AJALOOLISED SAMMUD
Eelmisel nadalal juubeldas president Eesti valimise yle URO Julgeolekunoukogu mittealaliseks liikmeks ja kuulutuades selle ajalooliseks sammuks meie ajaloos. Juubeldada selle yle, et kulutades 10 miljonit saame voimaluse 10 ametnikku saata kaheks aastaks New Yorki baaridega tutvuma, korrates nii Leedu, St.Vincenti jne. "vagitoid" on infantiilsete tyhikargajate asendustegevus. Eliit peaks tegelema syndimuse taastamisega Eesti NSV ja rahva heaolu viimisega Soome tasemele. Selleks aga totaalselt liberaalne eliit ei ole voimeline ja tosise too asemel tehakse pulli.
Nii toimus samal ajal St.Peterburgis toepoolest ajalooline syndmus, kuhu oleks pidanud koonduma koigi Eesti valis- ja julgeolekupoliitikaga tegelevate ametnike tahelepanu, sest seal pandi sisuliselt paika muuhulgas ka Eesti saatus.
St.Peterburgis kohtus tuhandepaise delegatsiooni eesotsas Xi Putiniga ja nad kuulutasid valja uue epohhi oma koikeholmavas strateegilises partnerluses. Geopoliitilisel tasemel tahendab see fakti, et USA koige hullem oudusunenagu on taide lainud: Maailma Saare Heartland (Venemaa) on yhinenud teise suurriigi Hiinaga voitluseks Sea Poweri (USA) maailmavalitsemise pretentsiooni vastu. Venemaa ja Hiina koostegevusel on synergiline effekt, mis kaugelt yletab nende voimsuse aritmeetilise summa. Seeparast olen kindel, et tanaseks on toimunud pohimotteline nihe kogu maailma jugeoleku ja diplomaatia balansis USA kahjuks.
Vaatame koigepealt, kuidas on lugu trumpassaga = Hard Power'iga. 2007.a. kirjutasin Kesknadalasse artikli, markimaks ara Putini esimest maailmaajaloolise tahtsusega konet Mynchenis, kus ta keskendus julgeolekuprobleemidele. Toona Laas vaid itsitas ta yle. Tana on Venemaal aga voitmatu armee koos ylimoodsa relvastusega.
USA jaab isegi selgelt alla Venemaa-Hiina merejoule! Tanaseks on ainuyksi Hiinal rohkem soialaevu kui USA-l! Tosi, USA sojalaevad on tehnoloogiliselt moodsamad, ent neil on Achilleuse kand: nende relvastus on moeldud peamiselt maapealsete sihtmarkide havitamiseks ja laevade vastaseks voitluseks on vaid igivana "Harpoon". Tosi, projekteeritakse ka uut raketti, ent selle tehnilised-taktikalised naitajad jaavad selgelt alla hiinlastele. Venelased voivad oma hyperkiirete rakettidega aga ameeriklaste laevu nagu parte kyttida. Hiinlased katsetasid oma hyperkiirusega raketti eelmise aasta augustis. Kui lisada veel Venemaa maekorgune ylekaal raketitorje ja raadioelektroonilises voitluses, siis Vene-Hiina laevade koostoo Balti ja Vahemerel ning Louna- ja Ida-Hiina ja Jaapani merel jm. on uus reaalsus, mille vastu USAl rohtu ei ole.
Veelgi hirmutavam on ameeriklastele aga trend. Kui Hiina laevastik areneb ylikiirelt (yks lennukiemalaev aastas jne.), Venemaa kiiresti, siis ameeriklastel ei ole isegi voimsusi ja toolisi, et laevade arvu sailitada, raakimata siis Trumpi optimistlikest plaanidest. Lisaks on uue polvkonna relvastus osutunud vanast polvkonnase kehvemaks! Nii on hirmkallis uus destroier triikraud "Zumwolt" niisugune ramps, et otsustati tema asemel hakata ehitama eelmise polvkonna omi. $13 miljardit seni maksnud uus lennukiemalaeval Fordil ei toota katapuldid ning liftid ja maailma kalleim relvaprojekt pingviin F-35 (mida praegune USA kaitseminister P.Shanahan nimetas "fu_ked up") ei suuda ohku tousta jne., jne.
