2015
Järgmine aasta tõotab tulla veelgi sündmusterohkem kui tänavune. Kriisis teatavasti sündmused kiirenevalt pressitakse kokku ja aeg kiireneb. 2015 kujuneb ilmselt IV maailmasõja otsustavaks aastaks.
Ma ei ole fatalist, ent geopoliitika kui meetod annab võimaluse ca 85% tõenäosusega välja joonistada eelolevate sündmuste koridori. Kõige optimistlikum oleks võrreldes II maailmasõjaga 1945.a. variant, pessimistlikum 1941.a. Kõige tõenäolisemaks pean 1943\44a. varianti. Ilmselt võib mind suures plaanis liigitada optimistide leeri, sest ma pean inimkonna täielikku hävitamist üleüldises bioloogilises- ja tuumasõjas vähe tõenäoliseks.
Käesoleva maailmasõja mõtte ja sisu on minu arust kõige adekvaatsemalt lahti seletanud USA teadlane Immanuel Wallerstein oma koolkonnaga. Kapitalistlik maailm-süsteem on jõudnud oma viimasesse faasi, kus tema olemasolu eeldus - pidev laienemine ja kasv on ammendanud ning vajab paratamatult väljavahetamist. Tänane maailmasõda, mis ka Euroopas käib juba ka sõjaliste vahenditega (Ukrainas), lahendab tulevase maailmakorralduse geopoliitilise vormi: kas uus maailmakord tuleb mitmepooluseline, mitme geopoliitilise subjektiga, või ühepooluseline, USA hegemoonia ja diktaadiga.
2014 a. on ilmselt maailmasõjas murrangulise tähendusega, sest ühendas endas 1942\43\44 a. Stalingradi lahingu (Krimmi taasühinemine Venemaaga), Kurski lahingu (Hiina tõukas USA maailma suurima majandusega riigi kohalt) ja uue Bretton Woods`i (maailma eliit valis maailma finantskeskuseks Hong Kongi).
Ühesõnaga, sõja lõpptulemuses enam mul kahtlust ei ole, küsimus on vaid saagi jagamises, uute mõjutsoonide piiride konkreetsetes piirjoontes. Eestil on ees raske aasta, võrreldav 1943\44 talvega, sest eliidi tase on lausa identne. Siis oli meil liidriks J.Uluots, kelle enda poolt väljamõeldud juriidiliselt soole rajatud konstruktsioon "peaministrist presidendi ülesandest kui Eesti juriidilise järjepidevuse kandjast" varises põrmu kui ta EW mobilisatsiooniseaduse alusel viis ellu koos Hj.Mäega eestlaste sundmobilisatsiooni Saksmaa sõjaväkke, mis juriidiliselt tähendas Eesti tunnistamist Saksamaa provintsiks. Peale seda reetmisakti räägivad Eesti õiguslikust järjepidevusest seoses J.Uluotsa isiksusega vaid "Edevuse Narride" tüpaashid Mart Laar ja Lauri Vahtre koos oma õukonnaga.
Kui siis oli meie eliit tegevuses eestluse sandistamisega natsireshiimi huvides (kelle võidu korral oleks meilt Eestimaa ära võetud ja "estenfrei`ks" lausküüditamisega tehtud) siis tänased degenerandid T.Rõivasega ja T.H.Ilvesega eesotsas ajavad poliitikat, mis on eestluse eksisteerimise kiire lõpu aktuaalseks teinud. Kui Mart Laari valitsus oskas oma shokipoliitikaga kahandada sündimuse üle 25 000 lapselt 1990.a. ainult aastaga ca 12 000 peale ja nii viia meid demograafilisse katastroofi, mis meid aeglaselt tapab, siis T.Rõivas eelistab ilmselt igavesele piinale pigem õudset lõppu.
Olukorras, kus Eesti on muudetud taktikalise tuumarelvaga varustatud USA lennuväe baasiks, kes ei allu Eesti juridiktsioonile ja kelle lend Moskvani kestab vaid 20 minutit ja Leningradini ainult paar, ei saa avaliku majandus- ja psühholoogilise Venemaa vastase sõja tingimustes enam välistada otsest sõjategevust, nagu see juba Ukrainas toimub. Seda enam, et USA strateegiaks on haarata Venemaa konfliktide rõngasse Eestist Azerbaidshaanini. Täiesti võimalik on variant, et Venemaa neutraliseerib Baltikumist lähtuva ohu tuumarelva abil. Siis on ameeriklaste kord mõelda, kas nad tahavad ennast maakeralt ära pühkida Narva eest.
Veelgi käegakatsutavam oht meile on Euroopa Liidu lagunemine majanduskriisi tulemusel, mille tõi meile kaela Eesti poliitikute ja Merkeli Venemaa vastane majandussõda. Ilma EL abisummadeta oleme me kohe pankrotis. Euro lõpp on aktuaalne, kuni võimult ei ole kõrvaldatud endine SDV komsomolijuht ja USA mentori broiler Merkel. EL peab kinni maksma USA poliitika tulemused Ukrainas ja lisaks veel South Streami projekti läbikukutamise Lõuna Euroopas. Sellist raha pole lihtsalt kuskilt võtta.
Putini vaikne käik - loobuda South Streamist oli muidugi male rahvusvahelise suurmeistri tasemel, mille vastu Obama oma pokkeri ja kabetamisega ei saa. Meistrikäik tõi Türgi Hiina-Venemaa vestlusringi ja ma ei imestaks kui Iisrael tulevikus Vene gaasi tarniks.
USA perspektiiv on väga sünge. Nende arrogantsus, mida kaugemale nägevad inglased oma Impeeriumi päevil endale kunagi ei lubanud - avalikult õõnestustegevuse organiseerimist ja rahastamist Venemaal - võib hakata andma bumeranefekti. Pole mingit võimalust takistada, et Hiina ja Venemaa sama mündiga ei tasuks palju fragmentsemas ja plahvatusohtlikumas USA-s, kus on rohkem vange kui kõigis teistes maades kokku! Lisaks on majanduslikult vältimatu palju suurema mulli, kui seda oli 2007.a. kinnisvaramulli lõhkemine, järg on kildgaasi ja - nafta mulli katastroofil. Praegune naftahindade sõda tähendab kokkuvõttes ca $ 17 triljoni energiakandjate finantsderivaatide turu plahvatust, mis lööb lössi USA rahanduse, majanduse ja maailmavalitsemispretensioonid.
Isegi kui eelpool nimetatud katastroofe õnnestub edasi lükata, mis eeldab kokkuleppeid Hiina ja Venemaaga, siis USA võime mängida suuri mänge Eesti regioonis kahaneb pea olematuks. T.Rõivase taolised politikaanid, kelle geopoliitilise orientatsiooni valiku argumentideks on Washingtoni visiitidel osutatud külalislahkuse tase, leiavad endale täiesti ootamatult ees samasuguse olukorra, nagu omal ajal Konstantin Päts, kes tegi panuse Hitleri ilukõnele.
Rahvusena peame me teadlikult otsustama, kas me jätkame Toompea vallutanud lumpeni juhtimisel suitsiidi teel ja vajume unustusse, või astume surmaringist välja. Eestluse lagundamisprotsess on degenerantse eliidi poolt nii kaugele viidud, et juba mõne aasta pärast on tagasipööramispunkt läbitud ja meil ei olegi enam valimisvõimalust. Rahvuslased on ainsad, kes tahavad ja on võimelised senist eestlusele hukatuslikku poliitikat põhimõtteliselt muuta.
Roman Ubakivi
kolmapäev, 31. detsember 2014
pühapäev, 21. detsember 2014
RAHVUSLASTE VALIMISPROGRAMM
(Projekt)
PREAMBULA
Eesti kultuuri ja rahvuse säilitamine ja arendamine on meie peaeesmärgiks ja kohuseks, sest ainult nii me täidame me oma missiooni inimkonna osana: kindlustame maailmas kultuuride õitsva mitmekesisuse, mis on eelduseks kogu inimkonna jätkusuutlikusele ja soodsale arengule.
Eesti eliit on katastroofiliselt läbikukkunud oma peamises ülesandes - eestluse kaitses ja arendamises. Selle asemel oleme degenerantse eliidi poliitika tulemusel paisatud rahvuse lagunemisfaasi ja meie rahvuskehast on täna järel vaid verine rümp. Katastroofi põhjus on ilmselge - eestlust saab arendada ainuüksi toetudes rahvuslikule ideoloogiale ja poliitikale. Selle asemel esindab tänane Riigikogu vaid neoliberaalset (IRL ja Reformierakond) ja liberaalset (Keskerakond ja sotsid) ideoloogiat ja poliitikat.
Juba teist korda Eesti riikluse ajaloos on meie eliit ilmutanud suitsiidset idiootsust ja täielikku kõlbmatust geopoliitilise orientatsiooni valikul. Esimesel korral oli see 1939.a, kevadel, kui Selteri -Ribbentropi paktiga valiti oma "kaitsjaks" Hitler, kelle eesmärgiks oli "eluruumi" võitmine muuseas ka eestlaste arvel! Natsi-Saksamaa võit maailmasõjas tähendanuks eestlastelt maa äravõtmist ja kogu rahva küüditamist itta. Idiootse poliitika loogiliseks lõpuks oli riikliku iseseisvuse kaotamine ja tohutud inimkaotused võõrastes huvides.
Teise katastroofilise vea tegi 1991.aastal M.Laari valitsus, kes valis meie "kaitsjaks" USA, kelle neoliberaalse ideoloogia ja poliitika eesmärgiks on kõigi rahvaste (sealhulgas ka eestlaste!) kaotamine. Tänase kursi jätkamine tähendab eestluse garanteeritud hävitamist ja seepärast on Reformierakond ja IRL rahvuslaste lepitamatud pollitilised vaenlased. Katastroofi vältimiseks tuleb tänane degenerantne eliit välja vahetada rahvuslikku ideoloogiat ja poliitikat elluviiva kontraeliidiga. Rahvuslased peavad oma missiooniks eestluse taaselustamist ja Eesti riigile tema algse mõtte ja eesmärgi elluviimist. Selleks me peame tarkuse ja jõu ammutamiseks pöörduma oma juurte poole.
