Intervjuu 17. aprillil

teisipäev, 21. juuni 2016

EESTI JULGEOLEKUOLUKORD VII
Eesti degenerantne eliit ei saa adekvaarselt aru maailmas toimuvast. Võtkem või näiteks meie tuntud slummidiplomaadi Jüri Luige: "NATO vägede toomine Vene piirile annab selge sõnumi, et siia ei tasu ronida". No täielik totrus. Nagu eespool olen näidanud, on NATO võimetu sõjaliselt Baltimaid kaitsma ja kiire kaotus tähendab praktiliselt savijalgadel kolossi lagunemist.
Veelgi hullem on aga Eesti eliidi suutmatus areneda provinslikust tobedusest maailma geopoliitilise mõtestamise tasemele, mõtlemaks nagu Venemaa ja Lääne eliit. Kahjuks pole selleks võimeline isegi siiras patrioot Leo Kunnas, rääkimata siis Toompeal USA globalistide poole sitsivatest degenerantidest. Ometi on Kunnase naine soomlanna, kes on äsja kirjutanud raamatu, kus ta toob esile eestlaste ja soomlaste erineva maailmanägemise. Soomlaste laiadele rahvahulkadele on enesestmõistetav, et võõrvägede toomine nende pinnale vähendab reaalselt nende julgeolekut, sest see sunnib Venemaad neid kirbule võtma. See on marssal Mannerheimi kõige väärtuslikum pärand, sest esmajoones just tema viis rahva arusaama geopoliitilisele tasemele. Geopoliitiliselt on võõrvägede toomine Eesti pinnale selge geopoliitiline väljakutse Venemaale, millele ta tingimata peab otsustavalt reageerima kui ta tahab jääda iseseisvaks. Geopoliitika on teatud mõttes nagu male, kus peab vastama adekvaatselt vastase käigule ja kes jätab oma käigu tegemata on kindel kaotaja. Ainult meie jobud võivad loota, et Venemaa, kellel Baltikumis on lipp ja kaks vankrit rohkem kui NATO-l ei realiseeri oma masendavat ülekaalu võiduks.
/Vahemärkusena tahan inimestele tuua ka hea uudise: Iseseisvusepartei asutaja Vello Leito, kes ainukesena meie poliitikutest on võimeline arutlema geopoliitika teemadel, on maha saanud oma Eesti&Geopoliitika II köitega, mis peaks varsti olema saadaval suuremates raamatukogudes. Hoian seda väärtuslikku raamatut praegu käes ja olen seni jõudnud vaid diagonaalis läbi sirvida. Selline tõsine teos nõuab muidugi mõttega lugemist. Soovitan seda soojalt igaühele, kellele Eesti olukord ja tulevik huvitav on, sest see annab nagu baasi, arusaamise, mis diskursusest välispoliitiliste küsimustele läheneda ning seega saada adekvaatsem pilt reaalsest maailmast, mida meie massimeedia meiega manipuleerimiseks pidevalt valedega ja poolvaledega püüab virtuaalse uduga asendada ./
Sealjuures on Putini strateegiline seis superhea, sest tal on lahti kõik võimalused, alustades lihtlabase Baltimaade okupeeerimisega oma tankiarmeega ja maismaaühenduse loomisega Kaliningradiga. NATO on võimeline kiirelt vastama vaid ennasthävitava tuumasõjaga, mida muidugi reaalselt ei kaalutagi, sdest nagu D.Trumpki hiljuti nentis, on Venemaa tuumarelvad kaasaegsed ja USA omad juba aegunud, millega tuleb arvestada.
Ent see pole minu arvates Venemaale optimaalseim variant. Püüan prognoosida, kuidas Putin reaalselt toimib antud olukorras. Esmalt tuleb sügisel läbi viia duumavalimised, kus ilmselgelt kaalukauss langeb patriootliku tiiva kasuks. Viimase ülekaalule toetudes on võimalik moodustada uus patriootliku suunaga valitsus ja kihutada minema globalistide maffia majandusblokist. Tuleb muuta ka konstitutsiooni.
