Intervjuu 17. aprillil

esmaspäev, 13. detsember 2021

MIDA VOIB OODATA MUSTA TIIGRI AASTAL Oodata on senise tendentsi jatkumist ning juba alanud ylemaailmse retsessiooni syvenemist seoses eesoleva Bretton Woodsi dollarisysteemi löpliku kokkuvarisemisega. Viimat on vöimatu enam kauem pidurdada, sest USA tööstuses on inflatsioon yle 20%, mis ajanihkega jöuab paratamatult tarbimishindadesse. Seega USA-le vöib prognoosida 7% majanduslangust järjest 7 aasta jooksul. Lähtun siin faktist, et peale dollari kui peamise rahvusvahelise reservvaluuta positsiooni kaotust ei saa enam USA völgu elada ja peavad oma väljaminekud vördsustama sissetulekuga. Kui nad toodavad täna 20% /tegelikult kui statistika vigurid körvale jätta, siis reaalselt 15% maailma GDP st) ja tarbivad samas 40% maailma GDP, siis tuleb neil oma tarbimist vähendadas umbes poole vörra. See tähendab loomulikult sotsiaalset mässu ja välistab demokraatliku valitsemisvormi. Seda märgin seoses Bideni poolt kokkukutsutud nn. Demokraatiate videokongressiga, kus "demokraatlikud" Kongo ja Pakistan vastandatakse "autokraatlike" Ungari ja Tyrgiga. Samasugune depressioon tabab ka dollariga tihedalt seotud euroala, kus elatustase langeb ca 40%. Sotsiaalselt tahendab see keskklassi likvideerimist ja liberalismi (Weimari vabariigi) asendamist Lääne tsivilisatsiooni maatritsa järgi rassistliku totalitarismiga ( Hitleri natsismiga). Igatahes selline analoogia kerkis mu silmade ette kui vaatasin A.Merkeli pidulikku ärasaatmist törvikurongkäiguga ja auvahtkonnaga II ms aegsetes kiivrites ja vintpyssidega. Kui lisada siia juurde veel näitsikust kaitseministri hiljutine ähvardus Venemaad karistada taktikalise tuumasöjaga ning uue valitsuse koosseis, kus pooled on Greta Th. tasemega näitsikud, kes köïk hakkavad ellu viima nn. Rohelist agendat, mis hävitab Saksamaa mjanduse, siis arvan, et Londoni shansi Euroopa liidriks saamiseks kahekordistusid. Kui meie eesti näitsik suutis EL energiavolinikuna tassida kohtu läbi poliitika, et gaasi hind kujuneks mitte pikaajaliste lepingute, vaid jooksvate börsihindade läbi, nii et meil elektrihinnad lakke hyppaksid, siis saksa neiud pole sugugi viletsamad. Aga Merkeli deklareeritud unistus saada vördseks partneriks USA, Hiina , Venemaa ja India körval inimkonna saatuse tuleviku kujundamisel, on kolinal läbi kukkunud ja vaevalt see B.Johnsonilgi önnestub. Niipaljukest majandusest, mille taustal poliitika lahti rullub. Loomulikult tabab majanduslik kriis ka USA poolt ametlikult välja kuulutatud vaenlasi Hiinat ja Venemaad, kuid viimaste sotsiaalne valulävi on märksa körgemal kui USAs ja Euroopas ning seda on voimalik tösta veelgi näiteks Taiwani ja Donetski taasyhinemisel. Hiljutine Bideni-Putini tippkohtumine kinnitas, et minu eelnevate artiklite analyys oli pöhimötteliselt öige ja tegu on uue etapiga nii USA- Venemaa suhetes kui ka maailmapoliitikas. Nimelt tunnistas USA esmakordselt peale NSVL lammutamist , et Venemaal on öigus suurriigi staatusele ja oma rahvuslikele julgeoleku