MAAILMASÕJA RINNETELT

MAAILMASÕJA RINNETELT Uuel aastal (teatavasti pühitsessid juudid äsja uut aastat pühapäeva õhtust teisipäeva õhtuni. Juudid aga väärivad tähelepanu, kuna on yks vähestest rahvustest, kes on vaimselt suutnud esitada oma globaalse projekti) on hakanud selginema paljud geopoliitilised tendentsid. Nii ma ennist kiitsin Pütinit, kuna ta tegi oma riigi ja rahva huvide seisukohast väga õige sammu ja ennetades vaenlast lõi esimesena. Samas Putini kummaline kõiki sõjakunsti kaanoneid eirav relvastatud operatsioon ja liberaalse ideoloogia ja majanduspoliitika jätkamine tekitas minus suuri kahtlusi Putini võimekuses teostada revolutsiooni ülaltpoolt, nagu seda ei olnud võimeline seda tegema Nikolai II üsna analoogilises situatsioonis. Putini auks peab tunnistama, et ta ei ole sarnaselt Nikolai II ja Gorbatcvhovile naise tuhvlialune ja tahtejõuetu rämps, vaid kindla tahtega isiksus, kes suutis teha Venemaa ja iseenda huvides ajaloolise pöörde Venemaa poliitikas. Ma ei mõtle siin niipalju nelja oblasti liitmist Venemaa koosseisu, mis oli muidugi iseenesest suur poliitiline võit ja ylitähtis geopoliitiline saavutus, mille ümber peamiselt kogu meedia tähelepanu on pühendatud mõlemapoolselt. Putin läheb nüüd Venemaa ajalukku tõepoolest Püha Vladimirina , sest ta keeras Venemaa ära tema tsivilisatsioonile hukatuslikust teest, mis seisnes enda väärtustest loobumises ja sulandumises Lääne lagunevasse tsivilisatsiooni. See Venemaale hukatuslik tee sai oma esimese impulsi juba Hruštšovi ajal ja kujunes konkreetseks projektiks 70 ndate alguses Andropovi kui KGB juhi patronaaži all. Valmistati sihikindlalt ette kaadrit kapitalistliku kontrevolutsiooni teostamiseks ja nõukogude võimu hävitamiseks. Nii näiteks toimusid Leningradi lähistel vastavad seminarid hiljem reeturina paljastatud KGB kindrali Kalugini järelvalve all, kust on sirgunud ka vene rahvale kurikuulus Tsubais, kellele muuseas võlgneb oma ületuleku Moskvasse ja edasise karjääri ka Putin. Kontrrevolutsiooni ja seega külma sõja kaotamise ja Nsvl lagunemise peapõhjuseks oli Nõukogude eliidi silmnähtav degradeerumine. Nagu Primakov ütles, tahtsid nad lihtsalt elada sama luksuslikku elu nagu Lääne eliit. NSVL võit II maailmasõjas ja fantastilised edusammud hariduse, teaduse ja majanduse vallas olid muuhulgas võimalikud ka sellepärast, et rahvusliku koguprodukti osa, mis läks eliidi ülalpidamiseks, oli Läänega võrreldes tõepoolest naeruväärselt väike. Nagu konstanteeris Mikojan peale Kreeka külastamist, arvasid nad, et nad elavad luksuses, aga tegelikkuses tähendas see Kreeka inseneri keskmist tarbimise taset. Oma lojuse tasemel materiaalse ahnuse kattemyydiks leiutati alguses rahuliku kooseksiteerimise ja seejärel konvergentsiteooria ja nn. Andropovi plaan nägi ette ühinemist Euroopaga /Lissabönist Vladivastokini) ja nii muutumist maailma juhtivaks jõuks. Geopoliitika reaalsuse seisukohalt on see loomulikult debiilikute utoopiline lollus, sest võimatu on ette kujutada, et maailma võimsaim riik USA, kes faktiliselt okupeerib sõjaliselt nii Saksamaad ja Itaaliat, kontsollib kogu meediat ja kogu Euroopa eliiti degradeerrub imbetsilli pitzat reklaamiva Gorbatšovi tasemele ja laseksid seda ilma tuumasõjata rahumeeli toimuda. Kuskil eespool ma märkisin, et Putin ei suuda mõelda strateegilisel tasemel, sest on ilmne, et kui ta turngib USA rahvuslike huvide sfääri oma Balti ja muude gaasijuhtmetega, siis kaotab ta oma parima võimaliku positsiooni, mille hõivas nüüd Venemaa lolli poliitika tõttu Hiina, kes nyyd Mao järgi targa ahvina jälgib kõrgel mägedes kuidas kaks tiigrit all orus omavahel kisklevad. Aga tänane Vene eliit on seni ju järginud Gorbatšovi ja Jeltsini poliitikat, kus peatähtis on mamonna, mitte aga rahvuslikud huvid. Oma kontseptuaalse tasemega ajaloolises kõnes kuulutas Putin sisuliselt Gorbatšovi ja Venemaa senise geopoliitilise suuna ekslikuks ja nimetades Lääne ja konkreetselt USA Venemaa eksistentsiaalseks vaenlaseks lõi ta fundamendi täiesti uuele, Venemaa rahvuslikest huvidest lähtuvale strateegiale. Kokkuvõttes võib öelda, et kui varem seisnes Putini teene selles, et ta aeglustas Jeltsini aegse Venemaa vaba langemise olematusse,asendades selle aeglasema degradeerumisega, pikendades nii Venemaa hääbumisprotsessi, siis täna võib öelda, et Putin suunas Venemaa Surma teelt ellu, võiduteele. Sealjuures ta täiesti õieti alustas just vaimsest poolest, loetledes üles Venemaa uue ideoloogia nurgakivid, millele hilem on sunnitud järgima täiesti uued majandus-, haridus- jt. poliitikad. Hea lugeja võib muidugi märkida, et kas Putin ise ka aru sai, missuguse revolutsioonilise pöörde ta algatas ja kas hapude nägudega Medvedjev, Golikova jm. liberaalne eliit, kes seni on blokeerinud kõik Putini rahvuslikud projektid, on tahtlik ja suuteline sellist täispööret oma peas ja tegelikkuses ellu viima. See on tegelikult tähtis, kuid siiski teisejärguline küsimus. Kiitsin Putinit ennetava löögi andmises selle eest, et ta pani seega iseenda ja Venemaa väga kitsasse kanalisse , kus valikuvõimalused sisuliselt puuduvad: võitle või sure. Putin demonstreeris sisu ja valis võitluse tee. President Ülemjuhatajana on andnud selge käsu muuta senist hukatuslikku kurssi ja andnud selge uue ajaloolise eesmärgi - taasühendada vene rahvus. Juba 2004.aastal, esimese Maidani. Juštšenku päevil, kui Putin taganes ilma lahinguta, välendasin ma oma arvamust, et kokkuvõttes võidab selle sõja Läänega Venemaa, sest tsiteerisin Bismarcki mõütet; seni kui pole hävitatud vene rahvust, ühineb ta varem või hiljem nagu elavhõbetilgad ja pole maailmas jõudu, mi suudaks seda takistada. Tõsi, mulle võidakse viidata, et on tuhandeid rahvustundeta noori, kes pagevad Venemaalt sõjaväeteenistuse kartuses. See on tõesti liberaalne rämps, kellele on kõige tähtsam ta ise. Aga see on Putini enda senise liberaalse ideoloogia ja kultuuri-, meedia-ja hariduspoliitika tulemus, mis on tagasipööratav uue ideoloogiaga. Putin täiesti õieti arutas äsja seda probleemi Julgeolekunõukogus. Läänel on see aga palju suurem probleem. Seni pole Putin ilmutanud võimet mõelda kontseptuaalsel või isegi strateegilisel tasemel. Nii pole tal olnud selget strateegiat ka näiteks ülemjuhatajana maavägede osas. alguses oli plaan ühineda Läänega ja NATOga, USAl maaväed osutusid kõlbmatuks lähilahinguteks Aasias ja Araabia maailmas. Seepärast oli plaan kasutada kahurilihana venelasi. USA osaks jäi õhurünnakud ja raketilöögid. Seepärast määras Putin kaitseministriks mööblikaupmehe Serdjukovi. kes koos Vassiljevaga ei korraldanud mitte ainult hiiglasuure korruptsiooni, vaid ka sisuliselt lammutasid Venemaa kaitsevõime, mille tagajärgi näeme täna ka Ukrainas. Kaitsevõimet ju polnud tolleaegse kontseptsiooni järgi vajagi, sest kõik alates USAst olid ju sõbrad ja liitlased. Esialgne kainemine toimus Olympiamängude ajal, kui Gruusia loomulikult USA heakskiidul ründas Vene rahuvalvajaid ja Lõuna Osseetiat. Putin muidugi kurtis Bush juuniorile kuid tulemusteta.Putinit peteti ka Maidan II ajal ja viimati isegi Ukraina operatsiooni ajal ja kogu see sõda Ükrainas ei ole ju olnud Venemaa eesmärk, vaid võõra strateegia paratamatu järgimise tulemus, kuna senini on Ukrainas puudunud Venemaa rahvuslikest huvidest lähtuv strateegia ja jälgitud vaid oligarhide huve. Puiini ränk straateegiline viga oli kui ta pärast järjekordset enda ninapidivedamist lastes kohe märtsis ei kuulutanud välja osalist mobilisatsiooni ja muutus naeruväärseks kui Ukraina edukat pealetungi Harkovi rajoonis tähistas Moskvas vaateratta (vigase!)avamise ja saluudiga. Lääne vaenulikkuse alahindamine oli Pütini ränk geopoliitiline viga, mida täna maksavad kinni vene sõdurid oma verega. Eesti huvides on omada võimalikult adekvaatset maailmapilti väga keerulisest maailmast ja seepärast tuleb arvestada võimalikult laiade asjaoludega, kuhu kahtlemata kuuluvad ka Putini rasked vead, ent me ei tohi langeda soovmõtlemisse nagu tunnustatud John Mueller (Foreign AffairsAug.2,2022);"Kuid Venemaa praegune tsaar läheb tõenäoliselt ajalukku mitte kui Vladimir Suur, vaid kui Vladimir Loll." Muidugi on sellise hiiglauriku nagu Venemaa pööramine senisest liberaalsesse Läände sulandumise kursist risti vastupidisele ääretult raske üäesanne, seda enam , et kaptenisillal on paljudel võtmekohtadel viies kolonn. Ent pikk tee algab esimesest sammust ja kuna Putin selle tegi, siis on nüüd patriootlike jõudude käes võiduks hädavajalik initsiatiiv. Kõne maailmaajaloo tähtsust arvestades kuulasin kõnet kolm korda ja mõtlesin, kes võis sellise kontseptuaalsel tasemel kõne autor Venemaal olla. Neid on ju vaid ühe käe näppudel üles lugeda. Ilmselt ei ole see vasaku tiiva esindajate Kurginjani ja Prohhanovi stiil ja mulle kangastub A. Dugin. Seesama , keda hiljuti Mi-6 ja Ukraina luure tahtsid mõrvata koos ta tütrega Moskva lähistel. Juhuse tõttu istus A.Dugin teise autosse ja oli sunnitud pealt nägema kuidas terroriaktiga mõrvati ta silme all ta ainuke laps Darja. Darja oli filosoofia haridusega, nagu ta emagi, põhjalikult kursis Lääne Euroopa vaimse ja poliitilise eluga, spetsialiseerunud Prantsusmaale, aktiivne ühiskondliku elu tegelane ja tõusev televisioonitäht kes käis oma maailmakuulsa isa jälgedes. A. Dugin on aga Venemaale mõõtmatult tähtsam kui isegi Nabiullina poolt Läänele kingitud 375 miljardit dollarit. Minu piiratud silmaringis , mis hõlmab vaid Lääne ja Venemaa tsivilisatsioone (minu teadmised Hiina , India, Pärsia jt.tsivilisatsioonidest pole märkimisväärsed) on ta vaimsuse tipp, renessansi ajastu ideaal, kelle mõte ja tegevus hõlmab nii religiooosse kui filosoofilise tasandi, kes on Vene geopoliitika isa, kaasaegse Euraasia teooria elluärataja, vastavate ühiskondlike organisatsioonide looja ja aktiivne osavõtja ka rohujuuretasemel toimuvatest patriootlikest üritustest, millest viimane maksis ta tütre elu. Paljud Venemaa vaenlased arvasid, et tütre surm murrab ta vaimselt, ent eksisid rängalt.Läänes on veel jäänud väga kõrgetasemilisi spetsialiste, ent nad on reeglina väga kitsa suunitlusega, A.Dugin on aga lausa entsüklopeedilise haritusega loomehing, kes suudab valgustada Venemaa teed tulevikku. Youtubis on tema kontseptuaalsel tasemel väitlus silmapaistva Neoliberaalse ideoloogia esindaja Levyga, kes tõsiste argumentide puudumise tõttu oli sunnitud laskuma labasesse demagoogoiasse. Dugini võit nokaudiga. Teda austas ka ehkki vastasena Bezezinski, kes ennem surma tajus, et ta Venefoobiline kurss kisub kiiva ja kurtis, et tema terminoloogiat kasutavad spetsialistid ja eliit ei saa aru tema kahtlustest. Temaga kohtunud Dugin oli muidugi eelisseisus, sest ta tunneb Lääne filosoofiat (ja mitte ainult Lääne ) nagu oma tagataskut Platonist Heideggerini. Ühesõnaga tegemist on meie ajastu suurvaimuga ja kui Putin on alustanud temaga koostööd, siis on see võidu kindlustamine, sest see tähendaks Kremli ülekaalu vaimses vallas võrreldes Läänega. mis on otsustava tähtsusega. Lääne Venemaa spetsialistide kvaliteet on silmnähtavalt alla plintust laskunud ja Lääne ekspertide A.Dugini iseloomustamine kui Putini ajust on siiani teadaolevalt Venemaa õnnetuseks selgelt ebaadekvaatsed. Putin on küll tühjuse täitmiseks kasutanud Dugini poolt ühiskondlikku teadvusse toodud termineid kuid seni pole nad teadaolevaltki kohtunudki ja Putin pole ta nime kordagi maininudki ning Dugin vallandati Moskva Riiklikust Ülikoolist Putini terava põhimõttelise kriitika pärast kui oligarhide huvides peatati Donetski miilitsa võidumarss 2014. aastal mille järel Putinit veeti järjekordselt ninapidi 8 aastat Minski lepetega. Ka on Dugin avaldanud raamatu "Putin protiv Putina" kus ta kritiseerib Putini ebajärjekindlust ja iseloomustab teda kui üleminekuaja nähtust, kes ei ole võimeline viima Venemaad tõusuteele. Küll aga on Dugin soojades suhetes Erdoganiga ja suur autoriteet Türgi kindralitele ja Vene Kindralstaabile. Minu hinnangul ei vasta tänane Venemaa valitsussüsteem absoluutselt eesseisvatele ülekoormustele kokkupõrkes NATOga ja siin oleks Dugin muidugi hindamatuks uue süsteemi aluspanijana. Dugin on avaldanud ka ka raamatu "Neljas poliitiline teooria", kus ta on paika pannud Venemaa tsivilisatsioponile sobiva poliitilise susteemi põhimõtted Lääne tsivilisatsiooni klassikalise kolme asemel. Ma muidugi ei väida, et Dugin on eksimatu, minulegi oma mättakese otsast vaadates tundub, et tal on seal arutluses sees vähemalt kolm viga, ent tegemist on fantastilise töövõimega ,maailma vaimutippu kuuluva ja lisaks veel siira Venemaa patrioodiga on minu arvates väljaspool igasugust kahtlust ja Putini suur viga on ilmselgelt selles. et ta ei ümbritse end mitte kaasaegse Venemaa talentidega, vaid suures osas viienda kolonni degenerantidega. Teine Putini (ja muidugi eliidi, keda ta esindab) suur viga seisneb selles, et ta ei tunne oma vastase eliiti ja ei oska ette näha tema käitumist. Venemaa ilmne soov on vältida otsest kontakti Läänega ja ise vaadata pealt kuidas USA ja Hiina omavahel sõdivad. Ent heade kavatsustega on sillutatud põrgutee ja tegelikult Putin oma käitumisega on seni kogu aeg tahtmatult provotseerinud tegelikult Lääst ründama just