8 juulil ilmus La Stampa`s Glaudio Gallo artikkel "Muutus ei ole keelatud. muutus on võimatu", milles ta arendab Pasolini ideid.
Küündimata professionaalse tõlkija tasemele, refereerin tema artiklit mõne lisakommentaariga.
Gallo alustab teesiga: neoliberaalne süsteem, mis valitseb otse või kaudselt suuremast osast maailmast, põhjustab hävituslikku antropoloogilist mutatsiooni, mis viib planetaarse totalitarismini.
Alguses selgitab ta termineid. Neoliberalism on üldiselt majanduslik filosoofia, mis rajati 20. sajandil sääraste isikute, nagu Friedrich Hayeki
ja Milton Friedmani poolt ( kuna erinevalt rahvuslastest ja parempoolsetest on liberaalid majandusfundamentalistid, siis on see ka automaatselt poliitiliseks ideoloogiaks). Tüüpiliseks sellele mõtteviisile on uskumus, et ühiskonna ainsaks ühendavaks jooneks on üksikindiviid, koos usuga, et vaba turg reguleerib ühiskonda paremini iseenesest kui kui mingi väline regulatsioon ( nad ei saa aru, mida tähendab termodünaamika teine seadus). Neoliberaalid pooldavad alati igat dereguleerimist ja privatiseerimist.
Ajalooliselt turu iseeneseslik regulatsioon on tuntud kui klassikaline nähtamatu käe teooria. Harilikult omistatakse seda Adam Smithile, kuigi shotlane kasutas seda väga harva ja selgelt kitsamas tähenduses. Nähtamatu käsi on nüüd neoliberaalse teooria lahutamatu koostisosa, mis näeb igas ühiskonna sekkumises majandusse saatana kätt.
Nähtamatu käe maagiline jõud sunnib inimkonda, mis koosneb atomiseeritud indiviididest (ilma kogukondlike, rahvuslike, ühiskondlike sidemeteta) tööle: igaüks jälgib vaid iseenda huve, mis on tervitatav egoism ühiskonna aatomitele. See liitegoism peab siis liberaalide uskumuse järgi imepäraselt alkeemiliselt toimides maksimaalset kasu tooma kogu inimkonnale. See on masin, mis iial ei peatu, "perpeetum mobile" (igiliikur) milles piiramatu tootmine kaasneb piiramatute soovidega.
Peale Smithi on turuliberalismi süngeks isaks veel super-moodne Bernard Mandeville (tema ideede tuntuimaks propageerijaks on Ayn Rand,kes on mentoriks tänasele USA ja Eesti eliidile, Reiganile, Thatcherile, Pentus-Rosimannusele, Laarile, Kallasele jne.). Oma raamatus "Valm mesilastest" ta ülistab ahnust ja igat pahet kui majanduse tõelist edasiviivat jõudu. Selles Hayek teda avalikult ei toeta. Mandeville avameelsus ei ole tüüpiline liberalismile, mis algusest peale kaldus end esindama väljaspool moraali.Nagu Rene Dumou väljendas: Smithi majanduslik tegevus "väldib moraali, et termaga mitte konflikti (sic) astuda".
Jean Glaude Michea on päris usutavalt seletanud, et see kahtlustav-eemaletõukav suhtumine moraali sisaldub liberalismi DNA-s: see on reaktsioon 16. ja 17. sajandi Euroopa veristele religioossetele sõdadele. Nende kohutavate konfliktide mälestused, mis olid täis religioosset ja poliitilist kirge ja vihkamist, kujundasid liberaalse neutraliteedi harjumust.
See on väga huvitav üksikkoht, sest neoliberalism esitleb siiani iseennast kui neutraalsuse ideoloogiat: ideoloogiat kui ideoloogia lõpu ideoloogiat, mitte kui üht poliitilist süsteemi teiste seas, mis on ajalooliselt ja sotsiaalselt determineeritud, vaid kui inimkonna sünnipäraselt põlist fakti (mis on muidugi täielik jaburdus). Iseennast imepäraselt reguleerivat turgu esitatakse ideoloogiliselt kui universaalset kategooriat, mis on inimkonna ajaloos olnud algusest peale. Paljud kriitikud, kes on teadlikud peamiselt Marcel Maussi antropoloogilistest uurimistöödest, rõhutavad, et majanduse antiikvormid olid pigem suunatud andmise, vastuvõtmise ja samaga vastamise kohustusele.
Kui neoliberalismi tuum on kaasasündinud fakt, nagu pakub meie kollektiivsesse psüühikasse juba sügavale sisestatud ideoloogia, siis kas saab seda muuta? Kas te saate elada ilma hingamata või peatada päevade ja ööde vaheldumist?
Sellepärast Lääne demokraatias me valime paljude maskide vahel, mille taga on olemuslikult seesama liberaalne partei (täpselt nagu ka Eestis, kus kõikide parteide ideoloogiaks on liberalism; eestluse hävitamise peatamiseks on hädavajalik luua uus, rahvuslikust maailmavaatest lähtuv partei).
Muutus ei ole keelatud, muutus on võimatu. Seda nähtust võib mõista kui kurikavalat nähtamatu totalitarismi vormi.
Neoliberaalses ühiskonnas pole kedagi, kes reaalselt juhiks poliitilist jõudu. Majandus reguleerib end iseenesest ja valitsus on organiseeritud tehnokraatidest, kes rakendavad mõningaid ratsionaalseid valikuid. See on ilmselgelt ideoloogiline fassaad. Säilitamaks seda fassaadi, panna inimesi uskuma, et see ongi reaalsuses, on täpselt neoliberalismi poliitiline probleem. Peamine instrument selle sihi saavutamiseks on propaganda.
Moodsa propaganda meistrajud on kiirelt taas avastanud vana idee, mida hästi teadis iga antiikne müstik: kujundid on võimsamad kui sõnad. Selle protsessi tundis geniaalselt ära Gy Debord oma maagilises “The Society of Spectacle” 1967.
Oma raamatus Hidden Persuades Packard häbimärgistab värvilised reklaamiplakatid ja alateadvuslikud sõnumid. Noam Chomsky iseloomustas korporatsioone: “Eesmärk on maksimaliseerida kasum ja osa turust. Ja neil on samuti oma sihtmärk, nimelt elanikkond. Nad tuleb muuta täiesti ajuvabaks tarbijaks toodetele, mida nad ei vaja. (…) Ideaaliks on indiviidid,kes on totaalselt lahutatud üksteisest.”
Vaba tahe languses.
Ja siin on aju problem. Idee, et spetsiaalsel sotsiaalsel ja poliitilisel tasandil on vajadus rakendada kogu ajustruktuur, mis harilikult on orienteeritud praktilisele ja kõne ratsionaalsusele ( kus näiteks põhjuse ja tagajärje mõistmine on hea evolutsioonilises mõttes) peab jääma tähtsaks. Samas kui looduses ei ole mitte mingit vabat tahet, võib limiteeritud sotsiaalsel tasandil ettekujutada vabaduse kontseptsiooni. See kitsas ruum on koduks meie kallihinnalisele ratsionaalsusele.
Mõne dekaadi jooksul on sarnane suhtumine, mis põhineb meie füsioloogial, kiiresti muutumas iganenuks. Aju on üks kõige paindlikumatest meie organitest, mis on pidevalt end adopteerinud läbi ajaloo. Nüüd on suur vahe, et ta nüüd adopteerub kognitiivsetele muutustele, mis on tehtud inimeste poolt, et kontrollida teisi inimesi: mutatsiooni resultaadiks võib olla enam alistuv ja kontrollitav persoon, mis üldse ei sobi indiviidile evolutsioonilises mõttes (massiline degeneerumine). Mõtle Pasolini “antropoloogilisele mutatsioonile”.
Meie neoliberaalne ühiskond arendab inimtõugu, mis adopteeruks uuele globaalsele totalitarismile. F.Fukuyama levitas sarnast alarmi oma 2002 "Posthuman Future", kuigi vähem radikaalselt ja peaasi, mitte sidudes neid mutatsioone domineeriva poliitilise süsteemiga.
Opereerimaks meie i-ühiskonnas ei vaja me niivõrd ratsionaalset mõtlemist (vaadake vaid, milliseid mõistusevastaseid jaburdusi on kasvõi M.Laar meie ajaloo kohta kirjutanud!), vaid hoopis võimet kombineerida kujundeid analoogia põhjal. See on maailm, kus vana mittevasturääkivuse printsiip (loogiline mõtlemine) on kasutu, sest kujundid ilmuvad üksteisest ilma mingi loogilise dünaamikata. Bauman nimetab seda vedelaks maailmaks (geopoliitikas Merejõu tsivilisatsioonitüüp). Elades vedelas maailmas, oleme me suunatud arendama peaaju aktiivsust, mis nõuab kiiret vastust pidevalt järgnevatele kujundite ja emotsioonide voole. Selles maailmas(Sea Poweri valitsemise all) on ratsionaalne struktuur puhas arheoloogia.
Meie (neoliberaalse) ühiskonna seadus on vedelus (Mere tsivilisatsioonitüüp) ja aju kujundid on kiiremad kui meie mõtted. See võib näida väheke abstraktsena kuid mõelgem oma igapäeva elule. Kas te olete märganud, et tänased thrillerid on täis ebajärjekindlust palju rohkem kui vanad. See on sellepõrast, et piltide koherentsusel ei ole enam tähtsust, loo haripunkt võib olla emotsioon ja tunne, mida me rõõmsalt filtreerime läbi mõne peaaju mustri, milles ratsionaalsusel pole mingit tähtsust (nagu M.Laari ajaloos).
Ratsionaalsus ei ole kunagi olnud peamine iseloomujoon inimese maailmas (neoliberaalne vabaturu usk aga postuleerib, et iga osavõtja on oma otsustes ratsionaalne ja omab täiuslikku informatsiooni turu olukorra kohta!); see on ilmselge, ent alati on eeldatud, et ratsionaalsus on meie sotsiaalse kognitiivse püramiidi tipus kui meie poliitilise vabaduse piiratud instrument. Kuid suutlikus teha ratsionaalseid ühendusi pole kunagi olnud vähem kasulik (lihtinimesele) kui tänapäeva (neoliberaalses) ühiskonnas.
Ma olen kindel, et klaasist pilvelõhkujate tipus luksuskorterites, kus umbes üks protsent ropult rikkaid elavad, pole vana Machiavelli mitte kunagi moest läinud. Manageerimaks oma rikkust ja võimu vajavad nad hädasti iidseid kategooriaid, et põhjustada tagajärge jne. (mis eeldab loogilist mõtlemisvõimet). Lihtsustades öeldes on vedel maailm (neoliberalism) ideoloogia, mis allutab ülejäänud 99% totalitarismile, kus igaüks neab, et ta on vaba.
(Rahvuslased on põhimõtteliselt neoliberaalide New World Order` i vastu, mis näeb ette 99¤ elanikkonna muutmise Homo Sapiensi liigist loogilise mõtlemisvõimeta pudulojusteks, kes oleks hõlpsasti manipuleeritavad globaalse eliidikihi poolt. On arusaadav, et mitte mingeid kompromisse neoliberaalidega Ref, IRL jne. meil olla ei saa - nad on meie poliitilised vaenlased).
Roman Ubakivi 01.08.2014
neljapäev, 31. juuli 2014
esmaspäev, 28. juuli 2014
JUULI
Juulikuud iseloomustavad minu jaoks märksõnad: jalgpall-Brasiilia-Ukraina-Rõivas-Gallo.