Võimul püsimiseks valetavad Toompea kartelliparteid pidevalt rahvale. Rahvuslased viivad Eesti poliitilise kultuuri kvaliteetselt uuele tasandile - meie imperatiiviks on rahvale alati tõtt rääkida.
VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA
Eestluse edendamine on kogu meie tegevust läbistavaks alusideeks. Väikeriigina on meie sisepoliitika determineeritud välispoliitikast. Eestlusele hukatusliku kursi muutmiseks peame kõigepealt muutma oma senist geopoliitilist orientatsiooni USA-lt Euroopa Liidule (sisuliselt Saksamaale). See võimaldab meil üle minna neoliberaalselt ideoloogialt ja poliitikalt üle rahvuslikule, mis lähtub Eesti rahvuslikest huvidest.
Tänane välispoliitika, mis lähtub USA huvidest, on selgelt Eesti rahvuslike huvide vastane, sest meie ja USA huvid on vastandlikud. Nii on meile eksistentsiaalselt tähtsad heanaaberlikud suhted Venemaaga, USA huvides on aga Venemaa nõrgestamine ja meie ärakasutamine relvana Venemaa vastu. EL-i ja Saksamaa huvid on aga Eestiga kokkulangevad - me kõik vajame häid suhteid Venemaaga, sest meile on vastastikku kasulik rahulik koostöö.
Vajame tugevat Euroopa Liitu ja Saksamaad, sest Eesti rahvuslikele huvidele on vastuvõetamatu, et ookeanitagune suurriik surub Euroopale ja Eestile peale meie elulistele huvidele kahjulikku poliitikat. On tagumine aeg lõpetada peale maailmasõda välja kujunenud Euroopa poolkoloniaalne sõltuvus võõrriigist ja saada jälle maailma ajaloos tegijaks, geopoliitiliseks subjektiks, kes lähtub meie huvidest. Tunnistades USA õigust Monroe doktriiniks: "Ameerika ameeriklastele!" on eurooplastel täna hädavajalik välja kuulutada meie oma doktriin: "Euroopa eurooplastele!".
Venemaaga heanaaberlike suhete sisseseadmine on seni ebaõnnestunud meie degenerantse eliidi Venemaa-vastase poliitika tõttu. Meil tuleb vaid deklareerida, vastutasuks Venemaa suuremeelsusele, kes kinkis meile iseseisvuse ühegi püssilasuta, et Eesti territooriumi ei kasutata iialgi ära platsdarmina Venemaa vastu. Nii saame oma vennasrahva soomlaste eeskujul hoopis teistsuguse julgeoleku ja majanduse olukorra.
Rahvuslased pooldavad NATO liikmelisust, kuid viimane vajab ajakohastamist, tõsist reformimist. Enam pole Euroopa varemetes, nagu peale maailmasõda, ja on majandusliku suurvõimuna täna vaid piskut kulutades võimeline ülal pidama mitmekordselt suuremaid tavajõude kui Venemaa. Seega ei ole täna tänu Euroopa võimsusele mitte mingit sõjalist ohtu Euroopa Liidule. Sellepärast on täielik anakronism, et NATO Euroopa vägede ülemjuhatajaks on maa esindaja, kelle territooriumi kaitsmine ei kuulugi üldse NATO pädevusse! Ameerika kindral ülemjuhatajana tuleb asendada Euroopa kindraliga.
Meie degenerantne eliit ei saa aru, et kuhjates rahuajal teiste riikide vägesid Eestisse, ei suurenda me julgeolekut, vaid hoopis asetame Eesti eksistentsiaalsesse ohtu. Nende vägede ähvardus on ilmselgelt Venemaa vastane ja Venemaa vastab sellele taktikalise tuumarelva ähvardusega, mis konflikti korral hävitab kogu meie rahva ja Eestimaa. Sarnaselt Norraga peaksime deklareerima, et rahu ajal ei paiguta me Eestisse teiste riikide vägesid ja tuumarelva.
Rahvuslased on realistid ja on Euroopa sõjajõudude kaasajastamise ja kaitsekulutuste suurendamise 2% -ni SKP-st poolt. Ainult selle kulutamise struktuur on täna põhimõtteliselt vale. Hollandis mahakantud vanaraua ja Moskvat ähvardava sõjalise infrastruktuuri asemel on meile prioriteediks üldise sõjaväekohustuse reaalne sisseviimine. Tänane olukord, kus vaid umbes kolmandik noormeestest läbib ajateenistuse, on hale paroodia ja rahvale valetamine.
Eesti asub ühtse Euroopaliku kristliku traditsiooni kahe haru (Lääne Rooma Keisririigi ja paavstluse ning Ida Rooma Keisririigi - Bütsantsi, õigeusu) piiritsoonis. Neljast meie presidendist on kaks olnud õigeusku ja kaks luterlast. Eestlased on peale XIII sajandil kaotatud vabadusvõitlust olnud sajandeid orjuses Saksa parunite võimu all ja meie kultuur on sellepärast väga palju üle võtnud Saksamaalt. Teisalt elavad meie soome-ugri vennasrahvad ida pool ja tänast Venemaad on võimatu ette kujutada ilma nendeta. Sealjuures on just meie vennasrahvad alati olnud Venemaa konservatiivse ja patriootliku tiiva esindajad. Piisab vaid mordvalaste Minini ja Pugatshovi nimetamisest. Sealt on pärit meie sügavam kultuurikiht. Rahvuslased näevad Eesti missiooni rahusillana EL-i ja Venemaa vahel. Me esindame rahupoliitikat. Me tervitame Hiina otsust rajada uus Siiditee Euroopasse, mis edendab rahu ja majanduslikku õitsengut kogu Euraasia mandril.
Tänane USA orientatsiooniga poliitiline eliit koosneb sõjaparteidest, kelle poliitika viib Eesti totaalse sõjani Venemaaga. USA on asunud oma hegemoonia taaskehtestamiseks avalikult sõtta Venemaa vastu. Kuna otsene sõjaline konflikt lõppeks USA minemapühkimisega maamunalt, siis toimub see vasallide sõjategevuse kaudu (esialgu Gruusias ja Ukrainas), õõnestustegevusega ja viienda kolonni rahastamisega, finants-majandusliku ja psühholoogilise sõja vormis.
Liberaalidena on USA ühendanud poliitika moraaliga. See tähendab, et vastane Venemaa ning ta juht demoniseeritakse meedia poolt. See on juba toimunud Eesti meedias ja avalikus arvamuses. Seega on käimasolev sõda totaalse iseloomuga, mida näemegi Ukrainas, kus toimub tsiviilelanikkonna genotsiid, elamukvartalite vaippommitamine, naiste vägistamine ja kuklalasud, vangide piinamine.
USA strateegiaks on võimalikult laia vasallide sõjategevuskollete rinde moodustamine - Eestist Azerbaidshaanini. Teisalt ei saa Venemaa peale tänaseks juba ilmset võitu Ukrainas ignoreerida ohuplatsdarmi Eestis. Eesti poliitikute poolt vinnastatud püssile järgneb kindlasti Venemaa reaktsioon. Degenerantne Eesti eliit ei hävita mitte ainult omaenda kätega eestlust, vaid on teinud ka kõik selleks, et meist veel totaalne sõda üle rulliks. Nad on pannud Eesti sarnaselt Ukrainale USA huvides Venemaa-Saksamaa (EL) vahelise sõja sütiku rolli.
Eestluse ja Eesti riigi kestmise eelduseks on multipolaarse maailmakorra kindlustamine. Oleme unipolaarse maailmakorra vastased, kus üks hegemoon surub kogu ülejäänud maailmale rassistlikult jõuga peale oma lokaalse kultuuri ja tsivilisatsiooni väärtusi kui ainuõigeid, üldinimlikke ja igavesi.
SISEPOLIITIKA
Neoliberaalide eesmärgiks on üldteatavalt kõigi rahvuste hävitamine ja seepärast on Reformierakonna ja IRL poliitika viinud eestluse täiesti seaduspäraselt lagunemisfaasi. Meie eesmärgiks see hävitusprotsess pöörata ümber eestluse ülesehitamiseks, milleks on hädavajalik eemaldada äärmusliku egoismi mürk meie rahvuskehast, mida laarlased on meie noorsoole ligi veerand sajandi jooksul meedia ja kooli abil sisendanud. Nagu O.Loorits on veenvalt tõestanud, on eestlaste identiteedi aluseks kollektiivsuse printsiip, miillele absoluutselt vastandub tänaste laarlaste-liberaalide maailmavaade, mis tugineb abstraktsele üksikindiviidile ja ülistab egoismi. Taoline soota, ajaloota,konkreetsest kultuurist sõltumatu üksikindiviid, kelle "inimõiguste " kaitsmine ja edendamine on religiooni vormi stantsitud, on täielik jaburdus, sest juba Aristoteles sai aru, rääkimata sotsioloogidest, et mingit inimest väljaspool uhiskonda ei eksisteeri. Sealjuures, nagu Martin Heidegger veenvalt näitas, on inimeseks olemine reaalselt alati tähendatanud spetsiifilisse, jagatud ajaloolist konteksti, rahvuslikku identiteeti kuulumist. Rahvuslastele on seepärast primaarne ühiskond, rahvuse õigused, mitte liberaalide indiviidi õigused.
Meie esmaseks tehtavaks on muuta täna riigiasutustes, koolides ja meedias totaalselt valitsev individualistlik-egoistlik mõtlemise paradigma rahvuslikuks, eestluse huve väljendavaks. Eestluse reetnud eliidi poolt juurutatud kosmopoliitiline eetiline struktuur tuleb asendada kommunitaarse mudeliga.
Rahvuslaste hariduspoliitika eesmärgiks ei ole üksnes taastada, toetudes meie pedagoogide-õpetajate-professorite tarkusele. laarlaste poolt kaotatud süsteemne haritus, vaid ka kasvatada patriootlikke eestlasi. Selleks tuleb puhastada Haridusministeerium neoliberaalidest ja me toome Haridusministeeriumi tagasi Tallinna. Tartu Ülikooli Ajaloo Instituut on häbiväärselt kujunenud eestluse vastase ideoloogia kantsiks, mis ülistab meie kaotust Muistses Vabadusvõitluses ja raiub läbi meie juured Lembituga. Meie strateegiaks eestluse elustamisel on aga just pöörduda tagasi oma juurte juurde ja seepärast me likvideerime administratiivselt eestluse vastased ideoloogiakeskused ja neid toetavad struktuurid.