Venemaad ja nii jätkates terendab ees tuumasõda. Kõik NSVLs kõrghariduse saanud inimesed nagu Putin teavad kuskil kauges mälusopis, et marksisdmil oli kolm allikat, milleks üheks oli klassikaline Saksa filosoofia, kus aukohal oli Hegel. Mul on aga kuri kahtkus, et Putin ega Vene eliit pole Hegelit teoseid lugenud. Aga Hegeli Antrotoopne teooria ütleb, et inimesed jagunevad kahte liiki: on isanda vaimulaadiga ja on orjad. Minu elukogemuse järgi on see tõepoolest nii, ent antud juhul pole sel üldse tähtis, kas mul on õigus või mitte. Tähtis on, et selles on absoluutselt veendunud Lääne eliit ja kes isandana ei käitu, visatakse Lääne eliidist välja. Lääne eliidi silmis oli NL ja tänane Venemaa eliit orjad, kes läätsesüsteemi eest müüsid maha sotsialismileeri ja alandlikult palusid isandate ukse taga koputades võtta neid Lääner valdusse, et karjääri lähedal onnikeses teenida ülevaatajatena truult isandate huve tooraineripatsitena ja vastutasuks saada luba tassida oma vara ja pered-armukesed karjäärist kaugemale, isandate otsese võimu alla. Isandate silmis on NL-Vene eliit sulid ja vargad, kellega isandal ei sobi ühe laua taga istudagi. Nad on ilmselgelt sulid, sest nad teesklesid rahva ees kommuniste, samal ajal pürgides kapitalistideks saada. Nad on vargad, sest nad varastasid oma taskutesse üldranvaliku vara. Isandad aga ei sulitse ega varasta, vaid võtavad kõik avalikult isanda õigusega tehes selleks neile sobiva seaduse või reeglid. Isanda õiguse saamiseks ja säilitamiseks peab isand iga hetk valmis ka surema ja tapma. Ükski suli ega varas ei ole valmis "märjale teole"astuma, võite küsida kriminaaljälituse töötajatelt. Jah, Lääne eliit koosneb röövlitest, kes on aga taganud oma orjadele palju parema elukvaliteedi kui põhiliselt taskuvarastest koosnev Vene eliit. Seepärast Lääne eliit, saades aru, et aeg ei tööta nende kasuks( BRICS maade SKP on juba suurem kui G-7 ja Hiina asevälisminister irvitas, et Lääne blokaadiga Venemaa vastu on ühinenud vaid 15% maailma elanikkonnast), on vastaseks kuulutatud maade hulgas ainuke maa, kelle eliit koosneb valdavalt orjadest Venemaa, seega kõige kergem ja maavarade poolest kõige rasvasem suutäis. Täiesti mõtetu on ju alustada sõda kasvõi vast nõrgima- P-Korea vastu kui Kim väljsaadetud kolmele lenukiemalaevade löögigrupile saatis kohe vastu kümmekond viletsat allveelaeva, kelle esiotsa oli asetatud aga vesinikupomm, mida kamikadzsdest koosnev meeskond oli valmis lõhkama USA laevade või rannikute lähistel, peale selle nende kontinentidevahelised raketid. USA võib küll Kimi koos Koreaga maapinnalt pühkida, kuid kannataks ise talumatut kahju. Tuli lahingugrupid tagasi kutsuda. Ka Psühholoogilist survet ei saa avaldada, sest Kim demonstreerides, et ta ei karda surma, mõõdab kohe viiekordselt tagasi. PUtin agaalustas oma spetsoperatsiooni hirmsate hoiatustega Lääne vahelesegamise korral. Lääne ekspertide prognoos oli, et Ukraina ei pea vastu üle paari nädala. Ameerika algne plaan seisnes selles. et peaülesanne on sundida Saksamaad ühinema Venemaa vastaste sanktsioonidega, lõigates nii ara ta odavast Vene gaasist ja nii viia pankrotti SAksamaa tööstus ja sundida teda soovitavalt koos personaliga viima tehnoloogia, kapitalid ja tootmise üle USAsse. Siit ka otsus õhkida Venemaa Gaasitorud. Diversiooniüritus oli ka Mustal merel Türki viiva gaasijuhtmega. Paralleelselt on edukalt loodud Sanitaarkordon Poola ja Balti jt. riikide näol Saksamaa ja Venemaa vahele. Ukraina pidi lihtsalt Venemaale võimalikult palju kahju tekitama, keegi ei olnud arvamusel, et Ukrainal oleks vähimatki võidulootust. Tuli aga välja, et Venemaal polnud kavaski tõsiselt sõdida, Toimus mingi täiesti mõtetu kõiki sõjakunsti kaanoneid eirav sõjaretk , kus kehvasti relvastatub Donetski miilitsad pandi ründama kaheksa aastaga rajatud kolmekordse betoneeritid kaitsevööndeid, mida kaitsesid kahekordse ülekaaluga elavjõus Ukraina eliitväed. Minu hinnangul oli Putini sõjapidamise viis tänaseni prantslase ütluse järgi hullem kui reetmine, see on viga. Põhitegevuseks oli salajased ja mitte oligarhide vahel kauplemised. Venemaa transpordib siiani gaasi talle sanktsioonid ja praktiliselt sõja kuulutanud Euroopale läbi Ukraina kulgeva gaasijuhtme , makstes üle milardi Ukrainale tasu selle eest.-Oligarhide kasum on tänini olnud tähtsam kui eksistentsiaalne sõda Lääne vastu. PUtini otsus loovutada platsdarmid Kiievi. Sumõ ja Tšernigovi lähistelt oli sõjalises mõttes katastroof ja sisuliselt rahvuslike huvide reetmine sest Läänele sai selgeks, et mingit välksõda polegi Venemaa plaanis ja on mõtekas hakata varustama Ukrainat rohkem relvadega ja aidata väljaõpetada uusi mobiliseerituid. Lisaks veel luureandmed sputnikutelt mida USA venelastest peajagu parem lahingjuhtimissüsteem võimaldas reaalajas USA kindralitel lahinguoperatsioone juhtida. Hakati samm-sammult kompama Putini nn. "punaseid piire" mis osutusid venivaks nagu tatt ja mitte mingit lubatut rünnaskut otsusre vastuvõtmiste keskustele pole tänini toimunud. Kogu sõja keskel on Vene eliit seni demonstreerinud oma orjalikku mentaliteeti. Juba on rünnatud paaril korral Kurski aatomielektrijaama, Belgorodis on inimohvrid , rääkimata Krimmist ja ka täna hukkuvad mitte ainult sõjaväelased, vaid ka tsiviilisikud Lääne pommide all. Täielik rumalus on Medvedjevi avaldus, et Venemaa teeb kõik selleks , et ära hoida tuumasõda. Seetähendab Lääne eliidile seeda. et neil on vabad käed, ja Neil pole midagi karta. Lääne majanduslik ja konventionaalsete jõudude potentsiaal ületab tunduvalt Venemaa oma ja ainus viis murda Lääne usku, et venemaa eliit on orjameelne ja võiduks piisab vaid otsustavalt Venemaad rünnata. Just nii strateegilistes ja ka taktikalistes Tuumajõududes on Vernemaal ainuke paremus Lääne ees ja kui nad seda ei julge oma orjameelsuses kasutada Lääne vastu , siis nad kaotavad sõja ja oma tsivilisatsiooni. Probleem ongi nüüd selles, et näiteks Biden ei saa aru venelaste sogasest mentaliteedist, põlgab siiralt Putinit, kes tema silmis on kaks korda järjest orjalikult alla neelanud rängat süüdistused enda ja seega oma riigi kohta. Kui Vene eliit pärineb orjadest, näeb välja kui ori, räägib kui ori ja käitub kui ori, siis Lääne eliidi seisukohast ongi nad põlastusväärsed orjad keda on väga kerge ära osta, petta, või ka otseselt sõjas põgenema sundida või maha nottida. Briti eliit ei karda ka Moskva lähedal terroriakti sooritada, hävitades Venemaa vaimupositsiooni, sest nad on täiesti kindlad, et Venemaa eliit on Putini sõnade järgi "vastutustundlik" ja tuumalõõki Londonile ei järgne. Seepärast on täna Maailm tuumasõjale palju lähemal, kui minu nooruse päevil, kui koolis õpetajad hirmust valgete nägudega ringi käisid nn. Kariibi kriisi ajal. Venemaal pole loomulikult mingit mõtet Ukrainas tuumarelva kasutada, ent senist orjameelne poliitika ei kaitse neid Lääne provokatsioonide eest. Kui anglosaksid julgevad õhku lasta Vene gaasitorusi ja süüdistada selles Venemaad ennast ja Venemaa vastus piirdub taas Putini naeratusega, siis on täiesti loogiline, et järgmiseks sammuks on taktikalise tuumapea lõhkamine Ukrainas ja süüdistamine selles Venemaad. Igatahes ettevalmistus selleks Lääne meedias on täies hoos.Venemaa oma orjameelsde abitusega on laslnud kinnistuda töökindlal algoritmil, mis võimaldab neid süüdistada fantastiliste jaburdustega, nagu Skripalite ja avalnõi mürgitamine massihävitusrelvana kasutavva närvigaasiga koos patsientide imepärase tervenisega kuni süüdistusega, et ta pommitab tema enda valduses olevat tuumaelektrijaama. Viimane võimalus vältida uue maailmakorra nimel peetavat sõda Venemaa territooriumil oli Putinil paari aasta eest kui liitriigi Valgevene vastane "valitsus"eesotsas mingi koduperenaisega loodi Leedu territooriumil mis oli selge casus belli. Mõni võib olla arvab, et tegin nalja kui kirjutasin, et ainuõige vastus oli okupeerida vastusena Leedu ja sellega väljuda Lääne strateegia stsenaariumist. Tollal oli ylisoodne moment tõestada, et Venemaa on tõepoolest valmist kaitsma enda suveräänsust kõigi vahenditega, sest USAs toimusid presidendivalimised ja kandidaat, kes oleks teatanud, et ta viib USA ennasthävitasse tuumasõtta mingi ameerika valijale täiesti tundmatu Leedu pärast, oleks kindel kaotaja. Meenutan, et NATO viies artikkel KOHUSTAB vaid alustama konsultatsioone, VÕIMALDAB. aga EI KOHUSTA alustama sõda. Selline Putini käik oleks päästnud Venemaa ja Euroopa muutumist sõjatandriks ja sõjategevus oleks puhkenud Hiina rindel. Aga oleks on paha poiss ja maailmasõja tandriks on jälle Euroopa ja ka Eesti. Täna on Lääne eliit täiesti kindel. et mingi varaste punt, kes on Vene eliit, mingil juhul ei ründa Läänes asuvaid oma losse ja perekondi aatomrelvaga. Seepärast on ka Suurbritannias upitatud võimule psühhopaat Liz Truss. kellelt võib oodata mitte ainult terroriakte Moskvas ja gaasitorude õhkulaskmist. Kokkuvõttes võib tõdeda, et Euroopa rindel on oodata Venemaa tugevnemise tendentsi ja sõja iseloomu muutumist Ükrainas. Sest isegi juhul kui Putin oma kõnes tegi suure sammu õiges suunas ja kohe toimub paar pisikest sammu vastassuunas, et tegelikult seista kokuvõttes paigal, pole sõna varblane ja teda tagasi võtta ei saa, nagu ütlevad venelased ning Sõda sunnib natsionaliseerima eliiti ja sõjatules karastunud inimesed on selleks vägagi sobivad. Mis puutub Euroopasse, siis on selge, et ilma Vene gaasita haihtub kogu senine heaolu nagu suits ja Saksamaa deindustraliseerub väga kiires tempos. Tööstuslik inflatsioon on täna seal 45%, mis mõne kuu pärast jõuab tarbijahindadesse. Eesti panga- ja majandusanalüütikud, kes prognoosivad meile mingit majandustõusu aasta- paari pärast ilmutavad oma täielikku ametialast ebakompetentsust. Euroopa allakäigu mõrudaid vilju saame me ise omal nahal tunda lähitulevikus ja mul pole mingit tahtmist valusates haavades sorida. Samas me ei tohi unustada, et peamine uue maailmariigi liidripretendent on Hiina. Hiina eliit erinevalt Vene omast austab ja tunnustab, ehkki samas ei sulge silmi tema vigadele, oma lähiajaloo tähtsaimat riigimeest, kelleks oli Mao. Mao on aukohal Hiina ajaloos ka ainuüksi kahel põhjusel. Kõigepealt ta päästis hiina rahva sõna otseses mõttes vaimsest ja füüsilisest surmast. Nimelt oli Hiina Rahvavabariigi asutamise hetkel "tänu" Läänele tubli pool rahvastikust lootusetult narkosõltlased. Tänaseks on see eksistentsiaalne probleem likvideeritud. Teiseks, mis on eriti oluline täna, Mao lõi teoorias ja praktikas Hiina geopoliitilise mudeli, ku erinevalt Lääne geopoliitikast, kus võitlevad KAKS vastandlikku jõudu (Maa- ja Merejõud) on KOLM jõudu, mis peegeldab palju adekvaatsemalt tänast olukorda maailmas (kolmnurk USA, Hiina , Venemaa). Hiina on jälginud Mao geopoloiitilist doktriini ja on selles mõttes kindlalt võidupositsioonis - kaks jõudu Hiina ja Venemaa ühiselt USA vastu ja kui Venemaa ja USA avalikult konfliktis olles teineteist nõrgestavad, tugevdab Hiina rahulikult oma potentsiaali ja on suurim jõud kolmest, kes dikteerivad lõpeks uue maailmakorra reeglid. Palju kära tekitanud Pelosi reis Taiwanile , millele järgnes elav arutlus Lääne meedias, kas vastuseks Hiina ründab kohe Taiwani oli minu meelest palju kära mittemillestkist. Nagu ma eespool märkisin, on hiinlastel Läänest erinev geopoliitiline mudel ja tegutsemisviis. Kui Lääne geopoliitika on nagu malemäng, kus notitakse vastase malendeid, siis hiinlaste rahvusmäng GO, kus kedagi ei notita, vaid võetakse võimalus vastasel tegutsemiseks. Näiteks on Lõuna Hiina meri, kus kunstlike saarte jm. abil on juba täna USA laevastiku opereerimine praktiliselt enesetaplik. Ka Taiwani taasühendamine ei toimu minu arvates Lääne malli kohaselt, kus peaosa on võimsal sõjalaevastikul lennukitel,rakettidel jne. Ma kujutan endale ette, et ühel päeval, kasvõi aasta pärast kui USA on jõudnud Chipide tootmise tehnoloogia Ameerikasse ümber kantida, ühel tuulevaiksel päeval, soovitavalt mingil rahvuspühal, täitub Taiwani väin 40-70 000 kaluripaadi, kaatri , pargasega kus on tsiviilriietuses inimesed koos mitte pommide, vaid riisiviinaga täidetud kannudega ja maanduvad kuskil Guomindangi kindrali valitsemisalas olevas sadamas või kaldaribal ning sajad tuhanded maabunud panevad koos saareelanike ja sõduritega pösti vägeva peo koos draakonite, saluudiga jne. Hiina on liider ka Sanghai Koostööorganisatsioonis, mille uksele juba koputab isegi Türgi ja mis on veenev antipood NATOle. Viimane kogunemine Samarkandis oli väga tähtis, sest kampa on löönud ka India. Mul ei ole infot, milles seal tegelikult kokku lepiti, kuid intuitiivselt aiman, et tegemist oli ülimalt tähtsate otsustega, mis puudutavad tulevast maailmakorda. ma ei välistaks isegi võimalust, et jutt võis olla dollari asendamisest uue rahvusvahelise valuutaga. Igal juhul on juba ilmselge, et peamine geopoliitiline tendents tänapäeval seisneb USA ja kogu Lääne võimsuse üha kiirenevas murenemises ja XXI sajandil ei ole inimkonna juhtivaks jõuks enam USA ja Lääs. Peamine oht inimkonnale seisneb selles, kas käimasolevas maailmasõjas õnnestub vältida tuumasõda või mitte. Kahjuks eitavalt vastata sellele kindlalt ei saa. Roman Ubakivi