Jalgpalli MM Brasiilias võitis teenitult Saksamaa. Finaalmängu jälgisid nii Merkel kui Putin, kes oma kohtumisel arutasid üksipulgi Ukraina olukorda. Ukrainas ei suuda Poroshenko väed jagu saada kohalikest "terroristidest" ja sooritavad sõjakuritegusi pommitades tsiviilelanikke nende kodudes. Ainuke lootus on kasutada ära reisi MH17 Malaisia tsiviillennuki allatulistamine tõenäoliselt siseministri käsul kahe Ukraina sõjalennuki poolt, mis saatsid reisilennukit, kelle marsuut oli täiesti arusaamatute põhjuste poolt viidud tavamarsuudist 200 km põhja poole Kiievi lennujuhtimiskeskuse poolt, nii et see toimuks just "terroristide" poolt hoitud territooriumi kohal.
Kiiev ja USA oma puudlitega kisendasid muidugi kohe, et süüdi on separatistid ja Putin ning lubasid esitada selle kohta tõendeid. Viimaseid muidugi ei ole ja arvestus on lihtsalt selles, et kui valet meedias tuhandeid korda korrata, siis lääne publik seda uskuma jääbki. USA saab jälle avaldada suuremat survet Euroopale, et see iseenda kui majandusliku konkurendi hävitaks veelgi karmima majandusliku sõjaga Venemaa vastu.
Sel ajal kui Obama taktikalisi punkte kogus provokatsiooniga Ukrainas ja kodus meeleheitlikku võitlust peab oma impeachmenti vastu, mille poolt on juba kolmandik ameeriklasi (Obama reiting on juba madalam Bushi madalseisust), tegeles üle 80% reitinguga Putin jalgpalli kõrval ka geopoliitikaga. Ta oli Fortelezes BRICS´i ajaloolisel kohtumisel, mis viis lõpuni 2009 a, Jekaterinburgis alustatud protsessi BRICS i Arengupanga ja reservvaluutade pooli CRA. See tähendab alternatiivi maailmamajanduse kriisi viinud Bretton Woodsi süsteemile ja neoliberaalide nn.Washingtoni konsensusele. Viimane on USA võimsuse alustalaks, mis võimaldas teiste maade arvel finantseerida USA fiskaalset defitsiiti ja on aluseks USA globaalsele sõjalisele üleolekule. Aluseks võeti Putini kontseptsioon, et kõik arveldused BRICS´iga peavad toimuma välistades US dollarit! See on hävitav löök neoliberaalsele casino kapitalismi spekulatiivsele mudelile, mis teenib ainuüksi finantsoligarhia huve.
See on Kaose Impeeriumi Ukraina poliitika otsene tagajärg, mis muudab põhimõtteliselt globaalset jõüdude tasakaalu Hiina jt. kasuks ja on kergelt ettearvatud USA endi rumala poliitika, mis sundis Venemaa liituma Hiinaga, esimine väga mõru vili. Ukraina on riigina muidugi juba õnnestunud hävitada ja nii tekitada sõjakolle otse Venemaa ja EL piiridel, mis tähendab viimastele muidugi peavalu ja finantsilisi kaotusi, ent Putinil on vaja vaid oodata, et talvel külma ja puudust kannatavad raevunud ukrainlased Poroshenko minema kihutavad. Majandusliku katastroofi talveks kindlustanud oma käpiknuku Jatsi tõid jänkid ettenägelikult varumeeste pingile.
Ent kui ameeriklased mängivad hästi pokkerit, siis venelased on head males. USA on küll kulutanud 5 miljardit dollarit ainuüksi Riigidepartemangu liinis (CIA ilmselt kahekordselt sellest rohkem) oma agentuuri loomiseks Ukrainas, ent mitte sentigi rahva heaolu parandamiseks. Kaos, puudus ja pommitamine pole aga see, mida ukrainlased tahavad. Pettumus Läänes saab suur olema ja Putinil on vaja vaid oodata, et päästjana valgel hobusel Kiievi ratsutada. Tuleb vaid mitte reageerida provokatsioonidele ja mitte lasta end kiskuda jänkide poolt organiseeritavasse maailmasõtta.
Samal ajal kui jänkid Ukrainas oma ressursse raiskavad, tegid Xi Xinping ja Putin üliedukad turneed Ladina Ameerikas. 36 miljardi suuruse võla kustutamine Kuubale on palju enam inimeste südameid võitev poliitika kui kaos ja terror, mida USA Ukrainas külvab. Juhituna Brzezinski russofoobiast ja ignoreerides Bismarcki raudset loogikat, on USA eliit kaotanud reaalsustaju ja suutnud sisuliselt strateegiliselt kaotada oma kunagise "tagatoa" - Lõuna Ameerika!
Ent suurim oht USA-le on loomulikult sisemine. Johtuvalt neolibraalse ideoloogia valitsemisest, on ta kaotanud oma identiteedi, mis tähendab Jugoslaavia sündroomi, mis ähvardab kiire lagunemisega, nagu see toimus NSV liiduga.
Sama lagunemisoht on kirvena ka Eesti riigikese kohal, sest neoliberaalse poliitikaga on eestimaalaste integratsioon mõeldamatu ja vastasseis kahe kogukonna vahel on fikseeritud. Pronksiöö kindlustas kolmandiku rahva võõrandumise Eesti riigist ja Rõivase tasemest piisab vaid käskude jagamiseks meediale.
Rõivase totalitarism ei ole juhuslik, vaid neoliberaalse ideoloogia ja poliitika järelm, kui nõustuda Glaudio Gallo teesiga (La Stampa toimetaja 08.07.14.): neoliberaalne süsteem mis otse või kaudselt valitseb suuremat osa maailmast, põhjustab hävitusliku antropoloogilise mutatsiooni, mis viib meid planetaarse totalitarismini (mil igaüks neab maapõhja oma "vabaduse"). Artikkel on tähelepanuväärne, sest võtab skemaatiliselt suuresti kokku traditsionalistide ja rahvuslaste kriitika neoliberalismi vastu. Iga rahvuslaseks end nimetav inimene peab loomulikult oskama vahet teha põhimõtete vahel, mis eristavad rahvuslasi praegustest võimuerakondadest ja seepärast kui jälle Tallinna tulen, üritan esitada Gallo mõtteid. Meid, rahvuslasi, traditsionaliste, ehtsaid parempoolseid on tegelikult Euroopas tohutu hulk, kes on lihtsalt peale maailmasõdade katastroofi seni nagu varjusurmas elanud. Täna on hetk, mil meil on aeg ärgata ja oma ideede ja õiguste eest võitlema hakata.
Roman Ubakivi 28.07.14
Jalgpalli MM Brasiilias võitis teenitult Saksamaa. Finaalmängu jälgisid nii Merkel kui Putin, kes oma kohtumisel arutasid üksipulgi Ukraina olukorda. Ukrainas ei suuda Poroshenko väed jagu saada kohalikest "terroristidest" ja sooritavad sõjakuritegusi pommitades tsiviilelanikke nende kodudes. Ainuke lootus on kasutada ära reisi MH17 Malaisia tsiviillennuki allatulistamine tõenäoliselt siseministri käsul kahe Ukraina sõjalennuki poolt, mis saatsid reisilennukit, kelle marsuut oli täiesti arusaamatute põhjuste poolt viidud tavamarsuudist 200 km põhja poole Kiievi lennujuhtimiskeskuse poolt, nii et see toimuks just "terroristide" poolt hoitud territooriumi kohal.
Kiiev ja USA oma puudlitega kisendasid muidugi kohe, et süüdi on separatistid ja Putin ning lubasid esitada selle kohta tõendeid. Viimaseid muidugi ei ole ja arvestus on lihtsalt selles, et kui valet meedias tuhandeid korda korrata, siis lääne publik seda uskuma jääbki. USA saab jälle avaldada suuremat survet Euroopale, et see iseenda kui majandusliku konkurendi hävitaks veelgi karmima majandusliku sõjaga Venemaa vastu.
Sel ajal kui Obama taktikalisi punkte kogus provokatsiooniga Ukrainas ja kodus meeleheitlikku võitlust peab oma impeachmenti vastu, mille poolt on juba kolmandik ameeriklasi (Obama reiting on juba madalam Bushi madalseisust), tegeles üle 80% reitinguga Putin jalgpalli kõrval ka geopoliitikaga. Ta oli Fortelezes BRICS´i ajaloolisel kohtumisel, mis viis lõpuni 2009 a, Jekaterinburgis alustatud protsessi BRICS i Arengupanga ja reservvaluutade pooli CRA. See tähendab alternatiivi maailmamajanduse kriisi viinud Bretton Woodsi süsteemile ja neoliberaalide nn.Washingtoni konsensusele. Viimane on USA võimsuse alustalaks, mis võimaldas teiste maade arvel finantseerida USA fiskaalset defitsiiti ja on aluseks USA globaalsele sõjalisele üleolekule. Aluseks võeti Putini kontseptsioon, et kõik arveldused BRICS´iga peavad toimuma välistades US dollarit! See on hävitav löök neoliberaalsele casino kapitalismi spekulatiivsele mudelile, mis teenib ainuüksi finantsoligarhia huve.
See on Kaose Impeeriumi Ukraina poliitika otsene tagajärg, mis muudab põhimõtteliselt globaalset jõüdude tasakaalu Hiina jt. kasuks ja on kergelt ettearvatud USA endi rumala poliitika, mis sundis Venemaa liituma Hiinaga, esimine väga mõru vili. Ukraina on riigina muidugi juba õnnestunud hävitada ja nii tekitada sõjakolle otse Venemaa ja EL piiridel, mis tähendab viimastele muidugi peavalu ja finantsilisi kaotusi, ent Putinil on vaja vaid oodata, et talvel külma ja puudust kannatavad raevunud ukrainlased Poroshenko minema kihutavad. Majandusliku katastroofi talveks kindlustanud oma käpiknuku Jatsi tõid jänkid ettenägelikult varumeeste pingile.
Ent kui ameeriklased mängivad hästi pokkerit, siis venelased on head males. USA on küll kulutanud 5 miljardit dollarit ainuüksi Riigidepartemangu liinis (CIA ilmselt kahekordselt sellest rohkem) oma agentuuri loomiseks Ukrainas, ent mitte sentigi rahva heaolu parandamiseks. Kaos, puudus ja pommitamine pole aga see, mida ukrainlased tahavad. Pettumus Läänes saab suur olema ja Putinil on vaja vaid oodata, et päästjana valgel hobusel Kiievi ratsutada. Tuleb vaid mitte reageerida provokatsioonidele ja mitte lasta end kiskuda jänkide poolt organiseeritavasse maailmasõtta.
Samal ajal kui jänkid Ukrainas oma ressursse raiskavad, tegid Xi Xinping ja Putin üliedukad turneed Ladina Ameerikas. 36 miljardi suuruse võla kustutamine Kuubale on palju enam inimeste südameid võitev poliitika kui kaos ja terror, mida USA Ukrainas külvab. Juhituna Brzezinski russofoobiast ja ignoreerides Bismarcki raudset loogikat, on USA eliit kaotanud reaalsustaju ja suutnud sisuliselt strateegiliselt kaotada oma kunagise "tagatoa" - Lõuna Ameerika!
Ent suurim oht USA-le on loomulikult sisemine. Johtuvalt neolibraalse ideoloogia valitsemisest, on ta kaotanud oma identiteedi, mis tähendab Jugoslaavia sündroomi, mis ähvardab kiire lagunemisega, nagu see toimus NSV liiduga.
