VALGEVENE JA VENEMAA

Praeguse mollu peapohjus on Lukashenko allakaik, degenereerumine. Endistes liiduvabaeiikidest suutsid vaid kolm esitada iseseisvuseks hadavajalikku geopoliitilise tasemegab eliiti. Need olid Nazarbajev Kasahhis, Alijev oma pojaga Azerbaidshaanis ja Lukashenko Valgevenes. Lukashenko selja tagab olid vaga hea tasemega Masherovi ja Ponomarjenko vanade klannide riismed. Seeparast vaga kesiste lahtetingimustega valgevenelased elavad tana marksa paremini kui algselt maailma tosina parima majanduslikult arenenuma riigi hulka kuulunud Ukraina, kelle on kompradoorne eliit tanaseks suutnud langetada Aafrika tasemele.
Lukashenko strateegiline viga seisnes endale kerge elu otsimises. Nii korvaldas ta aastate jooksul koik vahegi voimekad konkurendid ja viimasteks valimistel oli tal peavastaseks mingi tundmatu hall nork koduperenaine. Isegi mina treenerina ja mangijana sain aru, et kui sa enamik aega mangid norkade vastastega; kes ei sunni sind taiest joust pingutama, siis su tase langeb kolinal. Nii Lukashenko ei tunneta enam reaalset olukorda ja tegi infantiilseid taktikalisi vigu kui tema vastu rakendati Laane poolt tyypilist varviliste revolutsioonide taktikat; psyhholoogilise soja lahingutandri ta praktiliselt loovutas oma vaenlastele; polnud vaja huupi kolkida igat tanavalviibijat vaid soeluda valja brigadirid, juhid; jame viga oli vabastadea mone paeva parast kinnipeetud soelumata, massajatel oleks kaadrist puudus tulnud ja nadala jooksul oleks koik rahunenud.
Neid taktikalisi vigu voib parandada ja isegi tana arvan, et Lukashenko jaab moneks ajaks voimule, ent tema geopoliitiline viga on andestamatu ja kui imet ei synni; on Lukashenku poliitiku karjaar varsti labi. Geopoliitiliselt on Valgevenel valida USA voi Venemaa. Reaalselt on Valgevene ainus moistlik valik Venemaa. Kymne miljoniga ilma maavaradeta ja sadamateta lukustatud vaikeriigil on voimatu saada geopoliitiliseks subjektiks. USA valik tahendaks veelgi kiiremat krahhi kui Ukrainale. Hiinaga voib semmida, ent julgeolekukarantiid nad anda ei taha ega suuda.
Lukashenko rank viga oli hakata semmima Laanega ja lubada ise aastate jooksul vabalt sadadel Laaneb organisatsioonidel valmistada ette tanast varvilist revolutsiooni. Kogu oma valimiskampaania viis Lukashenko labi russofoobia platvormilt ning apogeeks oli kokkumang Ukrainaga ja 32 Vene kodaniku vahistamine ja ahvardus need Ukrainale valja anda. Lukashenko taielikku marasmi iseloomustas tema tuulest (tapsemalt USA ja Briti luure poolt juhitud Ukraina luure provokatsioon) syydistused Venemaa aadressil, et too plaanib ta kukutamist. See jaburdus oli koik moeldud selleks, et saada Laane onnistus tema valimisvoidule. Yhesonaga Lukashenko on voimuloleku ajal piss pahe loonud ja ta on degradeerun,ud Janukovitshi plintuseni.
Tegelikeks Lukashenko kukutajaks labi yyypilise varviliste revolutsioonide tehnoloogia osutusid aga hoopis Ukraina ja Laas eelkoige Poola naol, kust avalikult juhiti agentide ja masside tegevust ning Balti riigid. Kahjuks ka Eesti valitsus, kes vaimsete proletaarlastena ei suuda kabes kahte kaiku ette arvestada, Nimelt oli algusest peale selge; et see mass oli algusesst peale ebaonnestumisele maaratud, sest see on vastuolus selle geopoliitilise ruumi valitseja Venemaa huvidega. Kahjuks ei ole Eesti valitsuses ega Valisministeeriumis mitte yhtegi arukat inimest, kzs oleks voimeline aru saama, et kui Hiina ja Venemaa tunnistasid Lukashenko valimisvoitu, siis edasi on motetu oma pea peale sysi koguda. Nood on tulevikuta lollpead. Lisaks Venemaa strateegilistele huvidele (muuseas allveelaevade sidekeskus ja radar Volga) tahendaks apu allaandlik kaitumine Putinile oma prestiishi ja voimu kaotust.
