USA - VENEMAA 2:3

USA -VENEMAA 2:3 Aprillikuu oli üsna pingeline ja ohtlik eksistentsiaalselt ka Eestile. Biden läks arvestades Putini pehmust välja ääemisele riskile, püüdes Euroopas läita USA-le kasulikku sõda, analoogiliselt I ja II maailmasõjale. Venemaa liitriigi Valgevene presidendi ja ta perekonna ning lähikonna mõrvamisele oleks järgnenud Ukrainas, Poolas ja Leedus ettevalmistatud terrorirühmituste poolt läidetud kodusõda koos küberrünnakuga Minski energiasüsteemi väljalülitamisega. Viimane on aga vöimatu ilma NATO kübervõimekuse koguvõimsust kasutamata ja seega Tallinna keskus oleks olnud osaline Valgevene ja Venemaa vastases agressioonis. Küberrünnak on aga USA enda määratluse järgi casus belli ja täna võime kergendatult hingata, et Venemaa ja Valgevene ei ole sunnitud kaaluma vastust Eesti poolsele agressioonile. Paralleelselt koondas ka Ukraina ca 120 000 vägede grupeeringu Donbassi ründamiseks ja aktiveeritud oleks ka Kaukaasia ja Kek Aasia. Lisaks veel 40 000 NATO grupeeringu ja USA ja teiste NATO liikmete laevastiku koondamine Venemaa piiridele ning muidugi Navanõi viienda kolonni aktiviseerimine. Venemaa oleks sunnitud loomulikult reageerima Valgevene sündmustele ja debiilikutele mõeldud laulukoor Venemaa agressiivsuse kohta oleks sundinud ka Saksamaad ja Prantsusmaad sõjaleeriga ühinema. USA eliit on meeleheitel ja mängib tulega, sest väga väike on tõenäosus, et piiratud taktikaline tuumasõda Euroopas ei kasva üle paratamatult üldiseks. Nagu ma varem seletasin, viib liberaal Biden USA kiirelt pankrotti. Mida maksab kasvõi ainult kohe loobumine ökofashistide survel Kanada - USA gaasijuhtmest. Trump reaalse majandusmehena kauples USA-le välja kasuliku ja õiglase kokkuleppe Hiina ja EL-ga vastastikuste kaubandusbilansside tasakaalustamiseks: viimased hakanuks ostma USA kallist gildgaasi, USA oleks hakanud aga kasutama enda tarbeks tunduvalt odavamat Kanada gaasi. Konkurentsieelis missugune. Lisaks veel hiljutine börside paratamatu kokkuvarisemine jm. Liberaalina Biden ei esinda USA riigi ja elanikkonna huve vaid kosmopoliitsete banksterite ja suurkorporatsioonide huve. Üldiselt täna võib juba kindlalt joone all tõmmata globaliseerumise USA hegemoonia projektile kui ebaõnnestunule. Teatavasti pole suurimad kapitaliomanikud sugugi Forbesi poolt toodud edetabel sadade miljarditega. Tegijad on hoopis perekonnad triljonitega. Nii oli 20. sajandil võitjaks Rockfellerite klaster ja selgeks kaotajaks Rothschildide klaster (kuhu kuuluvad mitmete perekondade esindajad). 21. sajandil on kaalukauss hakanud kalduma Rothschildide kasuks. Meenutagem või palju kõneainet tekitanud ühise rahaasutuse loomist, mis pani Rockfellerite parimad aktivad väikse summa eest Rothschildide kontrolli alla. Muuseas Rothschildide globaliseerimisprojekt, mida hiljuti proklameeris K.Schwab (nn. digitaalse koonduslaagri projekt), näeb esimese etapina ette just USA hegemoonia kõrvaldamise maailmast. USA ebaõnnestumine Valgevene riigipöördeürituses annab Venemaale parema positsiooni ja mänguseiu võib hinnata kui 3:2 Venemaa kasuks. Venemaa võiks teoreetiliselt ette rebida ka seisule 10:3, ent degerantne eliit eesotsas juba ammu möödas templiga "parem enne" Putiniga ei anna enamaks võimalust ja Venemaad ootavad, ehkki ta jääb ilmselt püsima, ees suured raskused. Venemaa kirstunaelaks on kontseptuaalsel ja strateegilisel tasemel rahvusliku eliidi puudumine. Välispoliitikatki juhivad kompradoorid kui võetakse alandlikult vastu kõrvakiile nii Leedult, USA-lt, Ukrainalt kui Suurbritannialt jne. Isegi Saksamaa kaitseminister lubab rääkida Venemaga jõupositsioonilt. See ei saagi olla teisiti, kui kasvõi välisministri Lavrovi tütar on Suurbritannia kodanik. Üldiselt jätkab ju Putin Andropovi - Gorbatschovi - Jeltsini projekti "ühinemist Läänega". Tehtud on ainult väike vigade parandus ja ükskõik mis tingimuste asemel tahetakse välja kaubelda soodsam positsioon ja selle nimel on arendatud edukalt relvajõude. Mitte mingit oma projekti ja eesmärki Venemaa eliidil ei ole. Ainuke mees eliidis, kes vähemalt pretendeeris kontseptuaalsele ja strateegilisele mõtlemisvõimele oli Surkov kui "suveräänse demokraatia" ja "putinism on kauaks" autorile. Viimast näib ka tegude järgi Putin ise siiralt