LOHKIKUIVANUD KYNAD.

Nii voib iseloomustada madalikule kinnijooksnud Eesti,Lati,Leedu, Ukraina ja Gruusia riigilaevukesi, kelle eliit valis geopoliitiliselt vale ja seega oma rahvusliku huvide vastase russofoobilise kursi oma valis- ja julgeolekupoliitikas. Tana, mil Venemaa Putini juhtimisel on saavutanud taas suurriigi staatuse ja seega on uue maailmakorra arhitektiks koos USA, Hiina ja Indiaga, on ilmselge, et loetletud regioonide saatus soltub peamiselt Venemaa armust ja suvast.
Ylaltoodud tosiasi nouaks Eeesti huvides muidugi senise hukatusliku valispoliitilise kursi jarsku muutmist, milleks meie degerantne eliit aga paraku voimeline ei ole. Asjaseks meie eliidi arusogeduse naiteks on presidendiproua maniakaalne tahe sundida Eesti riiki ja rahvast tampima oma raha kindlalt languses olevatesse pensonifondidesse.
Systeemses kriisis oleval maailma majandusel on tana ees kaks voimalikku stsenaariumi: koronaviiruse kui ajendi tottu toimunud majanduslangus haarab enda keerisesse ka mone rahvusyvahelise panga ( naiteks Deutsche Panga voi mone USA kildnaftat krediteeriva panga), mis viib kogu senise dollaril pohineva krediidisysteemi kokkuvarisemisele ja paiskab majanduse veel karmimasse depressiooni kui see oli SUURE Depressiooni ajal. Teine voimalus on, et keskpankade triljonised rahasystid ja poliitikute otsustava tegutsemise tulemusel katastroofiline langus suudetakse peatada turgude korrigeerimisega kolmandiku vorra madalama taseme juures moneks ajaks. Kuid volale yles ehitatud Ponzi dollarisysteem variseb kokku lahiaastatel paratamatult, sest praegu katteta triljonid lisanduvad juba niigi astronoomisele volale. mis on yle 250 triljoni dollari, seega ca 3,5 korda suurem kui kogu maailma majanduse aastane GPN. Sellist volga on voimatu siluda ja on vaid aja kysimus, mil see dollarikumm lohkeb ja viib aktsiaturud vabalangemisse.
Yhesonaga molema variandi juures on pensionifondidesse investeerimene kindel raha kaotus ja loll tegevus. Eesti on vaba maa ja kodanikel on oigus oma raha kaotada seda pensionifondidesse investeerides. Korgel riigiametnikul ,nagu seda on presidendiproua, on aga kuritegelik sundida riiki ja rahvast oma raha kaotama kindlalt kahjumisse langevates pensionifondides. Kersti Kaljulaid on kas banksterite kapiknukk voi lihtsalt liiga loll koos oma staabiga presidendiametiks.
Ees ootavad rasked ajad ja iga rahva eliidi kvaliteedist soltub kui edukalt kriis labitakse. Sellise rampseliidiga nagu Eestil , Ukrainal ja Gruusial, pole nende rahvaste saatus kadestusvaarne.

Roman Ubakivi

VENEMAA JATKAB SUVERRAANSUSEKURSIL

Viimases Venemaa alases kirjutises rohutasin ma Putini poolt tehtud ajaloolise poorde tahtsust. Tanaseks on see toonud loogiliselt uue valitsuse, konstitutsiooniparandused jne., mis koik tahendavad liberaalide moju vahenemist eliidis ja patriootide moju jarsku kasvu. Nii asja Medvedjevi ajal oli moeldamatu, et Venemaa astuks USA vaastu majandusvallas ning ta kujutas ennast poksikotti, keda igayks vois vastulooki kartmata klobida.
Asja vastas Venemaa aga voimsa maksahaagiga USA kildnaftasektori pihta vastukaaluks USA Nord Stream -2 sabotaashile. Rosnefti juhi Shetsini, energiaministri Novaki Putini nousolekuga EI oma turuosa vahendamisele kombinatsioonis koronaviirusega pohjustas asja paanika New Yorgi borsil. Senine kokkulepe tahendas nafta hinna hoidmist $60 ymber OPEC+ maade naftatootmise piiramise kaudu ja andis USAle voimaluse poliitilise surve abil oma turuosa pidevalt suurendada ja oma kildnafta tootmist maksimaliseerida. Senine hinnatase poleks vana lepingu jargi enam ca 5 miljoni liigse barreli tottu niikuinii pidanud ja nyyd tulid Saudid vålja ettepanekuga Venemaal veelgi tootmist ja turuosa piirata. Venemaa vastas aga esmakordselt USA talle valja kuulutatud majandussojale omapoolse majandussojaga USA vastu. Ja Venemaal on minu arvates eelduseks kindlaks voiduks selles lahinguks hiljemalt selle aasta lopuks. Faktid on sellised: Saudide nafta tootmise omahind on ca $10 barrelilt, Eelarve pohineb vaid naftatuludel ja on tasakaalus $80 hinna juures, reservid $5oo miljardit. Venemaal ca $17, eelarve ca 40% naftast, eelarveks vaja $42,5; reserv 550 miljardit. USA kildnafta tootmishind ca $50, tohutud volad.
Kohe USA kildgaasi tootjad koik pankrotti ei lahe, sest juba on toimunud konsolideerumine ja suurtel naftakompaniidel on varu, millega kahjumit katta. Lisaks on veel soodustavad pankrotiseadused, mis voimaldavad suure osa volgu maha kanda ja tootmist jatkata. Ent lopeks nouavad aktsionarid kasumit ja KIldnafta-gaasi tootmise fundamentaalsed norkused: korgem omahind, okoloogiline kahju ja puuraukude tootlikkuse vaga kiire langus, mis minu arust teeb sinna investeerimise perspektiivituks. Seetottu arukamad kannavad kahjud maha ja siirduvad parematele jahimaadele. Need , kes yritavad jatkata, ei suuda niikuinii enam piisavalt uusi puurauke puurida, et katta valjalangevaid ning pangad, kes jatkavad kildnafta tootmist krediteerida, ootab suure toenaosusega ees pankrott, mis mojutab negatiivselt kogu majandust. Seega Moskva maksakas on vagagi valus ja myrgine, Seega oleme tana uues geopoliitilises olukorras, kus Venemaa kehtestab oma majanduslikku suverraansust ja talle kuulutatud majandussojale vastab Venemaa omapoolse majandussojaga.
Veel tuleb tahelepanu poorata, et Putin saab ilmselt voimaluse veel 12 aastat Venemaa presidendida jatkata! See on loomulikult VEnemaad tugevdav faktor. Soja ajal juhti ei vahetata. Arvan, et Putini jatkamise otsus soltub sellest, kas uue maailmakorra sojad on 2024.aastaks labi ja uus Jalta toimunud. Kui ei ole, siis tuleb jatkata.

Roman Ubakivi