Batka poordus viimases hadas patukahetsajana otse Putini poole ja jaab veidikeseks ajaks veel voimule;, kuni Venemaa leiab sobiva asendaja. Lukashenko sisuliselt reetis oma kaitseingli ja kord reetud reedab kergesti ka uuesti. Batka juba demonstreeris selleks oma valmisolekut, nimetades uues valitsuses valisministriks tuntud Laane suuna entusiasti Vladimir Makei. Seega on Lukashenko teinud ise endale poliitilisz harakiri, olles Laane vaenlane ja ka Venemaa vastane.
Moistetav on Batka kurss mitte liituda kohe Venemaaga, sest Putin pole tanini selgelt valja joonistanud Venemaa kurssi ja yhinemine voib tahendada tana Venemaa neoliberaalse majanduspoliitika ja oligarhide noa alla sattumist (Valgevene eliit ei tapnud oma rahvast ja sotsiaalmajandust Venemaa ja Eesti moodi neoliberaalse shokipoliitikaga ja neile on tundmatud prygikastiinimesed ja aarmuslik ebavordsus. Ent oma julgeolekupoliitilise vihmavarju reetmine on andestamatu, sest molemad Valgevenele soodsad stsenaariumid eeldavad Venemaa heatahtlikust tanu tema rahvuslike huvidega arvestamisele.
On taiesti Venemaa huvidega kooskolas kui loobudakse Saksamaa jaluleaitamisest, valtides nii otsest kokkuporget USA huvidega ja Valgevenest kujundatakse liitlane teise Vene riigi naol pealinnaga Minskis ja provintsilinnadega Vilniuse ja Kiieviga, mis oleks kaitsevooks Laanes voimutseva kaose vastu. See voimaldaks koondada ressursid Kaug Itta kuuendale tehnoloogilisele tasemele yleminekuks, sest just Kagu Aasia- Vaikse Ookeani regioon on 21. sajandil superliiga, kus mangimine selgitab valja maailma supermeeskonnad. Muidugi, Siemens investeerrib Venemaale ja komu on kuluaaridesz kuidas Venemaa aitab Saksamaal ja Laane Euroopal vabaneda USA diktaadist ning olen isegi lugenud kuidas Saksamaa votab yle Pommerimaa, ent arvan, et anglo-saksid mangivad traditsiooniliselt Saksa eliidi yle ning see strateegia annab palju kara ja vahe villa ja on Gorba vaariline. Saksamaal on muidugi vaartuslikud tehnoloogiad, kuid sugugi kehvemad ei ole Jaapanis ja Koreas. Pealegi voivad sakslased, kes soovivad, kolida oma tehnoloogiate ja kapitalidega ja traditsioonilisi vaartusi hindavate perekondadega suurte voimalustega arengutsooni Kaug Itta.
Teiseks Valgevenele soodsaks arengustsenaariumiks peale Venemaa selget kursi votmist Impeeriumi ehitamiseks on yhinemine Venemaaga. Valgevene eliit sobib enamuses Impeeriumi ja on toekaks taienduseks vastandina Ukraina kompradoorsele rampsule. Tana pigistuse kaes kannatavale toostusele ja pollumajandusele on Venemaa turg onnistuseks ja hoogsa kasvu voimaldajaks, mis tostab rahva heaolu Selge win-win juhtum.
Tahtis on fakt, et tanu Venemaa sojalisele voimsusele soltub koik mitte Washingtoni, Berliini, Londoni, Pariisi voi Tallinna arvamusest, vaid Venemaa ja Valgevene eliidi poliitilisest tahtest. Jobudele, kes sonivad NATO vihmavarjust ja Eesti iseseisvast kaitsevoimest, peast kontsa valjauhumiseks toon ara maailma tehnoloogiliselt ylivoimsalt parima ja koige arvukama reaktiivartilleeriaga Venemaa viimase relvastusse voetud mobiilse Tornaado S voimalused: valmidus tule avamiseks peale tulepositsioonile joudmist 10 min., lahkumine 1 min., laskekaugus 300 km, lasketapsus 1 m, kogupauguga kaetav pindala 67 ha.

