võrreldavad inimkaotused.
Mis kasu on meile presidendist, kes on paisutanud oma aparaadi 70 ametnikuni ja nõuab uue suurema lossi ehitamist kui ta edevus on pöördvõrdeline arukusega. Ainult ennasttäis kloun läheb säutsude tasemel ümber lükkama Nobeli preemia väärilise majandusteadlase seisukohti. Seda enam, et aeg on näidanud T.H.Ilvese (ja ka Eesti valitsuse) absoluutset küündimatust majandusprotsessidest arusaamiseks.
Õuelaulikud muidugi laulavad hosiannat T.H.Ilvese välispoliitilisele kompetentsusele. Tegelikult on igale geopoliitiliselt haritud inimesele ilmselge, et tegemist on kas idioodi või võõrriigi käsilasega, kes on viinud Eesti eksistensiaalsesse hübriidsõtta meie ainukese suurriigist naabri vastu, kes meile suuremeelselt iseseisvuse kinkis. Seda veel olukorras, kus Venemaa sõjaline ülekaal Baltikumis on absoluutne!
Tänased presidendikandidaadid (väljaarvatud S.Kallas) ei ole vähemalt teadaolevalt seni määrinud oma käsi korruptsiooniskandaaliga. Seega on väikest nihet paremuse poole oodata. Mis puutub aga meie, eestlaste ees seisvatesse eksistentsiaalsetesse küsimustesse, siis on ilmne, et ükski pretendent ei vasta ameti nõuetele. Nii näiteks ei ole ühelgil neist õrna aimugi, mida teha R.Taagepera sõnastatud põhiprobleemiga: kuidas vältida eestlaste allauhtumist klosetipotist demograafilise kriisiga. Pikas ETV presidendikandidaatide debatis oskas vaid M.Reps teemat kommenteerida optimistlikult, et pole viga, eestlasi on ajaloos veel vähemgi olnud. Jah, aga ajaloos pole võimutsenud ka täna Eestis valitsevat neoliberaalset ideoloogiat, mille eesmärgiks on muuhulgas eestluse hävitamine. Teised pretendendid aga ei pidanud probleemi nii tähtsaks, et selle üle mõeldagi. Ei kommentaare.
Majanduses ei ole ükski neist võimeline pakkuma teistsugust nägemust tänaseks kokkujooksnud neoliberaalsele majandusmudelile. Majandussõja algatamine Venemaa vastu garanteerib meie majanduse paigalseisu ja mädanemise. Ükski kandidaat ei luba lõpetada Venemaa vastast majandussõda, mis ei häiri Venemaad, aga mis meile on hukatuslik.
Välis- ja julgeolekupoliitikas on kõik pretendendid süüdimatud jobud, sest keegi neist ei valda geopoliitilist diskursust. Neoliberaalne mõtteviis, mis on vormitud F.Fukujama ajaloo lõpu maatritsile, ei võimalda meie maailma probleeme sõnastadagi, saati siis lahendada.
Meie eliit ei ole võimeline isegi ajalugu mõistma. Vaadake näiteks mis idiootlikku jura on kokku kirjutanud teisest maailkmasõjast M.Laar ja L.Vahtre. Eestlaste sundmobilisatsioon natsi Saksamaa sõjaväkke olevat olnud võitlus bolševismiga Eesti iseseisvuse eest ja Lääne liitlaste kasuks. Isegi väliseestlased, kellel geopoliitiline kirjandus oli kogu aeg kättesaadav (näit. Toomepuu ja Estam) ajavad mingit ajuvaba propagandat ja on raisanud oma elu kommunismi vastasele võitlusele. Nad elavad oma ettekujutustes, millel kahjuks reaalse maailmaga pea üldse sidet ei ole. Teist maailmasõda ja ka tänast ja homset on võimalik mõista vaid geopoliitilises paradigmas. Võimatu on ju natsliku bolševismi vastase propaganda raames seletada, miks anglosaksid ei liitunud Saksamaaga ja aitasid hoopis Stalinit. Sama rumal on ju kirjeldada meie meedias tänast maailma demokraatia ja totalitarismi vastuoluga. Miks on USA liitlaseks totalitaarsele Saudi Araabiale ja peab hübriidsõda Venemaa vastu, kus poole valitsusest moodustavad neoliberaalid, nn. Washingtoni konsensuse jüngrid?
Kõik tänased presidendikandidaatide kandidaadid ja ka kõik Toompea parteid on kahjuks liberaalsed ja seepärast on praktiliselt ükskõik, kes pukki upitatakse. Eestlastele ega meie riigile neist kellegist kasu ei tule, kindlasti aga kohutavalt kahju, sest kogu nende lootus M.Kaljurannast kuni M.Helmeni on rajatud soovmõtlemisele, et USA on kõikvõimas ja Venemaa kohe-kohe lammutakse.