Neoliberaalse ideoloogia ja poliitika tulemusel on meie ühiskonna sotsiaalne kapital kahanenud kriitiliseni. Katastoofilise lagunemise vältimiseks on hädavajalik rahvuslaste võimuletulek. Ainult rahvusliku ideoloogia alusel on võimalik alustada muukeelse elanikkonna integreerimisprotsessiga.
Eesti kultuurile on perekonna pühadus obligatoorne ja me võtame traditsioonilise pere vastavalt meie Põhiseadusele erilise hoole ja kaitse alla. Koolides tehtavale homopropagandale teeme me kiire lõpu ja tühistame kuritegeliku eliidi poolt vastuvõetud Kooseluseaduse.
Laarlaste poolt kunstlikult tekitatud demograafilisest kriisist väljumiseks on meil vaja esmajoones muuta ühiskonnas valitsevaid neoliberaalseid egoistlikke väärtusi ja asendada need rahvuslikega. Laps peab olema meie ühiskonnas suurema väärtusega kui uhiuus auto. Teisalt on vaja ka tagada tavalisele perekonnale materiaalne baas vähemalt neljalapseliseks perekonnaks. Nagu neoliberaalsed politikaanid on tõestanud, ei suuda nad, vaatamata oma tõotusele, viia meid Euroopa viie rikkaima riigi hulka, tagada isegi üha kahanevat järelkasvu toidu ja tugiteenustega. Liberaalne majanduspoliitika eesmärgiks aga ongi vaid globaalse finantsoligarhia toitmine ja eestluse hävitamine.
Rahvuslased püstitavad konkreetse eesmärgi: lubame viia eestlaste arvu Eestimaal 1,5 miljonini 8 aasta jooksul.
Selleks tuleb asendada tänane neoliberaalne majanduspoliitika rahvuslikuga. See tähendab, et riigil on otsene kohustus ja vastutus Eesti majandusliku arenemise eest ja kõik poliitikud ja ametnikud vastutavad personaalselt meie inimeste majandusliku olukorra eest. Viimast ei tule tagada riigi eelarvest peamiselt toetuste vormis, mis on kohased puudega inimestele. On lihtsalt häbiväärne, et robotite 21. sajandil, mil tootlikud jõud on hüppeliselt võimsamad kui näiteks 1935.a. Saksamaal, mil ÜKS pereliige suutis tagada kuueliikmelise perekonna majandusliku heaolu, ei suuda KAKS Eestis töötavat vanemat täna seda teha! Riigi otsene ja peamisi ülesandeid on tagada Eestimaal ÕIGLUSE valitsemine.
Rahvuslased vahetavad tänase USA eeskujul loodud neoliberalistliku kasiino-kapitalismi mudeli välja padurahvusliku Hiina sotsialistliku turumajandusega, mis on praktikas veenvalt tõestanud oma üleolekut. See tähendab vastupidiselt tänasele, riigi juhtivat rolli majanduse arendamisel. Riigi kohuseks on strateegiline planeerimine, erakapitalile maksimaalselt soodsate tingimuste loomine ühiskonna poolt kindlaksmääratud arendamist vajalikes suundades, madalaprotsendilise ja pikaajalise krediidi kindlustamine ettevõtlusele, strateegiliste ja monopolistlike ettevõtete riigiomandusvorm, kontroll panganduse ja hindade üle, investeerimine teadusse ja innovatsiooni. Korruptsoon tuleb maha suruda karmide vahenditega. Taastame Eestis surmanuhtluse sarimõrtsukaile.
Arendamist vajalikeks suundadeks, kuhu on vajalik hüppeliselt suurendada investeeringuid, on ilmselt tänane üleminek uuele tehnoloogilisele tasemele, mis nõuab investeerimist eelkõige inimeste kvaliteeti, bioloogiasse, meditsiiini, haridusse, sotsiaalteadustesse, nanotehnoloogiasse, tuumaenergeetikasse.
Rahvusliku majanduse arendamineks piisavate investeeringute kindlustamine on ilmvõimatu ilma rahvusliku panganduseta. Alustame rahvusliku finantssüsteemi loomist Ühistulise Keskpanga taastamisest.
Põllumajandus on aatomipommist tähtsam strateegiline valdkond, mis kuulub eelisarendavate majandusharude hulka.
Peame mõistlikuks saavutada konkurentsieelis EL partnerite ees odavamate energiahindade näol meie majandusele. See tähendab tihedat koostööd Venemaaga Ungari eeskujul tuumaenergeetika arendamisel ja Venemaalt odava elektrienergia ja gaasi importimist keskkonda kahjustava põlevkivi põletamise asemel.
Pöörame pea pealt jalgadele tänase eestlusele hukatusliku maksupoliitika, mis hävitab viimasedki sotsiaalse kapitali riismed, sundides vaesematel ohverdama suurema osa oma sissetulekutest kui rikkamatel. Seame sisse lastetusmaksu alates 30-ndast eluaastast.
Lõpetame maksumaksjate raha raiskamise finantsspekulatsioonideks ja II pensionisamba fondidesse, mis pankrotistuvad ennem elanike pensioniikka jõudmist. Paigutame need vahendid kõigi kooliõpilaste tasuta toitlustamiseks. Me soovitame kaasmaalastel investeerida pensionisammaste asemel oma laste arendamisse, osta kulda, hõbedat ja maad.
Koondame meie kõige helgemad pead projekti taha, mis peab välja töötama uue diskursuse uutest ideedest, institutsioonidest ja materiaalsest tootmisest, mis oleks Eestile optimaalne tänapäeval, mil kapitalistlik diskursus laguneb meie silmade all.
Põhjalik riigireform on ilmselt möödapääsmatu.
Roman Ubakivi
(Järgneb)
P.S. Antud projekt on esialgne minu kritseldus, mida tuleb muuta kahel põhjusel. Esiteks on meil veel teine, teise nurga alt lähenev teise autori projekt ja veel teisi, nagu riigireformi puudutavaid pikalt lahtikirjutatud osi. Nad tuleb kõik kui võimalik, üksmeelselt kokku sobitada.
Teiseks on tekst vaja muuta suupärasemaks, Heideggeri mainimine on sees praegu vaid selleks, et anda arusaamiseks pidepunkte minust targematele inimestele, keda ma olen appi palunud oma mõtete kriitiliseks kontrollimiseks. Lugupeetud prof. Ülo Vooglaid on õnneks selleks juba oma põhimõttelise nõusoleku andnud. Nimelt on minu eesmärgiks luua rahvuslikule maailmavaatele tuginev partei, mis tähendab rahvuslaste klassikute ideedele toetumist, mitte aga Jaan Tatika mängimist, kus isiklikud liberaalsed arusaamad valetatakse rahvusluseks. Nii pole rahvuslusel mingit tegemist laarlaste demagoogiaga, russofoobiaga, antisemitismiga, Taru rahu pühaks kuulutavate ususektidega, natsismiga.
Märtsi valimisteks me parteid luua ilmselt ei jõua ja midagi pole katki, sest isegi kui paaril rahvuslasel õnnestuks Riigikokku pääseda (mis on täna võimalik teiste parteide nimekirjadega liitudes), ei suudaks nad neoliberaalset poliitikat muuta. Seepärast on mõistlikum Vabadussõdalaste moodi kohe võimsalt esile tõusta kui me ja rahvas selleks valmis oleme.
(Projekt)
PREAMBULA
Eesti kultuuri ja rahvuse säilitamine ja arendamine on meie peaeesmärgiks ja kohuseks, sest ainult nii me täidame me oma missiooni inimkonna osana: kindlustame maailmas kultuuride õitsva mitmekesisuse, mis on eelduseks kogu inimkonna jätkusuutlikusele ja soodsale arengule.
Eesti eliit on katastroofiliselt läbikukkunud oma peamises ülesandes - eestluse kaitses ja arendamises. Selle asemel oleme degenerantse eliidi poliitika tulemusel paisatud rahvuse lagunemisfaasi ja meie rahvuskehast on täna järel vaid verine rümp. Katastroofi põhjus on ilmselge - eestlust saab arendada ainuüksi toetudes rahvuslikule ideoloogiale ja poliitikale. Selle asemel esindab tänane Riigikogu vaid neoliberaalset (IRL ja Reformierakond) ja liberaalset (Keskerakond ja sotsid) ideoloogiat ja poliitikat.
Juba teist korda Eesti riikluse ajaloos on meie eliit ilmutanud suitsiidset idiootsust ja täielikku kõlbmatust geopoliitilise orientatsiooni valikul. Esimesel korral oli see 1939.a, kevadel, kui Selteri -Ribbentropi paktiga valiti oma "kaitsjaks" Hitler, kelle eesmärgiks oli "eluruumi" võitmine muuseas ka eestlaste arvel! Natsi-Saksamaa võit maailmasõjas tähendanuks eestlastelt maa äravõtmist ja kogu rahva küüditamist itta. Idiootse poliitika loogiliseks lõpuks oli riikliku iseseisvuse kaotamine ja tohutud inimkaotused võõrastes huvides.
Teise katastroofilise vea tegi 1991.aastal M.Laari valitsus, kes valis meie "kaitsjaks" USA, kelle neoliberaalse ideoloogia ja poliitika eesmärgiks on kõigi rahvaste (sealhulgas ka eestlaste!) kaotamine. Tänase kursi jätkamine tähendab eestluse garanteeritud hävitamist ja seepärast on Reformierakond ja IRL rahvuslaste lepitamatud pollitilised vaenlased. Katastroofi vältimiseks tuleb tänane degenerantne eliit välja vahetada rahvuslikku ideoloogiat ja poliitikat elluviiva kontraeliidiga. Rahvuslased peavad oma missiooniks eestluse taaselustamist ja Eesti riigile tema algse mõtte ja eesmärgi elluviimist. Selleks me peame tarkuse ja jõu ammutamiseks pöörduma oma juurte poole.
