FRANCISCUS YLLATAS
Olin Raekojaplatsil kui paavst Johannes Paulus II meid kylastas. Tegemist oli selgelt poliitilise toetuse avaldusega, mille eest teda tanama laksingi, ent hinge ta ei konetanud. Tema kone sisu ma tegelikult ei maletagi.
Franciscuse visiiti Baltikumi ma ei jalginutki, sest ausalt oeldes midagi rohkemat kui eelmiselt paavstilt ma ei osanud oodata. Seeparast ma sattusin ta kone peale Eesti eliidile Roosiaias taiesti juhuslikult - hakkasin just tooriideid selga ajama et valjas korstent laduma minna kui impulsiivselt lylitasin korraks televiisori sisse. Just paavsti kone alguseks. Korsten jai tol kenal paeval ladumata, sest paavst puudutas ootamatult mulle kui rahvuslasele olulist teemat ja ka sydant. Kahjuks ei ole mul voimalust vaga targa paavstiga isiklikult suhelda ja muidugi ei saa ma vaita, et ta motles oma sonadega just seda, mida mina arvan.
Meie ettekujutus maailmast soltub loomulikult meie maailmavaatest ja rahvuslase arusaam erineb pohimotteliselt liberaali omast. Aga kogu Eesti eliit on liberaalne. Nii avaldas liberaal Aaviksoo kaks artiklit, kus ta toetudes Nietzschele tema yliinimesega, saab niimoodi aru, et ministriseisus annab talle moraalse oiguse rahvale valetada. Mina aga saan filosoofist niimoodi aru, et kuna kapitalismi areng on Laanea vana jumala tapnud ja asendanud ta mamonna puuslikuga, mis ei noua meilt enam enda hinge vertikaalset ponnistust, siis on igauhe kohus inimese nime oigustamiseks hoida vertikaalset kurssi ja pyyelda jumalale sarnase yliinimese poole. Aga Jumala sunonuum on Tode. Seega minu arusaamise jargi on ministri kohuseks rahvale ainult tott raakida ja seda just kriitilises situatsioonis milles eestlus tana kahtlematult on. Eliidi valetamine tana on hullem riigireetmisest. Teisalt liberaalide ainsaks voimaluseks voimul pusimiseks on rahva petmine talle valetades.
Franciscuse sonum meie eliidile oli havitav: te olete kyll elanud head, materjaalselt kindlustatud mugavat elu, ent see ei ole olnud hea, oige elu kristluse jargi. Rahva shokipoliitikaga tapmine ja riigivara omaenda taskusse kantimine ei ole muidugi ligiinimesse kui iseenda armastamine. Eesti rahvas ei ole onnelik ja eliidiski saavad olla onnelikud vaid krokodilli isiksuse tasemel tegelased, kellel pole vaimsusega midagi yhist.
Eesti eliidile on alati iseloomulik olnud moonakamentaliteet ja krapslik valmisolek iga uue isanda pilli jargi tantsimine. Nii sai muidugi Eesti esimeseks maaks Euroopas kes sai judenfreyks ja tana oleme ainuke maa, kus poliitiline eliit on taielikult liberaalne. Kevadel oli liberaalide juhil Euroopa parlamendis (G.V.) Euronewsis esinedes pohjus tuua Eestit koigile teistele maadele eeskujuks, sest meil ei ole ainult voimuparteid liberaalsed, vaid ka koik opositsiooniparteid on liberaalsed.
Muidugi on siin esmapilgul vastuolu: kogu tanane Eesti eliit koosneb ju vanadest kommunistidest ja kagebeshnikutest ning nooremad nende portfellihoidjatest broileritest ja kuidas sai neist yleoo liberaalid kelle ideoloogia on absoluutselt vastuolus kommunistlikuga? Tegelikult mingit massilist ajukirurgiat ei olnud. NSVL eliidi degenereerumisprotsess algas juba Hrushtshovi ajal ja Noukogude voimu lagundamist juhtisid edukalt tippkommunistid ja tema truu tooriist KGB. Nad ise olid ammu loobunud kommunismiideest, sest see pani neid kurnavasse rakesse, samal ajal kui nende materiaalse heaolu tase oli poliitburoo raudvara Mikojani sonade kohaselt vaid keskmise Kreeka inseneri tasemel. Tanapaeva liberalism on degerantide religioon ja ideoloogia, sest erinevalt paavstist ja rahvuslastest (selles pohiprintsiibis olen ma Franciscusega kahtlematult hingesugulane) ja ka toelistest kommunistidest kuulutavad liberaalid koige tahtsamaks indiviidi, iseenda egoistlikud huvid. Rahvuslasena on minust tahtsamad eestluse huvid. Ristiusule on aga liberaalid antikristlased, satanistid, sest Jumala kohale on liberaalid asetanud iseenda.
NSVL raha ja kulla valjavedu algas KGB abil juba 1970-ndatel ja massilise hoo sai ta 1986.aastal ning valismaal hakati massiliselt moodustama varifirmasi, mille aktsionarideks olid kompartei usaldusfirmasi. Mitte midagi uut ajaloos, sest just nii hakkasid natsid Bormanni juhtimisel tegutsema 1943.a-l. Sotsialistliku majanduse pohiprintsiibid kaotati ara 1987. aastal ja sealtpeale astus NSVL nn. yleminekumajanduse seisusse.
Voib uskuda Gorbatshovi, et tegelikult ta eesmargiks ei olnud NSVL lagundamine, sest degenerantse mulapidamatusega imbetsillina ta ei saanud aru, et rahva vara umberkantimiseks nomenklatuuri isiklikku omandusse on valtimatu kommunistliku ideoloogi ja seega ka kompartei lammutamine, viimane oli aga asendamatu yhtse riigi pysimiseks. Mingi president ja liiduleping polnud selleks voimeline sotsialistliku majanduse lammutamise olukorras.
Franciscus ei anna ainult meie tanase olukorra adekvaatse hinnangu (vast ka piiskopp Jourdani abil) vaid ka naitab oige tee inimese ja eestluse oitsenguks: poorduda tagasi oma juurte poole mis voimaldab ka tana ahtra Maarjamaa muuta taas viljakaks.
(Jargneb)
Roman Ubakivi