Seejärel tuleb oodata novembrikuu USA valimisi, mis on ülitähtsad kogu maailmale. Olen juba aastaid tagasi kirjutanud, et unipolaarne maailm on väga ebastabiilne ja geopoliitilise loogika järgi järgneb sellele paratamatult multipolaarne maailm, mitmete jõukeskustega. D. Trump ongi see presidendikandidaat, kes esindab reaalset multipolaarse, mitte globalistliku unipolaarse ( H.Clinton) maailma mudelit. Olen juba aastaid tagasi kirjutanud, et Lääne eliit on selgelt lõhenenud kaheks: nn.patriootideks ja globalistideks. Need parteid on esindatud kõigis maades, seni oli USA kindlalt globalistide käpa all, täna aga on ka Ameerikal esmakordselt peale R.Nixoni D.Trumpi näol jälle patriootide esindaja.
Minu veendumuse järgi on juba kindel, et selle maailma vägevad on juba otsustanud T.Trumpi kasuks. Muidugi pole mul mingit siseinformatsiooni ja ma pole ka prohveti võimetega, ent tosinkond kaudset ilmingut annab võimaluse prognoosiks.
Vaadake, kes oli hiljuti Dresdenis toimunud Bilderbergi klubi kokkutuleku nimekirjas. Klubi näol pole minu arvates tegu mitte maailmavalitsusega, kus midagi otsustatakse, vaid tööjuhatajate kokkutulekuga, kus informeeritakse kõrgemal tasandil tehtud otsusest ja antakse kätte toimimissuunad ja mallid. Mulle torkas silma kohe H.Kissingeri nimi. Mis juhised ja suunad võib anda kätte vanahärra on selge, tema on nn.patrioootide suuna mees.
Globalist H.Clinton on minu arvates valimised kaotanud juba enne valimiskampaania algust. Ma ei mõtle isegi mitte tema julgeolekualast kuritegu, kus ta kehtiva ettekirjutise vastaselt riigisekretärina sisuliselt avaldas kogu maailmale üle 1200 välisministeeriumi salajase dokumendi.
Mõtlen viimast Orlando terrorismiakti, kus tulistaja kuulutas end ISIL meheks. ISIL -i ristiemaks ja -isaks oli aga vastavalt H.Clinton ja endine CIA juht kindral Petraeus. Ameerikas on juba ilmunud raamat, kus pajatatakse, kuidas tolleaegne Ühendatud Staabiülemate Komitee esimees ja maavägede luureülem edukalt saboteerisid B.Obama ja H.Clintoni korraldusi varustada ISIL-i Liibüas peale Kadaffi kukutamist peremeheta jäänud tuubil täis relvaladudest relvadega. Moodsate relvade asemel sokutasid sõjaväelased, kes pidasid ülemuste poliitikat patriootidena USA huvide vastaseks, islamivõitjatele Süürias Korea sõja aegset vanarauda. Kui olukorras, kus IS võitleja korraldas Orlandos veresauna ja fakt, et presidendikandidaat H.Clinton on seotud IS-i jõukude relvadega varustamisega saab laiale üldsusele teatavaks, siis kahaneb toetus H.Clintonile otsustavalt. Seega H.Clintoni nimetamine Demokraatliku partei presidendikandidaadiks kätkeb endas parteile tohutut riski ja seepärast ta nimetamine pole sugugi täitsa kindel.
D.Trump, kes majandusest jagab muidugi palju rohkem kui H.Clinton, on oma esinemistes korduvalt maininud ohtlike mullide olemasolust tänases Ameerika majanduses ja oleks ausam kui need lõhataks ennem tema presidendi ametiaja algust. Vaadakem, mis mullidest jutt on.
Kildgaasi ja -nafta mullist olen ma juba üksikasjaliselt pajatanud eespool. Obama tahab üheltpoolt, et Venemaa kahjustamiseks oleks nafta hinnad võimalikult madalad, samas käis ta Saudi Araabias nuiamas, et nood tõstaksi nafta hinna vähemalt $60 peale, mis võimaldaks tootjail vähemalt pankadele laenu protsente maksta. Süsteemne kriis, nokk kinni-saba lahti jne.