G-7, NATO JA VENEMAA

G-7, NATO ja VENEMAA Elame äärmiselt huvitaval ja ohtlikul ajal. Juba poole aasta pärast on põhilised jõudude vahekorrad ilmselged (ukraina pinnal toimuva sõja rahuvõimalus peale teoreetilist 9-sat kuud, Xi valimisprotsess ja oodatav dollarisüsteemi kokkuvarisemine) ning juba kolme aasta pärast on selge uue maailmakorra põhikontuurid ja geopoliitilised subjektid. G-7 tähtsuse paneb paika lihtne fakt - kui Hiina panustab oma Üks vöönd-üks tee projekti $4 triljoniga, siis Lääs üritab oma infrastruktuuri projekti kokku kraapida $600 miljonit. Arvan, et seegi on vaid soovmõtlemine, sest juba sügiseks on oodata peale Fed-i baasintressi tõstmist 0,75% 15. juunil, võlakirjade (bond) väärtuse langust. Peale 2008.a. on aga globaalne võlg kasvanud hirmuäratavalt $303 triljonit. Kui võlakirjade väärtus langeb, siis langeb ka bankade kapital. Bankade krahhi on oodata EL-s (Deutsche Bank ja Prantsuse bangad) ja Jaapanis. Isegi minul polnud raske prognoosida ennem viimaseid USA presidendivalimisi, et Bideni võidu korral ootab ameeriklasi ees majanduskrahh. Seda ainuüksi kasvõi tobeda Green Energy poliitika tõttu. Kui lisada siia veel võlale tugineva dollarisüsteemi paratamatu kokkuvarisemine, siis USA-d ootavad ees näguripäevad. Sellel taustal kõlavad eriti tobedalt NATO viimase kokkutuleku sõjakas kisa Venemaa ja Hiina aadressil, mis vaid tsementeerib viimaste liitu ja koostööd. Seda enam, et sõda Ukraina pinnal on juba tänaseks Läänele selgelt kaotatud. NATO maade relvasalvede tühjendamine Ukraina musta auku on juba täna ohtlik nende endi kaitsevõimele, sest nende endi degenereerunud kaitsetööstus pole võimeline neid samas tempos täitma. Ukrainale on see aga vaid 10% hädavajalikust. Isegi kui kümnekordistataks sõjalist abi Ukrainale, ei päästaks see ukride kokkuvarisemist, sest enamik nende russofoobsest hästi koolitatud väest on juba mättasse löödud ja nad ei suuda kaua pidada rinnet kaotades iga päev ca 1000 surnute ja haavatutega. Ukrainal ja Läänel pole enam mitte midagi lisada peale Rootsi ja Soome ühinemist. Venemaa pareerib sealt tuleva ohu 15-nda taktikaliste tuumarelvadega varustatud Iskanderite raketibrigaadiga kusagil Laadoga kandis pluss veel julgestusena Põhja ja Balti mere laevastike ning Kaliningradi potentsiaal. Ma ei tea, kuidas Soome ja Rootsi eliidid mõtlevad oma enda poolt keedetud supist kuiva nahaga välja tulla peale Venemaa võitu Ukrainas. Tõttavad Moskvasse Gotlandi ja Alandi saari kinkima? Läänes pole muidugi kõik vesipead, nagu Madridis trummipõristajad ning ma loen tähelepanelikult näiteks H.Kissingeri. Peale Davoses esinemist, kus ta õiglaselt märkis Bideni välispoliitika primitiivsust andis ta pikema intervjuu The Spectatori magasinile (2.Juuli). Seal ta joonistas välja kolm Ukrainas toimuva sõja võimalikku lõpptulemust. Sealjuures kõik need on absoluutselt vastuvõetamatud Putinile! Parim pakkumine oli, et rindejoon jääb Donbassi linna alla ja Donbassi ei vabastata lõpuni?! Putin oli rõõmus aprillis kui ta teatas läbimurdest läbirääkimistel Istanbulis. Ja millega see lõppes? Samuti kui ta surve Janikovitšile mitte jõudu kasutada ja kokkulepet Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ja Obamaga -täieliku tolaks jäämisega. Ja Putini strateegiline viga kui ta Novorossia kerge hõivamise asemel hakkas Minski kokkuleppeid sõlmima, mida vastaspool ei mõelnudki täita ja mis viisid loogiliselt tänase verise sõjani. Seekord kui Putin ei hõiva Novorossia regiooni siis võrduks see Nikolai II kaousega Jaapanile. Armee ja rahva pahameel oleks reaalseks ohuks eliidile ja Putinile endale. Putin kaotab võimu kui ta lepik Lääne tingimustega. Võimatu, et Kissinger sellest aru ei saa. Veel tähtsam sellest, millest Kissinger räägib, on see, millest ta vaikib. Täielik analüüs eeldab ka ju juhtumit, kus Venemaa sõja võidab. Liites Madridi hullumaja, USA siseolukorra ja Tõsiste inimeste hulka kuuluva Kissingeri avaldused ning reaalse seisu sõjatandril pluss Venemaa potentsiaali jm., jõudsin ma järelduseni, et USA on juba võtnud vastu põhimõttelise otsuse lahkuda Euroopast ja jätta operatiivne juhtimine Britannia õlule, tõmmates Euroopa kohalt ära oma strateegiline tuumakilbi, mis ohustab konflikti süvenemisel Venemaaga USA eksistentsi. Euroopale võidakse kinkida ka sadakond Euroopas asetsevat taktikalist tuumapommi pluss Briti ja Prantsusmaa tuumajõud. Majanduslikult kooritakse Euroopa muidugi paljaks. See seletab ka brittide katteta kisa Venemaaga sõtta mineva maaväe ülesehitamisest, Saksa tipppoliitiku Venemaa vastasest tuumaähvardusest (Saksa lendureig juba koolitatakse seni veel USA-le kuuluvate aatomipommide kasutamist), utoopiat Euroopa armee loomisest jne. USA strateegiaks peale Ukrainas sõja kaotamist on panna võimalikult suur osa sõdima Venemaaga, ise mitte millegagi riskides. Kui seni oli USA sõdima viimase ukrainlaseni, siis nüüd nad sunnivad kasvõi provokatsioonide abil sõdima viimse eurooplaseni. See vabastab USA strateegiliseks üleminekuks Atlandilt India.Vaikse ookeani tsooni AUKUS baasil. USA eesmärgiks ei ole Euroopas (nagu Ukrainaski) võita sõda Venemaa vastu, vaid siduda Venemaa Euroopa verise kaosega ja tekitada talle kaitseministri Austini mõtte kohaselt maksimaalselt kahju. Kõik see toob kaasa , nagu seninegi Bideni poliitika (kes lubas teatavast hävitada ära rubla ja Venemaa majanduse ja vankumatu toe Ukrainale), hoopis vastupidise effekti - Venemaa hüppelise tugevnemise. Vememaa nõrkuseks on tema eliit, kes ca 70 % on kompradoorne degenerantne liberaalne pask. Ainult sõda Ukrainas ja mujal sunnib eliiti eesotsas Putiniga enesealalhoiu instinkti kaudu muutma oma läändesisenimese poliitikat ja lähendama seda riigi ja rahva huvidele. Kui Putini poolt juhitud eliit ei suuda lähiajal muuta oma liberaalset majanduspoliitikat ja seega ei suuda välja vahetada oma senist liberaalset ja seetõttu täiesti ebakompetentset rahanduse ja majanduse juhtivat kaadrit, siis tabab teda sügiseks sotsiaalmajanduslik krahh, mis võib viia kaoseni. Kui ohvitserkonna ja ettevõtjate tänasele pahameelele Putini ebaadekvaatse liberaalse poliitika suhtes liitub sügisel veel viletsusse tõugatud rahva raev, siis on praegusek poliitilisel eliidil hilja boržommi jooma hakata. Venemaal on tegelikult majanduslikus mõttes potentsiaalselt palju parem perspektiiv kui USA-l Euroopal ja Hiinal. Viimane on teatavasti tugevalt seotud kokkuvariseva dollarisüsteemiga, Biden aga tegi Venemaale Strateegilise superkingituse, eraldades Venemaa majanduse kollapseeruvast Lääne majandusest. Täna sõltub vaid Putini majasndusalasest kompetentsist ja poliitilisest tahtest suunamaks Venemaa hoogsa majanduskasvu teele. Teine paradoksaalne effekt seisneb seklles, et mida rohkem Lääs suurendab relvatarneid Ukrainale ja laiendab sõda Euroopas ning laiendab majandussanktsioone, seda tugevamaks muutub Venemaa! Majandusliku poole seletasin ära juba ülalpool: mida varem sa lahkud jäämäega juba sügisel kokkupõrkavast Titanikust päästepaadiga ja mida kaugemale sa katestroofist jõuad sõuda, seda suuremad on su võimalused ellujäämiseks ja paremaks tulevikuks. Sõjaline kaotus teeks lõpu praegusele eliidile ja Putinile. Kõik Lääne Venemaad survestavad sammud kutsuvad paratamatult enesesäilimise huvides Putini vastusammud, mis teevad paratamatult lõpu teesklusele, nagu kujutaks tänane sisuliselt III Isamaasõda vaid piiratud sõjalist operatsiooni, millest võtab osa vaid piiratud arv kutselisi sõjaväelasi, Moskvas ja Peterburis löövad aga eliidi võsukesed lulli ja valitseb hedonism. Tugeva Lääne vastases sõjas tuleb Venemaal ellujäämiseks võita, selleks peab aga sõda muutuma üldrahvalikuks, kus eeskiinil peavad võitlema eliidi võsukesed, nagu Stalini pojad. Täna võidab Venemaa sõja tänu kibndralstaabi poolt tehtud uuendusele anda igale patalonile oma haubitsa divisjon, mis teeb ta tulejõu maailma konkurentsitult paremaks. Seetõttu on Vene-Ukraina kaotuste suhe täna 1:30. Teine eesrindlik mõte: moodustada tankipataljonid nii tankid kui jalaväelahingmasinad kõik Armata baasil , moodustades nii ajaloos seninägematu soomusrusika, on aga finantseerimise vähendamisde tõttu viimastel aastatel ellu viimata. Kui nüüd Lääs varustab ukrisi tänapäevase raskerelvastusega, siis mingist spetsoperatsioonist enam juttu olla ei saa. Venemaal tuleb hakata sõdima sõjakaanoni põhireeglite alusel. See tähendab Sõjameeste käte vabastamist politikaanlusest ja lubada kasutada täit tulejõudu. Kui näiteks võidu huvides on hädavajalik likvideerida selline strateegiliselt tähtis punkt nagu Dnepri linn (Dnepropetrovsk), siis selle pühib maapinnalt strateegiline lennuvägi ühe päevaga ilma ühtki sõdurit kaotamata, hoolimata sellest, et seal asub Euroopa kõige kõrgem sünagoog. Teine elementaarne sõjakaanoni nõue on, et ründaja (Venemaa) peab olema arvulises ülekaalus soovitavalt vähemalt 3:1. Nagu märki Napoleon, soosib Jumal suuri pataljone. Tänaseni võitlevad aga venelased vähemuses kuskil 1:2,5 ! Võite lugeda venelaste jutustusi nii põhjas kui lõunas kui nende pataljoni mõlemal tiival haigutasid paarikilomeetrilised augud naabespataljonigega! Lisaks puudus veel koordinatsioon ülaltpoolt ja side naabritega, sest sidevahendid olid ühildamatud! Seega täielik bardak. Esimene järeldus; Pütin tegi küll õieti kui ta enda poolt kaitseministriks määratud mööblikaupmehe Serdjukovi vahetas välja palju osavama manageri Šoigu vastu. Ent Venemaa armee vajab kaitseministriks siiski traditsiooniliselt tarka lahingkindralit. Siis ei oleks ka niisugust jama, et Venemaa sõjalis-organisatoorne eelis (diviisid ukride brigaadide vastu) muudeti miinuseks kui näiteks Pihkva õhudessant diviisist paisati lahingusse alguses kaks patasloni, hiljem veel neli pataloni. Diviisi majsimaalne lahingujõud ilmneb vaid siis kui ta sõdib ühtse organismina kõigi oma toetus ja logistikaüksustega. Üldse spetznazi kasutamine kaevikusõduritena, nagu see täna toimub, on suur raiskamine ja sulaselge lollus. Milleks Venemaale neli õhudessantdiviisi ja veel õhudessant brigaade kui neid ei kasutata sihipäraselt spetsiaaloperatsioonideks ja terrorismi vastaseks võitluseks? Üldse on Venemaal kui maailma suurimal riigil silmapaistvalt napid maaväed. Sõdade ajajärgul on hädavajalik lisada !.Kaardiväe Tankiarmeele (kes täna on sisuliselt vaid korpus ja tänini on silma paistnud vaid paraadidel) teine korpus ja Donbassi tubli ja karastatud 50 000 mehelise miilitsa baasil veel üks hästirelvastatud eliitkorpus. Muidugi on veel elutähtis viia relvastusse Sarmaadid, Poseidonid ja varustada need ca 50 megatonniste lõhkepeadega. mis teeks kõik Venemaa vastased sõjalised aktsioonid mõtetuks. Ylitähtis on ka eeskätt laevastiku kiire relvastamine superkiirete rakettidega, mis teeks kiire lõpu USA ülevõimule ookeanidel jne. Lõpeks tuleks alustada masinaehituse taastamisega ja chipide tootmisega jne. Kõik see on vaid reaalne kui muudetaks tänast koloniaalset liberaalset rahandus- ja majanduspoliitikat. Iga Putini poolt mökutatud ja kaotsi lastud päev tuleb venelastel oma verega kinni maksta. Ukrainas püsib režiim täna veel ainult tänu totaalsele valetamisele ja ajupesule. Niipea kui rinne mureneb ja tegelike inimkaotuste ulatust pole võimalk enam varjata, ei tähenda see vaid majanduslikku pankrotti (rindelolijate surma puhul on lubatud sugulastele suurt kompensiooni, mis juba täna tähendaks terve eelarve suurust kulu), vaid ka Zelenski patuoinaks tegemist ja juutidevastaseid progromme židobanderistist oligarhi Kolomoiski rahadel üleskasvatatud natslike pataljonide poolt. On ju Zelenski juut ja Donbassis sõja lõpetamise valega presidendiks saanuna läheb kõigi tapetud ukrainlaste veri tema kaela kui ukrainlaste genotsiid maa vabastamiseks juutide asundusteks. Tänased Ukraina riigi ametlikud kangelased bandeeralased on ju ajaloos kurikuulsad juutide tapjad (Lvov, Babi Jar jne.). Minu järeldust, et USA on otsustanud võimalikolt kiirelt Euroopast jalga lasta kartes tuumasõda Venemaaga, kuna nad ei kontrolli täielikult olukorda ja lasta Euroopal vajuda verisesse kaosesse, tõendab kaudselt fakt, et argentiinlasest Rahvusvahelise aatomikomitee esimees nõudis Zaporzje tuumajaama kontrollvisiiti. Väidetakse, et venelased leidsid tuumajaamast 30 kg aatomipommi valmistamiseks rikastatud uraani ja 40 kg plutooniumi. Siit ka ukride spetznzi operatsiooni vajalikkus tuumajaamas, et takistada tuumamaterjali väljavedu Venemaale. Edasine on juba vene allikatele toetuv spekulatsioon, mille tõenäosuse hindamiseks mul veel rohkem infot ei ole. Venelaste väitel on neil dokumentaalsed tõendid, et ukrid kavatsesid ameeriklaste plaani järgi rünnata Donbassi ajavahemikul veebruari lõpp kuni 8.mai. See oleks pannud Putini vaid halbade valikute ette kuna Venemaa tunnistas veel Donbassi Ukraina osaks. Ukridel oli selge sõjaline üleolek Donbassi miilitsa ees ja esialgne edu tagatud. Putinil oli võimatu murda oma lubadust kaitsta Donbassi. Asja tegi keerulisemaks veel Johnsdoni initsiatiiv, kes sügeleb üle Euraasia, puhudes suureks konflikte, leidmaks oma Impeeriumi taastamiseks hädavajalikku maad. Nii nad ründavad täiega Euroopa Liitu, et teda lagundada ja loomulikult Saksamaad. Venelaste andmeil oli Johnson lubanud Erdoganile aatomopommi ja Zaporozjes olev materjal oligi Türgile mõeldud, et sulgeda Dardanellid Venemaale (Süüria isoleerimine) ja avada NATO laevastikule. .Siit ka Erdogani avaldus, et Türgil on 2024.aastaks oma aatomipomm. Loomulikult tõstis see muuseas kohe jalule ka kogu Iisraeli luure, sest ennem seda oli Erdogan kuulutanud Jeruusalemma Türgile kuuluvaks. Zelenskile lubanud Johnon aga nn. "räpast pommi" millega oleks rünnatud Tocka-U raketi abil mõnda Vene linna. Seepärast vallutasidki venelased eelkõige Zaporozje ja Tšernobõli tuumajaamad, kust nad said ka tõendei, mida nad olevat esitanud ameeriklastele. Viimased olid loomulikult äärmiselt kohkunud, sest Vene linna ründamine oleks võinud põhjustanud tuumavastulöögi USA linnale. Seepärast olevat Bliken asja uurimiseks saadetud Ukra