Võimul püsimiseks valetavad Toompea kartelliparteid pidevalt rahvale. Rahvuslased viivad Eesti poliitilise kultuuri kvaliteetselt uuele tasandile - meie imperatiiviks on rahvale alati tõtt rääkida.
VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA
Eestluse edendamine on kogu meie tegevust läbistavaks alusideeks. Väikeriigina on meie sisepoliitika determineeritud välispoliitikast. Eestlusele hukatusliku kursi muutmiseks peame kõigepealt muutma oma senist geopoliitilist orientatsiooni USA-lt Euroopa Liidule (sisuliselt Saksamaale). See võimaldab meil üle minna neoliberaalselt ideoloogialt ja poliitikalt üle rahvuslikule, mis lähtub Eesti rahvuslikest huvidest.
Tänane välispoliitika, mis lähtub USA huvidest, on selgelt Eesti rahvuslike huvide vastane, sest meie ja USA huvid on vastandlikud. Nii on meile eksistentsiaalselt tähtsad heanaaberlikud suhted Venemaaga, USA huvides on aga Venemaa nõrgestamine ja meie ärakasutamine relvana Venemaa vastu. EL-i ja Saksamaa huvid on aga Eestiga kokkulangevad - me kõik vajame häid suhteid Venemaaga, sest meile on vastastikku kasulik rahulik koostöö.
Vajame tugevat Euroopa Liitu ja Saksamaad, sest Eesti rahvuslikele huvidele on vastuvõetamatu, et ookeanitagune suurriik surub Euroopale ja Eestile peale meie elulistele huvidele kahjulikku poliitikat. On tagumine aeg lõpetada peale maailmasõda välja kujunenud Euroopa poolkoloniaalne sõltuvus võõrriigist ja saada jälle maailma ajaloos tegijaks, geopoliitiliseks subjektiks, kes lähtub meie huvidest. Tunnistades USA õigust Monroe doktriiniks: "Ameerika ameeriklastele!" on eurooplastel täna hädavajalik välja kuulutada meie oma doktriin: "Euroopa eurooplastele!".
Venemaaga heanaaberlike suhete sisseseadmine on seni ebaõnnestunud meie degenerantse eliidi Venemaa-vastase poliitika tõttu. Meil tuleb vaid deklareerida, vastutasuks Venemaa suuremeelsusele, kes kinkis meile iseseisvuse ühegi püssilasuta, et Eesti territooriumi ei kasutata iialgi ära platsdarmina Venemaa vastu. Nii saame oma vennasrahva soomlaste eeskujul hoopis teistsuguse julgeoleku ja majanduse olukorra.
Rahvuslased pooldavad NATO liikmelisust, kuid viimane vajab ajakohastamist, tõsist reformimist. Enam pole Euroopa varemetes, nagu peale maailmasõda, ja on majandusliku suurvõimuna täna vaid piskut kulutades võimeline ülal pidama mitmekordselt suuremaid tavajõude kui Venemaa. Seega ei ole täna tänu Euroopa võimsusele mitte mingit sõjalist ohtu Euroopa Liidule. Sellepärast on täielik anakronism, et NATO Euroopa vägede ülemjuhatajaks on maa esindaja, kelle territooriumi kaitsmine ei kuulugi üldse NATO pädevusse! Ameerika kindral ülemjuhatajana tuleb asendada Euroopa kindraliga.
Meie degenerantne eliit ei saa aru, et kuhjates rahuajal teiste riikide vägesid Eestisse, ei suurenda me julgeolekut, vaid hoopis asetame Eesti eksistentsiaalsesse ohtu. Nende vägede ähvardus on ilmselgelt Venemaa vastane ja Venemaa vastab sellele taktikalise tuumarelva ähvardusega, mis konflikti korral hävitab kogu meie rahva ja Eestimaa. Sarnaselt Norraga peaksime deklareerima, et rahu ajal ei paiguta me Eestisse teiste riikide vägesid ja tuumarelva.
Rahvuslased on realistid ja on Euroopa sõjajõudude kaasajastamise ja kaitsekulutuste suurendamise 2% -ni SKP-st poolt. Ainult selle kulutamise struktuur on täna põhimõtteliselt vale. Hollandis mahakantud vanaraua ja Moskvat ähvardava sõjalise infrastruktuuri asemel on meile prioriteediks üldise sõjaväekohustuse reaalne sisseviimine. Tänane olukord, kus vaid umbes kolmandik noormeestest läbib ajateenistuse, on hale paroodia ja rahvale valetamine.
Eesti asub ühtse Euroopaliku kristliku traditsiooni kahe haru (Lääne Rooma Keisririigi ja paavstluse ning Ida Rooma Keisririigi - Bütsantsi, õigeusu) piiritsoonis. Neljast meie presidendist on kaks olnud õigeusku ja kaks luterlast. Eestlased on peale XIII sajandil kaotatud vabadusvõitlust olnud sajandeid orjuses Saksa parunite võimu all ja meie kultuur on sellepärast väga palju üle võtnud Saksamaalt. Teisalt elavad meie soome-ugri vennasrahvad ida pool ja tänast Venemaad on võimatu ette kujutada ilma nendeta. Sealjuures on just meie vennasrahvad alati olnud Venemaa konservatiivse ja patriootliku tiiva esindajad. Piisab vaid mordvalaste Minini ja Pugatshovi nimetamisest. Sealt on pärit meie sügavam kultuurikiht. Rahvuslased näevad Eesti missiooni rahusillana EL-i ja Venemaa vahel. Me esindame rahupoliitikat. Me tervitame Hiina otsust rajada uus Siiditee Euroopasse, mis edendab rahu ja majanduslikku õitsengut kogu Euraasia mandril.
Tänane USA orientatsiooniga poliitiline eliit koosneb sõjaparteidest, kelle poliitika viib Eesti totaalse sõjani Venemaaga. USA on asunud oma hegemoonia taaskehtestamiseks avalikult sõtta Venemaa vastu. Kuna otsene sõjaline konflikt lõppeks USA minemapühkimisega maamunalt, siis toimub see vasallide sõjategevuse kaudu (esialgu Gruusias ja Ukrainas), õõnestustegevusega ja viienda kolonni rahastamisega, finants-majandusliku ja psühholoogilise sõja vormis.
Liberaalidena on USA ühendanud poliitika moraaliga. See tähendab, et vastane Venemaa ning ta juht demoniseeritakse meedia poolt. See on juba toimunud Eesti meedias ja avalikus arvamuses. Seega on käimasolev sõda totaalse iseloomuga, mida näemegi Ukrainas, kus toimub tsiviilelanikkonna genotsiid, elamukvartalite vaippommitamine, naiste vägistamine ja kuklalasud, vangide piinamine.
USA strateegiaks on võimalikult laia vasallide sõjategevuskollete rinde moodustamine - Eestist Azerbaidshaanini. Teisalt ei saa Venemaa peale tänaseks juba ilmset võitu Ukrainas ignoreerida ohuplatsdarmi Eestis. Eesti poliitikute poolt vinnastatud püssile järgneb kindlasti Venemaa reaktsioon. Degenerantne Eesti eliit ei hävita mitte ainult omaenda kätega eestlust, vaid on teinud ka kõik selleks, et meist veel totaalne sõda üle rulliks. Nad on pannud Eesti sarnaselt Ukrainale USA huvides Venemaa-Saksamaa (EL) vahelise sõja sütiku rolli.
Eestluse ja Eesti riigi kestmise eelduseks on multipolaarse maailmakorra kindlustamine. Oleme unipolaarse maailmakorra vastased, kus üks hegemoon surub kogu ülejäänud maailmale rassistlikult jõuga peale oma lokaalse kultuuri ja tsivilisatsiooni väärtusi kui ainuõigeid, üldinimlikke ja igavesi.
SISEPOLIITIKA
Neoliberaalide eesmärgiks on üldteatavalt kõigi rahvuste hävitamine ja seepärast on Reformierakonna ja IRL poliitika viinud eestluse täiesti seaduspäraselt lagunemisfaasi. Meie eesmärgiks see hävitusprotsess pöörata ümber eestluse ülesehitamiseks, milleks on hädavajalik eemaldada äärmusliku egoismi mürk meie rahvuskehast, mida laarlased on meie noorsoole ligi veerand sajandi jooksul meedia ja kooli abil sisendanud. Nagu O.Loorits on veenvalt tõestanud, on eestlaste identiteedi aluseks kollektiivsuse printsiip, miillele absoluutselt vastandub tänaste laarlaste-liberaalide maailmavaade, mis tugineb abstraktsele üksikindiviidile ja ülistab egoismi. Taoline soota, ajaloota,konkreetsest kultuurist sõltumatu üksikindiviid, kelle "inimõiguste " kaitsmine ja edendamine on religiooni vormi stantsitud, on täielik jaburdus, sest juba Aristoteles sai aru, rääkimata sotsioloogidest, et mingit inimest väljaspool uhiskonda ei eksisteeri. Sealjuures, nagu Martin Heidegger veenvalt näitas, on inimeseks olemine reaalselt alati tähendatanud spetsiifilisse, jagatud ajaloolist konteksti, rahvuslikku identiteeti kuulumist. Rahvuslastele on seepärast primaarne ühiskond, rahvuse õigused, mitte liberaalide indiviidi õigused.
Meie esmaseks tehtavaks on muuta täna riigiasutustes, koolides ja meedias totaalselt valitsev individualistlik-egoistlik mõtlemise paradigma rahvuslikuks, eestluse huve väljendavaks. Eestluse reetnud eliidi poolt juurutatud kosmopoliitiline eetiline struktuur tuleb asendada kommunitaarse mudeliga.
