MÄRTSIVALIMISTEST
Kavatsesin analüüsida kolmapäeval ETV-s toimunud esimest valimisdebatti, ent peale minister Urve Tiiduse avaldust, et Reformierakond on alati pidnud tähtsaks meie demograafilist oukorda, hakkas mul kuue suurima partei väitlejatest siiralt kahju. Pole midagi traagilisemat inimestest, kes ei saa aru, millises ajaloolises momendis ta elab.
Pole mingit kahtlust, et täna ja ka pärast märtsivalimisi istuvad Toompeal ajukääbikud, kes ei adu, et nende endi poliitika on eestluse peatse surma peamine põhjus. Ennem saab surnult sooja kui neilt degenerantidelt Eestile mingit kasu. Täna ei ole peale meie rahvuslaste grupi ühtegi poliitilist liikumist, kes eestluse elluäratamise kasvõi oma peamiseks sihiks kuulutaks. Me teeme tööd, et kahe aasta pärat rahvale reaalset valimisvõimalust anda praeguse totaalse liberaalse diskursuse asemel.
Kuna sisepoliitikas niikuinii midagi peale hariliku liberaalse mula oodata sisuliselt ei ole, siis on valimiskampaania huvitaimaks osaks vast tänaõhtune valimisstuudio, kust ma loodan mingit värsket ja arukamat mõtet Iseseisvusparteilt välispoliitikas. Kartelliparteide ühismõtteks on muidugi senise hullumeelse USA-le orienteeritud kursi jätkamine, mis tähendab Eesti muutmist sõja tallermaaks ja meie rahva ohverdamist dollari agoonia pikendamiseks.
Meie parteide Jaan Tatikate ja Saamuel Vesipruulide mõtetu võrdlemise asemel on mõistlikum vaadata ringi, mis maailmas toimub. Ka Obama on kahtlemata traagiline kuju. Mõne päeva eest CNN-ile intervjuud andes kuulutas ta oma valitsusaja suurimaks saavutuseks USA majanduse päästmise. Arvan, et Obama läheb ajalukku kui president, kelle valitsemisajal kaotas USA oma liidrirolli maailma majanduses ja poliitikas 2014, aastal ( IMF andmetel USA 16,3% maailma majandusest ja Hiina 16,5%). See on sümboolselt sajand tagasi kui Suurbritannia 1914.a. tõugati troonilt ta enda poolt initsieeritud I maailmasõjaga.
Täna on kaks riigimeest, kes suudavad mitte vooluga edasi kanduda, vaid ise oma kurssi hoida: Hiina Xi ja India Modi. Siis tuleb Putin, kes muidugi selgelt mängib üle Obama. Putin on hiilgav taktik ja väljapaistva intellektuaalsete võimetega on tüüpiline buonapartismi esindaja. Ta püsib võimul olles kohtunikuks kahe vastandliku jõu üle: patriootide-konservatiivide (Ragozin, Shoigu, Jakunin) ja neoliberaalide (Tshubaisi majandusblokk - Shuvalov, Dvorkovitch, Nabiullina). Kui tugevneb üks suund, siis ta toetab teist jõudu ja nii mängib nad teineteise vastu välja ja on seni nii suutnud hoida koos nii oligarhid-neoliberaalid kui patrioodid-konservatiivid. Ent see tema taktikaline tugevus on samas ka tema strateegiline nõrkus, sest see ei võimalda püsivat strateegilist kurssi. Nii trumpas ta Krimmi Venemaaga taasühendamisega selgelt USA üle, ent Obamal oli täielikult õigus öelda, et see polnud Putini strateegia pärast USA poolt korraldatud coup d`etati Kiievis, vaid õnnelik improvitsioon. Korraliku Ukraina strateegia olemasolu puhul poleks võimalik olnud vennasrahva seas Venemaa vastase sentimendi moodustamine ja selle najal riigipöörde läbiviimine.
Peale Krimmi püüdis Putin Kiievi uute valitsejate vastu ülestõusnud Donetskit ja Luganskit hoida Ukraina koosseisus, et nii hoida Ukraina tervikuna neutraalsena. Ent ebajärjekindla poliitika viljaks oli tema vastutulek neoliberaalsele blokile ja ülestõusnute rünnaku seismapanemine augustis Ilovaiski koti ajal Mariupolile. See oli põhimõtteline viga ja lähtus neoliberaalide valest arusaamisest, et USA on nõus rahuga. Tulemuseks on võiduseisu mahamängimine, suured inimkaotused ja inrastruktuuri purustamine pommirahe all. Tänaseks ei ole juba Putinil sellist valikuvabadust nagu suvel ja see tähendab halba strateegiat.
Tänane uus kott Debaltsevos tähendab Poroshenko uue rünnaku täielikku läbikukkumist ja Kiievi hunta neoliberaalne majanduspoliitika on loonud Ukrainas viletsuse ja katastroofilise olukorra. Ukraina on täna tüüpiline failed state, kes on kutsunud oma valitsuse ministriteks võlismaalased, kes on lisaks naftakompaniidele (millest ma varem teatasin) veel ka 16 miljonit ha parimat põllumaad USA firmadele Monsanto,Cargill ja DuPont maha sahkerdanud, jättes 7 miljonit Ukraina talunikku käppa imema. Kullavaru on juba ammu ära viidud. Ukrainast on moodustamas must auk Euroopas 15 kontrollimatu tuumaelektrijaamaga, mis on sõja tallermaaks. Oma Saksamaa, Eesti jt. puudlite abiga on USA strateegiliselt saavutamas oma eesmärki - kahjustab nii EL-u kui ka Venemaad.