Sama lagunemisoht on kirvena ka Eesti riigikese kohal, sest neoliberaalse poliitikaga on eestimaalaste integratsioon mõeldamatu ja vastasseis kahe kogukonna vahel on fikseeritud. Pronksiöö kindlustas kolmandiku rahva võõrandumise Eesti riigist ja Rõivase tasemest piisab vaid käskude jagamiseks meediale.
Rõivase totalitarism ei ole juhuslik, vaid neoliberaalse ideoloogia ja poliitika järelm, kui nõustuda Glaudio Gallo teesiga (La Stampa toimetaja 08.07.14.): neoliberaalne süsteem mis otse või kaudselt valitseb suuremat osa maailmast, põhjustab hävitusliku antropoloogilise mutatsiooni, mis viib meid planetaarse totalitarismini (mil igaüks neab maapõhja oma "vabaduse"). Artikkel on tähelepanuväärne, sest võtab skemaatiliselt suuresti kokku traditsionalistide ja rahvuslaste kriitika neoliberalismi vastu. Iga rahvuslaseks end nimetav inimene peab loomulikult oskama vahet teha põhimõtete vahel, mis eristavad rahvuslasi praegustest võimuerakondadest ja seepärast kui jälle Tallinna tulen, üritan esitada Gallo mõtteid. Meid, rahvuslasi, traditsionaliste, ehtsaid parempoolseid on tegelikult Euroopas tohutu hulk, kes on lihtsalt peale maailmasõdade katastroofi seni nagu varjusurmas elanud. Täna on hetk, mil meil on aeg ärgata ja oma ideede ja õiguste eest võitlema hakata.
Roman Ubakivi 28.07.14
kolmapäev, 9. juuli 2014
BRASIILIA KATASTROOFIST
Eilse katastroofiga võttis Brasiilia Venemaalt üle kõige ebaönnestunuma meeskonna karika. See, mis ma eile nägin, oli väljaspool minu kujutlusvõimet. Ma ei näinud väljakul Brasiilia MEESKONDA, vaid üksnes Brasiilia MÄNGIJAID.
Siin on muidugi ootamatu hooletus kahe maailmakuulsa treeneri poolt. Algajagi treener teab, et edu saavutamiseks on tema esimeseks ülesandeks moodustada tema käsutuses olevatest mängijatest meeskond. See tähendab mängijate algul vormitu massi struktureerimist, meeskonna liidrite, kaitse juhi jne paikapanemist. Seda Brasiilia treenerid loomulikult tegidki, ent ilma piisava tugevusvaruta. Aga polnud ju raske ette prognoosida, et võimalik on turniiri jooksul kapteni ja kaitsejuhi Silva kaks kollast kaarti ja ründeässa Neymari vigastus. Tuli aga välja, et polnudki ette valmistatud varu kaitse juhti ega varu ründevarianti?! Dante on muidugi hea Bundesliiga mängija, ent ei oma juhi omadusi. Kaitse nägi vaatamata headele mängijatele organiseerimatuse tõttu välja kui peata kanad.
Sealjuures ei olnudki probleem selles, et olukord tingis riskimist ja äärekaitsed oleks tulnud aktiivselt rünnakut toetama saata. Mängu tulemuse otsustasid ju kaks esimest väravat, mis mõlemad löödi standardolukordadest (nurgalöök ja aut)! Sealhulgas esimene värav löödi viie meetri kasti joone juurest segamatult mitte peaga, vaid SISEKÜLJEGA otse korneri söödust! Sellist asja profitasemel on raske ette kujutada, isegi algajate laste mängus võib aastaid sellist imet oodata. Elementaarne blokk Silvale ja Brasiilia kaitse on vaid pealtvaatajad! Brasiiliased ei teinud kaitses pressingut palliga mängijale, ei katnud mehi, vaid kobaras seisid ja vaatasid pealt kuidas sakslased toimetavad. Sellist distsiplineerimatust ei ole isegi hoovivutis, ilmtingimata leidub mõni liider, kes lööb elementaarse korra majja. Br. treenerid selles mängus sellist juhiomadustega mängijat väljakule ei saatnud.
Probleem on muidugi veel tõsisem. Nagu ma juba ennem turniiri kodustele seletasin, pole ma nii tähtedest vaest Brasiiliat veel näinud - kõigest Neymar! Alates aga 58`on neid normaalselt olnud 4-7! Langustendents algas vast peale Sokratese põlvkonda Hispaanias. Tänane BR.koonduse mäng ei baseeru enam Garrincha sugustel tähtedel, kes võivad nagu vahust läbi minna kahest vastasest ja nii purustaksid kogu Saksa hästiõlitatud masina; ega oma treenerite revolutsioonilistest ideedest, vaid kõigest headest Bundesliiga tasemega mängijatest ja treenerist, kes laenab mänguideid sakslastelt.
Algusse tagasi tulles seletan, miks oli hädavajalik äärekaitsed rünnakule saata: Fred ei ole täht nagu oli Vava , kes oma võimsuse ja väravavaistuga terroriseeris vastase kaitset, keskväljal olid tublid töötegijad, aga mitte ühtegi dispetsherist geeniust nagu Didi, Pele asendaja Neymar oli vigastatud, äärtel ei olnud Garrinchat vaid mängijad, kes ühte kaitset kohates keerasid vastase väravale selja ja söötsid tagasi jne. Edu saavutamiseks on brasiiliastel hädavajalik pöörduda tagasi oma juurte juurde.
Tänane mäng tõotab tulla palju huvitavam, sest mõlemad meeskonnad on vaimselt tugevamad brasiilastest.
Roman Ubakivi
Siin on muidugi ootamatu hooletus kahe maailmakuulsa treeneri poolt. Algajagi treener teab, et edu saavutamiseks on tema esimeseks ülesandeks moodustada tema käsutuses olevatest mängijatest meeskond. See tähendab mängijate algul vormitu massi struktureerimist, meeskonna liidrite, kaitse juhi jne paikapanemist. Seda Brasiilia treenerid loomulikult tegidki, ent ilma piisava tugevusvaruta. Aga polnud ju raske ette prognoosida, et võimalik on turniiri jooksul kapteni ja kaitsejuhi Silva kaks kollast kaarti ja ründeässa Neymari vigastus. Tuli aga välja, et polnudki ette valmistatud varu kaitse juhti ega varu ründevarianti?! Dante on muidugi hea Bundesliiga mängija, ent ei oma juhi omadusi. Kaitse nägi vaatamata headele mängijatele organiseerimatuse tõttu välja kui peata kanad.
Sealjuures ei olnudki probleem selles, et olukord tingis riskimist ja äärekaitsed oleks tulnud aktiivselt rünnakut toetama saata. Mängu tulemuse otsustasid ju kaks esimest väravat, mis mõlemad löödi standardolukordadest (nurgalöök ja aut)! Sealhulgas esimene värav löödi viie meetri kasti joone juurest segamatult mitte peaga, vaid SISEKÜLJEGA otse korneri söödust! Sellist asja profitasemel on raske ette kujutada, isegi algajate laste mängus võib aastaid sellist imet oodata. Elementaarne blokk Silvale ja Brasiilia kaitse on vaid pealtvaatajad! Brasiiliased ei teinud kaitses pressingut palliga mängijale, ei katnud mehi, vaid kobaras seisid ja vaatasid pealt kuidas sakslased toimetavad. Sellist distsiplineerimatust ei ole isegi hoovivutis, ilmtingimata leidub mõni liider, kes lööb elementaarse korra majja. Br. treenerid selles mängus sellist juhiomadustega mängijat väljakule ei saatnud.
Probleem on muidugi veel tõsisem. Nagu ma juba ennem turniiri kodustele seletasin, pole ma nii tähtedest vaest Brasiiliat veel näinud - kõigest Neymar! Alates aga 58`on neid normaalselt olnud 4-7! Langustendents algas vast peale Sokratese põlvkonda Hispaanias. Tänane BR.koonduse mäng ei baseeru enam Garrincha sugustel tähtedel, kes võivad nagu vahust läbi minna kahest vastasest ja nii purustaksid kogu Saksa hästiõlitatud masina; ega oma treenerite revolutsioonilistest ideedest, vaid kõigest headest Bundesliiga tasemega mängijatest ja treenerist, kes laenab mänguideid sakslastelt.
Algusse tagasi tulles seletan, miks oli hädavajalik äärekaitsed rünnakule saata: Fred ei ole täht nagu oli Vava , kes oma võimsuse ja väravavaistuga terroriseeris vastase kaitset, keskväljal olid tublid töötegijad, aga mitte ühtegi dispetsherist geeniust nagu Didi, Pele asendaja Neymar oli vigastatud, äärtel ei olnud Garrinchat vaid mängijad, kes ühte kaitset kohates keerasid vastase väravale selja ja söötsid tagasi jne. Edu saavutamiseks on brasiiliastel hädavajalik pöörduda tagasi oma juurte juurde.
Tänane mäng tõotab tulla palju huvitavam, sest mõlemad meeskonnad on vaimselt tugevamad brasiilastest.
Roman Ubakivi
esmaspäev, 7. juuli 2014
MULJEID LAULUPEOST JA JALGPALLIST
Tänavu on eriti tore suvi, rõõmustades meid toreda laulupeo ja jalgpalliga. Eestlastel on üha suurem alateadlik hingeline vajadus kollektiivse vaimu järele, mida igapäevaelu oma äärmusliku individualismi konkurentsisõjaga pakkuda ei suuda. Arvan, et päris täpselt väljendas seda hingenälga ETV-s üks tuntud laulu- ja tantsumees, kes kannatamatult on oodanud viis aastat, et jälle saada end eestlasena tunda. Rahvuslasena on sellest mulle vähe, mina tahan , et ma iga päev elaksin eestlasena osakesena meie rahvast. Selleks me peame aga põhimõtteliselt muutma tänast neoliberaalset rahvust hävitavat poliitikat. Selleks me vajamegi uut parteid - ja ilmtingimata just rahvuslikku.
Ülesanne ei ole muidugi kergete killast, sest iseseisev natsionalism, mis teenib oma rahvuse huve ja ei püüdle maailmavalitsemiseks mugavat rahvustevaba maailma, on H.Kissingeri mõtte järgi "viirus", mis võib "levitada ohlikku nakkushaigust". Seepärast ongi meie tänaste kubjaste (IRL haridusministrite Luukase ja Aaviksoo) õnnistusel kuulutatud meie orjastamine muistse vabadussõja kaotamise tulemusel pigem POSITIIVSEKS!
See tuleneb loogiliselt meie valest geopoliitilisest orientatsioonist USA-le ja illustreerib, konkreetselt mu eelnevalt toodud teesi geopoliitikast, et Eesti sisepoliitika määrab ära välispoliitika. Nimelt Eesti Ajaloo II koostajad ise on selgitanud, et nende kontseptsiooni aluseks ei ole EESTLASTE , vaid ANGLO-AMEERIKLASTE arusaamad. Tsaari Venemaa ajal olime me maarahvas, eestlased, Eesti Wabariigis olime me eestlased, Eesti ENSV-s olime me eestlased, ent täna Eesti Vabariik on juba anglo-ameeriklaste koloonia ja meilt on ära võetud meie ajalugu, meie identiteet. Me ei ole enam rahvusena subjektiks Ajaloos, vaid liivaterakestena indiviidide mass rahvusteta maailmas. Esialgu veel lubatakse rahvarõivais iga viie aasta tagant kanda ja leelutades oma vaenlasi vastu võtta, nagu filmis "Malev".