Kui kIldnaftat tootvad firmad pankrotti lähevad, siis on pankrotiseis ka neile heldelt raha laenanud pankades. Esimene neist oleks Wells Fargo, kes kõige rohkem on sellesse avantüüri panustanud. Põhimõtteline vahe Trumpi ja globalist Clintoni vahel on see, et viimane nagu Obamagi 2008.a. kriisi ajal, aitaks rahvusvahelised suurpangad hädast välja. Seda ameeriklaste arvel, kes jäid kuskil $8 triljoni ulatuses vaesemaks, kes jäid massiliselt oma kodudest ilma ja kümned miljonid vegeteerivad täna vaid tänu valitsuse toidutalongidele. Poolperifeeria ja perifeeria said muidugi veel kõvema laksu.
Seevastu Trump patrioodina päästaks USA majanduse ja laseks rahvusvahelised suurpangad pankrotti minna ning seega ka rahvusvahelise finantssüsteemi koos rahvusvahelise reservaluuta dollariga.
Mõlemat, nii USA majandust kui ka globaalseid panku on aga võimatu päästa. Veelgi enam, isegi globaalseid panku, mis tagavad globaalse turu toimimise, ei ole võimalik päästa isegi USA majanduse ohverdamisega, kellel niigi on kaelas ca $18 triljonit riigivõlga ja kuskil $55 triljonit osariikide ja munitsipaliteetide võlgu.
KIldnaftamullist on nimelt globalistlike suurpankade poolt üles puhutud veelgi suurem derivaatide turu mull. Olen juba kuskil eespool möödaminnes vihjanud JPMorgan Chase probleemidele. Nimelt on tal aktivas $2,4 triljoni, samas kui potentsiaalseid kohustusi derivaatide turul $51 triljoni! Goldman Sachs`il vastavalt 890 miljardit ja 51,1 triljoni; Bank of America 2,1 triljoni ja 45,2 triljoni; Morgan Stanley 834 miljardit ja 31 triljoni.
Ameerika globalistlikus majandusmudelis ei täida pangad juba ammu majanduse teenindaja ja vahendaja rolli, vaid on hiiglaslikud parasiidid, kes saavad peamise kasumi spekuleerimise , mitte majanduse teenindamise eest. Nii eraldatakse riigilt praktiliselt protsendita saadud rahast vaid ca 15% majanduse krediteerimiseks, kuskil kolmandiku eest ostetakse riigi kümne aastasi võlakirju, mis toovad sisse 2% aastas lillegi liigutamata, lõviosa läheb aga sisuliselt kasiinosse-kihlveokontorisse : derivaatide turule. Viimase mahuks aga on paisutatud fantastilise $550 triljonini!
Samas omastasid rahvusvahelised pangad 2007 aastal USA SKP-st fantastilise osa- ca 70%!!! Pole ime , et kõige andekamad noored raiskab USA ära sisuliselt parasiitlike spekulantidena. Selline kasiinolik Ameerikalik majandusmudel ei ole muidugi jätkusuutlik.
Juba selle aasta lõpus on prognoositav tsunami, mis pühib silmapilkselt minema globalismi esindavad pangahiiud ja kogu senise dollarile rajatud rahvusvahelise finantssüsteemi, mis tähendab muidugi ülemaailmset majanduslikku katastroofi.
Toimub kiire üleminek mudelile, kus maailm on ära jaotatud mitmeteks jõukeskusteks, kel on igalühel oma valuuta ja vastutab korra eest oma piirkonnas. Üheks selliseks jõukeskmeks saab automaatselt muidugi Venemaa oma Euraasia ühendusega, Hiina, India, loomulikult USA ja loodetavasti ka Euroopa (Saksamaa südamikuna). Trump patrioodina loomulikult seisab kui kalju Ameerika huvide eest ja seepärast ta ei hakka oma tsivilisatsiooni väärtusi relva jõul teistele tsivilisatsioonidele peale suruma ja maailma politseinikku mängima. Seepärast toimub sarnaselt II maailmasõja lõpu poole sarnaselt maailmas mõjupiirkondade jaotamine eri jõukeskuste vahel konverentside laine abil. Seepärast võib vabalt juhtuda, et Venemaa ja USA juhid kohtuvad jälle Jaltas samas palees nagu 1945.a. ja kolmandaks, kõige nõrgemaks osapooleks (nagu Churchill) on heal juhul Euroopa esindaja.