Roman Ubakivi

EESTI LAHITULEVIKUST

Lahitulevik geopoliitilises mottes on lahimad viis aastat. Tuleviku prognoosimine on alati vaga raske, eriti tana, kus oleme bifurkatsioonipunktis ja voivad realiseeruda ka 2% toenaosusega stsenaariumid. Seeparast ma ei yritagi hakata analyysima voimalike arengusuundade ylilaia spektrit, vaid esitan minu subjektiivse mattakese otsast lahtudes geopoliitilistest tendentsidest keskse arengutelje, mille baasil hakkavad syndmused arenema. Kuna Eesti on geopoliitiline objekt, siis analyysi tuleb alustada geopoliitiliste subjektide huvidest ja tegevusest, mis moodustavad reaalse maailma valjakutse Eestile; ja meie ellujaamine soltub sellest kui adekvaaatselt me suudame sellest valjakutsest aru saada ja sellele reageerida.
Elame veel kapitalistliku maailma yleminekuetapis postkapitalismi, mille tinglikuks alguseks voib nimetada Rooma klubi moodustamist 60-ndatel. Seega on tegemist kahese juhtimiskontuuriga; yks on avalik ja ei tegele sisuliselt poliitikaga vaid poliittehnoloogia ja showga, nagu naiteks Ukraina klounist president Zelenski. Reaalne voim on varjatud ja kuulub selle maaplma vagevate - kapitalide omanikele. Viimased voib omakorda liigitada vanaks ja uueks kapitaliks. Viimased on naiteks Soros, Gates, Ukraina oligarhid jt. jooksupoisi seisuses olevad tegelased, kellest enamik lahtirulluvas kriisis noa alla lahevad. Geopoliitiline subjekt on peamiselt vana, perekondlik kapital, mille vaartust loetakse triljonites. Kuna minun teadmised nende klannide struktuuri ja vastuolude kohta on aarmiselt piiratud, siis ei vota ma ka ise oma arusaamu puhta kullana.
Ajalooliselt on teada, et naiteks II maailmasoja voitja oli Rockefelleri klaster ja kaotajaks Rotschildid ning lausa havingu osaliseks sai kontinentaalse Euroopa vana aristokraatia, kelle esindajaks tana voib lugeda Vatikani. Riikide tasandil olid voitjateks USA ja Rockfelleritega koostood teinud NSVL ning nominaalse voitjana, ent sisulise kaotajana Suurbritannia. Loogiliselt tekkiski kaksikvoimu USA ja NSVL baasil uus rahvusvaheline kord ja oigus YRO ja Bretton Woodsi instituutide naol. Kahe jalaga taburetil istumine ei ole vaga stabiilne, niipea kui yks tugevneb ja& teine ara saetakse, kukub koik kokku. Eelseisvate katastroofides ja viletsuses voib minu arvates selles mottes ka tunneli lopus valgust naha: uus kord toetub juba kolmele jalale (USA, Hiina,Venemaa) ja ehk tapsemalt neljale (pluss India).
Tana on selge, et senine ca 40 aastat kosmopoliitsete banksterite huyvides ellu viidud neoliberaalne globalistlik projekt, mille elluviimise mehhanismiks oli maailmapolitseiniku ja rahaemissiooni rollis USA riik, on peamiselt USA reaalse majanduse esindaja Trumpi revolutsiooni tulemusel ebaonnestunud. Seega kaotajad on selgelt selle projekti eesvoitlejad ning kosmopoliitsed banksterid ja nende killavoor. Viimaste hulka kuulub ka kogu Eeesti eliit, kes taasiseseisvumisest alates on banksterite projekti jaagitult toetanud; Nad lahvad koik noa alla, moned ostseses mottes, koik aga loigatakse ara senisest toiduahelast: senine majandusmudel, kus kogu yhiskoindlikust kasumist 50% ja rohkem langes banksterite saagiks, langeb tana meie silmade all kokku. Uutes majandusmudelites see ei saa olema yle 5-10%. Voidavad reaalse majandusega seotud kapitalid ja suurte majandusregioonide vahendajad. Viimaste hulka voib lugeda ka Rotschilde, kes on seotud Hiinaga ja "Yhe voondi ja yhe tee" projektiga. Ilma Trumpi aktiivse vastutegevuseta oleks USA juba vaikselt Euraasiast valja puksitud Hiina kui uue hegemooni sildi all.