Muidugi ei suuda praegune degenerantne eliit nii keerulist loogilist ahelat jälgida. Kogesin oma valimiskampaanias, et isegi saatejuht ETV-s ei suuda siiralt aru saada mis seos on astmelisel tulumaksul rahvusliku maailmavaatega. Aga ma kirjutangi mitte orjadele (ehkki kubjaste seisusse tõstetutele), vaid neile, kes Hegeli mõistes on isandad, iseseisva mõtlemisega isiksused, kes on tahtelised midagi Eesti heaks ära tegema.
Jalgpallis võitsid veerandfinaalid kõik favoriidid. Sakslastel oli minu arvates Alzeeriaga isegi raskem kui Prantsusmaaga. Esimestega pidi kõik 100% lõpus välja laduda. Prantsusmaa mängijate valik oli Alzeerlastega võrreldes vast parem, ent nad ei mänginud enda mängu, lastes end kaasa viia sakslaste akadeemilisest stiilist.
Brasiilia- Kolumbia mängu kohtunik ajas kui proffide hulka äraeksinud amatöör mul järjekordselt karvad turri. Üldse mitte reageerida Brasiilia suurima tähe sandistamisele meenutas mulle Pele sihipärast ja süstemaatilist sandistamist 66`. Siis oli juba viimane aeg punamütsikesed huntide salgast minema kihutada.
Kui arvestada veel kapteni Silva eemalejäämist poolfinaalist sakslaste vastu, siis on brasiillaste seis ilma ründeteravuseta ja kaitseauguga küllaltki täbar. Valida on halva ja veel halvema vahel. Arvan, et mängides rangelt kaitses ja oodates juhuslikku väravat või pendleid, kindlustaks Brasiilia soliidse mänguja väärika ...kaotuse. Mida on parimate mängijate kaotamisega kerge õigustada. Ma eelistaksin sellises raskes olukorras riskida, sest muud teed võidule ei ole. Tuleb mängida rahva teol emotsioonidel, andes mängijatele vabaduse aloogilistele tegutsemisele. Äärekaitsed rünnakule ette, rünnata suurte jõududega ja loota, et piisavalt mängijaid ka alati kaitsesse jõuab on muidugi naiivne, tuleb loota mängijate kvaliteedile ja ennastsalgavusele. Nii võib Saksamaad võita, ent ka suurelt põruda 0:4! Saksa diisel on hästi õlitatud ja mängukorras ning akadeemilise mängu puhul favoriit.
Hollandil on paremad sanshid kui Argentiinal. Meshil on pikk hooaeg ja vigastused jalgades. Ent ta on suur mängija ja üheks mänguks võib teda ime tegemiseks üles kruvida.
See oli minu nooruseajal, kui jalgpalli taktika hoogsalt arenes ja igal MM-l oli põhiküsimuseks: mis on jalgpallitaktikas uut? Ent need olid kauged 58`ja kuuekümnendad ja seitsmekümnendad. Tänapäeval sellist küsimust isegi ei püstitata, sest täiustatakse ja arendatakse olemasolevat.
Võin muusikas võhikuna muidugi eksida, ent midagi sarnast on täna ka popmuusikas. Ameerika vangla räpp välja arvatud, millest ma ei oska rõõmu tunda, eelistaksin juba Võssotskit selles teemas.
Formaalselt on turniiril suurimaks põrujaks muidugi maailmameister Hispaania, ent midagi hullu ei ole. Nad ei olnud lihtsalt selleks turniiriks füüsiliselt suutelised oma kvadraadistiilis (tika-taka) mängima. Nende stiil nõuab suurt ja pidevat liikumist, mida nad suutsid demonstreerida vaid 20 minuti jooksul 90-st. Võib arvata, et tegu oli kolme peamise põhjuse kombinatsiooniga: pika väsitava hooaja järel ei olnud piisavalt aega puhkuseks ja nõutavaks füüsiliseks ettevalmistuseks; kõik saavutanud mängijatel on raske end ülipingutuseks mobiliseerida; turniiristrateegiana katsuti loomulikult alagrupist palju jõudu raiskamata klassi arvel välja tulla, mis väravavahi prohmakate järel osutus võimatuks. Hispaanial on oma stiil ja sellele vastavad mängijad täitsa olemas ja mõõnad-tõusud on normaalsed.
Mina pean turniiri suurimaks põrujaks hoopis Venemaad. Mitte itaallasest tipptreenerit ja mängijaid, vaid jalgpalli juhti Mutkod. Viimane on kahtlemata suur tegija rahade organiseerimises (7 miljonit treeneri kontakt ja ideaalsed tingimused meeskonna ettevalmistamiseks ja premeerimiseks). Ent jalgpalli edukaks juhtimiseks on see selgelt ebapiisav. Ma nägin platsil kolmanda järgu itaalia meeskonda, keda oli teises mängus lihtsalt vastik vaadata. Järgmine MM on teatavasti Venemaal ja mul pole kahtlustki, et väljapaistva treenerina suudab Capello tuua platsile siis juba teisejärgulise itaalia stiilis mängiva meeskonna. Probleem on selles, et kõik senised maailmameistrid (aga just maailmameistriks tahavad venelased loomulikult oma kodus tulla) on mänginud oma rahvusliku omapärale rajatud stiilis. Mul ei ole aga piisavalt fantaasiat, et kujutada ette, kuidas range aritmeetiliselt täpse catenaccio kaitsetööga hiilanud itaalia stiil sobib vene mentaliteediga, mida võiks kujutada ette kui ulja ja muretu troika kihutamist. Ma nägin, et mängijad ja treener tegid hambaid kiristades rasket tööd, mis oli kõigile ebameeldiv. Mingit rõõmu ega ilu mina küll ei tundnud. Katorga!
Roman Ubakivi
Ülesanne ei ole muidugi kergete killast, sest iseseisev natsionalism, mis teenib oma rahvuse huve ja ei püüdle maailmavalitsemiseks mugavat rahvustevaba maailma, on H.Kissingeri mõtte järgi "viirus", mis võib "levitada ohlikku nakkushaigust". Seepärast ongi meie tänaste kubjaste (IRL haridusministrite Luukase ja Aaviksoo) õnnistusel kuulutatud meie orjastamine muistse vabadussõja kaotamise tulemusel pigem POSITIIVSEKS!
See tuleneb loogiliselt meie valest geopoliitilisest orientatsioonist USA-le ja illustreerib, konkreetselt mu eelnevalt toodud teesi geopoliitikast, et Eesti sisepoliitika määrab ära välispoliitika. Nimelt Eesti Ajaloo II koostajad ise on selgitanud, et nende kontseptsiooni aluseks ei ole EESTLASTE , vaid ANGLO-AMEERIKLASTE arusaamad. Tsaari Venemaa ajal olime me maarahvas, eestlased, Eesti Wabariigis olime me eestlased, Eesti ENSV-s olime me eestlased, ent täna Eesti Vabariik on juba anglo-ameeriklaste koloonia ja meilt on ära võetud meie ajalugu, meie identiteet. Me ei ole enam rahvusena subjektiks Ajaloos, vaid liivaterakestena indiviidide mass rahvusteta maailmas. Esialgu veel lubatakse rahvarõivais iga viie aasta tagant kanda ja leelutades oma vaenlasi vastu võtta, nagu filmis "Malev".
Muidugi ei suuda praegune degenerantne eliit nii keerulist loogilist ahelat jälgida. Kogesin oma valimiskampaanias, et isegi saatejuht ETV-s ei suuda siiralt aru saada mis seos on astmelisel tulumaksul rahvusliku maailmavaatega. Aga ma kirjutangi mitte orjadele (ehkki kubjaste seisusse tõstetutele), vaid neile, kes Hegeli mõistes on isandad, iseseisva mõtlemisega isiksused, kes on tahtelised midagi Eesti heaks ära tegema.
Jalgpallis võitsid veerandfinaalid kõik favoriidid. Sakslastel oli minu arvates Alzeeriaga isegi raskem kui Prantsusmaaga. Esimestega pidi kõik 100% lõpus välja laduda. Prantsusmaa mängijate valik oli Alzeerlastega võrreldes vast parem, ent nad ei mänginud enda mängu, lastes end kaasa viia sakslaste akadeemilisest stiilist.
Brasiilia- Kolumbia mängu kohtunik ajas kui proffide hulka äraeksinud amatöör mul järjekordselt karvad turri. Üldse mitte reageerida Brasiilia suurima tähe sandistamisele meenutas mulle Pele sihipärast ja süstemaatilist sandistamist 66`. Siis oli juba viimane aeg punamütsikesed huntide salgast minema kihutada.
Kui arvestada veel kapteni Silva eemalejäämist poolfinaalist sakslaste vastu, siis on brasiillaste seis ilma ründeteravuseta ja kaitseauguga küllaltki täbar. Valida on halva ja veel halvema vahel. Arvan, et mängides rangelt kaitses ja oodates juhuslikku väravat või pendleid, kindlustaks Brasiilia soliidse mänguja väärika ...kaotuse. Mida on parimate mängijate kaotamisega kerge õigustada. Ma eelistaksin sellises raskes olukorras riskida, sest muud teed võidule ei ole. Tuleb mängida rahva teol emotsioonidel, andes mängijatele vabaduse aloogilistele tegutsemisele. Äärekaitsed rünnakule ette, rünnata suurte jõududega ja loota, et piisavalt mängijaid ka alati kaitsesse jõuab on muidugi naiivne, tuleb loota mängijate kvaliteedile ja ennastsalgavusele. Nii võib Saksamaad võita, ent ka suurelt põruda 0:4! Saksa diisel on hästi õlitatud ja mängukorras ning akadeemilise mängu puhul favoriit.
Hollandil on paremad sanshid kui Argentiinal. Meshil on pikk hooaeg ja vigastused jalgades. Ent ta on suur mängija ja üheks mänguks võib teda ime tegemiseks üles kruvida.
See oli minu nooruseajal, kui jalgpalli taktika hoogsalt arenes ja igal MM-l oli põhiküsimuseks: mis on jalgpallitaktikas uut? Ent need olid kauged 58`ja kuuekümnendad ja seitsmekümnendad. Tänapäeval sellist küsimust isegi ei püstitata, sest täiustatakse ja arendatakse olemasolevat.
Võin muusikas võhikuna muidugi eksida, ent midagi sarnast on täna ka popmuusikas. Ameerika vangla räpp välja arvatud, millest ma ei oska rõõmu tunda, eelistaksin juba Võssotskit selles teemas.
Formaalselt on turniiril suurimaks põrujaks muidugi maailmameister Hispaania, ent midagi hullu ei ole. Nad ei olnud lihtsalt selleks turniiriks füüsiliselt suutelised oma kvadraadistiilis (tika-taka) mängima. Nende stiil nõuab suurt ja pidevat liikumist, mida nad suutsid demonstreerida vaid 20 minuti jooksul 90-st. Võib arvata, et tegu oli kolme peamise põhjuse kombinatsiooniga: pika väsitava hooaja järel ei olnud piisavalt aega puhkuseks ja nõutavaks füüsiliseks ettevalmistuseks; kõik saavutanud mängijatel on raske end ülipingutuseks mobiliseerida; turniiristrateegiana katsuti loomulikult alagrupist palju jõudu raiskamata klassi arvel välja tulla, mis väravavahi prohmakate järel osutus võimatuks. Hispaanial on oma stiil ja sellele vastavad mängijad täitsa olemas ja mõõnad-tõusud on normaalsed.
