TAIELIK MARASM
Peale presidendi avaldust ja riigikogulaste poordumist migratsiooni teemal pean tunnistama, et ehkki ma olen pidanud Eesti eliidi degerantsust pidevalt meie koige suuremaks julgeolekuohuks, siis seni ma veel lootsin, et neil on tsipake rohkem arunatukest kui kasvöi Ukraina eliidil. Peale president Kaljulaiu esinemist on see illusioon hajunud.
Tuletan meelde, et URO migratsiooni raamleppe algvisand valmis juba 2016 aastal ja kujutab endast tööriista. mis peab taitma globaliste huve esindanud Obama poolt avalikult valja kuulutatud eesmargi: Euroopas saavad kerkima uued rahvad ja riigid. Seega migrandid on see tööriist, millega plaaniti ara havitada Euroopa vanad rahvad ja rahvusriigid.
Eesti eliit on teatavasti kohe peale taasiseseisvumist vötnud vastu saatusliku otsuse orienteeruda USAle ja seeparast ellu viinud neoliberaalset poliitikat, mille eesmargiks on olnud koigi rahvuste ja rahvusriikide havitamine kapitali vabaduse nimel. Tegu on seega eestluse ja riigi reetmisega meie eliidi poolt. Laarlased pimestatuna russofoobiast, otsustasid Venemaa potentsiaase ohu vähendamise nimel havitada eestluse ise.
Nyyd president Kaljulaid, valisminister Mikser, riigikogulased ja parteid kutsuvad meid yles jatkama senist neoliberaalset eestlust hävitavat kurssi ja toetama migratsiooni positiivseks nahtuseks kuulutamist.
Nood vesipead pole suutnud senini aru saada, et USAs on toimunud seoses Trumpi valimisega sisuliselt revolutsioon ja täna globalistliku agenda poolt hääletamine tahendab vastasleeri minemist USAga, kes peaks olema Eesti ainsaks kaitseks meie tana onneks veel ainult hybriidsöjas Venemaa vastu! USA on tana selgelt vastupidiselt Obama ajale sellise migratsiooni progressiivseks nahuks kuulutava leppe vastu. Degenerandid on juhtinud Eesti kaotusseisu, kus me oleme yheaegselt nii Venemaa kui ka USA vastased.
Samal ajal on Eesti tana ka USA nöudel Saksamaa vaenlane, sest södime talle majandusliku konkurentsivoime sailitamiseks möödapaasmatult hadavajaliku gaasitorustiku vastu. Ja seda koik valisministeeriumi ametnike sinise unistuse -Eesti ajutiseks Julgeolekuliikmeks saamise nimel? Mikseril &co pole niipaljukestki oidu taipamaks, et see on ilma Trumpi toetuseta voimatu.
Roman Ubakivi
kolmapäev, 21. november 2018
neljapäev, 15. november 2018
KLOUNID
Vaatasin eile ETV Esimese stuudio saadet, kus meie poliitiline julgeolekueliit arutles Eestit aktuaalselt ahvardavate julgeolekuohtude yle nagu URO randeraamistiku kokkulepe ja Euroopa Armee loomine. Mulje jai kui Seewaldi palatist, sest koiki iseloomustas meie politoloogide poolt fikseeritud oksyymoren: Eestis valitseb totaalselt liberaalne-rahvuslik ideoloogia. Rahvakeeli ymberpanduna tahendab see kahe teineteist valistava moiste kokkupanemine valitseva eliidi meeltesegadusega skisofreeniat ehk konkreetselt valis- ja julgeolekupoliitikas taielikku ebaadekvaatsust.
Esmalt saateajast loviosa neelanud randeraamistikust, ehkki see on vaid kolmandajarguline probleem. Loomulikult udutasid Mikser ja Paet, et see ei too mingit ohtu eestluse kestmisele, sest see on jarjekordne neoliberaalide-globalistide sammuke rahvuste havitamiseks. Samas aga teised lihtsalt demagoogitsesid, sest kuna nad koik on toetanud reaalses poliitikas senist Eesti pohimotteliselt neoliberaalset-globalistlikku kurssi.