Tanases kriisis on karvupidi koos ka selle maailma vagevad ja suur osa neist jaotavad suure osa oma voimust ja kapitalist. Tipus on vaga kitsas. Omaette teemaks on tana ka selle maailma vagevate endi julgeolek, sest mitmed nende lausa inimvaenulikud projektid ja nende poliitika tottu maailmas vallanduv verine ja naljane kaos voib nad vihaste rahvamasside poolt maamunalt ara pyhitud saada. Kodusotta kalduv USA pole sugugi enam ohutu paik, Euroopast raakimata. Ideaalne oleks muidugi Venemaa, ent praegune Vene eliit vaevalt on Gorba moodi degenereerunud ja ei taipa, et see tahendaks nende voimu loppu. Jaab yle vast aiunult Hiina huviorbiidis olev Austraalia.
USA s ennustan Trumpi voitu kui valimised yldse toimuvad. Demokraadid voivad nende poolt kontrollitavates osariikidest valijamehi yldse mitte saata ja haaletamine kirja teel on yldse anekdoot. Trump on Foderaalreservil polve kori peale pannud ja tal on tagataskus varuks veel ca 6 triljonit dollarit, mis ennem valimisi rahvale kyhveldatakse. Peale valimisi tahendab see muidugi korget inflatsiooni ja dollari kui reservvaluuta staatuse norgenemist ja veel sygavamat depressiooni, ent peaasi on voim sailitada. USA kaldub yldse kodusotta, olukord, kus 1% elanikest omab 99% rahvuslikust rikkusest on plahvatuskyps. Kui arvesse votta ajategurit, et maailmas kaib voitlus selle nimel, kes suudab ennem kuuendale tehnoloogilisele astmele tousta, ei ole USAle pikalt vindumine tanases kaoses kasulik ja parem on teha sellele oudne lopp kui piinelda loputus ouduses.
Venemaal on strateegilises mottes tana parim seis, sest tal on koige suurem valikuvabadus erinevate stateegiate naol. Koik soltub eliidi padevusest: kas kasi kullas voi p... mullas. Sotsiaalmajanduslik aarmuslik ebavordsus sarnaselt USAle vojb pohjustada Venemaa lagunemise hybriidsoja tingimustes. Hadavajalik on muuta neoliberaalset rahandus- ja majanduspoliitikat ja puhastada eliit kompradoorsest neoliberaalsest rampsust, samal ajal valtides kodusotta langemist. Mulle naib, et Putin on leidnud optimaalse lahenduse, otsustavalt karpides presidendi voimu uues konstitutsiooniparandustes, andes valitsuse moodustamise oiguse duumale. Olles praeguse eliidi konsensuse leppe garandiks, seega sisuliselt ka kompradoorse neoliberaalse majandusbloki huvide kaitsjaks, votab ta seega nominaalselt ara vastutuse nende voimulpysimise eest. President tahab kyll kokkulepet taita, paraku pole tal voimu Duuma otsuste vastu ja Putin on tuntud kui seadust tapselt jalgiv president.
Pole mingit kahtlust, et uue maailmakorra kehtestamisel langeb Baltikum Venemaa mojusfaari. Meil ei oleks suuri probleeme, nagu Soomelgi kui me oleksime valinud Eesti rahvuslikele huvidele vastava Soome taolise geopoliitilisze suuna; mis tahendab heanaaberlikke suhteid ainsa meiega piire omava suurvoimu Venemaaga. Ent Eesti eliit otsustas korrata 1944a.lollust ja alustada soda Venemaa vastu ning seega koheldatakse meid ka kui polisvaenlasi, vastupidiselt Noukogude ajale kui meil oli Eesti Laskurkoirpus ja kommunistlik eliit, kes sodis NL poolel. Tana on aga koik me parteid ja seega ka riigi poliitika russofoobsed ja mingit iseseisvust kasvoi liiduvabariigi naol ei tule. Kui Venemaa otsustab vastata Macroni (Rotschildi) kutsele ja paisata oma joud Euroopa paastmisele eelolevast kaosest keskklassi likvideerimise tulemusel, mille jarel elatustase langeb poole vorra), siis liidetakse Eesti koos Latiga Liivimaa oblastina Daugavpils pealinnana Venemaaga. See kordaks 19. sajandi alguse stsenaariumi mil Venemaa raiskas oma ressursi Euroopas korra loomiseks ja sailitamiseks ning peale Euroopa toibumist ja tugevnemist sai vastutasuks Krimmi soja.