PUTIN - NIKOLAI II !?

PUTIN - NIKOLAI II !? Peale Napoleoni ja Hitleri on Venemaa pidamas oma kolmandat eksistentsiaalset Suurt Isamaasöda esialgu Ukainas USA juhitud yhinenud Lääne vastu. USA eesmärk ja strateegia on ilmselge: purustada Venemaa kui geopoliitiline subjekt ja tsivilisatsioon hiljemalt 2025. aastaks ja seejärel Hiina 2030. aastaks. Venemaa eliiti esindava Putini eesmärgiks on ilmselt ellu jääda ja säilitada oma vöim ja varad. See on pöhimötteliselt vöimatu, sest nagu USA-ski jaguneb Venemaa eliit kaheks: yhelt poolt globaalsesse eliiti pürgivad neoliberaalid ja teisalt Venemaa patrioodid, riigimehed nn.silovikud. Siia ei kuulu aga mitte mingil juhul kodumaa reeturid körged KGB kindralid, kes veel NSVL ajal hakkasid kokku ostma odavat kinnisvara ja töötasid kapitalistliku kontrrevolutsiooni heaks. Seega on alanud kolmanda Isamaasöja tingimustes vöimatu säilitada Venemaa eliidi yhtsust ja Putin ei saa jätkata kahe tooli peal istumist, mis seni oli ta vöimulpüsimuse aluseks. Putin ise sellest täna ilmselt aru ei saa ja sellest tema ebaadekvaatne pobisemine mingist piiratud tähtsusega söjalisest operatsioonist Ukrainas, varjates nii oma valearvestust Lääne eesmärkide ja reageerimise kohta ja ona täielikku katastroofi ylemjuhataja rollis esimesel kuul. Selle asemel, et arendada söjalist edu kahel esimesel päeval seisatas ta pealetungi ja asus läbirääkimistesse natsliku vöimu esindajatega ja oligarhidega ning "parandamaks läbirääkimiste atmosfääri" käskis loovutada vaenlasele kõik platsdarmid Kiievi Tšernigovi, ja Sumö ümbruses! Putini läbirääkimised (mis peetakse tänini- oligarhide huvides on ju hädavajalik takistamatu ekspordi väljavedu Läände, mida oleks vöimalik halvata vaid kolme raudteesölme purustamisega ja seega ka Lääne söjalise abi vedu rindele) ei toonud järjekordselt mingit kasu Vene riigile, vaid andsid Ukrainale vöimaluse korraldada ilmselge provokatsioon Buchas ja asuda pommitama Belgorodi ja piiriäärseid Vene külasi. See oli ilmne reetmisakt Ukraina venemeelse elanikkonna ja möttetult surma saanud ning sandistatud platsdarmid vallutanud vene söjaväelaste suhtes. Ukraina andmetel on Venemaa kasutanud nende vastu ca 2600 raketti. Kui seda jöudu oleks kasutatud vastavalt söja kaanonile kontsentreeritult esimese kolme päeva jooksul ja pühitud ära Putini hinnangul natsliku režiimi president, valitsus, raada, kindralstaap, koik ammu teada olevad juhtimiskeskused, telejaamad, raudtee jt. transpordisölmed, elektrialajaamad jne. oleks söda Ukraina pinnal juba ammu löppenud. Selle asemel me näeme Putini "kummalist sõda" (Briti ja Prantsusmaa eeskujul II ms. alguses) kus liikuva lennukiemalaeva hävitamiseks möeldud tehnika tipptasemega kalli raketiga hävitatakse mingi taktikalise tähtsusega brigaadi kopmandopunkt. Sabotaaž!? Pole raske arvata, mida arvavad oma ylemjuhatajast ja kaitseministrist Venemaa ohvitseridekorpus. Patriootidena nad ei kontsentreeru söja ajal loomulikult kriitikale ylemjuhataja aadressil, vaid pakuvad minu hinnangul adekvaatset programmi söja vöitmiseks. Mötlen siin Venemaa Ohvitseride Kogu (mille esimeheks on teatavasti legendaarne patrioot, endine kindralstaabi polkovnik Kvatškov) 19 mai avaldust, kus peale hädavajalike söjaliste meetmete on ara toodud ka nöue muuta senist sotsiaalmajanduslikku korda ja neoliberaalset rahandus- ja majanduspoliitikat. Putin on teinud veel kolmandagi strateegilise prohmaka ( peale pensionireformi ja kummalise söja) mis ta autoriteeti katastroofiliselt kahjustab. Jutt on kinnisideest tassida endaga kaasa ilmselt Riiki ja rahvast kahjustanud neoliberaalset rämpsu nagu näiteks Nabiullina, kelle syy läbi Venemaa kaotas yhe päevaga 350 miljardit dollarit! See on kuuekordselt rohkem Venemaa kaitsekulutustest aastas! Samal ajal peavad söjamehed södima ilma kaasaegsete sidevahenditeta, väheste droonidega, aegunud soomukitega. Nii näiteks on Venemaal põhitankiks kuulutatud T-90. Neid on Ukrainas aga kordades vähem kui on eksporditud Indiasse ja lahingusse viidud igivanad T-60. Ka kaasajastatud T-72 on imevähe juba ajale jalgu jäänud mudelite körval. Sõjamehed kaotavad elusi ylemjuhataja onupojapoliitika töttu. Selge on aga see, et iga juht, kelle maa on sõjas, sõltub suurel määral armeest. Mida kauem kestab sõda Ukrainas ja mida rohkem sõjamehi seal osaleb, seda suurem saab olema Patriootide surve liberaal Putinile. Lopeks ei ole oluline, kes esindusnägu on, tähtis on mis poliitikat ta ellu viib. Venemaa eliit ei saa avaliku söja tingimustes toetuda senisele oma vaenlase neoliberaalsele ideoloogiale ja nn. Washingtoni konsensuse koloniaalsele majandusmudelile. Olen aastaid imestanud kui muidu targad mehed V.Solovjovi saates (Šahnasarov jt.) räägivad Venemaa ideoloogia puudumisest. Venemaa konstitutsioonis on ameeriklaste ja nende teenrite abil §2 fikseeritud liberalismi aluspöhimöte Venemaal: yksikindiviidi ylemuslik printsiip rahva ja riigi asemel. Alles §14 nõuab teiste ideoloogiate keelamist. Seega on köik vastavuses F.Fukujama ajaloo löpu jaburdusega: ainus mõeldav ideoloogia on liberalism ja kõik muu on keelatud äärmuslus. Solovjovi endagi kui patriootidele mõeldud saade toimub öötundidel ja 90% riigi telekanalites on täidetud liberaalse soustiga. Riigi vaimset elu juhivad paduliberaalid ja nende poolt valitud ametkond ning Putin on kasvatanud yles põlvkonna harituid tarbijaid, kellele riigi ja rahva huvid on lollus. Ainus segment yhiskonnas, kes on Putini sõjaoperatsiooni vastu Ukrainas, on just 18-30 aastased noored. Putin on sunnitud loomulikult muutma oma senist majanduspoliitikat, mida peegeldas ka äsjane Peterburi majandusfoorum. Ent see on määratud läbikukkumisele, kuna ta tahab seda teha oma senise liberaalse kaadriga nagu Nabiullina , Siluanov, Gref jne. Reaalselt Venemaa senise koloniaalse majandussõltuvuse likvideerimine Läänest eeldab selliseid majandusjuhte nagu Katasonov, Glazjev, Hazin, Deljagin jt. akadeemilised majandusteadlased. Juba Stalini ajal viidi praktikas ellu fiat raha ja mitmekontuuriline rahandusmudel ja raamatupidaja silmaringiga Nabiullina karjäär oleks piirdunud Rjazani hoiukassa raamatupidaja ametikohaga. Putin on samasugune puupea nagu Buratino , kes kaevab raha maasse ja ootab , et sealt hakkab kuldakandev puu kasvama. Liberaalse paradigmaga inimene, kes ei saa aru raha funktsioonist kaasaegses yhiskonnas on Venemaa õnnetus. Veel nõuka ajal oli selline vaimne nivoo, et inimene, kes oleks rääkinud Keskpanga peaeesmärgist mitte riigi majandust edendada, vaid hoopis "inflatsooni targetida" oleks jalamaid hullumajja suletud või riigi reeturina seina äärde pandud. Nüüd kui Putin on "targetinud" inflatsiooni ametlikult (tegelikkuses palju suurem nagu USAski) 17% peale ja kuulutab, et makromajanduses on kõik hästi. näitab vaid seda, et ta ei saa aru kogu senise majandusmudeli väljavahetamise hädavajalikkusest ja ta ei ole võimeline ületama oma senist liberaalset diskursust. Viimast demonstreerib ka tema täielikku võimetust aru saada tema aastakümnete pikkuse poliitika nurjumise peapõhjuse kohta Ukrainas jt. liiduvabariikides. Ta vastas täiesti siiralt moderaatori küsimuse peale Leningradi majandusfoorumil, et ta poliitika oli täiesti õige ja oli siiralt solvunud, et tema poolt pakutud tõesti helded majanduslikud tingimused Ukrainale Venemaa arvelt ( nagu muuseas ka teistele liiduvabariikidele) viisid lõppkokkuvõttes sõjani, mida ta püüdis siiralt iga hinna eest vältida. Kõik see demonstreerib vaid peamist Venemaa nõrkust- tema eliit (nagu NSVL eliitki ) ei suuda mõelda Suure Strateegia e. Geopoliitika tasemel. Kõrvalpõikena seletan, et Geopoliitika võib lihtsustamise mõttes jagada kolmeks suureks valdkonnaks: militaar, majanduslik ja vaimne, tsivilisatsioonne (näit. Spengler, Huntigton). Sealjuures esmatähtis on just viimane, kõike integreeriv. Lääs ründas Ukrainat (nagu ka NSVLiitu) just vaimsel tasemel ja seni kui Venemaa eliidi enamus ja Putin ise on oma verivaenlase Lääne demokraatliku liberalismi ideoloogia kütkes, on Venemaa surmaohus ja kaotab vaimselt lähivälismaa ja ka Venemaa. Milleks Ukrainale liituda Lääne poolkolooniaga Venemaaga kui Lääs seda otse ei käsi ja on võimalus saada ise otse Lääne poolkolooniaks? Mille poolest on Vene oligarh Portugali kodanik parem lihtsale ukrainlasele kui Ukraina oligarh Iisraeli kodanik Kolomoiski? Lääs ostab traditsiooniliselt ära liiduvabariikide eliidi ja investeerib miljardeid ukraina rahva manipuleerimiseks, et demoniseerida Venemaad ukrainlastele kui nende põlisvaenlast. Kuni liberaalsel Venemaal Putiniga eesotsas ei ole ukrainlastele vaimses vallas mitte midagi pakkuda, siis Putini pistised on täiesti mõtetud- rahatrükimasin on USA käes. Kokkuvõttes pole Venemaa võidus Lääne üle proxi sõjas Ukrainas mingit kahtlust kui läheneda sellele kitsas militaarses mõttes, nagu ma seda seletasin juba 2004.aastal seoses Juštšenko esimese Maidaniga. Venemaa võib julgelt kogu aeg tõsta panuseid kuni otsese Tuumasõjani USAga, kus neil on tehnoloogiline ülekaal ja geoloogiliselt stabiilne tunduvalt suurem territoorium. USA on sunnitud taganema, sest enesetapp mingi Ukraina (või Baltimaade) pärast ei ole nende huvides. Nende peaeesmärk on võtta sotsialistlik Hiina maha arenguteelt. Seega Venemaa saatus sõltub peamiselt nende endi sisepoliitilisest võitlusest ja konkreetselt sellest, kas peale jäävad patrioodid-stalinistid või kosmopoliidid -trotskistid. Võime prognoosida kolme võimalikku arengustsenaariumi. Esmalt kõige optimaalsem, ehkki vähetõenäoline stsenaarium: revolutsioon ülalt. Putini juhtimisel natsionaliseeritakse eliit ja alustatakse võitlust vaenlase ideoloogia- demokraatliku liberalismi vastu. See tähendab teist ideoloogiat- kas pöördumist vasakule Vene sotsialismi juurde (Hiina mudeli eeskujul) või isegi midagi täitsa uut nagu A.Dugini poolt arendatav neljas poliitiline teooria jne. Selleks peaks toimuma aga väike ime ja peaks toimuma selginemine Putini enda peas, kus praegu valitseb segapudru Liberaalsest ideoloogiast koos Iljini ja Vernanskiga. Imeks