USA maavagedest pole aga yldse motet raakida, nad ei ole voimelised isegi Iraani voitma, Venemaalt-Hiinalt nad saaks haledalt peksa.
Ohujodudes on tana konkurentsitult parim lennuk venelaste Su-57, mida hiljuti telliti kolme polgu jagu. USA lootust F-35 ma juba mainisin. Ta on selgelt kehvem Su-35st ja ilmselt isegi Su-30st ja MiG-35st.
Strateegilisest tuumarelvastusest ei maksa isegi raakida, siin on venelased koigist peajagu yle. USA oma 40a.vanuste Minutman-3ga on muuseum. Lisaks on USA osanud ara kaotada oma tuumapommi uraani tootmisvoimsused. Vanasti nad kasutasid uraani rikastamiseks difusioonimeetodit, mis on aga venelaste poolt kasutatud tsentrifuugimeetodist ebaefektiivsem ja tohutu energiakulu tottu palju kallim. Kui nyyd Clinton liberaalide usutunnistuse kohaselt need vabrikud erastas, siis laksid nad konkurentsivoimetuse tottu pankrotti ja lopetasid tegevuse. Ka kuulus "Westinghouse" on pankrotis. USA teadlased kyll proovisid ka omandada tsetrifuugitehnoloogiat, kuid erinevalt korealastest ja iraanlastest ei saanud nad hakkama ja kuskil 2011.a. paiku nad loobusid sellest ettevotmisest.
Kokkuvottes USA voimsuse yks jalg on tanaseks amputeeritud. Teise jala-1944.a. Bretton Woodsi dollarisysteemi amputeerimisele oli pyhendatud Putini teine maailmaajaloolise tahtsusega kone St.Peterburgis. Argumente voiks tuua raamatu mahus, kuid lihtsalt vaidan, et teise jala amputeerimine laheb tunduvalt kiiremini kui esimene aega vottis. Toon vaid mone alusfakti: USA toodab 18% maailma SKP-st ja G-7 30%,
Tahtsaimaks faktoriks on muidugi ideed,pea. Siin pole ameeriklastel maailmale mitte midagi peale uuskolonialismi, jouga ahvardamise, roovimise, kaose ja soja pakkuda. Yksnes nuut, mis on paljas bluff kui katust Venemaalt-Hiinalt paluda. Nii on Venetsueela ja Syyria olukord pohimotteliselt teine kui Peterburgis Xi avalikult Venemaa korvale astus (varem Hoidis Hiina neutraalset joont, kui Venetsueelas garanteeriti ta majanduslikke huve ja Syyria eest vabu kasi L-Aafrikas). Kes viitsib Hiina lehti lugeda, see leiab ridamisi kinnitusi, et koik Laane sanktsioonid on Venemaale nagu vesi hane selga, sest Hiina toetab nyyd teda nii majanduslikult kui ka poliitiliselt. Hiinas endas on valja kuulutatud rahvuslik majandussoda USA korporatsioonide vastu. Padurahvuslikud hiinlased lihtsalt ei osta USA kaupu ja nii Apple jt aktsiad on jarsult kukkunud.
Kokkuvottes voib oelda, et voimsa majandusega Hiina ja voimsa armeega Venemaa taiendavad suureparaselt teineteist ja on voimsaim joud tanapaeva maailmas. Olukord on loomulikult USA-le synge ja Washigtonis on puhkenud paanika. Loomulikult pyytakse Venemaa ja Hiina vahele kiilu lyya koigil tasanditel ja koigi meetoditega, ent juba valjakujunenud suurt usaldust Xi ja Putini vahel on vaga raske murda, seda enam, et nendevaheline koostoo on objektiivselt molema maa rahvuslikes huvides. USA aga on nyyd sunnitud molemat hakkama ka praanikuga meelitama.
Hiina-Vene koostoo on rajatud ilmselgelt vordoiguslikule alusele. Putln tunnistab "One belt, one road" projekti ja Xi Euraasia yhenduse projekti. On loogiline oletada, et oma vestlustes (yle 30 kohtumise viimase kuue aasta jooksul) on joutud ka yhisele arusaamale, et Putin toetab Hiina rahvuslikku taasyhinemist Taiwaniga ja Xi tunnistab Venemaa mojusfaariks endise NSVL alad.
Roman Ubakivi