Sõja laienemine on tõenäoline eelkõige NATO poolt nimetatud "rinderiikidesse", kelle hulka on arvatud ka Eesti. See kõik on ohtlik eelkõige Eestile, ent mitte Venemaale. Sõjaline analüüs näitab, et USA koos NAToga ei ole sõjaliselt Venemaale täna ohtlikud. Üldisel tuumasõjal pole mingit perspektiivi, USA peamine sõjaline võimsus põhineb lennukiemalaevade lahingugruppidel, mis aga Venemaa puhul on sisuliselt tähtsusetud. Lõunas Krimm valitseb Musta merd ja on vaid paari minuti küsimus kui lennukikandjad seal põhja lastaks. Kaliningrad valitseb Balti lompi, kus lennukikandjatel pole midagi teha. Loodes on Venemal traditsiooniliselt tugev laevastikukoondis, mis on tõhusaks prundiks. Idas on Kamtshatka koos Kuriilidega, mis ei lase läheneda elulistele keskustele.
Lennuvägi on sisuliselt patiseisus, sest NATO suurema arvu lennukid neutraliseerib kindlalt Venemaa maailma parimad õhukaitsesüsteemid S-300, S-400. S-500.
Maavägedest pole USA puhul mõtet rääkidagi. Need on traditsiooniliselt USA kõige nõrgem lüli. Siin on venelased pea jagu üle. Eks need USA palgasõdurid sõdi tänagi erafirmades Donetskis USA nõuandjate juhatuse all. Nende lahinguvõimekus ja meetod on teada juba II maailmasõjast: alguses puistatakse vastane pommirahega üle, siis triigitakse tankidega maha viimased vastupanukolded ja siis liigub alles jalavägi. Üksus on võitlusvõimetu kui kaotused jõuavad 15%. Venelased sõdivad vaatamata ka 50% kaotustele ja ründavad täna Debaltsevot ka ilma suurtükitule toeta. Lisaks on Vene maavägi USA omast kaks korda suurem. Siin on USA ainus lootus rinderiikide nagu Eesti kahurilihale. Teised EL maad loomulikult ei mõtlegi oma sõdureid Itta saata. Loomulikult ka Soome mitte.
Muuseas on Soomel praegu tänu omal ajal tehtud F-18 lennukite suurostu ebapädevale otsusele suur auk iseseisvas kaitsevõimes. Nii on F-18 lendavad kirstud venelaste uue Su-35 võrreldes ja viletsamad kui palju odavamad F-16. Viimastel on võimalik paigutada moodsam radar. Soovitan suguvendadel teha vaihtokauppa naabritega: tarnida endale Venemaalt S-300, paar eskadrilli SU mingit varianti ja Katjuushade tänapäeva süsteeme (Grad jne.). Tasuda võiks piimatoodetega 400 miljonit euro eest aastas, mis tänu Merkeli &Rõivase poolt väljakuulutatud kaubandussõjale Soome majandusele maksma läheb. Venelastel on head, töökindlad ja odavad relvad mis tulistavad igasse ilmakaarde.
Venemaale ja Putinile kujutab tegelikku ohtu tema neoliberaalne majandusblokk, mis viib ta majanduse kindlalt langusesse. Venemaa Keskpanga täielik ebakompetentsus viimase poole aasta jooksul põhjustas Venemaale $100 miljardi kaotuse ja ta 15% baasintress teeb võimatuks majanduse arendamise. Putni pole selgelt Stalini kaliibriga imemees, kes majandusimedeks (industraliseerimine 1926-41) võimeline on. Tema valitsuse koostatud kriisimeetmed on määratud läbikukkumisele. Venemaa majandus vajab struktuurseid reforme rahvusliku majandusteooria mõttes, mitte neoliberalistliku asepeaministri I.Shuvalovi (ja Eesti eliidi)mõttes, kelle arusaamist mööda on need pensioniea tõstmine, arsti visiiditasude sisseseadmine jne. Majanduse kasvu eelduseks oleks pangasüsteemi põhimõtteline reform, mis tähendaks praeguse rahvusvahelise finantsoligarhiale kasumi tootmise asemel oma majanduse kasvu tagamist. Rubla emissioon tuleks kohe lahti siduda välisvaluuta olemasolust ja peab lähtuma oma majanduse vajadustest. Tuleks kohe suurendada rahamassi ca kolm korda ja tagada nii odav ja pikaajaline krediit oma ettevõtjatele. Välisvaluuta liikumine offshoridesse tuleks kohe võtta kontrolli alla ja algatuseks kehtestada kapitali väljaveole Tobbini maks.Jne.jne.
Üldiselt aga ma ei ole öelnud midagi uut, mida ma oma varajasemas selgelt välja öeldud prognoosis poleks juba arvesse võtnud: Venemaa võidab käesoleva USA poolt pealesurutud sõja ja Eesti eliit on seadnud oma rumaluse ja äraostetuse tõttu meid eksistentsiaalsesse ohtu.
Roman Ubakivi