võiks kaasa aidata potentsiaalselt muidugi Vwenemaa trump- Õigeusu kirik. Ent mulle tundub, et seal endas on midagi päris mäda. Mõtlen siin Nikolai II kuulutamist pühaks märtriks. Minu, kui tunnistades ausalt Luterliku kiriku poolt ristitu arusaama järgi, tuleks ta hoopis panna kirikuvande alla kui usust taganeja. Kuidas võib Jumala nimel Venemaa valitsejaks salvitu LOOBUDA oma missioonist nagu koristaja võib päevapealt loobuda oma ametist näiteks õmblemise kasuks?! Ma hindan hoopis Pavelit kes suri märtrina, jäädes truuks oma missioonile. Siit paistavad selgelt välja juba Briti Mi-6 kõrvad, kel on juba valmis uus Romanov Vene troonile, nagu ka Elisabeth II deklareeritud otsesugulus prohvet Muhhamediga. Üldse Vene õigeusu kiriku öikumeeniline semmimine Vatikaniga välissuhete juhi Illarionovi eestvedamisel ja tema hiljutine autasustasmine Kremlis on väga kahtlane perspektiiv Õigeusule. Kujutage vaid ette, et vabas konkurentsis põrkavad kokku heasüdamlik vatsakesega vene küla papike ja kasvõi trimmis paavsti nuntsius Eestis, kellele anna vaid kätte Mõõgavendade ordu hõlst ja mõõk ja kelle taga on sajandite tarkus ja organisatsioon. Tunnistan oma võhiklikkust Vene kiriku suhtes ja viimase märkusena antud teemal tuleb märkida Illarionovi hiljutist saatmist maapakku. Kuna aga Vatikan juhib otseselt ka nn. inklusiivse kapitalismi projekti, kus kõlab ka geopoliitiline Pariis- Berliin-Moskva telje teema, mis on omakorda seoses seoses Moskva-kolmas Rooma ideega, siis on see otseses seoses ka päevapoliitikaga, nagu näiteks Macroni initsiatiivid kiire rahu saavutamiseks Ukrainas. Kuna Macron on otse seotud nn. vana rahaga nagu Rotschildid, siis selline pinnavirvendus võib peegeldada ka tektoonilisi protsesse. Fakt on ka Putini flirt Inklusiivse kapitalismi projektiga kui ta kinnitas Davose majandusfoorumi juhile K.Scwabile: "Me oleme teiega yhte verd!" (dešifreerimiseks kasutage Kyplingi raamatut). Seepärast on mul palve heatahtlikule lugejale, kes on minust kompetentsem Vene õigeusu kiriku poliitika suhtes, saata mulle vastavat infot. Peale Liberaalse ideoloogia väljavahetamist , tuleks Putinil hakata kiirelt välja vahetama senist liberaalset kaadrit ministritest ametnikeni. Luua tuleks täiesti uutel alustel riigi juhtimissüsteem, sest praegune on absoluutselt konkurentsivõimetu sõjas Läänega. Putinil puudub isegi iga kaasaegse juhtimissüsteemi vältimatu komponent - tagasiside ja kontroll. Putin kirjutab oma tähtsaid ukaase, nagu juba kaks korda rahvuslikud programmid ja impordiasendus, aga need on kõik haledalt läbi kukkunud, sest puudub tagasiside ja kontrolli mehhanism. Putin on loonud tsentraliseeritud süsteemi, mis on Venemaal õige, ent tagasiside ja kontroll on vaid ta enda õlul. Nii aga võib juhtida vaid väikest küla, mitte aga ääretut Venemaad. Loobuda tuleb liberaalsest vabaduse printsiibist, et riigiteenistuja on vastutusest vaba, võib põhjustada riigile miljardilisi kahjusi ja mitte kedagi ei karistata selle eest. Administraatorina oli Stalin lausa geenius lapsiku Putiniga võrreldes. Majanduses ei saavuta Putin mitte midagi peale kollapsi kui ta loodab toetuda oligarhide heatahtlikkusele ja südametunnistusele, kes Leningradis lobisesid vabast turust ja kapitali vaba väljavoolu vajadusest. Vaja oleks allutada Keskpank Peaministrile, luua plaanikomitee, kes koostaks viie aasta strateegilise plaani , mis arvestaks tootmisharude bilanssi, et ei tekiks struktuurset inflatsiooni, taastada Venemaa ühtne energiasüsteem, mille lõhkus reetur Tšubais, riigistada suurettevõtted, kes ei järgi riigi poliitikat jne.. Loota,et juba eaka Putini peas toimuks taoline vaimne revolutsioon, on minu arvates vähetõenäoline. Minu arvates andis ta Venemaa heaks juba parima, mis tal anda oli kui ta oma valearvestuses alustas enda arvates kerget sõda Ukrainas. Ka rahvas hindas tema panust adekvaatselt, toetades teda arvamusküsitluste järgi 83%. Sõda vallandas protsessid, mida aga Kreml enam kontrollida ei suuda - ainsaks ellujäämise võimaluseks venelastele on A.Dugini Euraasia Liidu projekt. Putini senise liberaalse sise- ja majanduspoliitika jätkamine viib lõpuks 1917.a. sarnase revolutsioonilise situatsioonini mil riigi eliidi ja rahva vastuolu jõudis sellise äärmuseni, et kõiki eliidiga seotud persoone ja nende perekondi hakati julmalt hävitama. Loobumine Ukraina sõja väljakuulutatud eesmärkidest (demilitiseerimine ja denatsifeerimine), mille täitmine eeldab kogu Ukraina territooriumi okupeerimist läänepiirini, kiirendab ja süvendab vaid lõhet eliidi ja rahva vahel. Samas sõda avab Venemaale uue perspektiivi: ohvitserkond, keskeas olevad majorid ja polkovnikud, kes pöörduvad sõjast tagasi relvad käes, moodustavad Venemaa sisepoliitikas uue subjekti kontreliidi näol, kes on suutelised mõtetu ja julma rahvamasside mässu suunama konstruktiivsesse sängi ja esitada tänasele valdavalt liberaalsele eliidile pareerimatu väljakutse. Sel ajal kui ohviterkorpus koos sõduritega Vene riigi, rahva ja tsivilisatsiooni vabaduse nimel rindel oma verd valas tegeles Putini eliit peamiselt harjumusepäraselt riigi tagant varastamisega. Putinil koos osaga patriootlikumast eliidist on reaalne valik: kas liituda ohviteridekorpusega ja hakata ellu viima Kvatškovi poolt esitatut strateegiat, või astuda enda jaoks lootusettu võitlusse uue kontreliidi vastu. Armeed Putin ja Kreml kontrollida NSVL ajast erinevalt ei suuda, sest lammutatud on tagasiside ja kontrollsüsteem NLKP näol. Rahvas on täna ühtne armeega, ent mõlemad on konfliktis eliidiga. Ülalpool püüdsin esile tuua Venemaa peamise nõrkuse, milleks on kahtlematult eliidi madal kognitiivne, intellektuaalne ja moraalne tase, mis on otsustava tähtsusega mitte ainult täna, vaid seda enam tuleviku infoühiskonnas. Ent sõjas on tähtis mitte ainult eliidi üldine vaimne tase, vaid suhteline, võrreldes tema vaenlastega. Siin võib aga Venemaa siiralt rõõmustada, sest Euroopas puudub üldse rahvuslik eliit (reeglit kinnitavaks erandiks Ungari), kes on oma rahvastest kuristikuga eraldatud ega esinda rahva, vaid iseenda kui globaalse eliidi huve. Nii Prantsuse president kui Kanada peaminister jt. on ettevalmistatud peamiselt Davose Majandusfoorumi 1993.a. alustatud õppeprogrammide järgi. Globaalsel eliidil on aga täna tõsised põhjused muretsemiseks. Võtkem kasvõi isiklik julgeolek. Peale Trumpi revolutsiooni pole USA enam turvaline sadam. Seda enam, et trumpistide võit vahevalimistel tundub kindel olevat. Hiinat aga peljatakse, sest lääne eliit tunneb, et kuuetuhandeaastane kultuur neelab nad lihtsalt alla. Venemaa oleks nagu ideaalne paik kui seda rahvast ei oleks. Euroopa on väga ebastabiilne, seda enam, et praeguse stsenaariumi järgi tuleb ta Bideni püsimiseks tuua ohvriks USA majanduse heaks. Austraalia jääb nagu nadiks, ehkki valikuvõimaluste suurendamiseks luuakse ka sinna AUKUSe näol mingi potentsiaal. Täiesti võimatu on aga kaua edasi lükata Bretton Woodsi dollarisüsteemi kokkuvarisemist peale sõjategevuse algust Ukrainas. Läänel on võimatu võita seda sõda võita ainüksi Venemaa vastu, nagu ma seda ülalpool juba seletasin, võita seda sõda täna kui Venemaa kindel tugi on Hiina, on see topeltvõimatu. Prauhti kõigi sanktsioonide sisselülitamine näitab aga Lääne poliitikute uue põlvkonna debiliseerituse taset. Anakonda printsiip eeldab tasapisi järk-järgult piirangute sisseviimist vaenlase kurnamise eesmärgiga. Tänase sanktsioonipoliitika tagajärjeks on aga Saksamaa kui EL majandussüdame eemaldamine malelaualt ja seega EL kokkuvarisemise, sest ilma odava Vene gaasita satub Saksamaa majandus konkurentsivõime kaotamise tõttu maailmaturgudel langusse. Mida oodata Euroopa Liidust kui tema energiapoliitikat kujundab Grete tasemega kena Eesti näitsik.Tänane Euroopa heaholu kaob aasta jooksul ja asendub stagflatsiooni ja sotsiaalsete rahutustega. Kapitalid voolavad Ameerikasse, asemele voogavad Euroopasse aga Macroni prognoosi järgi 50 miljonit näljast neegrit Aafrikast. Kolmanda maailmasõja verine faas alles algas Euroopas. Eelmine üleminek uuele maailmakorrale aga kestis I ja II maailmasõja näol teatavasti 30.aastat. Rootsi ja Soome globalistlikud eliidid, kes oma rahvad NATOsse astumise avaldusega viisid oma rahvad tuumalöögi alla käesolevas sõjas, käitusid ootuspäraselt. Küll mind aga üllatas debiilik Niinisto, kes elementaarset diplomaatilist tava (mis eeldab salaja iga NATO liikmesriigi seisukoha küsimist) eirates viis riigi Türgi pressi alla. Olen meie Karisest paremal arvamusel. Soome muutub tasapisi jälle vaeseks põhjariigiks, aga Baltimail on põhjust muretsemiseks. Tasakaalu taastamiseks Balti merel ja Kalingradi enklaavi kindlustamiseks on nüüd Venemaale esmaseks sõjaliseks imperatiiviks peale Ukrainat Baltimaad. Sellest saab suurepäraselt aru ka Putin, mida näitas tema märkus vana vene linna Narva kohta. Kuna hiljemalt paari aasta jooksul senine dollarisüsteem variseb kokku ja selle tagajärjel järsult vaesunud USA on sunnitud lahkuma vähemalt Ida Euroopast, on see Venemaale käkitegu. Eesti on täna osa Läänest ja seetõttu meie arusaamised Ajast on primitiivsemad kui hiinlastel ja juutidel ja ka Vana-Kreeka mõtlejateel nagu Aristotesel, kellel kõigil on vähemalt kolm erilist Ajamõistet. Tänapäeval me piirdume vaid lineaarse daatumite kirjeldamisega. Hiinlased aga eristavad veel tsüklisist aega ning olukorra mõistmiseks ja tuleviku prognoosimiseks on tähtis aru saada, mis tsivilisatsioon on tõusu- ja mis langusfaasis. Keegi ilmselt ei kahtle, et kommunistliku partei poolt juhitud Hiina on tõusufaasis ja Lääne takerdumine sõtta Venemaaga vaid kiirendab Lääne allakäiguprotsessi. USA bluffile Taiwani suunas järgnes kohe Xi resoluutne käsk valmis olla sõjaliseks lahenduseks. Täna on USA võimetu Taiwani kaitsma, seal asuv aga üks firma toodab 80% maailma 8 ja väiksema nanomeetrilisi chippe. Tema ekspordi katkemine USAsse põhjustaks USA mitte ainult sõjatööstuse halvatuse. Kui keegi mmärkab mu arutlustes fakti- või loogikaviga, siis ma olen tänulik kui see esile toodaks. Roman Ubakivi