Mina pean turniiri suurimaks põrujaks hoopis Venemaad. Mitte itaallasest tipptreenerit ja mängijaid, vaid jalgpalli juhti Mutkod. Viimane on kahtlemata suur tegija rahade organiseerimises (7 miljonit treeneri kontakt ja ideaalsed tingimused meeskonna ettevalmistamiseks ja premeerimiseks). Ent jalgpalli edukaks juhtimiseks on see selgelt ebapiisav. Ma nägin platsil kolmanda järgu itaalia meeskonda, keda oli teises mängus lihtsalt vastik vaadata. Järgmine MM on teatavasti Venemaal ja mul pole kahtlustki, et väljapaistva treenerina suudab Capello tuua platsile siis juba teisejärgulise itaalia stiilis mängiva meeskonna. Probleem on selles, et kõik senised maailmameistrid (aga just maailmameistriks tahavad venelased loomulikult oma kodus tulla) on mänginud oma rahvusliku omapärale rajatud stiilis. Mul ei ole aga piisavalt fantaasiat, et kujutada ette, kuidas range aritmeetiliselt täpse catenaccio kaitsetööga hiilanud itaalia stiil sobib vene mentaliteediga, mida võiks kujutada ette kui ulja ja muretu troika kihutamist. Ma nägin, et mängijad ja treener tegid hambaid kiristades rasket tööd, mis oli kõigile ebameeldiv. Mingit rõõmu ega ilu mina küll ei tundnud. Katorga!
Roman Ubakivi
neljapäev, 3. juuli 2014
VENEMAA PROBLEEMIST
Me oleme hõimurahva soomlastega geopoliitiliselt täiesti sarnases olukorras: ainuke suurriigist vahetu naaber on meile Venemaa, järgmisest suurriigist Saksamaast oleme me eraldatud kas bufferriikide või merega. Seepärast on suhted Venemaaga meile iseenesestmõistetavalt saatusliku tähendusega.
Meil on võimalus määrata oma saatust, tehes täna valiku kolme võimaluse vahel:
1) Geopoliitiliselt orienteeruda Venemaale, mis tähendaks litumist Venemaa poolt EL eeskujul loodava Euraasia Majandusühendusega.
2)Soome valik - geopoliitiline valik Saksamaale - Euroopa Liidule.
3)Eesti tänane valik - geopoliitiline orientatsioon USA-le.
Analüüsigem põgusalt meie võimalikre valikute tagajärgi.
1) Venemaa orientatsiooni puhul on plussiks see, et me ei kaota oma rahvuslikku identiteeti mis on sätestatud meie põhiseaduses ja meie majandus on täiesti konkurentsivõimeline võistlemas tollimüüriga kaitstud Euraasia siseturul. Avaneks soodsad võimalused ka ekspordiks EL-u ja mujale, sest meil oleks konkurentsieelis suhteliselt odavate energiakandjate näol Euraasia majandusühenduses. Energiakriisi lahendus.
Mulle isiklikult ei meeldi Venemaa variant, sest tema poliitika on nagu vapilgi kahepealine kotkas: välispoliitika on patriootlik, Venemaa huvisi kaitsev, sisepoliitika aga neoliberaalne, oma rahvust hävitav. Putini majanduspoliitika on analoogiline laarlaste omale - see soosib oligarhe ja välismaist finantsoligarhiat. On selgelt rahvuslike huvide reetmine viia kogu oma naftast ja gaasist saadav tulu oma geopoliitilise vastase USA majandust turgutama ja jätta omaenda majandus kroonilisse krediidinappusesse. Kogu Putini majandusgrupp (erandiks rahvusliku majandusmudeli toetaja S.Glazjev) koosneb neoliberaalidest, kes on Venemaal viiendaks kolonniks. Venemaa võib endale sellist luksust endale ehk lubada, et sellise poliitika puhul on neid 145 miljoni asemel 120, tehes kaotatu hiljem tasa, Eesti ei saa aga sellist enesehävitamist väikerahvusena lubada, et me pöördume tagasi laarlaste shokipoliitika juurde, millest me suuresti pääsesime astudes Euroopa Liitu.
2)Olen juba aastakümme propageerinud Soome teed, mis tagab rahvuse säilimise ja arengu ning jõukuse rahumeelses keskkonnas. Geopoliitiliselt on ju saatus meile kinkinud ülisoodsa väliskeskonna. Saksamaa on sõlminud liidu oma põlisvaenlase Prantsusmaaga ja peale Hitleri avantüüri on igale ajudega sakslasele selge, et Saksamaa ühendaja Otto von Bismarcki poliitika on ainuõige: idas (Venemaa) meil vaenlasi ei ole!
Vabas tõlkes annaksin edasi Bismarcki arutluskäigu: Venemaa purustamine jääb ka pärast kõige hiilgavamaid võite väljaspoole igasugust tõenäosust. Isegi kõige õnnelikuma sõja lõpptulemusena ei ole võimalik saavutada Venemaa peamise võimsuse lagunemist, mis seisneb miljonites venelastes. Kui neid isegi eraldada lepingute abil (nagu täna Ukrainas!), siis nad sama kiirelt uuesti ühinevad, nagu ühinevad eraldatud elavhõbeda osad. See purustamatu vene rahva impeerium, tugev oma kliima, ruumi ja vähenõudlikkuse poolest, nagu ka vaid ühe piiri olemasolu, mis vajab kaitset, saab peale tema kaotust meie sünnipäraseks ja revanzi ihaldavaks vaenlaseks.
Saksamaa eesmärgiks täna ei ole Venemaa purustamine, nagu seda on USA-l, vaid Venemaa on hoopis Saksamaale loomulik liitlane (Haushofferi Kontinentalblocke) ja perspektiivseim majanduspartner, sisuliselt ainuke lootus tänase majanduskriisi ületamiseks. Kui täna USA sõbralik Merkel annab järgi USA tugevale pressile ja nõustub oma majanduseliiti eirates rakendama ka tegelikult majandussanktsioone Venemaa vastu, ei tähenda see vaid tema poliitilise karjääri lõppu, vaid ka Saksamaa majanduse hävitamist ning tõenäoliselt euro ja EL lagunemist.
Venemaa ja Saksamaa liit ei ole minu arusaamise järgi Eestile mitte sugugi eluohtlik, nagu seda Leito Iseseisvuspartei kuulutab, vaid vastupidi, see loob parima mõeldavaist tingimustest eestluse ja Eesti riigi arenguks! Selline liit on tõsiseks ohuks vaid USA maailmavalitsemise plaanidele ja seega USA mõjuagentidele. Täna juba kontuure võttev kontinentaalblokk Saksamaa (EL) - Venemaa - Hiina näol kindlustaks Eestile 21.sajandiks rahu ja julgeoleku ning kuldsete Hansaaegade saabumise kiire majandusliku arengu näol.
Mis aga kõige tähtsam - sakslased,eestlased,venelased, hiinlased kuuluvad kõik samasse veregruppi, on maarahvad, traditsionalistid, kes ei hävita vastastikku oma kultuuri, vaid vastupidi, rikastavad vastastikku parimat üle võttes üksteist. Täna annavad sakslased meile suurt rahalist abi. me võime neid toetada veelgi hinnalisema vaimse abiga. Teatavasti ei kontrollinud vastavalt Kanzleraktile USA mitte ainult seda, kes saab kantsleriks, vaid määras ära ka koolisõpetatu. Mul pole mitte midagi selle vastu, et Berliini linnapeaks on gay, ent on kogu Euroopale häbiks kui Berliinis korraldatakse gay-paraade. Me saame aidata sakslastel pöörduda tagasi nende (ja meie) põhiväärtuste juurde.
Peamine, mida me ise eestluse tervendamiseks siin peame ette võtma ideelises vaimses vallas on paljastada neoliberaalide lausvale, nagu tähendaks eestlaseks olemine äärmuslikku individualismi ja kollektivismi põlastamist. Meie kõikide rahvusuurijate selgeks tõdemuseks on, et eestlased on traditsionalistlik, kollektiivsusvaimu järgiv rahvus. Meie silmapaistva rahvusteoreetik Oskar Loorits on näidanud, et eestlased on äärmuslikult KOLLEKTIIVNE rahvas. Meie rahvuskangelane Kalevipoegki ei ole nagu päris kangelane indo-euroopalikkus mõttes, vaid pigem mingi jõujuurikast pullimees, kes käitub äpuna. Meenutan vaid oma tulevase äia tapmist Soomes jommis peaga ja iseenda jalgade mahalöömise käsu andmist oma mõõgale. Tänagi oleme me pukki valinud jommis äpud,nagu seda tuvastas O.Loorits EW eliidi suhtes. Meie rahvale võib olla saatuslikuks saavaks puuduseks on tema järgi oskamatus välja valida enda hulgast väärilist eliiti. Viimane kipub kogu aeg alla jääma isegi keskmise eestlase tasemele. Tänagi on meil võimul juba määratluse järgi rämpseliit, sest nagu Riigikogu kauaaegne juhataja Ene Ergma on avalikult välja öelnud, ei ole rahval õigust oodatagi riigikogu liikmelt paremat kvaliteeti kui seda on igal tänaval juhuslikult vastutulijal.
Saksamaa(EL) orientatsioon tagab meile 21.sajandil parima võimaluse eesti rahva ja riigi edasikestmiseks ja arenguks.
Meie ülesandeks on tagada:
1. Me peame arvestama Venemaa loomulike julgeolekuhuvidega ja tagama, et Eestimaa ei saaks platsdarmiks Venemaale vaenulikele jõududele.
2. Loomulikult peavad meil olema kõige sõbralikumad suhted Saksamaaga (EL).
3. Me peame Soome eeskujul pöörama põhitähelepanu mitte välislähetatavaisse palgasõduritesse, vaid esmase kaitsevõime tagamisele territoriaalkaitse näol. Me peame sisse viima üldise sõjaväekohustuse (tänane süsteem, mis on taganud alla ühe kolmandiku kutseealiste sõjalise algväljaõppe on samasugune simulaakurlik nali kui väide, et M.Laar ja A.Ansip toimivad eestluse huvides). Sõjaväeringkonnad kui detsentraliseeritud juhtimismudel tuleb taastada.
3. Orientatsioon USA-le tähendab meile võõra veregrupi ülekannet, mis põhjustab eestluse surma. Seepärast on kogu tänane Eesti poliitiline eliit, kõik Riigikogu liikmed, kes ÜKSMEELSELT on heaks kiitnud tänase välis- ja julgeolekupoliitika süüdi riigireetmises ja eestluse surmavaenlased. Sellepärast ongi hädavajalik uue partei loomine - eestluste surmavaenlastega on eestlastel kompromissid välistatud.
USA orientatsioon tähendab meile automaatselt rinderiigi staatust, sest tänane eliit on muutnud Eestimaa agressiooni platsdarmiks Venemaa vastu. Broiler S.Mikser võib muidugi siiralt rõõmustada, et meile saabusid 160 US jalaväelast ja üle miljardi euro on maetud Ämarisse. Sisuliselt tähendab see aga Eesti muutmist sõjategevuse tallermaaks, mis konflikti puhul hävitab kogu eesti rahva võõraste huvide nimel.