Rahvuslaste hariduspoliitika eesmärgiks ei ole üksnes taastada, toetudes meie pedagoogide-õpetajate-professorite tarkusele. laarlaste poolt kaotatud süsteemne haritus, vaid ka kasvatada patriootlikke eestlasi. Selleks tuleb puhastada Haridusministeerium neoliberaalidest ja me toome Haridusministeeriumi tagasi Tallinna. Tartu Ülikooli Ajaloo Instituut on häbiväärselt kujunenud eestluse vastase ideoloogia kantsiks, mis ülistab meie kaotust Muistses Vabadusvõitluses ja raiub läbi meie juured Lembituga. Meie strateegiaks eestluse elustamisel on aga just pöörduda tagasi oma juurte juurde ja seepärast me likvideerime administratiivselt eestluse vastased ideoloogiakeskused ja neid toetavad struktuurid.
Neoliberaalse ideoloogia ja poliitika tulemusel on meie ühiskonna sotsiaalne kapital kahanenud kriitiliseni. Katastoofilise lagunemise vältimiseks on hädavajalik rahvuslaste võimuletulek. Ainult rahvusliku ideoloogia alusel on võimalik alustada muukeelse elanikkonna integreerimisprotsessiga.
Eesti kultuurile on perekonna pühadus obligatoorne ja me võtame traditsioonilise pere vastavalt meie Põhiseadusele erilise hoole ja kaitse alla. Koolides tehtavale homopropagandale teeme me kiire lõpu ja tühistame kuritegeliku eliidi poolt vastuvõetud Kooseluseaduse.
Laarlaste poolt kunstlikult tekitatud demograafilisest kriisist väljumiseks on meil vaja esmajoones muuta ühiskonnas valitsevaid neoliberaalseid egoistlikke väärtusi ja asendada need rahvuslikega. Laps peab olema meie ühiskonnas suurema väärtusega kui uhiuus auto. Teisalt on vaja ka tagada tavalisele perekonnale materiaalne baas vähemalt neljalapseliseks perekonnaks. Nagu neoliberaalsed politikaanid on tõestanud, ei suuda nad, vaatamata oma tõotusele, viia meid Euroopa viie rikkaima riigi hulka, tagada isegi üha kahanevat järelkasvu toidu ja tugiteenustega. Liberaalne majanduspoliitika eesmärgiks aga ongi vaid globaalse finantsoligarhia toitmine ja eestluse hävitamine.
Rahvuslased püstitavad konkreetse eesmärgi: lubame viia eestlaste arvu Eestimaal 1,5 miljonini 8 aasta jooksul.
Selleks tuleb asendada tänane neoliberaalne majanduspoliitika rahvuslikuga. See tähendab, et riigil on otsene kohustus ja vastutus Eesti majandusliku arenemise eest ja kõik poliitikud ja ametnikud vastutavad personaalselt meie inimeste majandusliku olukorra eest. Viimast ei tule tagada riigi eelarvest peamiselt toetuste vormis, mis on kohased puudega inimestele. On lihtsalt häbiväärne, et robotite 21. sajandil, mil tootlikud jõud on hüppeliselt võimsamad kui näiteks 1935.a. Saksamaal, mil ÜKS pereliige suutis tagada kuueliikmelise perekonna majandusliku heaolu, ei suuda KAKS Eestis töötavat vanemat täna seda teha! Riigi otsene ja peamisi ülesandeid on tagada Eestimaal ÕIGLUSE valitsemine.
Rahvuslased vahetavad tänase USA eeskujul loodud neoliberalistliku kasiino-kapitalismi mudeli välja padurahvusliku Hiina sotsialistliku turumajandusega, mis on praktikas veenvalt tõestanud oma üleolekut. See tähendab vastupidiselt tänasele, riigi juhtivat rolli majanduse arendamisel. Riigi kohuseks on strateegiline planeerimine, erakapitalile maksimaalselt soodsate tingimuste loomine ühiskonna poolt kindlaksmääratud arendamist vajalikes suundades, madalaprotsendilise ja pikaajalise krediidi kindlustamine ettevõtlusele, strateegiliste ja monopolistlike ettevõtete riigiomandusvorm, kontroll panganduse ja hindade üle, investeerimine teadusse ja innovatsiooni. Korruptsoon tuleb maha suruda karmide vahenditega. Taastame Eestis surmanuhtluse sarimõrtsukaile.
Arendamist vajalikeks suundadeks, kuhu on vajalik hüppeliselt suurendada investeeringuid, on ilmselt tänane üleminek uuele tehnoloogilisele tasemele, mis nõuab investeerimist eelkõige inimeste kvaliteeti, bioloogiasse, meditsiiini, haridusse, sotsiaalteadustesse, nanotehnoloogiasse, tuumaenergeetikasse.
Rahvusliku majanduse arendamineks piisavate investeeringute kindlustamine on ilmvõimatu ilma rahvusliku panganduseta. Alustame rahvusliku finantssüsteemi loomist Ühistulise Keskpanga taastamisest.
Põllumajandus on aatomipommist tähtsam strateegiline valdkond, mis kuulub eelisarendavate majandusharude hulka.
Peame mõistlikuks saavutada konkurentsieelis EL partnerite ees odavamate energiahindade näol meie majandusele. See tähendab tihedat koostööd Venemaaga Ungari eeskujul tuumaenergeetika arendamisel ja Venemaalt odava elektrienergia ja gaasi importimist keskkonda kahjustava põlevkivi põletamise asemel.
Pöörame pea pealt jalgadele tänase eestlusele hukatusliku maksupoliitika, mis hävitab viimasedki sotsiaalse kapitali riismed, sundides vaesematel ohverdama suurema osa oma sissetulekutest kui rikkamatel. Seame sisse lastetusmaksu alates 30-ndast eluaastast.
Lõpetame maksumaksjate raha raiskamise finantsspekulatsioonideks ja II pensionisamba fondidesse, mis pankrotistuvad ennem elanike pensioniikka jõudmist. Paigutame need vahendid kõigi kooliõpilaste tasuta toitlustamiseks. Me soovitame kaasmaalastel investeerida pensionisammaste asemel oma laste arendamisse, osta kulda, hõbedat ja maad.
Koondame meie kõige helgemad pead projekti taha, mis peab välja töötama uue diskursuse uutest ideedest, institutsioonidest ja materiaalsest tootmisest, mis oleks Eestile optimaalne tänapäeval, mil kapitalistlik diskursus laguneb meie silmade all.
Põhjalik riigireform on ilmselt möödapääsmatu.
Roman Ubakivi
(Järgneb)
P.S. Antud projekt on esialgne minu kritseldus, mida tuleb muuta kahel põhjusel. Esiteks on meil veel teine, teise nurga alt lähenev teise autori projekt ja veel teisi, nagu riigireformi puudutavaid pikalt lahtikirjutatud osi. Nad tuleb kõik kui võimalik, üksmeelselt kokku sobitada.
Teiseks on tekst vaja muuta suupärasemaks, Heideggeri mainimine on sees praegu vaid selleks, et anda arusaamiseks pidepunkte minust targematele inimestele, keda ma olen appi palunud oma mõtete kriitiliseks kontrollimiseks. Lugupeetud prof. Ülo Vooglaid on õnneks selleks juba oma põhimõttelise nõusoleku andnud. Nimelt on minu eesmärgiks luua rahvuslikule maailmavaatele tuginev partei, mis tähendab rahvuslaste klassikute ideedele toetumist, mitte aga Jaan Tatika mängimist, kus isiklikud liberaalsed arusaamad valetatakse rahvusluseks. Nii pole rahvuslusel mingit tegemist laarlaste demagoogiaga, russofoobiaga, antisemitismiga, Taru rahu pühaks kuulutavate ususektidega, natsismiga.
Märtsi valimisteks me parteid luua ilmselt ei jõua ja midagi pole katki, sest isegi kui paaril rahvuslasel õnnestuks Riigikokku pääseda (mis on täna võimalik teiste parteide nimekirjadega liitudes), ei suudaks nad neoliberaalset poliitikat muuta. Seepärast on mõistlikum Vabadussõdalaste moodi kohe võimsalt esile tõusta kui me ja rahvas selleks valmis oleme.
teisipäev, 9. detsember 2014
MEIE VALIMISPROGRAMMIST
Rahvuslaste liikumise tuumik peab ühelt poolt olema piisavalt kompetentne selleks, et tänapäevast maailma võimalikult adekvaatselt mõtestada, teisalt mitte irduma rahvast ning rääkima kõigile mõistetavas keeles. Ühesõnaga peame olema võimelised M.Walzeri terminoloogiat kasutades kirjeldama olukorda nii "lahjal" kui ka "tihedal" tasandil (thin and thick description). Esimene viis kirjeldab probleeme kõige silmapaistvamate nähtuste kaudu. Nii tegin ma näiteks eespool, sidudes geopoliitika Võimsuse (Power) mõistega. Arusaadav ja lihtne omandada. Ent Geopoliitikas on veel tsivilisatsiooni tasand - "tihe tasand", mis on muidugi hoopis keerukam ja mitmekesine ning nõuab teadlase eruditsiooni. Sealt tulenev teadmine tuleb meil panna kõigile arusaadavasse vormi.
Nii oleme Eesti tänase olukorra kirjeldamisel põhimõtteliselt teisel seisukohal kui praegune degenerantne eliit, kes J.Ligi, M.Laari jne. eeskujul vigiseb midagi Eesti suurtest edusammudest. Me vastame kirjaniku mõttega, et eliit on täielikult ebaõnnestunud oma tehtavas ja igaüks, kes teisiti väidab, on idioot või eestlaste vaenlane. Me oleme tuntud professoriga sama meelt, et tänase poliitilise eliidi moodustavad moraalsed värdjad.
Rahvuslaste seisukohast on meil täna tegemist sajanditaguse olukorraga, mida kirjeldas Ortega y Gasset masside mässus: lumpen on roninud eliidi kohtadele. Meie ülesandeks on kontraeliidi mäss - lumpen tuleb võimult kõrvaldada.
Poliitilise parteina peame ausalt välja ütlema, kes on meie vaenlased ja koostööpartnerid. Täna valitseb Eestis totaalselt liberaalne diskursus nelja Riigikogu partei näol. Targemad politoloogid märgivad õigesti, et senini ei saa me kasutada Eestis traditsioonilist parem - vasak skaalat parteide määritlemisel. Põhjus on lihtsalt selles, et tänini polegi meil ühtegi parem- ega vasakpoolset parteid, kõik on eranditult liberaalsed! Meie liikumise eesmärgiks ongi rahvusliku - s.t. parempoolse partei loomine.