Põhimõtteliseks erinevuseks tolle aja ja tänapäeva vahel on see, et kui tollal võideldi võimalikult suure mõjupiirkonna üle, siis nüüd süsteemse kriisi tingimustes on eriti Venemaal suur oht sattuda ülepinge olukorda, kus ta ei suuda tõhusalt korda tagada liiga suure ruumi üle. Nii võib Trump vabalt "kreeklaste kingitusena" pakkuda Venemaal kontrolli alla võtta kogu endise Varssavi pakti ruum. Muidugi oleks Putinil targem sellest loobuda, sest see paneks ülejõu käiva koormana Venemaa põdema aastakümneteks ja nõrgestaks teda. Venemaal on raskusi isegi Novorossija taastamisega, rääkimata kogu Ukrainast, mis talle niikuinii musta auguna kaela veeretatakse. Suureks kergenduseks Venemaale oleks, kui saaks vähemalt Galiitsia ja Volõõnia Euroopasse sokutada. Moldaavia tuleb niikuinii Transdnestria tõttu oma dotatsioonile võtta. Poolakatega leivad ühte kappi panemine tähendaks muidugi selget enesetappu. Parem on muidugi see jant Saksamaale sajandiks pureda jätta. Leedu jamaga tuleb paratamatult leppida geopoliitilistel põhjustel - tuleb luua maismaaühendus Kaliningradiga.
Kelle tsooni satub Eesti? Paraku pean tunnistama, et ülekaalukalt paremad argumendid on J.Kaplinskil, kes ütles, et me vajume Venemaa mõjusfääri. Minu tegevus on olnud kogu aeg suunatud sellele, et meil tekiks võimalus jääda Euroopa (Saksamaa) mõjusfääri nagu Soome. Selle esmaseks eelduseks oleks aga patriootliku poliitilise jõu moodustamine, kes muudaks põhimõtteliselt tänast Eesti riigi globalistlikku poliitikat. Lootus sureb aga viimasena ja vaatame, mida meie rahvuslaste väike grupike sügisel endast kujutab. Kõik Toompea parteid on Eesti õnnetuseks selgelt globalistlikud. Sealjuures pole sugugi tähtis, kuidas keegi neist ise ennast reklaamib. Tähtis on sisu, poliitika mida ellu viiakse. Nii on IRL ja EKRE selgelt neoliberaalse poliitika elluviijad nii majanduses kui välispoliitikas ja seepärast globalistliku laagri mehed nagu ülejäänudki Toompea kamp. Kära migrantide teema üle on selge bluff, sest haugutakse selgelt vale puu all. Eestit ei ähvarda lähemas tulevikus mitte pagulaste voog Süüriast, kes igaüks oli piisavalt jõukas maksmaks 5-10 000 dollarit oma üleveo eest, sest meie rahvas elab veel vaesemalt kui nemad rahuajal Süürias või Liibüas. Meid uputab varsti immigrantide tulv Ukrainast, kus on paari aastaga põhja lastud kogu tööstus ja kelle kvalifitseeritud ja üliodavatele töökäte ootusele on rajatud kogu meie eliidi majanduspoliitika.
Samuti ei ole IRL ja EKRE avalikkul russofoobial mitte mingit seost rahvusluse ideoloogiaga, sest meie loosungiks on: Kõige maade rahvuslased ühinege!
Eestil ja Lätil on tegelikult olemas geopoliitilised eeldused nagu Soomelgi saada Euroopa (Saksamaa) mõjusfääri. Kahjuks kui meie grupikesel ebaõnnestub sügiseks kaalukaks poliitiliseks jõuks muutuda (aga ebaõnnestumise tõenäosus on miljon korda suurem kui õnnestumine), siis pole rahvusvaheliselt võitnud USA, Venemaa ja Saksamaa patriootidel Eestis lihtsalt mitte kellegagi rääkidagi.
Muuidugi tungleb meie globalistlik eliit Trumpi jutule. Kuid nende olukord on veel lootusetum kui Pätsil peale seda kui Hitler sõlmis MRP. Siis lasti meie esindajad vähemalt ametnike jutule ja anti kätte selge käsk: minna NL tiiva alla. Hitler pidas kasulikuks, et ta truu kannupoiss kõigepealt Stalini piitsa maista saaks, et kadaka-sakslased siis rõõmuhõisetega Saksa okupatsioonivägesi vastu võtaks.