Keskmise eestlasena ei ole ma kyllalt tark, et oppida teiste vigadest, ent samas pole lootusetult loll, et teist korda sama reha peale astuda. Nii olen varemgi ausalt tunnistanud, et toetasin pimestatuna eestimeelsete sonade tottu Mart Laari esimest eestlusevastaste tegudega valitsust. Ent sama liimi otsa ma ei lainud "araostmatute" propagandaga, sest nende programm ja reaalne poliitika oli tyypiliselt liberaalne ja seega antirahvuslik. Seega ka tana reaalselt liberaalset poliitikat ajava Urmas Reinsalu mure eestluse edasikestmise yle ei ole tosiseltvoetav. Sama voib oelda ka liberaalse poliitiku Mart Helme kohta, kes tahab rahvuslikku demagoogiat kasutades korrata oma pangaharrast nimekaimu karjaari. Rahvuskysimus ei ole mitte kunagi ausalt huvitanud Keski ja sotse ning kuni Antsipi demagoogiani ka Refi.
Reaalselt on tana Eesti absoluutselt esmaseks julgeolekuohuks tosiasi, et me poliitiline eliit on meid juhtinud eksistensiaalsesse sotta meie ainukesest suurriigist naabri Venemaa vastu ja me oleme seda soda kaotamas. Seni on see soda veel meie eliidi poolt alustatud hybriidsoja tasemel, ent Venemaa voib oma absoluutset sojalist ylemvoimu ara kasutades soovi korral yhe paevaga okupeerida Baltimaad. Syydistan valisministrit Sven Mikserit, kes vaitis saates, et USA on sojaliselt voimeline toime tulema iga valjakutsega, rahvale valetamises voi taielikus ametialases ebakompetentsuses.
Ka Mart Helme on taielik naljanumber, sest kuna ta enda partei on loonud B.Trumpi toetusgrupi Riigikogus, siis peaks ta ka aru saama, mida Trump ja juhtivad vabariiklased on sonaselgelt valja oelnud: USA rahvuslikes huvides ei ole NATO vajalik ja lollus on oodata, et USA astub Venemaaga sotta Leningradi eeslinna Narva parast. Mitte keegi osavotjatest ei ole taibanud, et Eesti senine julgeolekumantra, mis tugines kergemeelselt USA koikvoimsuse myydile ja tahtele maailmapolitsei rolli igavesele taitmisele, varises tolmuks juba kaks aastat tagasi seoses Trumpi voiduga presidendivalimistel. Meie eliidi rumalus on Eesti koige suurem julgeolekuoht, sest nad on viinud meid konflikti Venemaaga, kelle voit on vaid vormistamise kysimus.
Ma noustun D.Trumpi hinnanguga, et vahevalimised olid talle suureks voiduks. Taielikku triumfi ei olnud, sest traditsiooniliselt kaotati Esindatekoda ja demokraadid avavad ilmselt ligi sadakond uurimist Administratsiooni suhtes ning loobivad kaikaid kodarasse finantseerimisel. Ent koik see kahvatub selle korval, et suuresti tanu Trumpi joupingutustele sailitati enamus Senatis, mis teeb demokraatide impeachmendi menetlemise ebareaalseks. Trump saavutas mojuvoimsa poliitiku renomee ja seega ka vaieldamatu liidrirolli Vabariiklikus parteis, sest valiti just need kandidaadid, keda tema toetas ja ebaonnestusid ta vastased. See kindlustas talle ka erakordselt soodsa stardiplatvormi tagasivalimiseks, seda enam, et demokraatidel on perspektiivsete vastukandidaatide poud. Mis aga maailmale eriti tahtis, siis nyyd vabanesid Trumpi kaed oma enda valispoliitika elluviimiseks ja meeleparaste muudatuste tegemiseks administratsioonis.
Euroopa Armee kysimuses ei suutnud mitte keegi avada syndmuse sisu. Kui USA juhiks on rahvusliku ideoloogiaga Trump, siis Macron ja Merkel nagu ka EL administratsioon esindavad kaotajaid globaliste. Komsomolijuht ja CIA poolt kantsleriks upitatud Merkel sai Clintonilt ja Obamalt jarloki Euroopa valitsemiseks globalistide huvides ja Venemaa vastase sojakaigu taha EL koondamise. Selle globalistide massu surub Trump kerge vaevaga maha, sest Euroopa on tana haletsemisvaarses seisus, sisulisel okupeeritud gropoliitiline objekt, nagu seda tapselt sajand tagasi Oswald Spengler oma peateost kirjutama asudes prognoosis.