Samasuguse lolluse tegi ka K.Päts, kes rajas kogu lootuse Venemaa vastasele Hitleri kaardile ja lõpetas hullaris, likvideerides ise Eesti Wabariigi. Ajalugu kordub täna juba farsina, sest USA allakäik on juba peatumatu ja kiireneb. Meie kollase ajakirjanduse tasemel, kes midagi ei jaga geopoliitikast, võiks märgata kasvõi silmatorkavaid pisiasju, nagu V.Putini kui tähtsaima külalise vastuvõttu Hiina poolt hiljutiselt G-20 kohtumisel, samal ajal kui Obama lennukile ei toodud isegi trappi ette; äsja Obama läbirääkimiste katkestamise Filipiinide presidendiga talle osaks saanud solvangu tõttu (Duterte teatas, et Filipiinid pole enam USA koloonia ja ta on iseseisva riigi president, kes toimib oma riigi huvidest lähtudes ning nimetas Obamat "litsi pojaks"). USA on muidugi veel võimsaim, ent tendents alla on ilmselge. Selle taustal kõlab juba kurjakuulutavalt H.Clintoni (kes võitis teatavasti Sandersit tänu parteiladviku sohile) hädaldamine, et põhja lastud tähtsusetu Venemaa suudab esmakordselt sekkuda USA valimisvõitlusse ning Trump olevat Putini agent?!
Euroopas on USA marionetti A.Merkeli päevad juba praktiliselt loetud peale skandaalset kaotust koduliidumaal AfD-le. Vana Euroopa eliit on ka lõpeks avalikult tõusnud võitlusse Euroopa vabaduse eest - nii Saksa kui Prantsusmaa ministrid teatasid oma vastuseisust vabakaubanduse leppe sõlmimiseks Ameerikaga.
Roman Ubakivi
Pealkiri peegeldab meie presidendivalimisi. Ainuke lohutus seisneb selles, et tänased kandidaadid on president T.H.Ilvesest veidi paremad. Viimane oli Eestile selgelt katastroof ja on tõstatanud üles küsimuse presidendi institutsiooni vajalikkusest. Arvan, et presidendi institutsioon on vajalik, tähtis aga oleks, et seda auväärset ametit ei esinda degenerant, kes ei armasta rahvast, keda ta ameti poolest esindab.
Seoses Ärma talu susserdamistega läheb T.H.Ilves meie ajalukku kui poliitilise korruptsiooni musternäide. Ta ei ole esindanud eestlaste väärtusi kasvõi traditsioonilise perekonna pühaduse mõttes, vaid esindab Ameerika väärtusi. Seaslhulgas pühendudes sodomistide õiguste eest võitlemisele, ei ole ta lillegi liigutanud eestluse ees seisva eksistentsiaalse probleemi lahendamiseks: meie demograafilise katastroofi vältimiseks. Viimne tähtsaim ülesanne on fikseeritud meie põhiseaduses ja ainult moraalne värdjas võib valetada Eesti suurest edust kui meie veerand sajandit kestnud taasiseseisvuseaeg on põhjustanud teise maailmasõjaga võrreldavad inimkaotused.
Mis kasu on meile presidendist, kes on paisutanud oma aparaadi 70 ametnikuni ja nõuab uue suurema lossi ehitamist kui ta edevus on pöördvõrdeline arukusega. Ainult ennasttäis kloun läheb säutsude tasemel ümber lükkama Nobeli preemia väärilise majandusteadlase seisukohti. Seda enam, et aeg on näidanud T.H.Ilvese (ja ka Eesti valitsuse) absoluutset küündimatust majandusprotsessidest arusaamiseks.
Õuelaulikud muidugi laulavad hosiannat T.H.Ilvese välispoliitilisele kompetentsusele. Tegelikult on igale geopoliitiliselt haritud inimesele ilmselge, et tegemist on kas idioodi või võõrriigi käsilasega, kes on viinud Eesti eksistensiaalsesse hübriidsõtta meie ainukese suurriigist naabri vastu, kes meile suuremeelselt iseseisvuse kinkis. Seda veel olukorras, kus Venemaa sõjaline ülekaal Baltikumis on absoluutne!
Tänased presidendikandidaadid (väljaarvatud S.Kallas) ei ole vähemalt teadaolevalt seni määrinud oma käsi korruptsiooniskandaaliga. Seega on väikest nihet paremuse poole oodata. Mis puutub aga meie, eestlaste ees seisvatesse eksistentsiaalsetesse küsimustesse, siis on ilmne, et ükski pretendent ei vasta ameti nõuetele. Nii näiteks ei ole ühelgil neist õrna aimugi, mida teha R.Taagepera sõnastatud põhiprobleemiga: kuidas vältida eestlaste allauhtumist klosetipotist demograafilise kriisiga. Pikas ETV presidendikandidaatide debatis oskas vaid M.Reps teemat kommenteerida optimistlikult, et pole viga, eestlasi on ajaloos veel vähemgi olnud. Jah, aga ajaloos pole võimutsenud ka täna Eestis valitsevat neoliberaalset ideoloogiat, mille eesmärgiks on muuhulgas eestluse hävitamine. Teised pretendendid aga ei pidanud probleemi nii tähtsaks, et selle üle mõeldagi. Ei kommentaare.