Tänapäeval on olukord põhimõtteliselt teine. Trumpile on meie globalistid põhimõtteliselt vaenlased ja nagu omal ajal Saksamaa hävitas esmajoones Eestis peavaenlastena meie rahvuslasi füüsiliselt, nii on Trumpi esmaseks nõudeks Eestis korra tagajale siinse globalistliku eliidi poliitiline hävitamine. Mitte ainult Toompeale ei ilmu täiesti uued näod täiesti teise jutuga, vaid ka teleka ja raadiohääled muutuvad paugupealt ja kui omal ajal "juhuslikult" kõik ajalehetoimetajad osutusid nn."parempoolse" maailmavaate esindajaks, nii on õige pea nagu võlukepikesena nad kõik patrioodid. See avab noortele rahvuslastele muidugi hiilgava karjäärivõimaluse, ent Eesti riigiga on asi sandim.
Soome jääb Saksamaa mõjusfääri, ent Eesti ja Läti tuleb oma dotatsioonile tänase Saksamaa asemel võtta ilmselt Venemaal. Lätis on Putinil poliitiline jõud, kellega rääkida, Eestis mitte. Lihtsameelsed, kes ei suuda näha läbi Refi ja Keskerakonna mängu nende lollitamiseks, võiksid märgata, et Keskerakonna poliitiline orientatsioon on olnud alati vankumatult globalistlikule Ameerikale.
Geopoliitilised tõsiasjad ja loogika ei muutu läbi aastakümnete. Täna ongi Venemaal, nagu ma juba tosin aastat tagasi tagasi kirjutasin, kõige kasulikum mitte otse liita Eestit ja Lätit oma koosseisu , vaid võtta nad oma mõjusfääri ühtse poliitilise moodustuse Liivimäe näol pealinnaga Riias. Seda enam, et Liivimaal on ajaloos muuuseas palju pikem eluiga olnud kui Eesti ja Läti riigid.
Meil, rahvuslastel, isegi kui meil ei õnnestu vaatamata kõigile ponnistustele säilitada Eesti omariiklikust, tuleb üritada saavutada võimalikult suurem autonoomia Liivimaa koosseisus, et tagada meie keele ja meele säilimine; ning isegi siis kui ka see ei õnnestu, peame jätkama nagu Jakobson ja maurused omal ajal. Ainult nii me ei muutu Ajaloos meie degerantse eliidi sarnaselt mõtetuks biomassiks nagu mäletsevad lehmad aasal.
Roman Ubakivi










neljapäev, 16. juuni 2016

EESTI JULGEOLEKUOLUKORD VI
Ausalt öeldes on palju huvitavam alanud EM jalgpallis vaadata kui meie degenerantse eliidi soperdamisi jälgida. Ent meie julgeolekuolukord on niivõrd katastroofiliseks osatud viia, et järjekordne debiilikust kaitseminister Hanso räägib juba meie tuumasõjast Venemaaga.
Täna ei ole enam võimalik valetada, nagu seda tegid meie sõjaväejuhid ja Tartus asuva sõjaväe kolledži ülem, et RAND Corporationi raport alahindab meie kaitsevõimekust. (Raporti selgeks järelduseks teatavasti oli, et Baltimaade usutavaks kaitsmiseks tuleks siia paigutada vähemalt seitse NATO brigaadi, sealhulgas 3 tankibrigaadi.) Olukorras, kus Euroopas on vaid kaks kerget USA brigaadi ja ka siis, kui moodustatakse uus, kolmas brigaad Ida Euroopasse paigutamiseks, tähendab see sisuliselt ühemõtteliselt seda, et Balti riigid on sõjalises mõttes Venemaa ohu eest kaitsmatud. Sellele meie jaoks tähenduselt fundamentaalsele faktile ma viitasin juba palju varem ühes oma blogi artiklis. Reaalselt algab NATO sõjaliselt võimalik kaitse alles Poola joonelt ja sedagi suurte probleemidega. Seal on vähemalt olemas pisike eeldus 31.ooo sõduri näol). Valetada ei ole enam võimalik, sest USA Senati Välissuhete Komitees vastates senaator Cory Gadneri (Colorado) küsimusele RAND Corporationi raporti pädevuse kohta, mille kohaselt Vene väed jõuaksid Tallinna ja Riiga maksimaalselt 60 tunniga, vastas jaatavalt Michael Carpenter (US Deputy Assistant Secretary of Defense for Russia, Ukraine&Eurasia).