hYBRIIDSÖDA UKRAINAS

HYBRIIDSÖDA UKRAINAS Vaadates Ukraina kaarti ja Vene vägede asetust on ilmselge, et Ukraina on strateegiliselt söja juba ammu kaotanud. Nende köige vöitlusvöimelisemad eliitväed on Donbassi all kotti aetud (arvestades lennuväe blokaadi läänes) ja ka Vene maaväed yhinevad peatselt P¨hjast Izjumist löunapoolse grupeeringuga. Ukraina väed on juba tykeldatud kolme ossa, kusjuures Mariupoli grupeering on sisuliselt söjalise jöuna hävitatud, käib viimaste vastupanukollete likvideerimine. Kuna Azovlased on syydi hirmsates kuritegudes, siis neid vangi ei vöeta ja neil pole muud vöimalust kui narkotsi abil viimse padrunini vastu tulistada. ent söjalist jöudu, mis vöiks söja saatust möjutada tal enam ei ole. Samasugune saatus ootab peagi ka Slavjanski-Severedonetski-Kramatorski ja löunapool Kurahovo- Avdejevka grupeeringuid. Ukraina väejuhatus tegi ränga strateegilise vea oma parimaid vägesi mitte kohe tagasi tömmates nad lootusetult pulbriks jahvatada lasta. Samal ajal ei ole Ukrainal jöudu, et likvideerida Vene vägede platsdarme ida pool Dneprit nii löunas kui pöhjas Zaporožje ja Kiievi lähistel, mis heidavad operatsiooni varju nii pöhja löuna kui ida- lääne suunas. Niipea kui Donetski grupeeringu riismed on hävitatud liiguvad Vene vabanenud väed läände ja ylalnimetatud platsdarmidele, millelt rynnaku pareerimiseks Ukraimal ei jätku vägesi, kuna viimastelt löögisuund vöib olla kolmesuunaline. Seega Ukraina on minetanud vöimaluse luua uus kaitsejoon Ida pool Dneprit. Olukorra muudab Ukrainale strateegiliselt täiesti lootusetuks ka fakt, et Vene väed omavad pealetungiplatvorme ka Lääne pool Dneprit vastavalt Kiievi juures pöhjas ja Hersoni kandis löunas. Seega ka looduslikult köige sobivam kaitseliin, mis vöimaldaks pikemaajalist vastupanu on minetatud. Samasuguse rumaluse tegi Žukov 1941.a. kui taandumise asemel jättis Läänerinde kotti ja avas tee Moskvasse. Vene kindralstaap trumpas antud juhul ukrainlased yle. Viimased lähtusid Bideni kontseptsioonist, mis pakkus venelastele piiratud söda vaid Donbassis lubades sel puhul vaid kulme kergitada. Vene väed oleks sel puhul verest tyhjaks jooksnud betoneeritud kaitserajatiste ja kohalike elanike kaitsekilbi taga. Seevastu venelased tegid hoogsa läbimurde löunas Krimmist ja hulljulge 20 helikopriga ja 200 mehelise öhudessandi kaitstud strateegilisele lennuväljale Kiievi lähedal. Vene armee on tänaseks töestanud, et ta on maailma parim. Arvestada tuleb tösiasjadega, et södurimaterjal on neil nagu Ukrainalgi sama, ohvitseridki yhise nöukogudeb kooliga. Ukraina väed ei kaitse elanikkonda, vaid terroristide eeskujul hoopis kuritarvitavasd naisi-lapsi kaitsekilbina, koondudes linnadesse ja kasutades lasteaedu- haiglaid söjalisre tugipunktidena. Venemaa srateegilineb lennuvägi ei ole sugugi nörgem Ameerika omast Dresdeni, Rakka, Mosuli kohal ja vöib yhe väljalennuga tuhaks ja tolmuks teha Harkovi vöi Kiievi, kasutamata selleks tuumarelva. Ent siin tuleb mängu juba söjaväelastele poliitikute- ylemjuhataja Putini poolt seatud raamid- tuleb maksimaalselt vältida inimohvreid ja purustusi. Arvan, et selline piirang on antud puhul poliitiliselt öige. Teine poliitiline piirang on imeväärselt väike Vene lahingutegevusest osavöttev väekontigent. Kui II maailmasöja päevil loeti eduka ryndetegevuse tagamiseks Ryndajate ylekaalu 3:1, siis Vene väed ryndavad VÄHEMUSEGA isikkoosseisus 1:3!!! Tana on Vene vägesi Ukrainas ligi 200 000, Ukrainla väes ca 600 000, lisaks veel territoriaalkaitseväed. Seega venelased vöidavad oskuse ja parema relvastuse toel. Iga lahingus langenud venelase kohta tuleb täna 10 ukrainlast. Peagi see vahe kolmekordistub. Selline ilmselt ebanormaalne vähemuses södimine pole Vene kindralstaabi prohmakas, vaid poliitiku-Putini ränk strateegilinen viga, kes andsid söjaväelastele eesmärgid ja raamid. Putin lähtus ilmselt FSB ettekandest, kes olevat sölminud kokkulepped Harkovi jt. Ukraina omavalitsuse juhtidega, kes lubasid yletulekut Venemaa poolele. Suured kaotused esimestel päevadel olidki suuresti tingitud sellest valearvestusest. Eelmises artiklis kiitsin Putinit, et ta on suutnud areneda poliitiliselt Lääne kummardajast poliitilise arusaamani kes on tegelikult Venemaa vaenlased. Putin on töestanud end hiilgava taktikuna kuid nagu ma varemgi olen märkinud, on tal strateegiaga väga halvad lood. Nii on Putinil kahtlematult öigus, et Ukraina söjakäik oli ameeriklaste poolt pealesurutud- sunnitud samm kasvöi ainult Ukraina aatomiprojekti töttu. Suurvenelased, väikevenelased (ukrainlased) ja valgevenelase on reaalselt köik venelased (laias laastus ka tsivilisatsioonina vene keelt könelevad ja samu väärtusi omavad ka etnilised armeenlased jne.) ja see, et Läänel önnestus aastakymnetepikkuse sihikindla ja targa tööga teha Ukrainast russofoobne Venemaa vastane tapariist ja töugata lollid slaavlased ennasthävitavasse sisuliselt kodusötta on kahtlematult USA hiilgav strateegilinr vöit. Mis tegi Putin viimastel aastakymnetel samal ajal? Vedeles nagu heasydamlik lollike-Ivanuška ahjul ja finantseeris Ukraina russofoobia projekti. Venelaste sympaatia Putini suhtes ongi seletatav tema vastavusega venelaste yhele arhityybile ja ehkki ma allpool näitan veel palju minu hinnangul tema poolt tehtud lollusi, ytlen etteruttavalt, et löpeks Venemaa vöidab talle Lääne poolt kuulutatud eksistentsiaalse söja, sest Vene ahi liigub imerelvana koos lolikese-Ivanuškaga triumfaalselt Ajaloo ratta sängis. Putini ränk strateegiline viga seisnes söjaoperatsiooni alustamine tuginrdes köige soodsaimale variandile. Strateegia rusikareegel nöuab aga planeerimisel lähtuda köige halvemast variandist. Lisaks veel infaltiivne kergeusklikkus usaldada jänkide holoppe hoholle?! Putin teab, et Lääs pettis Andropovi-Gorbatšovi eliiti, teda peteti haledalt Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ja Obama poolt Maidani ajal, Vedasid ninapidi nii Porošenko kui Zelenski ja nyyd tema kergeusklikkus Zelenski alluvate aususesse on pöhjustanud öigustamatuid inimkaotusi ja operatsiooniplaani muutmist. Peatada välksöja kolmandal päeval vägede edailiikumine ja kehtestada relvarahu mötetuteks läbirääkimisteks Zelinskiga löhnab juba kodumaa reetmise faktile. Täielikult rumal oli käsk mitte kasutada kutsealuseid olukorras, kus enamik neist olid varustusyksustes ja seadis kindralid kahvlisse: kas eesliini vägesi yldse mitte varustada, sest varustusyksusi komplekteeritud kontraktikutega lihtsalt polnud, sooritades nii veel suurema kuriteo vöi ignoreeida lolli käsku ja kanda karistust. Moraalselt ïged olid kindralid, kes vilistasid ylemjuhataja sisuliselt kuritegelikkule käsule. Lisaks polnud veel need varustuskonvoid kaitstud. Jälle mötetud inimohvris ja moonakaotus. Venemaa suurust arvestades on 1,1 miljoniline armee ilmselt vähene. Kui Putinil vähegi strateegilise mötlemise algeid oleks, siis oleks ta köigepealt tutvunud söjaväe olukorraga ja lahendanud pikkade varustusteede probleemi. Sama probleem oli ameeriklastel Vietnamis. Helikopterite motoressurss kulub kiirelt ja on kallis. Ameeriklased lahendasid selle probleemi kaua öhus lendavate transpordilennukitega millele paigutati 105mm kahur. Putin oleks pidanud moodustama juba söjakogemustega vabatahtlikest ca 50 000 korpuse, kelle relvastamine käsitulerelvade ja soomukitega poleks mitte mingi probleem. Venemaal on ladudes yle 3000 jalaväe lahingumasina BTR-1. Neil on väga hea šassii ja neid moderniseeritakse uue 30mm kiirlaskekahuriga eesliini vägedesse suunamiseks. Tagala ja logistika tarbeks möeldud Vabatahtlikekorpuse relvadeks sobivad ylihästi ka moderniseerimata BTR-1 100mm kahuriga ja moderniseeerimata ca 8000 tanki. Pluss veel piisavalt ala kontrolliks droone jayYhendusteid ei peaks kaitsma nagu täna. niigi napid eesliini väed. Putin on kuulutanud välja söjaoperatsiooni eesmärgid esiteks Ukraina demitaliseerimine, mis kulgeb edukalt. Tänaseks on hävitatud ukride merevägi, peaaegu täielikult lennuvägi, 25000 st soomukist 1700, palju moona ja söjatehaseid. Teiseks eesmärgiks on denatsifitseerimine. Samas kuulutab Putini suuvooder Peskov, et mingit Ukraina okupeerimist ei tule?! Siin tuleb juba rääkida mitte strateegilisest mötlemisest vaid pudrust Putini peas. Kuidas sa teostad mitte ainult denatsifitseerimist vaid ka hädavajalikku korda oma vägede tagalas kui jätad seal vöimule russofoobsed juhid?! Youtubis on juba kirjeldusi, kuidas Vene väed sisenevad linna, kohalikud võimud pögenevad, Vene väed lahkuvad ilma uusi vöimuorganeid ja garnisoni moodustamata, vanad juhid tulevad tagasi jagavad puutumatusest relvaladudest(!) relvad natsikutele ja nood hakkavad kaitsetuid venelaste varustuskolonne hävitama. Strateegilise mötlemisvöimega ylemjuhataja oleks juba aastate eest välja koolitanud seitsme miljoni donbaslase ja töömigrandi seast venemeelse tsiviilkaadri, julgeoleku tagava garnisoni ja reaalselt denatsifitseerimisega tegeleva vastuluure kaadri. Seda köike pole Putin teinud ja minu teada on see maailma ajaloos unikaalne debiilsuse rekord. Psyhholoogilises söjas, millel on otsene möju reaalsele söjategevusele, on ylekaalukalt vöidumees Lääs-Ukraina. Vene propaganda on lihtsalt hale kui mingi prillidega muumia loetleb tuimalt nelja täiesti tundmatut kyla neid isegi kaardil näitamata ja teatab, et liiguti 2km edasi. Ent aja jooksul Venemaa reaalne söjaline edu purustab propaganda poolt loodud illusoorse ettekujutuse maailmast ja järgneb järsk psyhholoogiline murrang nii ukridel kui ka Eesti kindralite peades. Venemaa armee on vöimeline ka sellistes ebanormaalsetest tingimustes purustama Ukraina armee täielikult välksöja paradigmas 100 päevaga. Arvestades ylaltooduga on NATOl pöhjust väriseda Vene armee vöitlusvöime ees. Vene relvade vöit muudab printsipeaalselt julgeolekuolukorda Euroopas ja ka maailmas. Pealesunnitud söda on suureks arenguhyppeks Vene armeele, kellel puudus seni nii mastaapse söja kogemus. Syyrias sai hädavajaliku lahingukogemuse pöhiliselt vaid lennuvägi ja veidi laevastik. Vene söjavägi puhastub rahuaegsetest parketikindralitest ja vöib etendada suurt tervendavat möju kogu Venemaa eliidi natsionaliseerimises. Suure Strateegi vaatevinklist oli Venemaa söjaline vastus Läänele absoluutselt öige (tegelikult ideaalne aeg selleks oli juba Valgevene kriisi ajal). Lääs eesotsas USAga vastab absoluutselt oieti omas stiihias maksimaliseerides majandussöda, milles Putin on täielik liberaalne äpu ja vöhik. Mida maksab vaid 300miljardi dollari annetamine USAle, 40 miljardi annetamine Prantsusmaale ja sadade tonide kulla kinkimine Suurbritanniale. Lolli eide Nabiullina, kes töstis baasintressi 20 protsendile ja seega hävitab kogu keskmise ja väikeettevötluse, poliitika heakskiitmine ja uuesti Keskpanga juhiks esitamine demonstreerib Putini vöhiklikkust. Lihtne ja vägev käik, mida juba yle kymne aasta vene majandusteadlased on soovitanud - hakata myyma gaasi rublade eest, ei saanud tulla Nabiullina kipsajudest, vaid on vaid osake XI dollarivastasest kampaaniast (pluss Saudi Araabia jt.), milles Taliolympia ajal kokku lepiti. Venemaa töestab mais, et USA ei suuda kaitsta söjaliselt oma liitlast, Hiina lammutab dollari samal ajal pedestaalilt. Suure Strateegia seisukohalt lammutaks USA Venemaa majandussöjaga kuskil kahe poole aastaga ja seejärel poleks ka Hiinal pikka pidu. Nagu maleski, otsustab ka geopoliitikas tihti Tempo. Venemaa ja Hiina jöuavad juba paari kuu jooksul anda otsustava löögi Läänele, mis kindlustab nande vöidu. Vöitjadki kaotavad palju malendeid, ent Eesti seisukohast on oluline, et Venemaa vöidab oma Super Isamaasöja koos köigi siit tulenevate poliitiliste tagajärgedega. Roman Ubakivi

UUE MAAILMAKORRA SYNNITUSVALUD

UUE MAAILMAKORRA SYNNITUSVALUD Vaatasin eile ETVst Välisstuudiot, kus peateemaks oli Ukraina liitumine EL-ga. Mitte keegi ei arvestanud vöimalusega, et juba maikuus vöime seista tösiasja ees, et ei ole enam sellist riiki nagu Ukraina ja petrodollari maailmasysteem on kokku varisenud koos IMF ja Maailmapangaga. Ka EL pysimine on vähem töenäoline kui ta kadu. Ukraina saatus ripub ära praeguse hybriidsöja (kumbki osapool ei ole vastasele söda kuulutanud!) tulenusest. Siin lähevad minu arusaamad kyll täielikult lahku USA ja meie kindralite hinnangutest. Viimased röhutavad, et Vene väed ei liigu kiiresti edasi, Kiievi vallutamiseks ei jätku vägesi, pikki varustusteed on haavatavad ning ukrainlased lubasid täna isegi suurte vastupealetungioperatsioonidega alustada. Minu arusaama järgi peaks söja vöitmiseks mitte linnu vallutama , vaid eelköige purustama vaenlase relvajöud. Klassikasliseks näiteks on siin Napoleon, kes vallutas Moskva kuid kaotas söja. USA info järgi on Venemaal Ukraina vastu 100 000 meest pluss Rahvuskaart tagala kaitseks. Ukraina söjaväes on ca 250 000 meest, keiiest pool ja paremik vöitlusvöimelisem osa asub Donetski vabariikide ees väga tugevasti kindlustatud kaitseliinidel. Ylejäänud väed on vastavalt terroristide taktikale koondatud suurlinnadesse ja kasutadavad tsiviilelanikkonda kaitsekilbina. Venelaste peaeesmärk on esmajärjekorras just Ukraina armee selgroo murdmine tema eliitväeosade hävitamise teel Donetski liinil. Selleks on venelased nad juba ymber piiranud ja tegelevad selle pöhigrupeeringu osadeks tykeldamisega ja hävitamisega. Juba on tykeldatud löunapoolne osa, mille riismed on ymberpiiratud Mariupolis, sealhulgas ka paljude roimadega seotud kurikuulus "Azovi " jöuk, keda on terroristlikuks organisatsiooniks kuulutanud USA Kongress. Arvan, et paari päeva pärast on nad mätasse löödud ja vabanevad väed suunatakse pöhja poole. Kirdes on suuremad linnad köik blokeeritud ja kuni nad pole puhastatud ja raudteeyhendus varustamiseks Kiieviga tagatud, pole mingit mötet rääkida Kiievi vallutamisest, liigutakse lihtsalt edasi sammhaaval. Kiievi suund on täna vaid petekas, mis neelab köik Ukraina reservid ja jätab ilma igasuguse abita saatuse hooleks idas asuvad eliitväed. Neid hävitatakse metoodiliselt ja nende vötlusvöime, söjavarustus ja inimjöud kahaneb iga tunniga. Saatuse hoolde jäetud Mariupoli langemine on väga raske psyhholoogiline löök ukrainlastele. Arvan, et söja murdepunkt saabub juba nadala pärast kui on sisuliselt hävitatud ida pöhigrupeering. Venelased suunavad oma vabanenud väed läände ja Ukrainal pole mitte millegagi vastata ja söjaline vastupanu kollapseerub. Venelased lisavad veel möne pataljoni Armeeniast, karabahhist ja Tšetšeeniast ja marsivad imselt Ukraina läänepiirini. Samal ajal on Venemaa valmis ka edukalt vastu astuma NATO igale provokatsioonile oma kaitse köige haavatama punkti - Kaliningradi vastu. Selleks on tal Baltimaade vastas yldarmee ja 1. Kaardiväe Tankiarmee. mis on vöimeline tagama maismaayhenduse Kaliningradiga ja Baltimaade okupeerimise yhe päevaga. Julgestuseks on Putinil tagataskus ylekaalukalt suuremad taktikalised tuumarelvad NATO ga vörreldes. Seega Ukraina riigi saatus söltub minu hinnangul lähiajal vaid Moskva suvast. Nyyd veidi Venemaa vastastest sanktsioonidest. Majanduslikus möttes likvideerib Lääs oma ekstreemse globaliseerimisprojekti ja taastab NSVL lagunemise eelse olukorra, loobudes sisuliselt oma suurimast vöidust - Venemaa (pluss Valgevene ja söltuvalt Moskva tahtest ka Ukraina) turust. USA lausa sunnib Venemaa eliiti oma peaaegu autarkse Euraasia majandustsooni koos oma iseseisva dollarist söltumata valuutaga. USA lausa kiirendatult sunnib uut maailmakorda,mida ma prognoosisin paarkymmed aastat tagasi - suhteliselt autarkseid tsivilisatsioonikeskmeid oma korra ja valuutaga. Kui Vene pooleldi liberaalne degenerantne eliit seda teed mööda ei lähe, ootab teda surm ja jälle paljaksröövimine Lääne poolt. Niipalju kui mina Venemaad tunnen , jääb kindlalt peale Putini enesesäilitamisinstinktiga leer ja paratamatu on tösine Eliidi puhastamine igasugustest Dvorkovitšistest. Tee kuhu Venemaa peaks suunduma näitas kätte märtsikuu The Economist number: STALINISM! Töepoolest, Venemaa vajab ellujäämiseks stalinlikus tempos reindustrialiseerimist, kahekorrulist valuutasysteemi, Hiina eeskujul plaanimajandust ja mis peaasi: ylemaailmset haaravat ideoloogiat. Hybriidsöda Läänega on tegelikult kergelt vöidetav kui Venemaa katkestaks päevapealt nafta ja gaasitarned Läände. See oleks vöimalik juhul kui eilsetest läänemeelsetest liberaalidest saaks yleöö stalinistid. See on muidugi utoopia ent ellujäämiseks tuleb siiski end muuta ja söjas ei saa väga pehmo olla. Venemaal on tegelikult väga tugev positsioon energiasöjas, sest peale ta enda kuldaksjale ei ole Venetsueela USA kosimist vastu vötnud ja ka Iraan saatis naftatånnide asemel USA poole raketid ning Saudi-Araabia ja laheriigid ei suvatsenud isegi ameeriklastega rääkida. USA poolt vaenlasteks kuulutatud Hiina, Venemaa , Iraan ja P-Korea on oma tegevuse ilmselt aegsasti kooskölastanud. P-Korea kömistas äsja oma kontinentidevahelise raketiga ja Hiina kaalukas vastus on alles tulekul. Arvan, et Hiina vöib Taiwani eest USA le isegi kompensatsiooni maksta rahumeelse yhendamise nimel, sest Bidenile on kongressivalimisteks ellujäämiseks hädavajalik palju raha, sest hoogustuvat inflatsiooni ei oska nad taltsutada. Vöimalik on ka kokkulepe Venemaaga: Ida Euroopast tuleb lahkuda niikuinii ja Venemaa nöudmine koristadas NATO 1997.a piiride taha ei kahjusta USA rahvuslikke huve. Praegune pisikeste väeosade toppimine Ida Euroopasse Venemaa hirmutamiseks on Strateegiliselt lubamatu lollus - nad peaks ammu olema teel Vaikse ookeani kanti. Venemaa aga vöib aidata USAl välja pigistada hädavajaliku triljoni reguleeritud energiaembargoga rasvunud ent täielikult degenereerunud eliidiga Euroopa Liidult. Kriis Euroopas ja kapitalid silkavad päevapealt USAsse. Anglosaksid ihuvad juba ammu hammast oma konkurendi peale. Suurbritania huvides on lammutada EL, et liita prantsusmaa koos P-Aafrika ja Beneluxiga oma valuutatsooni. USA aga tahab lammutada EL kui oma majanduskonkurendi ja riisuda ta puupaljaks. Euroopal pole tulevikku, kuna tema eliidiks on degenereerunud idioodid. Venemaale sanktsioonide kehtestamine oli lollus ja russofoobiasse langemine enesetapp. See, et Saksa kantsleri vanem oli körge SS ohvitser on fakt, ent yle kymne tuhande tsiviilisiku tapmine Donbassis natslike pataljonide poolt nimetamine naljaks, aga mitte genotsiidiks on juba lausa eksistentsiaalse tähendusega. Vöib-olla tärkab Lissabonist Vladivastokini unistava germanofiili Putini ajudes ka möttekild kui ta seisab Piskarjovi kalmistul oma venna massihaua kandis, et sakslased on vöimelised ka oma tegusi kordama kui neil vaid selleks vöimalus tekib. Hiljuti ähvardas nende kaitseminister Venemaad taktikalise tuumasöjaga, Venemaa suhtes lubati lähtuda jöupositsioonilt, täna seisavad Saksa tankid Leedus Moskvale lähemal kui Suure Isamaasöja eel ning Ukrainale relvi tarniv Saksamaa on aktiivne tegija Venemaa vastases hybriidsöjas hiljemalt Navalnöi provokatsioonist alates. Yldiselt Venemaa rahvuslikes huvides ei ole EL ja tugev Saksamaa, sest tuntud ytluse järgi ei mahu Venemaa Impeeriumi körvale Karl Suure Impeerium. Seega yhttuvad siin objektiivselt Venemaa ja Suurbritannia rahvuslikud huvid. Roman Ubakivi