On ajaloofakt, et me saime oma tagaigatsetud iseseisvuse tilkagi verd valatamata tänu Venemaa suuremeelsusele. Küsige poliitikutelt, mis häda ajab meid täna venelastega sõdima?! Ma tean vaid üht põhjust: IRL jt. on asutatud ja ülal peetud läänest tulnud raha abil (Sorose fond jne.). Kelle toitu sa sööd, selle laulu sa laulad. Tänased parteid on reetnud rahva ja Eesti riigi huvid ja tuleb võimult kõrvaldada konstitutsioonilisel teel kui meile vaenulikud välisagendid.
Roman Ubakivi 03.07.2014
Meil on võimalus määrata oma saatust, tehes täna valiku kolme võimaluse vahel:
1) Geopoliitiliselt orienteeruda Venemaale, mis tähendaks litumist Venemaa poolt EL eeskujul loodava Euraasia Majandusühendusega.
2)Soome valik - geopoliitiline valik Saksamaale - Euroopa Liidule.
3)Eesti tänane valik - geopoliitiline orientatsioon USA-le.
Analüüsigem põgusalt meie võimalikre valikute tagajärgi.
1) Venemaa orientatsiooni puhul on plussiks see, et me ei kaota oma rahvuslikku identiteeti mis on sätestatud meie põhiseaduses ja meie majandus on täiesti konkurentsivõimeline võistlemas tollimüüriga kaitstud Euraasia siseturul. Avaneks soodsad võimalused ka ekspordiks EL-u ja mujale, sest meil oleks konkurentsieelis suhteliselt odavate energiakandjate näol Euraasia majandusühenduses. Energiakriisi lahendus.
Mulle isiklikult ei meeldi Venemaa variant, sest tema poliitika on nagu vapilgi kahepealine kotkas: välispoliitika on patriootlik, Venemaa huvisi kaitsev, sisepoliitika aga neoliberaalne, oma rahvust hävitav. Putini majanduspoliitika on analoogiline laarlaste omale - see soosib oligarhe ja välismaist finantsoligarhiat. On selgelt rahvuslike huvide reetmine viia kogu oma naftast ja gaasist saadav tulu oma geopoliitilise vastase USA majandust turgutama ja jätta omaenda majandus kroonilisse krediidinappusesse. Kogu Putini majandusgrupp (erandiks rahvusliku majandusmudeli toetaja S.Glazjev) koosneb neoliberaalidest, kes on Venemaal viiendaks kolonniks. Venemaa võib endale sellist luksust endale ehk lubada, et sellise poliitika puhul on neid 145 miljoni asemel 120, tehes kaotatu hiljem tasa, Eesti ei saa aga sellist enesehävitamist väikerahvusena lubada, et me pöördume tagasi laarlaste shokipoliitika juurde, millest me suuresti pääsesime astudes Euroopa Liitu.
2)Olen juba aastakümme propageerinud Soome teed, mis tagab rahvuse säilimise ja arengu ning jõukuse rahumeelses keskkonnas. Geopoliitiliselt on ju saatus meile kinkinud ülisoodsa väliskeskonna. Saksamaa on sõlminud liidu oma põlisvaenlase Prantsusmaaga ja peale Hitleri avantüüri on igale ajudega sakslasele selge, et Saksamaa ühendaja Otto von Bismarcki poliitika on ainuõige: idas (Venemaa) meil vaenlasi ei ole!
Vabas tõlkes annaksin edasi Bismarcki arutluskäigu: Venemaa purustamine jääb ka pärast kõige hiilgavamaid võite väljaspoole igasugust tõenäosust. Isegi kõige õnnelikuma sõja lõpptulemusena ei ole võimalik saavutada Venemaa peamise võimsuse lagunemist, mis seisneb miljonites venelastes. Kui neid isegi eraldada lepingute abil (nagu täna Ukrainas!), siis nad sama kiirelt uuesti ühinevad, nagu ühinevad eraldatud elavhõbeda osad. See purustamatu vene rahva impeerium, tugev oma kliima, ruumi ja vähenõudlikkuse poolest, nagu ka vaid ühe piiri olemasolu, mis vajab kaitset, saab peale tema kaotust meie sünnipäraseks ja revanzi ihaldavaks vaenlaseks.
Saksamaa eesmärgiks täna ei ole Venemaa purustamine, nagu seda on USA-l, vaid Venemaa on hoopis Saksamaale loomulik liitlane (Haushofferi Kontinentalblocke) ja perspektiivseim majanduspartner, sisuliselt ainuke lootus tänase majanduskriisi ületamiseks. Kui täna USA sõbralik Merkel annab järgi USA tugevale pressile ja nõustub oma majanduseliiti eirates rakendama ka tegelikult majandussanktsioone Venemaa vastu, ei tähenda see vaid tema poliitilise karjääri lõppu, vaid ka Saksamaa majanduse hävitamist ning tõenäoliselt euro ja EL lagunemist.
Venemaa ja Saksamaa liit ei ole minu arusaamise järgi Eestile mitte sugugi eluohtlik, nagu seda Leito Iseseisvuspartei kuulutab, vaid vastupidi, see loob parima mõeldavaist tingimustest eestluse ja Eesti riigi arenguks! Selline liit on tõsiseks ohuks vaid USA maailmavalitsemise plaanidele ja seega USA mõjuagentidele. Täna juba kontuure võttev kontinentaalblokk Saksamaa (EL) - Venemaa - Hiina näol kindlustaks Eestile 21.sajandiks rahu ja julgeoleku ning kuldsete Hansaaegade saabumise kiire majandusliku arengu näol.
Mis aga kõige tähtsam - sakslased,eestlased,venelased, hiinlased kuuluvad kõik samasse veregruppi, on maarahvad, traditsionalistid, kes ei hävita vastastikku oma kultuuri, vaid vastupidi, rikastavad vastastikku parimat üle võttes üksteist. Täna annavad sakslased meile suurt rahalist abi. me võime neid toetada veelgi hinnalisema vaimse abiga. Teatavasti ei kontrollinud vastavalt Kanzleraktile USA mitte ainult seda, kes saab kantsleriks, vaid määras ära ka koolisõpetatu. Mul pole mitte midagi selle vastu, et Berliini linnapeaks on gay, ent on kogu Euroopale häbiks kui Berliinis korraldatakse gay-paraade. Me saame aidata sakslastel pöörduda tagasi nende (ja meie) põhiväärtuste juurde.
Peamine, mida me ise eestluse tervendamiseks siin peame ette võtma ideelises vaimses vallas on paljastada neoliberaalide lausvale, nagu tähendaks eestlaseks olemine äärmuslikku individualismi ja kollektivismi põlastamist. Meie kõikide rahvusuurijate selgeks tõdemuseks on, et eestlased on traditsionalistlik, kollektiivsusvaimu järgiv rahvus. Meie silmapaistva rahvusteoreetik Oskar Loorits on näidanud, et eestlased on äärmuslikult KOLLEKTIIVNE rahvas. Meie rahvuskangelane Kalevipoegki ei ole nagu päris kangelane indo-euroopalikkus mõttes, vaid pigem mingi jõujuurikast pullimees, kes käitub äpuna. Meenutan vaid oma tulevase äia tapmist Soomes jommis peaga ja iseenda jalgade mahalöömise käsu andmist oma mõõgale. Tänagi oleme me pukki valinud jommis äpud,nagu seda tuvastas O.Loorits EW eliidi suhtes. Meie rahvale võib olla saatuslikuks saavaks puuduseks on tema järgi oskamatus välja valida enda hulgast väärilist eliiti. Viimane kipub kogu aeg alla jääma isegi keskmise eestlase tasemele. Tänagi on meil võimul juba määratluse järgi rämpseliit, sest nagu Riigikogu kauaaegne juhataja Ene Ergma on avalikult välja öelnud, ei ole rahval õigust oodatagi riigikogu liikmelt paremat kvaliteeti kui seda on igal tänaval juhuslikult vastutulijal.
Saksamaa(EL) orientatsioon tagab meile 21.sajandil parima võimaluse eesti rahva ja riigi edasikestmiseks ja arenguks.
Meie ülesandeks on tagada:
1. Me peame arvestama Venemaa loomulike julgeolekuhuvidega ja tagama, et Eestimaa ei saaks platsdarmiks Venemaale vaenulikele jõududele.
2. Loomulikult peavad meil olema kõige sõbralikumad suhted Saksamaaga (EL).
3. Me peame Soome eeskujul pöörama põhitähelepanu mitte välislähetatavaisse palgasõduritesse, vaid esmase kaitsevõime tagamisele territoriaalkaitse näol. Me peame sisse viima üldise sõjaväekohustuse (tänane süsteem, mis on taganud alla ühe kolmandiku kutseealiste sõjalise algväljaõppe on samasugune simulaakurlik nali kui väide, et M.Laar ja A.Ansip toimivad eestluse huvides). Sõjaväeringkonnad kui detsentraliseeritud juhtimismudel tuleb taastada.
3. Orientatsioon USA-le tähendab meile võõra veregrupi ülekannet, mis põhjustab eestluse surma. Seepärast on kogu tänane Eesti poliitiline eliit, kõik Riigikogu liikmed, kes ÜKSMEELSELT on heaks kiitnud tänase välis- ja julgeolekupoliitika süüdi riigireetmises ja eestluse surmavaenlased. Sellepärast ongi hädavajalik uue partei loomine - eestluste surmavaenlastega on eestlastel kompromissid välistatud.
USA orientatsioon tähendab meile automaatselt rinderiigi staatust, sest tänane eliit on muutnud Eestimaa agressiooni platsdarmiks Venemaa vastu. Broiler S.Mikser võib muidugi siiralt rõõmustada, et meile saabusid 160 US jalaväelast ja üle miljardi euro on maetud Ämarisse. Sisuliselt tähendab see aga Eesti muutmist sõjategevuse tallermaaks, mis konflikti puhul hävitab kogu eesti rahva võõraste huvide nimel.
On ajaloofakt, et me saime oma tagaigatsetud iseseisvuse tilkagi verd valatamata tänu Venemaa suuremeelsusele. Küsige poliitikutelt, mis häda ajab meid täna venelastega sõdima?! Ma tean vaid üht põhjust: IRL jt. on asutatud ja ülal peetud läänest tulnud raha abil (Sorose fond jne.). Kelle toitu sa sööd, selle laulu sa laulad. Tänased parteid on reetnud rahva ja Eesti riigi huvid ja tuleb võimult kõrvaldada konstitutsioonilisel teel kui meile vaenulikud välisagendid.
Roman Ubakivi 03.07.2014
teisipäev, 1. juuli 2014
GEOPOLIITIKAST
Teema on nii lai, et vajab meetrite kaupa raamaturiiulite läbimist ja selle lühidalt tutvustamine võib mul üle jõu käija. Ent nagu uue partei loomisel, on vaja eelkõige tahet, et teha esimene samm.
Geopoliitika, nagu nimetuski viitab, on kompleksne teadus, mis ühendab nii loodus- kui ka ühiskonnateadused. Ta käsitleb tsivilisatsioonide ja eri tüüpidesse koondunud tsivilisatsioonide vahelisi suhteid. Veelgi enam, geopoliitika on ka ajaloofilosoofia, mis tähendab minekut juba metafüüsikasse, kus mõtte adekvaatseks väljendamiseks sobib vahest parimini luulekeel, nagu kõigi meie põhimõistete kohta. Nii näiteks ei oska mina seletada oma lastele loogiliselt tautoloogiasse laskumata ära, mis on füüsikas Jõud. Mulle on Jõud lihtsalt ... Jõud.