Sealjuures meie sõjaline kaitsmatus lähitulevikus vaid suureneb, sest plaanile USA ühe uue brigaadi paigutamisele Poola ja Baltimaadesse vastas Venemaa kolme uue DIVIISI loomisega, millest üks paigutatakse Lõuna sõjaväeringkonda, kaks aga meie vastas asuvasse Lääne sõjaväeringkonda. Sealhulgas üks neist olevat tankidiviis. Viimane on ka loogiline, sest järgmisel aastal hakkavad konveierilt tulema uue põlvkonna T-14 "Armata" supertankid (2300 tanki nelja aasta jooksul), millele NATO-l pole midagi peale USA Abramsite taolise vanaraua vastu panna. Ilmselt ümberrelvastatakse uute tankidega esmalt meie vastas seisev Kantemirovi kaardiväe eliittankidiviis mille praegused väga head T-90 antakse üle teistele diviisidele.
Teisalt ainult soovmõtlemisega idioot võib rajada oma välis - ja julgeolekupoliitika sellisele hullumeelselt mädale oletusele, et Lääneriigid on valmis alustama ennasthävitavat tuumasõda Venemaaga mingi Narva ja Tallinna pärast, mis ei kuulu nende eluliste huvide sfääri.
Arusaamine ülaltoodud kahest geopoliitilisest faktist tuleneb järeldus, et meie eliidi geopoliitiliste faktide vastane välis- ja julgeolekupoliitika lõpptulemus on eestlastele enesetapjalik.
Mul pole mingit mõtet suhelda mõne Riigikogu poliitikuga, sest nad kõik äsja kinnitasid oma poolehoidu senisele hukatuslikule kursile. Neile on esikohal oma tasku huvid, nende pärast peale neid võib tulla veeuputus. Nad on Aaviksoo sule järgi võtnud endale õiguse meile valetada kui see on nende huvides. Pole ju mõtet rääkida sulide-varaste erakonda esindava Ants Laaneotsaga, kes viimases reporteritunnis valetas meile järjekordselt, et Gruusia -Lõuna Osseetia konflikt oli Gruusia sisemine asi. Kena sisemine asi kui Gruusia alustas raskerelvadest Venemaa rahuvalvajate tulistamist ja tapmist kes asusid vaenupoolte vahel ka Gruusia enda nõusolekul! Ma ei räägi isegi tsiviilelanike tapmist, kellest palju olid Venemaa kodasnikud. Kui Eesti toetas USA ja Euroopa riikide asissetungi Liibüasse "kohustuse kaitsta" põhjendusega, siis miks Eesti ei toetanud Venemaa rahule sundimise missiooni Gruusias? Fakt, et Eesti on ise kergemeelselt käitunud rahvusvahelise õiguse suhtes korduvalt litsina, valikuliselt, on meid jätnud ilma väikeriikide parimaist tugipunkist- tuginemisest rahvusvahelisele õigusele. Venemaa taasühendas Krimmi teatavasti tuginedes rahvaste enesemääramise õiguse printsiibile, toetudes Krimmi elanikkonna referendumile. Kui nüüd meie Riigikogu vesipead kuulutavad, et Venemaa rikkus Krimmi endaga liites rahvusvahelist õigust, siis ta saeb ise oksa, millele tugineb Eesti riigi legitiimsus. Ei saa olla nii, et ainult eestlastel on õigus enesemääramisele ja teised on sellest ilma jäetud.
Lisaks on tänane Venemaa vastane poliitika juba ette kaotatud, sest ei ole maailmas jõudu, mis kuskil eespool mul tsiteeritud Bismarcki mõtte kohaselt suudaks takistada venelastel taasühineda nagu elavhõbeda tilkadel. Tänaseks on järjekordse smuta aeg Venemaal läbi ja nii eliit kui rahvas on endale selgelt teadvustanud, et Venemaa saab eksisteeridas vaid kui suurriik ning on selle eest valmis sõdima ka Ameerikaga.