PUTINI EKSIMUS

PUTINI EKSIMUS Pealkirja all ma mötlen Putini tuntud avaldust Läänele: Te ju olete targad inimesed, miks te arvate, et me oleme lollpead? Vaadates Euroopa liidrite tegusi ja täna ka Eesti eliidi (Vare,Kaasik, Tiido, Paet jt.) esinemist ETV-s ei önnestunud mul leida Läänes mitte yhtegi tarka eliidi esindajat. USA eesotsas Bideniga jätan praegu körvale, sest ehki on ilmne tema ränk geopo9liitiline viga (möne aasta jooksul murda Venemaa selgroog ja asuda siis juba eelispositsioonilt Hiina kallale), demonstreeris Biden siiski ka liidriomadusi ja suutis yhendada lyhikese ajaga Euroopa degenerantsed vesipead täie påhendumusega haledale läbikukkumisele määratud plaani taha. Ukrainlaste mentaliteedile vastavalt nad valisid endale riigijuhiks klouni, kes rahvast löbustas allalastud pkstega oma peenisega klaverit mängides ja kelle tegevust toetavat täna 90% ukrainlastest. Aga olen täielikus hämmelduses, nagu ilmselt Putingi, et Saksamaa kantsler on Zelenski tasemega ebaadekvaatne kloun. Esimese teemana tänane Ukraina söjaolukord, mis on absoluutselt lootusetu ja läheneb hiljemalt paari nädala jooksul. Ukraina oli viis päeva tagasi veel Euroopa suurim riik peale Venemaad ja kolmas söjaline jöud peale Venet ja Prantsusmaad. Tänaseks on Venemaa saavutanud uskumatult suure söjalise edu väikeste jöududega ja mänginud USA-Ukraina kindralid yle eelköige söjakunstiga. Nagu ma eelmises artiklis pöhimötteliselt oletasingi, sidusid nad Donbassi koondatud Ukraina eliitväed kohalike miilitsayksuste ettevaatliku edasiliikumisega, samal ajal kui Spetsnaz ja rahvuskaart paisati hulljulgelt ette linnavöitlusi vältides Ukraina tagalasse eesmärgiga kuskil Dnepri joonel moodustada hiiglasuur kott Donbassis asuvatele Ukraina pöhijöududele. Pealetungitempo oli esimestel päevadel fantastilised yle 100 km. Sealjuures söditi seotud kätega, hoidudes tsiviilelanike kahjustamisest. Viimased päevad on pealetungitempo loomulikult langenud, sest kergeyksustele tuleb järgi tömmata soomusjöud ja logistika. Kergejöududega on aga praktiliselt saavutatud juba köik otsustavaks vöiduka vajalikud eeldused; vaenlase peajöud on sisuliselt kotis, varustusteed läbi löigatud ja soljarka puudumisel praktiliselt liikumisvöimetud, saavutatud on absoluutne ylekaal öhus, mis iseenesest tähendab Ukraina vägede hävingut. Sealjuures pole seni veel rakendatud yldsegi peamist löögijöudu: !. Kaardiväe Tankiarmeed!. Tšetšeenide hirmuäratav spetsnaz ja söjaväepolitsei on jöudnud juba Kiievi lähistele. Seega läbirääkimiste sisuks saab olla vaid Ukraina tingimusteta kapitulatsioon. Sellises söja kaotuse tingimustes, kuulutab Lääs Venemaale välja majndussanktsioonid, mis sisuliselt teevad löpu dollari kui usaldusväärse reservvaluuta ja paiskavad Euroopa majanduse kuristikku ja sotsiaalsesse kaosesse. Venemaa vöib vastata sanktsioonidele vastavalt Putini avalikult väljakuulutatud moel: katkestada läbikäimine Läänega. Peab ju täielik idioot olema kui Saksa kantsler ei saa lihtsast asjast aru, et kui ta blokeerib Venemaa ca 100 miljardi väärtuses valuuta, siis pole ju Venemaal absoluutselt mötet myya gaasi jm. Saksamaa majandusele elutähtsaid maavarasi, sest neil on ju vöimatu seda raha kasutadas?! Konkreetselt gaasi auku pole mittemillegagi vöimalik asendada, sest isegi see vedelgaas, mis USA Euroopas täna myyb on algupäraselt Venemaalt ostetud. Sama lugu on ka dollarivarade blokeerimise puhul. Venemaal pole päevaealt enam mötet myya USA titaani, alumiiniumi. raketimootoreid jne. Venemaa voib vastusammuna riigistada köik Lääne varad ja vabrikud. SFIFT ist on kasulik Venemaal ise loobuda, sest sisemaine töötav maksusysteem on neil juba olemas ja välismaa maksesysteemina on kasulik yle vötta Hiina systeem CIPS. See pöhjustab kyll nädalise ebamuguvuse, ent seevastu kaotab USA inormatsiooniallika Venemaa tehingute kohta ja vöimaluse sanktsioone kehtestada Venemaa kaubanduspartneritele. Kokkuvöttes on sanktsioonid taktikalises möttes Venemaale kahjulikud kuid strateegilises möttes vöitutoovad, sest vöimaldavad ja sunnivad Venemaad lahkuma juba eile töötama lakanud dollariemissioonil pöhinevast majandusmudelist. Täielik hullus on Saksamaa poolt (kelle eelmine kaitseminister ähvardas Venemaad taktikalise tuumarelvaga!) kuulutada välja hiigelsuur relvastusprogramm- vöib kindel olla, et Berliin saab ennern tunda, mis tähendab talle tuumapommi löhkemine oma peade kohal, ennem kui nad jöuavad seda oma relvastusse vötta. Täielik hullus on ka saata neonatslikule Kiievi režiimile relvaabi, sesdt nagu Venemaa kuulutas, tähendab see vaenutegevust tema vastu ja seadis tuumajöud körgendatud lahinguvalmidusse. Saksamaad ta tuumapommidega homme veel yle kuhjama ei hakka. pigem oli see signaal USAle, millest ka USA adekvaatselt aru sai ja tömbus kohe tagasi. Scholzi irvitamine yle seitsme aasta kesrtnud Donbassi laste ja naiste genotsiidi yle vöib aga Saksa maksumakstjatele väga kallis maksma minna kui Vene karu ärkab talveunest ja nöuab analoogiliselt juutide genotsiidi eest ka kompensatsiooni Nöukogude rahvaste genotsiidi eest. Teatavasti hukkus Saksamaa poolt alustatud hävitussöja käigus Nöukogudemaal ca 27 miljonit inimest, kellest 14 miljonit olid tsiviilisikud. Pluss veel kompensatsioon sunniviisiliselt Saksamaale kyyditatud kodanike sunnitöö eest. Seni on sakslassed kyll välja maksnud kompensatsiooni juutide genotsiidi eest ja pensionite näol tasunud Hitleri vöimu pikendamise eest verd valanud eestlastest SS meestele, ent venelaste Piskarjovi kalmistul ja tundmatu söduri haual on nad pääsenud seni veel vaid pärgade ja krokodillipisaratega. Varsti me kuuleme Xi kaalukat söna ning peale seda ka Venemaa juba möödunud aasta detsembris esitatud nöuet Balti platsdarmi suhtes. Arvan, et kui Bidenil önnestub veel selleks ajaks vöimul pysida, ei yritagi ta enam mingit Venemaa vastast koalitsiooni kokku koguda, sest Putin on töestanud, et ta ei bluffi. Baltimaad ei ole aga Ukraina, mida oleks vöinud proovida kasvöi teoreetiliselt söjaliselt kaitsta. Ameeriklased ei ole nii lootusetud pömmpead nagu degenereerunud Euroopa juhid ja saavad aru, et arukas on antud jöudude vahekorra juures leida diplomaatiline lahendus ja mitte oodata söjalisi ja söjalis-tehnilisi Venemaa vastusamme. Roman Ubakivi