Samal ajal tuleb meil iga päev meediast propagandat "parempolsete" (REf ja IRL) tegemiste kohta. Tegemist on demagoogiaga, sest politoloogid "unustavad" täpsustada, et tegemist on parempoolsete LIBERAALIDEGA, kes peavad majandusliku ebavõrdsuse baasil tekkivat sotsiaalset hierarhiat VABADUSEKS ja teisalt vasakpoolsete LIBERAALIDEGA (Kesk ja sotsid), kelle arvates faktiline ebavõrdsus soodustab rikaste vabaduse suurenemist vaeste vabaduse arvel ja seepärast tuleb seda korrigeerida. Poliitiliste partedena ei ole nad parem - või vasakpoolsed, vaid keskel -nn.soo.
Arvan, et rahvuslastel on mõistlik koondada oma kriitika neoliberaalide (Ref ja IRL) vastu ning teha koostööd sotside ja Keskiga majanduspoliitika vallas. Refi ja IRL-ga oleme me absoluutsed antipoodid ja poliitilised vaenlased.
Meie vastasseis liberaalidega põhineb juba INIMESE määratlusel. Teatavasti määratles Aristoteles inimest kui ühiskondlikku looma. Neoliberaalidele ei ole aga Ayn Randi filosoofia ja sellest tuleneva M.Thatcheri poliitika järgi ühiskonda reaalselt üldse olemas. Liberaalide eesmärgiks on kõigi inimeste vaheliste sidemete lõhkumine, olgu seda siis rahvus või perekond. Obama tuntud geide õiguste eesvõitlejana hävitab koos meie Riigikoguga isegi genderi mõistet.
Evolutsoonipsühholoogiast on teada, et inimlaps kasvab ühelt psühholoogiliselt tasemelt teisele. Rahvuslased jagavad Aristotelese arusaama ja me ei vihka neoliberaale vaid põlastatame, sest neil mingil põhjusel pole õnnestunud inimeseks kasvada. Inimene ilma ühiskondlike sidemeteta on lihtsalt loom. Meile on neoliberaalse poliitika elluviijad laarid, kallased, pentused, rosimannused, niiles-krossid, reinsalud, herkelid, lihtsalt krokodillid, inimmoraalita värdjad.
Neoliberaalse poliitika eesmärgiks on üldteatavalt kõigi rahvuste kaotamine ja seetõttu on ka IRL ja Ref poliitika viinud eestluse täiesti seaduspäraselt lagunemisfaasi. Meie eesmärgiks on see hävinguprotsess pöörata ümber eestluse ülesehitamiseks. Selleks peame muutma meie rahva mõtlemist. Eestlaseks olemine ei tähenda äärmuslikku individualismi, nagu laarlased on meie noorsoole meedia ja kooli abil sisendanud, vaid hoopis kollektiivset identiteeti, mida rõhutas Oskar Loorits. Inimene, kes ei mõtle kollektiivses diskursuses ei ole juba määratluse järgi eestlane ja degenerandid, kes kiidavad laarlaslikku individualismi on eestluse vaenlased. Koos võime me nagu soomlased palju saavutada, üksikuna degenereerume me aga laarlasteks.
Roman Ubakivi
Rahvuslaste liikumise tuumik peab ühelt poolt olema piisavalt kompetentne selleks, et tänapäevast maailma võimalikult adekvaatselt mõtestada, teisalt mitte irduma rahvast ning rääkima kõigile mõistetavas keeles. Ühesõnaga peame olema võimelised M.Walzeri terminoloogiat kasutades kirjeldama olukorda nii "lahjal" kui ka "tihedal" tasandil (thin and thick description). Esimene viis kirjeldab probleeme kõige silmapaistvamate nähtuste kaudu. Nii tegin ma näiteks eespool, sidudes geopoliitika Võimsuse (Power) mõistega. Arusaadav ja lihtne omandada. Ent Geopoliitikas on veel tsivilisatsiooni tasand - "tihe tasand", mis on muidugi hoopis keerukam ja mitmekesine ning nõuab teadlase eruditsiooni. Sealt tulenev teadmine tuleb meil panna kõigile arusaadavasse vormi.
Nii oleme Eesti tänase olukorra kirjeldamisel põhimõtteliselt teisel seisukohal kui praegune degenerantne eliit, kes J.Ligi, M.Laari jne. eeskujul vigiseb midagi Eesti suurtest edusammudest. Me vastame kirjaniku mõttega, et eliit on täielikult ebaõnnestunud oma tehtavas ja igaüks, kes teisiti väidab, on idioot või eestlaste vaenlane. Me oleme tuntud professoriga sama meelt, et tänase poliitilise eliidi moodustavad moraalsed värdjad.
Rahvuslaste seisukohast on meil täna tegemist sajanditaguse olukorraga, mida kirjeldas Ortega y Gasset masside mässus: lumpen on roninud eliidi kohtadele. Meie ülesandeks on kontraeliidi mäss - lumpen tuleb võimult kõrvaldada.
Poliitilise parteina peame ausalt välja ütlema, kes on meie vaenlased ja koostööpartnerid. Täna valitseb Eestis totaalselt liberaalne diskursus nelja Riigikogu partei näol. Targemad politoloogid märgivad õigesti, et senini ei saa me kasutada Eestis traditsioonilist parem - vasak skaalat parteide määritlemisel. Põhjus on lihtsalt selles, et tänini polegi meil ühtegi parem- ega vasakpoolset parteid, kõik on eranditult liberaalsed! Meie liikumise eesmärgiks ongi rahvusliku - s.t. parempoolse partei loomine.
Samal ajal tuleb meil iga päev meediast propagandat "parempolsete" (REf ja IRL) tegemiste kohta. Tegemist on demagoogiaga, sest politoloogid "unustavad" täpsustada, et tegemist on parempoolsete LIBERAALIDEGA, kes peavad majandusliku ebavõrdsuse baasil tekkivat sotsiaalset hierarhiat VABADUSEKS ja teisalt vasakpoolsete LIBERAALIDEGA (Kesk ja sotsid), kelle arvates faktiline ebavõrdsus soodustab rikaste vabaduse suurenemist vaeste vabaduse arvel ja seepärast tuleb seda korrigeerida. Poliitiliste partedena ei ole nad parem - või vasakpoolsed, vaid keskel -nn.soo.
Arvan, et rahvuslastel on mõistlik koondada oma kriitika neoliberaalide (Ref ja IRL) vastu ning teha koostööd sotside ja Keskiga majanduspoliitika vallas. Refi ja IRL-ga oleme me absoluutsed antipoodid ja poliitilised vaenlased.
Meie vastasseis liberaalidega põhineb juba INIMESE määratlusel. Teatavasti määratles Aristoteles inimest kui ühiskondlikku looma. Neoliberaalidele ei ole aga Ayn Randi filosoofia ja sellest tuleneva M.Thatcheri poliitika järgi ühiskonda reaalselt üldse olemas. Liberaalide eesmärgiks on kõigi inimeste vaheliste sidemete lõhkumine, olgu seda siis rahvus või perekond. Obama tuntud geide õiguste eesvõitlejana hävitab koos meie Riigikoguga isegi genderi mõistet.
Evolutsoonipsühholoogiast on teada, et inimlaps kasvab ühelt psühholoogiliselt tasemelt teisele. Rahvuslased jagavad Aristotelese arusaama ja me ei vihka neoliberaale vaid põlastatame, sest neil mingil põhjusel pole õnnestunud inimeseks kasvada. Inimene ilma ühiskondlike sidemeteta on lihtsalt loom. Meile on neoliberaalse poliitika elluviijad laarid, kallased, pentused, rosimannused, niiles-krossid, reinsalud, herkelid, lihtsalt krokodillid, inimmoraalita värdjad.
Neoliberaalse poliitika eesmärgiks on üldteatavalt kõigi rahvuste kaotamine ja seetõttu on ka IRL ja Ref poliitika viinud eestluse täiesti seaduspäraselt lagunemisfaasi. Meie eesmärgiks on see hävinguprotsess pöörata ümber eestluse ülesehitamiseks. Selleks peame muutma meie rahva mõtlemist. Eestlaseks olemine ei tähenda äärmuslikku individualismi, nagu laarlased on meie noorsoole meedia ja kooli abil sisendanud, vaid hoopis kollektiivset identiteeti, mida rõhutas Oskar Loorits. Inimene, kes ei mõtle kollektiivses diskursuses ei ole juba määratluse järgi eestlane ja degenerandid, kes kiidavad laarlaslikku individualismi on eestluse vaenlased. Koos võime me nagu soomlased palju saavutada, üksikuna degenereerume me aga laarlasteks.
Roman Ubakivi
teisipäev, 2. detsember 2014
EESTI DEMOKRAATIAST
Sattusin eile juhuslikult vaatama ETV-st Riigikogu infotundi, kus Eesti tähtsaim võimumees - peaminister vastas riigikogu liikmete arupärimisele. Teda austas oma kohalviibimisega 101-st saadikust ainult kuus! Muidugi võib öelda, et kah uudis, nii on see olnud juba aastaid. Ent sellist pilti on võimatu ette kujutada Suurbritannia parlamendis või Ameerika Kongressis kui esineb President.
Antud nähtus lihtsalt fikseerib tõsiasja, et Eestis ei ole demokraatlik riik ja lisaks veel õigusriik, sest riigile tähtsamaid otsuseid ei tehta demonstratiivselt mitte Riigikogus ja nende otsustele on isegi peaministri mõju kaduvväike. Lühidalt öeldes on meil täna Eestis selgelt tegemist demokraatliku valitsemisvormi kriisiga, sest reaalselt on tegemist maffialaadse valitsemisvormiga. Viimast kinnitas ka Peaministri vastused järelpärimisele, et kuidas oli võimalik tema parteilise valimisklipi tegemine meie sõjalennuväljal. Demokraatliku riigi põhitunnuseks on teatavasti sõjaväe parteipoliitika ülesus. Selle asemel, et teatada vastava loa andnud veltveebli (?!) degradeerimisest reameheks ja meie õhujõudude juhataja tagasiastumispalvest, kes ei suuda kontrollida meie ainukesel sõjaväelennuväljal toimuvat ning esitamata siirast kahetsust sõjaväe täiesti lubamatu politiseerimise ja väärkasutamise eest parteipropagandas, ründas peaminister hoopis küsimuse esitajat, Keskerakonna liiget. Rootsis, Soomes jt. demokraatlikes riikides oleks peaminister olnud sunnitud sellise juhtumise korral viivitamatult tagasi astuma.