Kui Vene eliit on voimeline ajaloost oppima, siis ei lahe enam Laane Euroopasse, mis toob paratamatult terava kokkuporke USAga ja kaudselt Hiinaga, kes molemad ihuvad hammast Euroopa koloniaalajast kokkuriisutud rikkuse peale. Pole mingit motet sekkuda uude Euroopa kolmekymneaastasesse sotta, kus Euroopa suudab heal juhul moodustada mingi poolsubjektse sarnase alge veel mingisugustki passionaarsust omavate Austria; Ungari, Pohja Itaaliua, Vatikani baasil. Perspektiivsem on viia oma ressursid Kaug- Itta, sest Vaikse ookeani regioon on 21. sajandi arengumootor.
Sel puhul voib Liivimaast teha formaalselt iseseisva riigina puhvri loomava Euroopa vahele, kus valitsevaks eliidiks on venelased, riigikeeleks vene keel, tanased Eesti ja Lati keeleseadused jatta kehtima, kus kogu kooliope toimub riigikeeles. Kogu Eesti ja Lati tanane liberaalne eliit loigatakse ara toiduahelast,suurt pagulasrannet laande ei piirata, valjaarvatudb neid, keda pannakse vangi natsipropaganda eest. Eesti ajalugu hakatakse opetama nagu tanagi, mitte eestlaste ajaloona koos Muistse Vabadusvoitlusega, vaid kui territooriumi ajalugu, mis oli iidsetest baegadest seotud Venemaaga. Tartu Ylikoolis vahetatakse tanane juhtiv inglise keel valja vene keelega. Vseviov hakkab pyhapaeviti teises kanalis raakima imelisest Venemaast ja geniaalsest generalissimusest Stalinist. Paari aastakymne jarel on Eesti ja Lati ainult ajaloolised terminid. Mingit investeerimist toostusse, pollumajandusse, eestilikku kultuuri; nagu see toimus Noukogude ajal ei ole enam oodata. Midagi pudeneb raudteele ja sadamatele ja majandusliku potentsiaali votab yle vene kapital. Vastutasuks paaseme Euroopa verisest mollust ja maal taludes raagitakse veel kaua eesti keelt. On aga hulk ka palju hullemaid stsenaariume. Pole midagi parata, kuna me eesti rahvana pole suutnud nagu ukrainlasedki, yles kasvatada ja valja soeluda konkurentsivoimelist eliiti. Vaikerahvale tahendab kompradoorne jobudest eliit rahva kadumist ajalooareenilt.

Roman Ubakivi

JAAK ALLIKU TOETUSEKS

Avastasin asja juhuslikult (ma jalgin Eesti meediat pisteliselt ja harva), et Jaak Allik esimese ministrikaliibriga tegevpoliitikuna soovitas oma Pm-s avaldatud artiklis (31.07.2020.) suunamuutust Eesti-Vene suhetes. See on esimene pragu seni monoliitses neoliberaalses-russofoobses poliitilises eliidis.
Kontreerisid kaks politikaani; sotside esimees Indrek Saar valjendas Eesti stammpoliitikute veendumust, et soda Venemaaga tuleb jatkata voiduka lopuni. Endine kaitseminister Margus Tsahkna aga kuulutas, et Soome ja Eesti julgeolekupoliitikad on identsed 100% ja tema poolt rahva raha eest viietarnilistes hotellides majutatud palgasodurid unistavad surra Eesti eest. No neid degenerantidest politikaanide lollustele pole yldse motet tahelepanu poorata vaid asume uurima, mida sisulist vastata oli Eesti vaimueliiti kuuluval emeriitprofessoril Rein Ruutsool.