Majanduses ei ole ükski neist võimeline pakkuma teistsugust nägemust tänaseks kokkujooksnud neoliberaalsele majandusmudelile. Majandussõja algatamine Venemaa vastu garanteerib meie majanduse paigalseisu ja mädanemise. Ükski kandidaat ei luba lõpetada Venemaa vastast majandussõda, mis ei häiri Venemaad, aga mis meile on hukatuslik.
Välis- ja julgeolekupoliitikas on kõik pretendendid süüdimatud jobud, sest keegi neist ei valda geopoliitilist diskursust. Neoliberaalne mõtteviis, mis on vormitud F.Fukujama ajaloo lõpu maatritsile, ei võimalda meie maailma probleeme sõnastadagi, saati siis lahendada.
Meie eliit ei ole võimeline isegi ajalugu mõistma. Vaadake näiteks mis idiootlikku jura on kokku kirjutanud teisest maailkmasõjast M.Laar ja L.Vahtre. Eestlaste sundmobilisatsioon natsi Saksamaa sõjaväkke olevat olnud võitlus bolševismiga Eesti iseseisvuse eest ja Lääne liitlaste kasuks. Isegi väliseestlased, kellel geopoliitiline kirjandus oli kogu aeg kättesaadav (näit. Toomepuu ja Estam) ajavad mingit ajuvaba propagandat ja on raisanud oma elu kommunismi vastasele võitlusele. Nad elavad oma ettekujutustes, millel kahjuks reaalse maailmaga pea üldse sidet ei ole. Teist maailmasõda ja ka tänast ja homset on võimalik mõista vaid geopoliitilises paradigmas. Võimatu on ju natsliku bolševismi vastase propaganda raames seletada, miks anglosaksid ei liitunud Saksamaaga ja aitasid hoopis Stalinit. Sama rumal on ju kirjeldada meie meedias tänast maailma demokraatia ja totalitarismi vastuoluga. Miks on USA liitlaseks totalitaarsele Saudi Araabiale ja peab hübriidsõda Venemaa vastu, kus poole valitsusest moodustavad neoliberaalid, nn. Washingtoni konsensuse jüngrid?
Kõik tänased presidendikandidaatide kandidaadid ja ka kõik Toompea parteid on kahjuks liberaalsed ja seepärast on praktiliselt ükskõik, kes pukki upitatakse. Eestlastele ega meie riigile neist kellegist kasu ei tule, kindlasti aga kohutavalt kahju, sest kogu nende lootus M.Kaljurannast kuni M.Helmeni on rajatud soovmõtlemisele, et USA on kõikvõimas ja Venemaa kohe-kohe lammutakse.
Samasuguse lolluse tegi ka K.Päts, kes rajas kogu lootuse Venemaa vastasele Hitleri kaardile ja lõpetas hullaris, likvideerides ise Eesti Wabariigi. Ajalugu kordub täna juba farsina, sest USA allakäik on juba peatumatu ja kiireneb. Meie kollase ajakirjanduse tasemel, kes midagi ei jaga geopoliitikast, võiks märgata kasvõi silmatorkavaid pisiasju, nagu V.Putini kui tähtsaima külalise vastuvõttu Hiina poolt hiljutiselt G-20 kohtumisel, samal ajal kui Obama lennukile ei toodud isegi trappi ette; äsja Obama läbirääkimiste katkestamise Filipiinide presidendiga talle osaks saanud solvangu tõttu (Duterte teatas, et Filipiinid pole enam USA koloonia ja ta on iseseisva riigi president, kes toimib oma riigi huvidest lähtudes ning nimetas Obamat "litsi pojaks"). USA on muidugi veel võimsaim, ent tendents alla on ilmselge. Selle taustal kõlab juba kurjakuulutavalt H.Clintoni (kes võitis teatavasti Sandersit tänu parteiladviku sohile) hädaldamine, et põhja lastud tähtsusetu Venemaa suudab esmakordselt sekkuda USA valimisvõitlusse ning Trump olevat Putini agent?!
Euroopas on USA marionetti A.Merkeli päevad juba praktiliselt loetud peale skandaalset kaotust koduliidumaal AfD-le. Vana Euroopa eliit on ka lõpeks avalikult tõusnud võitlusse Euroopa vabaduse eest - nii Saksa kui Prantsusmaa ministrid teatasid oma vastuseisust vabakaubanduse leppe sõlmimiseks Ameerikaga.
Roman Ubakivi
Tellimine:
Postitused (Atom)