Küsimus ei ole ainult Reformierakonnas, kelle parteikassa paisub ämma käest saadud kilekotiga tassitud sulasrahast, vaid kõigist meie kartelliparteidest. Nii ma ei märganud oma koalitsionijuhi esinemise ajal saalis mitte ühtegi sotsi, rääkimata siis nende hinnangu andmisest peaministri tegevusele.
Keskerakond ise oli viimatel kohalikel valimistel kõige teravama kriitika all just IRL linnapeakandidaadi E.Niiles- Krossi poolt korruptsioonisüüdistusega. IRL-i linnapeakandidaat ise aga on sissesõidukeelu saanud USA valitsuselt, kuna tegi Eesti luurekordinaatori kõrgel ametipostil olles koostööd rahvusvaheliselt tagaotsitava maffioosoga, tagades talle sissesõidu Eestisse meie elektrijaamade mahaparseldamiseks! Täna, kui IRL-i värske linnapeakandidaat E.-N.Kross on vahetult enne parlamendivalimisi reetnud peale Eesti riigi ka IRL-i ja üle jooksnud kaaslasi kaasa võttes juba Reformierakonna ridadesse, ei saa IRL muidugi süüdistada peaminister Rõivast ebamoraalsuses.
Kui ise korruptsiooniga juba vahele jäänud E.N.Kross süüdistab Keskerakonda korruptsioonis, siis päti paljasõnalisi süüdistusi ei saa muidugi tõsiselt võtta.
Ent mul oli juhus isiklikult läbi viia eksperiment põlistallinlasena Keskerakonna linnavalitsemispoliitika kohta ja veenduda, et Tallinna Linnavalitsus ei tee seda mis ta peaks KOV seaduse ja tema enda valimislubaduse järgi tegema - ta ei kaitse linnaelanike huvisi.
Nimelt sattusin ma pisikelmuse ohvriks Tallinna kõige pühamas kohas ja kõige pühamas paigas - Raekojaplatsil Jõulupühade ajal. Tellisin Jõuludeks ühest kioskist lambanahkse vesti oma lapsele. Ennem muidugi uurisin aegsasti välja tellimise tingimused. Lubati teha paras vest ja kui mõõdud ei sobi, siis teha uus, mis sobib. Ma siiski ei julgenud huupi tellida, vaid ootasin ära, millal tütar saabub välismaalt ja läksin koos temaga Raekoja platsile ja tellisin vesti. Minu üllatuseks mõõte ei võetutki, vaid küsiti, mis numbrit tütar kannab. Maksin raha ära, aga kui vest valmis sai, siis osutus see lootusetult kitsaks. Kuna jõululaupaevani jäi veel nädal, siis viisin kitsa vesti tagasi ja nõudsin uue, paraja tegemist Jõuludeks. Rikkudes meievahelist suulist kokkulepet, keeldus firma peremees seda kategooriliselt tegemast. Samuti keeldus ta vaatamata minu kolmekordsele nõudmisele ütlemast oma nime ja ta firma nime. Sama tegid ka veel kolm teist sel hetkel seal viibinud firma töötajat. Ilmselt selletõttu, et ma ausalt ütlesin, et ma esitan kaebuse Linnavalitsusele tema kaupmehe sõna murdmise peale.
Kuna ma siiralt nii mõtlengi, et mingid Rägavere pätid (hiljem sain teada, et firmaks on OÜ Rägavere Mõis) ei tohiks Jõulude ajal Raekoja platsil kaubelda, siis ma esitasingi kaebuse Tallinna Linnavalitususele, et Jõuluturul kauplev kaupmees keeldub oma ja firma nime nimetamast ja meievahelist kokkulepet täitmast. Kuna ma tütart kingist muidugi ilma ei tahtnud jätta, siis ostsin ma Jõuluturult teisest kioskist vesti, mis oli samasugune nagu ma ostsin Viljandi Maximast varem endale (Leedu firmasidiga). Jõuluturul ostetud vestil firmasilti ei olnud ja minu küsimuse peale vastas müüja, et ta firmat ei mäleta, ent tegu olevat kindlasti Eesti firmaga! Nii ma lõpetasin oma kaebuse lõiguga: "Ostsin teiselt firmalt vesti, ent mulle tundus võõrastav, et müüja ei osanud ütelda, kellelt toode pärit on. Nii võin ma ju pahaaimamatult ka varastatud kraami osta."
Mulle vastas Tallinna Ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste. Esiteks ta valetas, minu kokkulepe asjus kaupmehega, nagu oleks seal olnud tingimus, et ebasobiva suuruse puhul tagastab kaupmees mulle raha. Mul oli selge kokkulepe, et vale suuruse korral tehakse uus ja paras vest (ma vihkan shoppamist ja uuesti sobiva kingituse otsimist).
Teiseks teatas ta, et: "Kaubandustegevuse seaduse §4 lg 1 p 10 kohaselt kaupleja peab tähistama tegevuskoha ärinimega ning nime olemasolu korral ka tegevuskoha nimega. Ühtlasi peab müüja oskama anda ostja nõudmisel suuliselt täiendavat teavet müüdava kauba päritolu kohta (KaubTS § 5 lg 1 p 2). Kahjuks ei ole võimalik tagantjärgi nimetatud nõuete täitmist kauplejate poolt tuvastada."
Kaubandustegevuse seadusega ma olin ennast juba enne kaebuse esitamist kurssi viinud kuid milleks peab Linnavalitsus palgal osakonda, kes oma inspektoritega ei suuda isegi kontrollida Raekoja väljakul toimuvat?! Pealegi oleks võimalik koguda linnaelanike tunnistusi, et mitte ühelgil kioskil ei olnud näha firmasilte.
Seepärast ma esitasin kaebuse Tallinna Ettevõtlusametit kureerivale Tallinna aselinnapeale: " Tänane kaebus on suunatud Tallinna Ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste tegude vastu minu kaebuse lahendamisel. Esmalt ma pean skandaalseks fakti, et K.Teniste on võltsinud minu kaebuse põhiseisukohti ja vastab neile omaenda valedele tuginedes.
Teiseks, nagu ta vastusest selgub, ei ole ta üldse pädev lahendama oma haldusala probleeme, kuna ta pole üldse teadlik oma haldusalas toimuvast.
Kolmandaks ei ole tema mureks üldse Tallinna kodaniku murede kaitsmine, vaid mingi Rägavere ebaausate ärikate sulitempude kaitsmine. See ei ole normaalne suhtumine, vaid pigem lõhnab korruptsiooni järele."
Vastas abilinnapea Arvo Sarapuu: " Mõistame teie pahameelt, kuid antud situatsioonis linnavalitsusel puudub seaduslik alus kaupleja Osaühing Rägavere Mõis karistamiseks ja tema edaspidise tegevuse piiramiseks Raekoja platsil jõuluturul nagu olete Te oma kaebuses ettepaneku teinud". Mitte ühtegi sõna minu kaebuse sisust - K.Teniste pädevusest.
Siis esitasin oma kaebuse linnapeale E.Savisaarele abilinnapea A.Sarapuu peale, kellele ilmselt on uudiseks, et ta on KOV järgi kohustatud kaitsma Tallinna elanikkonna huve. Linnapea ei suvatsenud mulle vastata. Sain kirja Kesklinna valitsusest, kus soovitati mul pöörduda Tarbijakaitseametisse.
Epiloogiks niipalju, et jalutasin eile Raekojaplatsil jõuluturul ja ei märganud mitte ühelgil kioskil firmasilti ega mitte ühelgil müüjal rinnasilti nimega.
Mul on oma kogemuse põhjal tekkinud ettekujutus Tallinna Linnavalitsusest kui maffioosest struktuurist, kelle ülesandeks on ka läbi Jõuluturu kalõmmi täita parteikassat. Minu arust on olukord hullem kui ENS Vabariigis. Siis tuli toita ühte parteid, nüüd nelja. See on selgelt liig meie deindustrialiseeritud kasiinomajandusele. Aeg on küps riigireformiks.
Rahvuslastel on demokraatia üks võimalikest valimisvormidest aristokraatia ja monarhia kõrval ning ta pole vaba tõsistest puudustest ja me ei idealiseeri teda. Ent tänastes Eesti tingimustes on vast mõistlik püstitada just demokraatia loosung. Tänases Eesti ei valitse ilmselgelt demokraatia, vaid paheline oligarhia.
Demokraatiat selle õiges tähenduses pole taasiseseisvunud Eestis olnudki, algne esindusdemokraatia on tänaseks mandunud oligarhiaks. Kriisitingimustes on hädavajalik tõmmata kokku riigivalitsemis kulud ja on mõistlik üle minna EW Pätsi aegsele presidentaalsele süsteemile. Riigikogu võib säilida 101 liikmelisena, ent mitte elukutselistena, vaid ainult istungite ajal tasustavatena. See oleks tõsine samm otsedemokraatia suunas.
Need mõtted on mõeldud diskuteerimiseks, mitte veel parteiprogrammi raiumiseks.
Roman Ubakivi
Sattusin eile juhuslikult vaatama ETV-st Riigikogu infotundi, kus Eesti tähtsaim võimumees - peaminister vastas riigikogu liikmete arupärimisele. Teda austas oma kohalviibimisega 101-st saadikust ainult kuus! Muidugi võib öelda, et kah uudis, nii on see olnud juba aastaid. Ent sellist pilti on võimatu ette kujutada Suurbritannia parlamendis või Ameerika Kongressis kui esineb President.