Täielik smuta valiseb aga meie endi kui rahva ja Eesti eliidi ajudes. Kui Riigikogu raportist me loeme, et pole olemas midagi, mis suudaks asendada suurte, usutavate tavavägede kohaloleku alliansi kõige haavatamates punktides, sealhulgas Eestis, Lätis ja Leedus, siis kuidas seda tingimust saab täita üksnes ÜKS armetu USA brigaad kogu Ida Euroopa ulatuses?! Nõuab ju Ameeriklaste endi tehtud analüüs esialgse ( mitte kestva) kaitse minimaalseks eeltingimuseks SEITSME uue brigaadi Baltimaadesse paigutamist!
Sealjuures Ameeriklaste seitsme uue brigaadi toomise vajadus Balti riikidesse lähtub naeruväärsest eeldusest, et Venemaa ründab vaid kahekordset ülekaalu kasutades ja üksnes nelja tanki pataljoniga (124 tankiga). Ma ei rajaks ameeriklaste asemel oma plaane eeldusele, et Venemaa kindralstaabis istuvad Eesti kindralite taolised idioodid ja ei alusta oma planeeritavat rünnakut tagamata vähemalt kolmekordse jõudude ülekaalu ning ei kasuta rünnakuks just selliseks operatsiooniks mõeldud 1.kaardiväe tankiarmeed, mille koosseisus ainuüksi 4. Kantemirovi kaardiväe tankidiviisil on 320 tanki. Miks peaks Venemaa, kellel on relvastuses ca viisteist ja pool tuhat tanki, alustama ründeoperatsiooni vaid 124 tanki ja tühise arvu suurtükkidega? Kas USA kindralid on Laaneotsa ja Kerdi taolised vesipead, kes ei saa aru, et Baltikumi on sõjaliselt võimatu kaitsta? Ei, kindlasti mitte. USA kindralid isegi ei mõtle sellele kuidas kaitsta Baltimaid. Lähtub ju nende sõjaline doktriin traditsioonilisest eeldusest, et US maaväed võitlevad vaid tingimustes, kus neile on garanteeritud absoluutne ülekaal õhus ja merel nagu D-päeval Normandias.
Baltimaad asuvad aga rõngas, (idast Venemaa, lõunast Valgevene, kellel on Venemaaga ühtne õhukaitsesüsteem, ja läänest Kaliningradi oblast) mis on mitmekordselt kaetud maailma parimate õhukaitsesüsteemidega S-400 ja S-300 ning Vene hävituslennuväega. Balti merel on ainuvaliseja Vene Balti mere laevastik, koos rannakaitse raketikompleksidega "Bastion" ja tiibraketid "Kalibr". Seega oleme sõjaliselt olukorras, kus Venemaal on absoluutne A2/AD võime (juurdepääsu ja tegevusvabaduse takistamine) NATO suhtes. Isegi kui ameeriklastel tekiks võlukepikese abil üle öö seitse seni olematut brigaadi , siis nende paiskamine Baltikumi ei annaks vähimatki lootust, sest neid on võimatu varustada ( vaja oleks aga sadu tuhanded tonne päevas).
Ameerika kindralid lihtsalt täidavad presidendi poliitilist tellimust ja viivad ellu Venemaa vastast provokatsiooni, mille eesmärgiks on läita jälle suur sõda Euroopas. Selleks, et välja tuua USA süsteemsest kriisist pole muidugi kahju ohverdada isegi üks oma brigaad, Balti riikidest rääkimata. USA eliit tegutseb ratsionaalselt oma kasu silmas pidades.
Millest aga lähtub degenerantne Eesti eliit? Loomulikult samuti nagu Ü.Uluots ja Hj.Mäe 1943/44 a. - armsa iseenese huvidest reetes Eesti rahvuslikud huvid. Parandamatu optimistina loodan, et eksisteerime ka veel järgmisel aastal ja pealegi maal on veel piisavalt vanu elektriposte alles, jätkub igale reeturile.
Roman Ubakivi