Kordan oma varemavaldatud motet, et majanduslik mudel onneliku miljardiga on juba voimatu, see on kahanenud saja miljonini ja Euroopa on ohvritalleks. See ahvardab laostumisega ka Euroopa vana eliiti, raakimata siis keskklassi ja masse. Vana eliit on degeneerunud, sest muidu oleks juba tanaseks moodustatud Euroopa Yhendriigid koos yhtse armeega. Aga voimalik on, et oigus on nii Spengleril, kes pidas Kristliku Euroopa kultuuri havimist moodapaasmatuks ja samas ka Heideggeril, kes pidas Euroopa uut tousu voimalikuks, sest praegu on kyll raagitud palju araablaste ja neegrite migratsioonist, vahe aga tosina miljoni slaavlaste (venelaste, poolakate, ukrainlaste) laandeasumisest. See kolme elemendi segu voib toesti panna aluse uue kultuuri vundamendile voi teha ka Laane Euroopast kolka. Igatahes pole teotooni vaim veel loplikult havitatud, millest annab tunnistust Laane ajakirjanduse teated suurest (ca 200 sojavaelast) vandenoust Saksa eliiitvaeosas, mille eesmargiks olevat liberaalsete juhtpoliitikute vangistamine ja riigi kursi muutmine.
Roman Ubakivi
Vaatasin eile ETV Esimese stuudio saadet, kus meie poliitiline julgeolekueliit arutles Eestit aktuaalselt ahvardavate julgeolekuohtude yle nagu URO randeraamistiku kokkulepe ja Euroopa Armee loomine. Mulje jai kui Seewaldi palatist, sest koiki iseloomustas meie politoloogide poolt fikseeritud oksyymoren: Eestis valitseb totaalselt liberaalne-rahvuslik ideoloogia. Rahvakeeli ymberpanduna tahendab see kahe teineteist valistava moiste kokkupanemine valitseva eliidi meeltesegadusega skisofreeniat ehk konkreetselt valis- ja julgeolekupoliitikas taielikku ebaadekvaatsust.
Esmalt saateajast loviosa neelanud randeraamistikust, ehkki see on vaid kolmandajarguline probleem. Loomulikult udutasid Mikser ja Paet, et see ei too mingit ohtu eestluse kestmisele, sest see on jarjekordne neoliberaalide-globalistide sammuke rahvuste havitamiseks. Samas aga teised lihtsalt demagoogitsesid, sest kuna nad koik on toetanud reaalses poliitikas senist Eesti pohimotteliselt neoliberaalset-globalistlikku kurssi.
Keskmise eestlasena ei ole ma kyllalt tark, et oppida teiste vigadest, ent samas pole lootusetult loll, et teist korda sama reha peale astuda. Nii olen varemgi ausalt tunnistanud, et toetasin pimestatuna eestimeelsete sonade tottu Mart Laari esimest eestlusevastaste tegudega valitsust. Ent sama liimi otsa ma ei lainud "araostmatute" propagandaga, sest nende programm ja reaalne poliitika oli tyypiliselt liberaalne ja seega antirahvuslik. Seega ka tana reaalselt liberaalset poliitikat ajava Urmas Reinsalu mure eestluse edasikestmise yle ei ole tosiseltvoetav. Sama voib oelda ka liberaalse poliitiku Mart Helme kohta, kes tahab rahvuslikku demagoogiat kasutades korrata oma pangaharrast nimekaimu karjaari. Rahvuskysimus ei ole mitte kunagi ausalt huvitanud Keski ja sotse ning kuni Antsipi demagoogiani ka Refi.
Reaalselt on tana Eesti absoluutselt esmaseks julgeolekuohuks tosiasi, et me poliitiline eliit on meid juhtinud eksistensiaalsesse sotta meie ainukesest suurriigist naabri Venemaa vastu ja me oleme seda soda kaotamas. Seni on see soda veel meie eliidi poolt alustatud hybriidsoja tasemel, ent Venemaa voib oma absoluutset sojalist ylemvoimu ara kasutades soovi korral yhe paevaga okupeerida Baltimaad. Syydistan valisministrit Sven Mikserit, kes vaitis saates, et USA on sojaliselt voimeline toime tulema iga valjakutsega, rahvale valetamises voi taielikus ametialases ebakompetentsuses.