UKRAINA KAPUTT

UKRAINA KAPUTT Eile sai ilmselgeks, et söjaline konflikt Venemaa ja Ukraina vahel on vältimatu USA marioneti Ukraina käitumise pöhjal. Juba nädal aega intensiivne tsiviilelanike tulistamisele raskerelvadest lisandus veel Venemaa piiripunkti pommitamine ja kahe diversioonigrupi saatmine Venemaa territooriumile. Köik kahtlusevarjud hajutas Zelenski tuumarelva pretensioon. Ja seda köik Putini väga tösise ja hoiatava köne taustal. Seepärast olin terve öö yleval oodates Venemaa vastust täna hommikuse Putini avalduse ja Ukraina spetsoperatsiooni näol. Ukraina on kaputt, sest minu söjalise arusaamise järgi pole Ukrainal mitte mingit tösist vsstupanuvöimalust, sest Venemaal on 21. saj. söjapidamisdoktriin koos vajaliku relvastusega, Ukraina (nagu Eestigi) södib aga II maailmasöja malli kohaselt. Venamaal on maailma parimad täppisrelvad ja yle 1000 söjalennuki millele Ukraimnal on vastu panna ca 40 söjalennukit ja nöuka aegsed totška -U raketid (millised on Vene relvastusest maha kantud ja igaks juhuks suurel arvul ladustatud. Esimese etapina hävitavad venelased köik komandopunktid, radarid, öhukaitse, lennuväljad ja lennukid ning söjalaod linnakutega täpsusrakettidega. Seega möne tunni jooksul kaotab Ukraina suur 150 000 Donetski juurde koondatud väegrupeering juhitavuse ja muutub paanikas inimmassiks ylekaaluka suurtyki ja raketisysteemide tule all, nagu see juhtus !941. aastal NL Läänerindel. Järgneb spetznazi ja merejalaväe dessandid Dnepri sildadeni, tähtsatele sölmpunktidele ning Mariupoli ja Odessasse ning alles seejärel käivitatakse tankimootorid ja maaväed alustavad kiirmarssi. Köik söjamehed, kes pole jöudnud relvi maha visates Dnepri paremale kaldale jöuda, osutuvad kotis olevaks ilma söjamoonata. Isegi targemad, kel oli oidu kohe läände pageda, osutuvad väiksemas kotis olevaks tänu Valgevenest tulevale tankikiilule. Selline näeb välja yks alanud Vene-Ukraina söja arvatavatest variantidest. Loomulikult ma ei pretendeeri Venemaa tegeliku lahinguplaani teadmisele, see on vaid yks vöimalikest variantidest, mis on vöimalik tänu sellele, et peale täpsuslööke on söja löpptulemus otsustatud juba poole päevaga. Juhul kui minu arusaam jöudude vahekorrast on enam-vähem adekvaatne, tähendab see Venemaa ajaloolist vöitu ja USA Bendera-Ukraina poliitika krahhi. Seda Venemaa-USA heitlust jälgib kogu maailm, sest peakysimuseks ei ole Ukraina saatus, vaid vöimu ymberjagamine USA ja Venemaa vahel: kas öïge on Brzezinski nägemus ( 21. saj. tähendab USA tugevnemist Venemaa arvel ta varemetel) vöi hoopis ka minu arusaam, et uus kord maailmas kujuneb USA ja ta satelliitide (seega ka Eesti ) arvel ning Obama tees, et USA dikteerib maailmas mängureeglid on soovmötlejatest vesipeade fantaasia. Ukraina kaotus tähendab Afganistani syndroomina doomino effekti, sest möne päeva pärast järgneb Xi ylitähtis sönum ja USA seisab silmitsi veelgi tähtsama Taiwani pröbleemiga. Putin teeb pärast sunnitud (allpool seletan miks) väikest tagurpidi kukerpalli pausi juba sel aastal pärast otsese ähvarduse loomist USAle (näiteks laevastiku tugipunkti näol Nikaraaguas) järgmise loogilise sammu oma julgeoleku tagamiseks - USA Balti platsdarmi likvideerimise. Selgub kiirelt, kas USA on valmis alustama ennasthävitavat tuumasöda Narva ja Baltikumi pärast, vöi ta eliidile jöuab ajudeni peale Ukrainat lihtne töde, et kui USA ei ole valmis diplomaatiliseks lahenduseks, siis Venemaa ei bluffi ja vöttab kasutusele sojalised abinöud, sest Venemaale on tegemist eksistentsiaalse ohuga ja USAle teisejärgulise probleemiga. Eesti ja kogu Baltimaade kompradoorne eliit teeb omaltpoolt loomulikult nagu ukrainlasedki köik endast oleva, et töestada Venemaale oma vaenulikkust. Ekspresident Toomas-Hendrik Ilves on aga lihtsalt edev lollpea, kes kutsub Läänt yles Putinile nyyd hambaid näitama. USA -s siiski eliit niivörd degenereerunud ka ei ole ja saab aru, et Putin taob need hambad oma hyperkiirusega rakettigega naudinguga kiirelt nende ena kurku tagasi ja omades erinevalt Eesti eliidist veel enesesäilimise instinkti riismeid, väldivad otsustavalt igasugust söjalist konflikti Venemaaga. Ameeriklased kirglike pokkerimängijatena saadavad meie totaka eliidi julgustamiseks bluffina muidugi siia oma Vietnami söja aegseid romusi A-10, 40 aasta vanuseid F-15, mis metalli väsimuse töttu on sunnitud mitte sooritama järske manöövreid vöi tuttuusi F-35, mis kölbavad vaid luuretegevuseks ja pagevad otsekohe kui taevas on Vene uued Su-57 vöi Su-35. Neil pole yldse asja Baltikumi kui on pingeline olukord, sest nad on öhutörjekompleksi S-400 radaritele kergelt avastatavad. Niipea kui Venemaa töstab päevakorda Baltikumi kysimuse, kylvab USA Baltikumi yle relvastusega kuid tömbub ise tagasi vaatleja positsiooni nagu täna Ukrainaski. Ma ei kahtle, et meie inimestest tulvil Väliministeeriumi körgehituses on köik kahtlemata lugema öppinud kuid imestan, miks mitte keegi ei saa NATO artikli 5 möttest aru. Nimelt peale yldise deklaratsiooni, mis kuulutab rynnaku liikmesriigi vastu rynnakuks koigi vastu, ei kohusta see konkreetselt peale diplomaatiliste sammude mitte mingiks söjaliseks tegevuseks. Iga diplomaat peaks elementaarselt teadma selle artikli ajalugu, mis vöeti selles häguses sönastuses vastu just USA nöudmisel, et jätta endale valikuvabadus söjalise jöu rakendamise puhuks. Lääne vastust Venemaale majandussanktsioonide näol nimetab John Bolton "sääsehammustuseks". Siiski köik sanktsioonid toovad Venemaale Lääne ekspertide arvestuse järgi kahju ca $ 50 miljardit aastas. Seega majanduslikus möttes on Venemaal kasulik ise välja astuda tanasest USA dollarisysteemist, kus ta maksab igal aastal kalömmi ca $100 miljardit. Yhtlasi oleks see ka surmahoop USA dollarile kui peamisele rahvvusvahelisele reservvaluutale ja investeerimis allikale. Teatavasti dollar kui fiatvaluuta tugineb ka Venemaa naftaressursile ja selle tagatise kaotamine tähendaks dollari hyperinflatsiooni. Venemaa huvides on lahkuda dollarisysteemist ja teha rublast investeerimisvahend ja Euraasia majandustsooni reservvaluuta. Poliitilistel pöhjustel Putin sellisele ylitähtsale otsusele ei lahe, vaid deklareerib selgelt Dollarisysteemi jäämist ning pyyab köigest väast maha rahustada oligarhe, et vältida avalikku Vene eliidi löhenemist. Peale degenerantide Gorbatšovi ja Jeltsini on köigevägevam önnistanud Venemaad riigimees Putiniga. kellele rahva ja riigihuvid on ilmselgelt suuremad väärtused kui ta isiklikud huvid. Pealegi on Putin harvaesinevalt andekas, kes on suutnud oma maailmavaadet muuta isamaaarmastuse survel paari aastakymnega veendunud liberaalist ilmselgeks patrioodiks ehk Venemaa konteksist paadunud trotskistist veendunud stalinistiks. Poliitikas NATO sse ja Läänemaailma sisenejast Läänemaailma eksistentsiaalseks vastaseks astudes mehiselt yle Rubico. Ent tänane Vene eliit on ju siiani valdavalt nn. läändesisenejad, Kuusineni-Andropovi liini järgnejad. Putin tegi targalt korraldades Julgeolekunöukogu istungi avalikult. Nii sain minagi aimu tegelikest jöujoontest. Arvamus, nagu kujutaksid köik nn."silovikud" patrioote on ilmselgelt naiivne. Korraldasid ju KGB juht Andropov ja ta esimene asetäitja Bobkov (kes V valitsuse ylemana kasvatas dissidente) jt. kontrrevolutsiooniks noort kaadrit Moskva (tulevane peaminister J.Gaidar, linnapea Popov) ja Leningradi (antikommunist Tšubais) instituudid. Viimast kurieeris muuseas reeturist KGB kindral Kalugin, kes öppis koos perestroika eestvedaja Jakovleviga Ameerika ylikoolis ja värvati seal CIA poolt. Kel on väheseidki eeldusi anaslyytiliseks mötlemiseks saab kergelt aru, kes tingimusteta pooldas Putini otsustavat liini ja kes pooldas köigepealt sisutåhje läbirääkimisi Läänega. Avalikult muidugi enamuse liidri Putini vastu keegi opositsioonist rahva silma all muidugi ei söendanud. Kuna söjaline vöit on Ukrainas minu hinnangul kindel ja rahvusvaheline otsustav tugi Hiina näol kindlustatud, siis on Putini poolt tark taktikaliselt siluda suhteid ja maha rahustada oligarhide opositsiooni. Aeg tööötab Putini kasuks, sest vöidukas söda kindlustasb ta positsiooni ja Bidenil on vesi ahjus inflatsiooni töttu paari kuu pärast. Fed ei oska mitte midagi arukat ette vötta, sest Powell ökonomistina pole adekvaatset majandusteooriat. Nagu ma varem olen analyysinud, pole ökonomism teaduslik majandusteooria vaid kosmopoliitsete banksteritele maksimaalset tulu toov ent keskklassi laostav usuöpetus. On vägagi töenäoline, et juhtiva jöuna Kehtestavad Hiina ja Venemaa koos oma liitlastega juba selle aasta löpuks uue maailmakorra, mis pörmustab köik Lääne hegenomismi taotlused. Kui me eestlastena ei suuda yles kasvatada rahvuslikku eliiti kel on piisavalt intellektuaalset vöimekust möistmaks Ajaloo kulgemise suunda, nagu see oli 1944.a. mil me teostasime mobilisatsiooni Hitleri vöimu pikendamiseks, siis pole mötet kiunuda kui ajalooratas meid lömastab. Ainukeseks lohutuseks vöib meile olla tödemus, et kui meie söjamehed asusid vapralt positsioonile Berliini esimeses kaitsevööndis Tsehhis ja alles peale seda said aru oma lollusest, siis meie armsed naabrid lätlased ei tulnud möistusele isegi Berliinis endas. Sama dilemma on ka täna psyhhoosis vaevlevate ukrainlastel, kes karjusid "moskalei na kiljaku". Kui neil on isamaalisi normaalse intellekti tasemega jöude, nagu seda oli 1944.a. erinevalt eestlastest soomlastel ja ungarlastel, kes asusid natsi-Saksamaa vastu sötta, siis tuleks neil asuda sötta Zelenski neonatsistliku russofoobse režiimi vastu säilitamaks Ukraina riiki. Roman Ubakivi

MÄRTSIS MÄÄRATAKSE MAAILMA TULEVIK

Köigepealt parandan fake newsi eelmise artikli löpus. mille sain soliidselt Rossija telekanalilt: Venemaa Ohvitseri Kogu esimees tuntud geopoliitik kindralpolkovnik Ivašov (kes teatavasti organiseeris kuulsa spetznazi pataljoni dessandi Pristinasse Jugoslaavia riigi lammutamise päevil) teatas, et tema allkiri ja kogu avaldus on völtsitud. Olingi avaldusest äärmiselt yllatunud, sest täna peab iga Vene patrioot olema Putini selja taga, yksköik mida ka ta liberaalsest oligarhideb huvides sotsiaalmajanduspoliitikast arvata. Nimelt astus Putin hiljutise ultimaatumiga otsustavasse vöitlusse Lääne vastu ning juba märtsis on selge, kas Venemaa vöidab endale tuleviku vöi langeb koos Putiniga. Putini plaan on avalikult välja kuulutatud ja sellest taganemine oleks Venemaa kaotus ja häving. Kuna Lääs ei ole valmis koristama Venemaad ähvardavaid NATO baase 1997.a joone taha, siis läheb Venemaa yle söjalistele ja söjalis tehnilistele sammudele peale Pekingi paraolympia löppemist. Arvan, et köik NATO baasid Amarist ja Tapast Ukrainani ja Rumeeniani hävitatakse Iskanderitega, mille vastu ei ole NATOl öhukaitset. See tähendaks Venemaa otsustavat vöitu ja Lääne ajaloolist kaotust ja NATO sisulist lagunemist. Olen valmis kihla vedama igayhega kasti konjaki peale, et Venemaa vöïdab, sest Lääs on ise oma lollusega end forsseeritud kaotusseisu mänginud. Konkreetselt idiootsuse näiteks on Venemaa ymber söjahysteeria öhutamine, mis on vesi Venemaa veskile. Täna saavad isegi Ukraina debiilse eliidi esindajad öudusega aru, et USA söjakam klann kavatseb neil korraldada kaksiktornidega sarnase suure provokatsiooni nende enda kulul ja syydistades selles Venemaad, sunnivad Euroopat katkestama täielikud köik suhted Venemaaga. See oleks Saksamaale majanduslik krahh ja seepärast puikleb visalt vastu. Ka Marcon pole loll ja sehkendab hädaohtu tajudes, ent ausalt öeldes on nad köik degenerandid minu hinnangul, kes ei ole vöimelised tegudeks. See lääne eliidi degenereerumiseprotsess algas juba ammu seoses postkapitalismi ideoloogiaga Rooma Klubi institutsioonis, Bolognja systeem (seepärast ongi meie lapsed veel silmapaistvad Lääne omadega vörreldes, sest meie haridussysteem astus tunduvalt hiljem debiliseerimisprotsessi). Tänaseks ei tee enam suurkorporatsioonid vahet, missuguse ylikooli tööhageja on löpetanud. Nii on Oxfordi löpetanud Briti välisminister harimatu ja taktitundetu juhmard, kes trygib peaministritoolile ja kellele on diplomaadina kohane tankis poseerida, pajatada kuidas ukrainlased olevat elanud mongolite sissetungist tatarlaste sissetungini ja löpeks äsja Lavrovile pörutanud, et Britannia ei tunnista iialgi Venemaa suveräänsust Rostovi ja Voroneši oblastite yle! Need vesipead ervavad, et panevad Venemaa ¨pölvili, kuna neil on nende meelest sanktsioonide kuldaktsia; vöimalus arestida köik Venemaa eliidi vara välismaal. Venelased tegelikult vaid röömustavad, kui riigivaegad silla all magasma peavad ja Venemaal ei ole raha tähtsam, vaid hoopis vöim. Märtsiks algavad Venemaa strateegilise triaadi suuröppused: juhtkond on komandopunkrites, köik kosmose jm.side ja luuresåsteemid käigus, köik strateegilised aatomiallveelaevad tulistamispositsioonidel, Osa Strateegilisest lennuväest pidevalt öhus raketilöögikaugusel USAst, köik mandritevahelised tuumalöhkepeadega raketid stardivalmis. Arvan, et kui märtsiks ei ole USA koristanus ära NATO infrastruktuuri 1997.a. raadiuses, annab Venemaaa viimase hoiatuse 24. t jooksul sealt lahkuda, millele järgneb hävitav raketilöök tavalöhkepeadega. Tavarelvastusega selles tsoonis pole USAl vöimalust vastata mittemillegi arvessevöetavana. Väheseid taktikalisi tuumapomme Venemaa keskustesse lennukitega toimetada ei önnestu ja yldse taktikalistes tuumarelvades on Venemaaa peajagi USAst yle nii löhkepeade kui ka kohaletoimetamise vahendite poolest. Pealegi rynnataks nendega mitte ainult Euroopat,vaid ka USA mandrit. Jääb yle strateegiline tuumarelvastus. Ent ka siin on USA kvaliteedilt tervelt pölvkond Venemaast taga. Venemaal on täna vaieldamatult köige moodsamad ja tugevamad tuumajöud. Kui vötta arvesse Poseidon, siis neil ei ole isegi triaad, vaid Quadraal. Poseidoni hiigeltorpeedole vöib panna 60 megatonnise löhkepea, ja selle löhkamine USA rannikuvetes pöhjustaks mitte ainult tohutu veesamba tagasilangemisega ylireaktiivse hiigeltsunaami, vaid aktiveeriks arvatavasti ka Yellowstoni hiigelvulkaani. Aga ilma selle hirmsa relvatagi saaks tuumasöjas USA täielikult hävitatud. Ta on mölema ookeani poolt täielikult avatud ilma vähemagi öhukaitsega ja maaalast ja tsentrite arvult Venemaast palju väiksem. Venemaa hävitused on kohutavad, kuid USA ei suuda teda täielikult hävitada. Seega kogu probleem taandub kysimusele: kas Rumeenia, Poola ja Baltimaade pärast on USA valmis alustama endale Hukatuslikku sÖda? Ukraina pärast teatavasti södima ei hakata, nagu korduvalt on avalikult deklareeritud. Probleemi teeb keerulisemaks veel see, et ilmselt Putin on koordineerinud oma tegevuse Xi-ga. Kui samal ajal Hiina astub sammu Taiwani taasyhendamiseks, siis kas USA on valmis astuma yheaegselt tuumasötta Venemaa ja Hiinaga. Tegelikult vastuse sellele probleemile andis avalikult veidi aega tagasi USA köige tähtsam kindral - Staabiylemate Komitee Esimees Milly: USA ei hakka södima ei Venemaa ega Hiinaga, suurriikide vahelised tylid tuleb lahendada läbirääkimiste teel. Seega jääb vapralt koos Ukrainaga Venemaaga södiv Eesti täiesti abitult yksi ajalooliseks vaenlaseks kuulutatud Venemaaga. Olin naiivne kui arvasin, et vulgaarse eputise väljavahetanud vaimse eliidi esindaja Karis on sammuke paremuse poole. Kuulutada, et Eesti on teinud köik öigesti ja mingit ohtu Eesti julgeolekule ei ole on rahva petmine ja ametitöutuse murdmine. Roman Ubakivi