Geopoliitika postuleerib, et inimkonna Ajaloo liikumapanevaks jõuks on leppimatu vastuolu ja võitlus kahe erineva tsivilisatsioonitüübi MAA Jõu ja MERE Jõu (Sea Power) vahel. Maakoletis Begemott contra merekoletis Leviathan. Nagu üks Geopoliitika rajajaid ja anglo-ameerika koolkonna säravaim täht sir Harald McKinder väljendas, on ajalugu muistsetest aegadest tänaseni maaröövlite lakkamatu võitlus mereröövlitega. Rooma contra Kartaago. Aru samaks, miks roomlased ei käitunud Kartaagoga nii nagu nad teiste rahvastega tegid - ei lülitanud veel ühe linnana ja provintsina oma Impeeriumisse, vaid tegid ratsionaalse mõistuse vastaselt Kartaago maatasa ja puistasid veel soolaga üle, et selles neetud kohas rohuliblegi ei kasvaks, oli just see totaalselt erinev arusaam HEAST ja KURJAST mis valitseb kahe erineva tsivilisatsiooni tüübi vahel.
Kõrvalepõikena mainin, et Geopoliitika sobib ideaalselt rahvuslaste maailmapilti, sest meie arusaamaks on inimkonna ajaloo väikseimaks ühikuks etnos, mis loomulikult teiste etnostega koos moodustab oma Kultuuri ja koos teiste sarnaste kultuuridega moodustab siis vastava Tsivilisatsiooni ja sarnaste tsivilisatsioonidega koos vastava Maa või Mere Tsivilisatsioonitüübi.
Vasakpoolsetel on teatavasti ajaloo tegijaks klass ja kahe klassi vastuolu. Rahvuslaste eesmärgiks on aga tugeva riigi abil klassivastuolude ületamine nii, et valitseks tasakaal. Konkreetselt rahvusliku poliitika näiteks oleks Eestis demograafilise katastroofi vältimine lahendades kiirelt ja lihtsalt teisejärgulise katastroofi põhjuse - rahva kerjusliku majandusliku olukorra Soomega võrreldes. Rahvusliku katastroofi tingimustes tuleb tulu kapitali ja tööjõu vahel lihtsalt tasakaalustada. Pole sugugi hädavajalik, et ettevõtja saab täna iga palgatöölise keskmiselt 25 000 eurot kasumit aastas. Kiireks demograafilise augu lappimiseks pole ju midagi hullu kui palgasaajad saaks poole võrra enam palka ja ettevõtja kasum langeks kasvõi 15 000 eurole.
Iseenesestmõistetavalt pole ettevõtjate kasumid ühetaolised ja ka maksupoliitika peab olema astmeline ja paindlik. Väikeettevõtjad, kelle aastatulu on näiteks alla 250 000 euro, tuleks üldse vabastada tulumaksust ja suurte pankade kasumid tuleb kõrgelt maksustada.
Liberaalide maailmast arusaamine on ikka 17.saj. tasemel ja ei ole kooskõlas tänapäevase teadusega. Nagu IRL üks käilakujusi prof.Tulviste kuulutab, on neile kõige tähtsamaks inimõigused. Liberaalide süsteemi aluseks on üksikindiviid Locke "Tabula rasa`ga". See on sama absurdne kui tänapäeval kindralstaabid võtaksid oma planeerimise aluseks mitte korpuse, vaid üksikvõitleja. Bioloogias on väikseimaks loomariigi iseseisvaks ühikuks populatsioon ja idioodiks peetaks inimest , kes hakkaks arutlema ühe rebase tasemel (emase või isase?!). Juba Aristoteles sai aru, et inimene on poliitiline (ühiskondlik) loom ja sotsioloogias on täiesti absurdne kujutada ette inimest iseseisvana väljaspool ühiskonda. Täna on meil aga võimul pimedusjüngrid, Thatcheri ja Reagani imetlejad, kelle jaoks ei ole ühiskonda olemaski! Nende arunatukese järgi on üksikindiviid ajaloo liikumapanev jõud.
Hüppame kohe üle tänapäeva. Mis tsivilisatsioonitüüpi kuuluvad eestlased? Loomulikult oleme me tüüpiline Maatsivilisatsioon. Alles hiljuti me nimetasimegi iseennast MAARAHVAKS. East - eestlasteks nimetasid meid teised juba Läti Hendrikust alates. Helilooja E.Kapp on oma teoses seda sisemist tunnet hästi oma loomingus väljendanud: "Võimas on MERI, veel võimsam on MAA!" Võimas meri küll ründab meid, kuid me jääme kaljuna kestma.
Meie kultuur on tüüpiline Maakultuur ja ka meie naabrid ja suured kultuurilised mõjutajad Venemaa ja Saksamaa (iseäranis Preisimaa ja eliit, mis suuresti sealt pärineb). Venemaaa kuulutas end kolmandaks Roomaks ja sakslased ehitasid üles Püha Rooma Keisririigi. Eestlased, sakslased ja venelased on kultuuritüübi järgi vennad ja meil on ühine arusaamine HEAST ja HALVAST. See seletab ka fakti, miks eesti rahvuslik ärkamisaeg toimus edukalt nagu hõimurahval soomlastelgi Vene Tsaaririigi katuse all ja ka Eesti NSV-s suutsime me tasa teha II maailmasõja katastroofi.
Sellest põhjapanevast kultuuritüübilisest faktist lähtus ka Saksamaa geopoliitilise koolkonna rajaja kindral C Haushoffer, kes on maailmakuulus oma igihalja Kontinentaalbloki ideega - strateegilise liiduga Saksamaa, Venemaa ja Jaapani vahel. Ka viimane on vaatamata saareriigi staatusele tüüpiline Maatsivilisatsiooni kultuuritüübi esindaja. Seepärast on kerge mõista, miks Haushofferi poeg oli Hitlerit tappa üritanud salaliidus, sest Hitler korraldas vennatapusõja Saksamaa tegelike vaenlaste rõõmuks Venemaa vastu.
Ülaltoodud teades on ka kerge aru saada Ukraina sündmuste taustal, miks Saksamaa ärieliit ja nn. Bismarcki partei näeb tulevikku koostöös Venemaaga, mitte aga sõjas Venemaaga, kuhu USA Euroopat tõugata tahab. Kuna Saksamaa on senini praktiliselt okupeeritud USA poolt ja lähtuvalt talle peale sunnitud Kanzleraktile, on poliitilises eliidis veel palju atlantiste, ent see on mööduv nähtus peale Saksamaa ühinemist.
Merejõu, Kartaago tüüpilised esindajad on täna USA ja Suurbritannia. Eesti on alates M.Laari esimesest valitsusest tänaseni valinud geopoliitilise orientatsiooni USA-le. Kultuuritüüpide erinevuse täielik väljatoomine on omaette teema, ent lihtne on kujutada endale analoogiat, mille poolest erinevad maa ja meri-vesi. Maa on kindel, püsiv, hierarhiline (mägi, org). Vesi on vedel, voolav, püsimatu.
Näiteks maaröövlitel (rändrahvastel, rääkimata siis veel põlluharijatest, eestlastest) oli kindel kord, perekond, jurtas mehed ühele, naised teisele poole jne. Mereröövlid olid kõik ühest soost, perekonnata, võim voolas ühe tugevama käest veelgi tugevama kätte, pidev konkurents,igaüks seisis vaid iseenda eest, inimene on inimesele hunt.
Seega pole praegu riigikogulaste poolt pederastide koosolu normaalseks kuulutav seadus mitte mingi tühine inimlik vastutulek vähemustele, vaid Eesti riigi ja eestluse reetmisakt, mis tühistab Euroopa kultuuriruumile omase Maatsivilisatsiooni TABU. Viimased aga ongi iga kultuuri alustaladeks, mis Piibliski on ühemõtteliselt paika pandud: Soodom ja Komorra on HALB, traditsiooniline perekond HEA. Toimub juba eelpool mainitud M.Laari ja T.Kelami programmi elluviimine, kus eesti kultuuri ja Euroopa tsivilisatsiooni alussammas asendatakse võõra, maarahvale vaenuliku tsivilisatsiooni väärtusega, mis põhjustab meie kultuuri alustala annihilatsiooni. Koolid on juba IRL haridusministrite juhtimisel juurutanud meie lastesse arusaama, et Komorra on normaalne inimestevaheline suhe. Seega pole minu süüdistused praegusele poliitilisele eliidile eestluse reetmises mitte mingi emotsioonidel põhinev liialdus, vaid sadadele faktidele tuginev järeldus.
Ette nähes juba demagoogiatolmu, mida rahvuslaste poliitilised vaenlased hakkavad üles keerutama,ütlen selgelt, et rahvuslastel ei ole mõtteski hakata seksuaalvähemusi taga kiusama. Igaüks on meist patune, ent mitte kellelgi ei ole õigust Eestimaal eesti kultuuri alustalasi hävitada.
Geopoliitiliselt on seega Eesti praegune eliit mitte ainult eestluse- ja Eesti riigireeturid, vaid ka Euroopa tsivilisatsiooni reeturid, kes viienda kolonnina tegutsevad Kartaago võimsusele tuginedes Kartaago huvides. Muide, oleks ma imekombel oma kasinaid võimeid arvestades EL Parlamendi valimistel piisavalt hääli saanud, oleks mu esimeseks ettepanekuks olnud surmanuhtluse taastamine Euroopas sarimõrvaritele ja terroristidele ning pedofiilide kastreerimine. Meil on hädavajalik euroopaliku tsivilisatsiooni päästmiseks pöörduda tagasi oma juurte juurde.
Geopoliitika õpetab meile, et kahe suure Maakultuuri Saksamaa ja Venemaa vahel asetsev Eestil kui oma tsivilisatsioonitüübi reetnud värdjal ei ole praeguses selgelt Maajõududele soodsas dünaamikas head tulevikku. Praeguse degenerantse eliidi otsus hävitada ise teadlikult eestlus, et võimule saada ja seda säilitada Kartaago toel on veelgi alatum kui J.Uluotsa ja HJ.Mäe teod. Küsimus on vaid selles, kas meil, eestlastel, on veel sisu, et oma maja katkust puhtaks lüüa ja rahvusena eluõigus välja teenida või meid pühitakse katkutõbistena kõik unustusse.
Geopoliitikale tuginedes võime nüüd formuleerida rahvuslaste programmi kolmanda punkti:
3. Eesti peab geopoliitiliselt orienteeruma Euroopa Liidule (täpsemalt Saksamaale).
Ma arvan, et rahvuslaste partei programm peaks olema põhiideede karkass, lühike, koosnema umbes kümnest punktist, mis mahuvad ära ühele leheküljele ja mõeldud aastakümneteks. Sellele vundamendile toetudes tuleks teha igaks valimistsüklis Valimisprogramm, kus aktuaalsed ideed oleks pikemalt lahtikirjutatud. Õnneks on juba end ilmutanud paar andekat ja energilist nooremat mõtlejat, kelle väärt mõtted sobivad rahvuslaste esimesse Valimisprogrammi nagu rusikas silmaauku.
Roman Ubakivi 01.07.2014
Geopoliitika, nagu nimetuski viitab, on kompleksne teadus, mis ühendab nii loodus- kui ka ühiskonnateadused. Ta käsitleb tsivilisatsioonide ja eri tüüpidesse koondunud tsivilisatsioonide vahelisi suhteid. Veelgi enam, geopoliitika on ka ajaloofilosoofia, mis tähendab minekut juba metafüüsikasse, kus mõtte adekvaatseks väljendamiseks sobib vahest parimini luulekeel, nagu kõigi meie põhimõistete kohta. Nii näiteks ei oska mina seletada oma lastele loogiliselt tautoloogiasse laskumata ära, mis on füüsikas Jõud. Mulle on Jõud lihtsalt ... Jõud.