Ka Mart Helme on taielik naljanumber, sest kuna ta enda partei on loonud B.Trumpi toetusgrupi Riigikogus, siis peaks ta ka aru saama, mida Trump ja juhtivad vabariiklased on sonaselgelt valja oelnud: USA rahvuslikes huvides ei ole NATO vajalik ja lollus on oodata, et USA astub Venemaaga sotta Leningradi eeslinna Narva parast. Mitte keegi osavotjatest ei ole taibanud, et Eesti senine julgeolekumantra, mis tugines kergemeelselt USA koikvoimsuse myydile ja tahtele maailmapolitsei rolli igavesele taitmisele, varises tolmuks juba kaks aastat tagasi seoses Trumpi voiduga presidendivalimistel. Meie eliidi rumalus on Eesti koige suurem julgeolekuoht, sest nad on viinud meid konflikti Venemaaga, kelle voit on vaid vormistamise kysimus.
Ma noustun D.Trumpi hinnanguga, et vahevalimised olid talle suureks voiduks. Taielikku triumfi ei olnud, sest traditsiooniliselt kaotati Esindatekoda ja demokraadid avavad ilmselt ligi sadakond uurimist Administratsiooni suhtes ning loobivad kaikaid kodarasse finantseerimisel. Ent koik see kahvatub selle korval, et suuresti tanu Trumpi joupingutustele sailitati enamus Senatis, mis teeb demokraatide impeachmendi menetlemise ebareaalseks. Trump saavutas mojuvoimsa poliitiku renomee ja seega ka vaieldamatu liidrirolli Vabariiklikus parteis, sest valiti just need kandidaadid, keda tema toetas ja ebaonnestusid ta vastased. See kindlustas talle ka erakordselt soodsa stardiplatvormi tagasivalimiseks, seda enam, et demokraatidel on perspektiivsete vastukandidaatide poud. Mis aga maailmale eriti tahtis, siis nyyd vabanesid Trumpi kaed oma enda valispoliitika elluviimiseks ja meeleparaste muudatuste tegemiseks administratsioonis.
Euroopa Armee kysimuses ei suutnud mitte keegi avada syndmuse sisu. Kui USA juhiks on rahvusliku ideoloogiaga Trump, siis Macron ja Merkel nagu ka EL administratsioon esindavad kaotajaid globaliste. Komsomolijuht ja CIA poolt kantsleriks upitatud Merkel sai Clintonilt ja Obamalt jarloki Euroopa valitsemiseks globalistide huvides ja Venemaa vastase sojakaigu taha EL koondamise. Selle globalistide massu surub Trump kerge vaevaga maha, sest Euroopa on tana haletsemisvaarses seisus, sisulisel okupeeritud gropoliitiline objekt, nagu seda tapselt sajand tagasi Oswald Spengler oma peateost kirjutama asudes prognoosis.
Kordan oma varemavaldatud motet, et majanduslik mudel onneliku miljardiga on juba voimatu, see on kahanenud saja miljonini ja Euroopa on ohvritalleks. See ahvardab laostumisega ka Euroopa vana eliiti, raakimata siis keskklassi ja masse. Vana eliit on degeneerunud, sest muidu oleks juba tanaseks moodustatud Euroopa Yhendriigid koos yhtse armeega. Aga voimalik on, et oigus on nii Spengleril, kes pidas Kristliku Euroopa kultuuri havimist moodapaasmatuks ja samas ka Heideggeril, kes pidas Euroopa uut tousu voimalikuks, sest praegu on kyll raagitud palju araablaste ja neegrite migratsioonist, vahe aga tosina miljoni slaavlaste (venelaste, poolakate, ukrainlaste) laandeasumisest. See kolme elemendi segu voib toesti panna aluse uue kultuuri vundamendile voi teha ka Laane Euroopast kolka. Igatahes pole teotooni vaim veel loplikult havitatud, millest annab tunnistust Laane ajakirjanduse teated suurest (ca 200 sojavaelast) vandenoust Saksa eliiitvaeosas, mille eesmargiks olevat liberaalsete juhtpoliitikute vangistamine ja riigi kursi muutmine.
Roman Ubakivi
Tellimine:
Postitused (Atom)