Antud nähtus lihtsalt fikseerib tõsiasja, et Eestis ei ole demokraatlik riik ja lisaks veel õigusriik, sest riigile tähtsamaid otsuseid ei tehta demonstratiivselt mitte Riigikogus ja nende otsustele on isegi peaministri mõju kaduvväike. Lühidalt öeldes on meil täna Eestis selgelt tegemist demokraatliku valitsemisvormi kriisiga, sest reaalselt on tegemist maffialaadse valitsemisvormiga. Viimast kinnitas ka Peaministri vastused järelpärimisele, et kuidas oli võimalik tema parteilise valimisklipi tegemine meie sõjalennuväljal. Demokraatliku riigi põhitunnuseks on teatavasti sõjaväe parteipoliitika ülesus. Selle asemel, et teatada vastava loa andnud veltveebli (?!) degradeerimisest reameheks ja meie õhujõudude juhataja tagasiastumispalvest, kes ei suuda kontrollida meie ainukesel sõjaväelennuväljal toimuvat ning esitamata siirast kahetsust sõjaväe täiesti lubamatu politiseerimise ja väärkasutamise eest parteipropagandas, ründas peaminister hoopis küsimuse esitajat, Keskerakonna liiget. Rootsis, Soomes jt. demokraatlikes riikides oleks peaminister olnud sunnitud sellise juhtumise korral viivitamatult tagasi astuma.
Küsimus ei ole ainult Reformierakonnas, kelle parteikassa paisub ämma käest saadud kilekotiga tassitud sulasrahast, vaid kõigist meie kartelliparteidest. Nii ma ei märganud oma koalitsionijuhi esinemise ajal saalis mitte ühtegi sotsi, rääkimata siis nende hinnangu andmisest peaministri tegevusele.
Keskerakond ise oli viimatel kohalikel valimistel kõige teravama kriitika all just IRL linnapeakandidaadi E.Niiles- Krossi poolt korruptsioonisüüdistusega. IRL-i linnapeakandidaat ise aga on sissesõidukeelu saanud USA valitsuselt, kuna tegi Eesti luurekordinaatori kõrgel ametipostil olles koostööd rahvusvaheliselt tagaotsitava maffioosoga, tagades talle sissesõidu Eestisse meie elektrijaamade mahaparseldamiseks! Täna, kui IRL-i värske linnapeakandidaat E.-N.Kross on vahetult enne parlamendivalimisi reetnud peale Eesti riigi ka IRL-i ja üle jooksnud kaaslasi kaasa võttes juba Reformierakonna ridadesse, ei saa IRL muidugi süüdistada peaminister Rõivast ebamoraalsuses.
Kui ise korruptsiooniga juba vahele jäänud E.N.Kross süüdistab Keskerakonda korruptsioonis, siis päti paljasõnalisi süüdistusi ei saa muidugi tõsiselt võtta.
Ent mul oli juhus isiklikult läbi viia eksperiment põlistallinlasena Keskerakonna linnavalitsemispoliitika kohta ja veenduda, et Tallinna Linnavalitsus ei tee seda mis ta peaks KOV seaduse ja tema enda valimislubaduse järgi tegema - ta ei kaitse linnaelanike huvisi.
Nimelt sattusin ma pisikelmuse ohvriks Tallinna kõige pühamas kohas ja kõige pühamas paigas - Raekojaplatsil Jõulupühade ajal. Tellisin Jõuludeks ühest kioskist lambanahkse vesti oma lapsele. Ennem muidugi uurisin aegsasti välja tellimise tingimused. Lubati teha paras vest ja kui mõõdud ei sobi, siis teha uus, mis sobib. Ma siiski ei julgenud huupi tellida, vaid ootasin ära, millal tütar saabub välismaalt ja läksin koos temaga Raekoja platsile ja tellisin vesti. Minu üllatuseks mõõte ei võetutki, vaid küsiti, mis numbrit tütar kannab. Maksin raha ära, aga kui vest valmis sai, siis osutus see lootusetult kitsaks. Kuna jõululaupaevani jäi veel nädal, siis viisin kitsa vesti tagasi ja nõudsin uue, paraja tegemist Jõuludeks. Rikkudes meievahelist suulist kokkulepet, keeldus firma peremees seda kategooriliselt tegemast. Samuti keeldus ta vaatamata minu kolmekordsele nõudmisele ütlemast oma nime ja ta firma nime. Sama tegid ka veel kolm teist sel hetkel seal viibinud firma töötajat. Ilmselt selletõttu, et ma ausalt ütlesin, et ma esitan kaebuse Linnavalitsusele tema kaupmehe sõna murdmise peale.
Kuna ma siiralt nii mõtlengi, et mingid Rägavere pätid (hiljem sain teada, et firmaks on OÜ Rägavere Mõis) ei tohiks Jõulude ajal Raekoja platsil kaubelda, siis ma esitasingi kaebuse Tallinna Linnavalitususele, et Jõuluturul kauplev kaupmees keeldub oma ja firma nime nimetamast ja meievahelist kokkulepet täitmast. Kuna ma tütart kingist muidugi ilma ei tahtnud jätta, siis ostsin ma Jõuluturult teisest kioskist vesti, mis oli samasugune nagu ma ostsin Viljandi Maximast varem endale (Leedu firmasidiga). Jõuluturul ostetud vestil firmasilti ei olnud ja minu küsimuse peale vastas müüja, et ta firmat ei mäleta, ent tegu olevat kindlasti Eesti firmaga! Nii ma lõpetasin oma kaebuse lõiguga: "Ostsin teiselt firmalt vesti, ent mulle tundus võõrastav, et müüja ei osanud ütelda, kellelt toode pärit on. Nii võin ma ju pahaaimamatult ka varastatud kraami osta."
Mulle vastas Tallinna Ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste. Esiteks ta valetas, minu kokkulepe asjus kaupmehega, nagu oleks seal olnud tingimus, et ebasobiva suuruse puhul tagastab kaupmees mulle raha. Mul oli selge kokkulepe, et vale suuruse korral tehakse uus ja paras vest (ma vihkan shoppamist ja uuesti sobiva kingituse otsimist).
Teiseks teatas ta, et: "Kaubandustegevuse seaduse §4 lg 1 p 10 kohaselt kaupleja peab tähistama tegevuskoha ärinimega ning nime olemasolu korral ka tegevuskoha nimega. Ühtlasi peab müüja oskama anda ostja nõudmisel suuliselt täiendavat teavet müüdava kauba päritolu kohta (KaubTS § 5 lg 1 p 2). Kahjuks ei ole võimalik tagantjärgi nimetatud nõuete täitmist kauplejate poolt tuvastada."
Kaubandustegevuse seadusega ma olin ennast juba enne kaebuse esitamist kurssi viinud kuid milleks peab Linnavalitsus palgal osakonda, kes oma inspektoritega ei suuda isegi kontrollida Raekoja väljakul toimuvat?! Pealegi oleks võimalik koguda linnaelanike tunnistusi, et mitte ühelgil kioskil ei olnud näha firmasilte.
Seepärast ma esitasin kaebuse Tallinna Ettevõtlusametit kureerivale Tallinna aselinnapeale: " Tänane kaebus on suunatud Tallinna Ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste tegude vastu minu kaebuse lahendamisel. Esmalt ma pean skandaalseks fakti, et K.Teniste on võltsinud minu kaebuse põhiseisukohti ja vastab neile omaenda valedele tuginedes.
Teiseks, nagu ta vastusest selgub, ei ole ta üldse pädev lahendama oma haldusala probleeme, kuna ta pole üldse teadlik oma haldusalas toimuvast.
Kolmandaks ei ole tema mureks üldse Tallinna kodaniku murede kaitsmine, vaid mingi Rägavere ebaausate ärikate sulitempude kaitsmine. See ei ole normaalne suhtumine, vaid pigem lõhnab korruptsiooni järele."
Vastas abilinnapea Arvo Sarapuu: " Mõistame teie pahameelt, kuid antud situatsioonis linnavalitsusel puudub seaduslik alus kaupleja Osaühing Rägavere Mõis karistamiseks ja tema edaspidise tegevuse piiramiseks Raekoja platsil jõuluturul nagu olete Te oma kaebuses ettepaneku teinud". Mitte ühtegi sõna minu kaebuse sisust - K.Teniste pädevusest.
Siis esitasin oma kaebuse linnapeale E.Savisaarele abilinnapea A.Sarapuu peale, kellele ilmselt on uudiseks, et ta on KOV järgi kohustatud kaitsma Tallinna elanikkonna huve. Linnapea ei suvatsenud mulle vastata. Sain kirja Kesklinna valitsusest, kus soovitati mul pöörduda Tarbijakaitseametisse.
Epiloogiks niipalju, et jalutasin eile Raekojaplatsil jõuluturul ja ei märganud mitte ühelgil kioskil firmasilti ega mitte ühelgil müüjal rinnasilti nimega.
Mul on oma kogemuse põhjal tekkinud ettekujutus Tallinna Linnavalitsusest kui maffioosest struktuurist, kelle ülesandeks on ka läbi Jõuluturu kalõmmi täita parteikassat. Minu arust on olukord hullem kui ENS Vabariigis. Siis tuli toita ühte parteid, nüüd nelja. See on selgelt liig meie deindustrialiseeritud kasiinomajandusele. Aeg on küps riigireformiks.
Rahvuslastel on demokraatia üks võimalikest valimisvormidest aristokraatia ja monarhia kõrval ning ta pole vaba tõsistest puudustest ja me ei idealiseeri teda. Ent tänastes Eesti tingimustes on vast mõistlik püstitada just demokraatia loosung. Tänases Eesti ei valitse ilmselgelt demokraatia, vaid paheline oligarhia.
Demokraatiat selle õiges tähenduses pole taasiseseisvunud Eestis olnudki, algne esindusdemokraatia on tänaseks mandunud oligarhiaks. Kriisitingimustes on hädavajalik tõmmata kokku riigivalitsemis kulud ja on mõistlik üle minna EW Pätsi aegsele presidentaalsele süsteemile. Riigikogu võib säilida 101 liikmelisena, ent mitte elukutselistena, vaid ainult istungite ajal tasustavatena. See oleks tõsine samm otsedemokraatia suunas.
Need mõtted on mõeldud diskuteerimiseks, mitte veel parteiprogrammi raiumiseks.
Roman Ubakivi
Tellimine:
Postitused (Atom)