Geopoliitika postuleerib, et inimkonna Ajaloo liikumapanevaks jõuks on leppimatu vastuolu ja võitlus kahe erineva tsivilisatsioonitüübi MAA Jõu ja MERE Jõu (Sea Power) vahel. Maakoletis Begemott contra merekoletis Leviathan. Nagu üks Geopoliitika rajajaid ja anglo-ameerika koolkonna säravaim täht sir Harald McKinder väljendas, on ajalugu muistsetest aegadest tänaseni maaröövlite lakkamatu võitlus mereröövlitega. Rooma contra Kartaago. Aru samaks, miks roomlased ei käitunud Kartaagoga nii nagu nad teiste rahvastega tegid - ei lülitanud veel ühe linnana ja provintsina oma Impeeriumisse, vaid tegid ratsionaalse mõistuse vastaselt Kartaago maatasa ja puistasid veel soolaga üle, et selles neetud kohas rohuliblegi ei kasvaks, oli just see totaalselt erinev arusaam HEAST ja KURJAST mis valitseb kahe erineva tsivilisatsiooni tüübi vahel.
Kõrvalepõikena mainin, et Geopoliitika sobib ideaalselt rahvuslaste maailmapilti, sest meie arusaamaks on inimkonna ajaloo väikseimaks ühikuks etnos, mis loomulikult teiste etnostega koos moodustab oma Kultuuri ja koos teiste sarnaste kultuuridega moodustab siis vastava Tsivilisatsiooni ja sarnaste tsivilisatsioonidega koos vastava Maa või Mere Tsivilisatsioonitüübi.
Vasakpoolsetel on teatavasti ajaloo tegijaks klass ja kahe klassi vastuolu. Rahvuslaste eesmärgiks on aga tugeva riigi abil klassivastuolude ületamine nii, et valitseks tasakaal. Konkreetselt rahvusliku poliitika näiteks oleks Eestis demograafilise katastroofi vältimine lahendades kiirelt ja lihtsalt teisejärgulise katastroofi põhjuse - rahva kerjusliku majandusliku olukorra Soomega võrreldes. Rahvusliku katastroofi tingimustes tuleb tulu kapitali ja tööjõu vahel lihtsalt tasakaalustada. Pole sugugi hädavajalik, et ettevõtja saab täna iga palgatöölise keskmiselt 25 000 eurot kasumit aastas. Kiireks demograafilise augu lappimiseks pole ju midagi hullu kui palgasaajad saaks poole võrra enam palka ja ettevõtja kasum langeks kasvõi 15 000 eurole.
Iseenesestmõistetavalt pole ettevõtjate kasumid ühetaolised ja ka maksupoliitika peab olema astmeline ja paindlik. Väikeettevõtjad, kelle aastatulu on näiteks alla 250 000 euro, tuleks üldse vabastada tulumaksust ja suurte pankade kasumid tuleb kõrgelt maksustada.
Liberaalide maailmast arusaamine on ikka 17.saj. tasemel ja ei ole kooskõlas tänapäevase teadusega. Nagu IRL üks käilakujusi prof.Tulviste kuulutab, on neile kõige tähtsamaks inimõigused. Liberaalide süsteemi aluseks on üksikindiviid Locke "Tabula rasa`ga". See on sama absurdne kui tänapäeval kindralstaabid võtaksid oma planeerimise aluseks mitte korpuse, vaid üksikvõitleja. Bioloogias on väikseimaks loomariigi iseseisvaks ühikuks populatsioon ja idioodiks peetaks inimest , kes hakkaks arutlema ühe rebase tasemel (emase või isase?!). Juba Aristoteles sai aru, et inimene on poliitiline (ühiskondlik) loom ja sotsioloogias on täiesti absurdne kujutada ette inimest iseseisvana väljaspool ühiskonda. Täna on meil aga võimul pimedusjüngrid, Thatcheri ja Reagani imetlejad, kelle jaoks ei ole ühiskonda olemaski! Nende arunatukese järgi on üksikindiviid ajaloo liikumapanev jõud.
Hüppame kohe üle tänapäeva. Mis tsivilisatsioonitüüpi kuuluvad eestlased? Loomulikult oleme me tüüpiline Maatsivilisatsioon. Alles hiljuti me nimetasimegi iseennast MAARAHVAKS. East - eestlasteks nimetasid meid teised juba Läti Hendrikust alates. Helilooja E.Kapp on oma teoses seda sisemist tunnet hästi oma loomingus väljendanud: "Võimas on MERI, veel võimsam on MAA!" Võimas meri küll ründab meid, kuid me jääme kaljuna kestma.
Meie kultuur on tüüpiline Maakultuur ja ka meie naabrid ja suured kultuurilised mõjutajad Venemaa ja Saksamaa (iseäranis Preisimaa ja eliit, mis suuresti sealt pärineb). Venemaaa kuulutas end kolmandaks Roomaks ja sakslased ehitasid üles Püha Rooma Keisririigi. Eestlased, sakslased ja venelased on kultuuritüübi järgi vennad ja meil on ühine arusaamine HEAST ja HALVAST. See seletab ka fakti, miks eesti rahvuslik ärkamisaeg toimus edukalt nagu hõimurahval soomlastelgi Vene Tsaaririigi katuse all ja ka Eesti NSV-s suutsime me tasa teha II maailmasõja katastroofi.
Sellest põhjapanevast kultuuritüübilisest faktist lähtus ka Saksamaa geopoliitilise koolkonna rajaja kindral C Haushoffer, kes on maailmakuulus oma igihalja Kontinentaalbloki ideega - strateegilise liiduga Saksamaa, Venemaa ja Jaapani vahel. Ka viimane on vaatamata saareriigi staatusele tüüpiline Maatsivilisatsiooni kultuuritüübi esindaja. Seepärast on kerge mõista, miks Haushofferi poeg oli Hitlerit tappa üritanud salaliidus, sest Hitler korraldas vennatapusõja Saksamaa tegelike vaenlaste rõõmuks Venemaa vastu.
Ülaltoodud teades on ka kerge aru saada Ukraina sündmuste taustal, miks Saksamaa ärieliit ja nn. Bismarcki partei näeb tulevikku koostöös Venemaaga, mitte aga sõjas Venemaaga, kuhu USA Euroopat tõugata tahab. Kuna Saksamaa on senini praktiliselt okupeeritud USA poolt ja lähtuvalt talle peale sunnitud Kanzleraktile, on poliitilises eliidis veel palju atlantiste, ent see on mööduv nähtus peale Saksamaa ühinemist.
Merejõu, Kartaago tüüpilised esindajad on täna USA ja Suurbritannia. Eesti on alates M.Laari esimesest valitsusest tänaseni valinud geopoliitilise orientatsiooni USA-le. Kultuuritüüpide erinevuse täielik väljatoomine on omaette teema, ent lihtne on kujutada endale analoogiat, mille poolest erinevad maa ja meri-vesi. Maa on kindel, püsiv, hierarhiline (mägi, org). Vesi on vedel, voolav, püsimatu.
Näiteks maaröövlitel (rändrahvastel, rääkimata siis veel põlluharijatest, eestlastest) oli kindel kord, perekond, jurtas mehed ühele, naised teisele poole jne. Mereröövlid olid kõik ühest soost, perekonnata, võim voolas ühe tugevama käest veelgi tugevama kätte, pidev konkurents,igaüks seisis vaid iseenda eest, inimene on inimesele hunt.
Seega pole praegu riigikogulaste poolt pederastide koosolu normaalseks kuulutav seadus mitte mingi tühine inimlik vastutulek vähemustele, vaid Eesti riigi ja eestluse reetmisakt, mis tühistab Euroopa kultuuriruumile omase Maatsivilisatsiooni TABU. Viimased aga ongi iga kultuuri alustaladeks, mis Piibliski on ühemõtteliselt paika pandud: Soodom ja Komorra on HALB, traditsiooniline perekond HEA. Toimub juba eelpool mainitud M.Laari ja T.Kelami programmi elluviimine, kus eesti kultuuri ja Euroopa tsivilisatsiooni alussammas asendatakse võõra, maarahvale vaenuliku tsivilisatsiooni väärtusega, mis põhjustab meie kultuuri alustala annihilatsiooni. Koolid on juba IRL haridusministrite juhtimisel juurutanud meie lastesse arusaama, et Komorra on normaalne inimestevaheline suhe. Seega pole minu süüdistused praegusele poliitilisele eliidile eestluse reetmises mitte mingi emotsioonidel põhinev liialdus, vaid sadadele faktidele tuginev järeldus.
Ette nähes juba demagoogiatolmu, mida rahvuslaste poliitilised vaenlased hakkavad üles keerutama,ütlen selgelt, et rahvuslastel ei ole mõtteski hakata seksuaalvähemusi taga kiusama. Igaüks on meist patune, ent mitte kellelgi ei ole õigust Eestimaal eesti kultuuri alustalasi hävitada.
Geopoliitiliselt on seega Eesti praegune eliit mitte ainult eestluse- ja Eesti riigireeturid, vaid ka Euroopa tsivilisatsiooni reeturid, kes viienda kolonnina tegutsevad Kartaago võimsusele tuginedes Kartaago huvides. Muide, oleks ma imekombel oma kasinaid võimeid arvestades EL Parlamendi valimistel piisavalt hääli saanud, oleks mu esimeseks ettepanekuks olnud surmanuhtluse taastamine Euroopas sarimõrvaritele ja terroristidele ning pedofiilide kastreerimine. Meil on hädavajalik euroopaliku tsivilisatsiooni päästmiseks pöörduda tagasi oma juurte juurde.
Geopoliitika õpetab meile, et kahe suure Maakultuuri Saksamaa ja Venemaa vahel asetsev Eestil kui oma tsivilisatsioonitüübi reetnud värdjal ei ole praeguses selgelt Maajõududele soodsas dünaamikas head tulevikku. Praeguse degenerantse eliidi otsus hävitada ise teadlikult eestlus, et võimule saada ja seda säilitada Kartaago toel on veelgi alatum kui J.Uluotsa ja HJ.Mäe teod. Küsimus on vaid selles, kas meil, eestlastel, on veel sisu, et oma maja katkust puhtaks lüüa ja rahvusena eluõigus välja teenida või meid pühitakse katkutõbistena kõik unustusse.
Geopoliitikale tuginedes võime nüüd formuleerida rahvuslaste programmi kolmanda punkti:
3. Eesti peab geopoliitiliselt orienteeruma Euroopa Liidule (täpsemalt Saksamaale).
Ma arvan, et rahvuslaste partei programm peaks olema põhiideede karkass, lühike, koosnema umbes kümnest punktist, mis mahuvad ära ühele leheküljele ja mõeldud aastakümneteks. Sellele vundamendile toetudes tuleks teha igaks valimistsüklis Valimisprogramm, kus aktuaalsed ideed oleks pikemalt lahtikirjutatud. Õnneks on juba end ilmutanud paar andekat ja energilist nooremat mõtlejat, kelle väärt mõtted sobivad rahvuslaste esimesse Valimisprogrammi nagu rusikas silmaauku.
Roman Ubakivi 01.07.2014
Tellimine:
Postitused (Atom)