R.Ruutsoo syydistab J.Allikut sisuliselt valetamises; vahegi kaalukama toenduspohjata faktivaidete kuhjamises. Nii vaanavat J.Allik fakte vaitega, et Venemaa noustus Balti riikide NATO liikmesusega tingimusel, et siia ei looda NATO baase. Kuid kuna See NATO poolt voetud kohustus on must valgel kirjas NATO-Venemaa alusleppes, siis on ilmselge, et J.Allik raagib tott ja R.Ruutsoo kas valetab voi on taielikult ebakompetentne valis-ja julgeolekupoliitikas.
Mind loi kohe taiesti pahviks aga Rein Ruutsoo rind laiali kuulutamas truualamlikku demagoogiat Eesti poliitilise eliidi kaitseks. Nii ta kuulutab taiel haalel,et olevat vahegi kaalukama toenduspohjata faktivaidete kuhjamine ja meie poliitilise eliiti tosiselt madalaks tegev on arusaam, nagu oleks nende hulgas taolisigi, kes oleks Estist valmis tuumarelvabaasi tegema. No see on juba tuntud politikaani ja kirjatsura Lauri Vahtre tase, kes on habiks oma isa nimele. Too kuulutab tanini, et tema ja Laari poolt ellu viidud majanduspoliitika ei olnud neoliberaalne. No kas tegu on degerantse harimatu imbetsilliga voi patoloogilise valetajaga nagu ta semu Mart Laar, vota kinni. Toenaoliselt on kombinatsioon molemast.
Rein Ruutsoo on patoloogiline valetaja voi julgeoiekupoliitikas absoluutselt ebakompetentne kuna Eesti poliitiline eliit on Eesti juba ammu NATO tuumarelvabaasiks teinud seoses Amari lennuvaljaga, kus baseeruvad NATO lennukid, mis on teinud labi tuumapommide kasutamise oppused ja Tallinna, Paldiski jt. sadamad; kus viibivad NATO laevad, mis on voimelised kasutama tuumarelva. Pole ka mingi saladus, et koik need potentsiaalsed baasid on Vene taktikaliste tuumarelvade oopaevaringsel sihikul, Eesti puhul peamiselt Luuga kandis "Iskanderite" raketibrigaadi poolt. Praegu lisatakse sinna taienduseks neljas divisjon. Iskanderite vastu ei ole NATOl ohutorjet.
Seega Eesti eliit on viinud riigi Venemaa vastasse hybriidsotta, majandussotta, psyhholoogilisse sotta, muutnud Eestimaa Venemaa vaenlase NATO sojaliseks platsdarmiks koos tuumarelvabaasidega, Tallinna loodi Venemaa vastane kybersoja keskus ja infantiilne Rein Ruutsoo kysib imestades: "Kas me toesti norime tyli?" Eesti eliit tahtvat ju siiralt haid suhteid meile omariikluse kinkinud Venemaaga?! Terve moistusega ja enesesailimisinstinktiga Jaak Allikule suudab R.Ruutsoo oponeerida vaid ilmselge valega ja demagoogiaga.
Yhes on aga nii J.Allik, R.Ruutsoo ja allakirjutanu yhel meelel: tanane kompradoorne ja degenerantne Eesti eliit ei ole voimeline tegema muutust talle endale hukatuslikust Venemaa vastases poliitikas.Ent geopoliitiliselt on olukord sarnane 1944. aastaga kui toonane degenerantne eliit eesotsas Juri Uluotsaga viis eesti rahva sotta inimvaenuliku Hitleri Saksamaa agoonia pikendamise nimel. Mart Laar kilkab roomsalt oma raamatus, et eestlased aitasid pikendada soda Euroopas. Tana on igale greopoliitilisel tasemel suutvale inimesele selge, et inimvaenulik kosmopoliitsete banksterite jarjekordse Baabyloni torni ehitamise neoliberaalne projekt on kokkuvarisemas nagu tollal natside projektki ja Eesti totaalselt liberaalne ja kompradoorne eliit juhib meid suitsiidi. Kui tollal maksis meie kompradoorse eliidi degenerantsus omariikluse kaotamise koos suurte inimohvritega, siis tana meil pole enam Eesti Laskurkorpuse taolist trumpi ja kysimus on eestluse kestmises. Ehkki Jaak Alliku taolisi, kes viitsivad moelda ka eestluse tulevikust ja sailimisest, on tana kyll vaid kaputais, kuid seda tahtsamad on nad meie rahvale eelseisvas katastroofis.

Roman Ubakivi