uskumas. Ent mitte midagi pole vääramat. Putin ise oma liberaalse majanduspoliitikaga ja seega täieliku võhiklusega on iseenda kirstunaelaks. Venemaa Gini koeffitsent on ammu punase poolel ja kuulutab revolutsiooni ja mässu. Pole mingit kasu oma läkituses lugeda monotoonselt ja pikalt igasugusi pisisummasi, mida lastega peredele elushoidmiseks jagatakse kui samal ajal kaotakse triljoneid hoogustuva inflatsiooni, kpitali väljaveo ja riigivarguse teel. Väike näide kunstlikult ise inflatsiooni tekitamisest Venemaal: Keskpank laseb ilma igasuguse katteta välja ligi 1,5 triljonit ja jagab need pankadele, et nood saaksid osta valitsuse võlakirju, mis on tänaste nullintresside juures supertootlikud 6,5 %. Pangad ei laena seega raha ettevõtetele, vaid istuvad rantjeedena kasumi otsas lillegi liigutamata. Milleks aga üldse majandusarenguministeeriumile lisaraha kui mullu rikuti eelaereveseadust ja jäeti majandusse investeerimata ja töötasusi mitte makstes arvele rippuma 1 triljon?! Teine näide Putini riigi ja rahvavastasest majanduspoliitikast: oma läkituses lubas ta kõrvaldada kõik kapitali väljavoolu takistused! See on rumalus kuubis. Küsimus ei ole selgelt selles, et Venemaal ei ole kompetentseid ja patriootlikke inimesi, vaid Putinile sobivad liberaalsed kompradoorid nagu mittevenelane Surkov, kes soovitab Venemaa hävitamiseks muuta venelaste arhailisi sterotüüpe ning oli katastroofilise Ukraina poliitika eest vastutaja. On olemas kasvõi maailmatasemel ja ka Venemaa vaenlaste poolt tunnustatud filosoof ja kontseptuaalne mõtleja A.Dugin, keda vallandati ülikoolist kui ta põhjendatult kritiseeris Putini ebajärjekindlat poliitikat Donbassis, kui neil keelati edasi liikuda oblastite piirideni. Majanduses tagas 16% juurdekasvuga maailmalaiuse autoriteediga Gerassenko Keskpanga juhina kelle poliitika ja seega ka tulemused olid risti vastupidine Putini poolt pandud Nabiulliniga. Valitsust juhtis vana kooli mees Masljukov, kelle Putin asendas Medvedjeviga. Venemaal on reaalne võimalus saavutada lähima kümne aasta jooksul juurdekasv 7% aastas ainuüksi reindustrialiseerimise arvel (teatavasti Jeltsini ajal nagu meilgi Laari ajal hävitati Venemaa tööstust sama palju kui seda tegid natsid Suure Isamasõja aastatel), kuid Putini liberaalne majanduspoliitika on taganud vaid kaheksa aastat pidevat majandduslangust ja elanikkonna sissetulekute vähenemist. Ma pole kunagi varjanud oma põlgust NSVL-Venemaa eliidi vastu juba Hrushtshovist alates, sest siis, kui nad tulid mõttele reeta oma ideoloogia ja rahvas ning asuda Läänega ühinemise ja kapitalismi teele hakkasid juba 60-ndatel Rooma klubi näol selle maailma vägevad mõtlema ja tegutsema kapitalismi vastu, et tagada oma võim ja privileegid postkapitalitlikus ühiskonnas. Aastaid tagasi kirjutasin siin blogis, et kapitalism nagu aurumasingi nõuab iseenda kestmise huvides regulaatorit, nagu riik, poliitika, keskklass, laialdane hea haridus jne. Tänaseks on regulaatorite kõrvaldamisega peaaegu lõpuni jõutud ja päevakorras on eraomandi kaotamine (muidugi mitte globaalsel eliidil kelle kapital on muutunud juba otseseks võimuks inimesi manipuleerivate megainfoplatvormide näol /Google jne.). Seega Putin kuulub sisuliselt samasse jobude reasse nagu Andropov-Gorba-Jeltsin, kes tahavad astuda jõkke, mida enam ei eksisteeri. Putinil pole aga ainsatki ideed, mis oleks Venemaa eesmärk ja tee Uues Imelises Maailmas. Ja ei tohigi ju olla, sest ka täiendatud Venemaa Põhiseaduses on igasugune riigi ideoloogia ja idee keelatud. Kipub nagu liigseks Putini materdamiseks, sest kahtlemata on Putin Venemaa päästja peale Jeltsinit ja on ära teeninud tänu, ausamba ja kõike muud. Ent olukord nõuab tulevikuideed, visiooni, ja pole see tema süü vaid õnnetus, et see puudub. Üldse sarnase kaliibriga isiksusi nagu Lenin ja Stalin ei sünni ka suurel Venemaal igal sajandil. Lõpetuseks pisike, aga paljutähendav fopaa Putini poolt: Võidupühal ei sobi Ülemjuhatajal lesida tugitoolis kui sõjavägi au andes mööda marsib. Isegi pooleldi elus Breshnev sai niipaljukestki sümbolismist ja oma rollist aru. Veteranidega lobisemiseks võib korraldada teeõhtu. See on ka märgiks, et Putin on ümbritsenud ise end nõuandjatega, kes soovivad ta kadu, nagu pensionireformi puhulgi. Roman Ubakivi