huvidele ka välaspool oma piire, ehk teisiti öeldes oma möjusfäärile. See on de facto tunnistus, et elame multipolaarses maailmas. Viimane on muidugi surmahoop kogu senisele Eesti välis- ja julgeolekupoliitikale ja mitte asjata ei tösta M.Mihkelson hädakisa, sest temasuguste saatus on sama, nagu me hiljuti nägime Afganistanis, kus kompradoorne eliit klammerdus viimase lennuki teliku kylge. Biden pakkus lahkelt Putinile, et Venemaa pretentsioonide arutamiseks ja huvisfääride täpsemaks piiritlemiseks loodaks isegi spetsiaalne komitee, miilega Putin omakorda loomulikult lahkelt nöustus. Ajakirjanikust propagandist M.Mihkelson tunneb vaid pealiskaudselt ajalugu, viidates 1938 a. Måncheni kokkulepetele. Tegemist on hoopis 1939.a. Molotov- Ribbentropi lepingu analoogiaga. Eesti probleem ei ole mitte Bidenis ja Putinis, kes geopoliitiluisel tasemel toimivad taiesti öigesti ja loogiliselt etteaimatavalt, vaid meie enda (nagu lätlaste, leedukate, ukrainlaste jt.) suutmatuses produtseerida moraalse ja intellektuaalse tasemega eliiti, kes oleks konkurentsivöimeline tänapäeva maailmas. Vahemärkusena niipalju, etb kuna ma ölen korduvalt toonitanud , et ainuöïge geopoliitiline vöimalus säilitada Eesti formaalne ja maksimaalne iseseisvus on Soome eeskuju, siis loomulikult jälgisin, mis uued lennukid ostab Soome oma öhuruumi kaitseks. seepärast Soome eliidi otsus osta F-35 tekitab kohe kysimuse: kas Soome eliit on degradeerunud kergelt äraostetavateks kompradoorlasteks? Nimelt on USA F-35 hirmkallis rämps, mis pole tegelikult V pölvkonna lennuk, sest ei saa lennata ylehelikiiruse, kuna see rebiks puruks ta Stealth katte, ei lenda udus ja on raskusi pimedas, jääb alla Vene uutele 4pluss pluss lennukitele nii relvaplatvormina, kiiruses ja manööverdamisvïmes ja on hirmkallid ekspluatatsioonis. Kui öhus on venelaste ehtne V pölvkonna lennuk Su-57 on F-35 ainsaks vöimaluseks pögenemine. Sama on ka maailma kiireimate pöödurlennukuite Mig- 31 puhul, kelle baas on Murmanski lähedal. F-35 on kolm korda kallim kui Vene 4 p¨lvkonna lennukid, kellele ta öhuvöitluses alla jääb ja yhe F-35 asemel on möistlikum osta sama raha eest kolm Vene paremat lennukit. Kuna F_35 uueks öhkutöusuks ettevalmistamise aeg on mitu korda kauem kui Vene lennukitel, siis ¨öhus on neid vähem ka kui lennukite arv oleks v¨rdne. Pole ime, et Pentagon ise keeldus ostmast seda hirmkallist rämpsu. Seega seda ostu vöib vaadelda ka kui yhelt poolt kalömmi maksmist USAle ja samal ajal ka toimimist Venemaa julgeoleku huvides, sest see tähendab faktiliselt Venemaa absoluutset ylekaalu mitte ainult Balti vaid ka Soome öhuruumis. Bideni-Putini videokohtumisele eelnes söjapropaganda ja ka reaalsete s¨jaettevalmistuste litsumine viimse piirini Lääne poolt jaburdusega, nagu Venemaa eesmärgiks on sissetung Ukrainasse. Tegelikkuses on Putini poliitika olnud Ukraina suhtes kogu aeg sama (olenemata sellest kas see ka tegelikult vastab Venemaa rahvuslikele huvidele): mittevahelesegamine Ukraina siseasjadesse ja vältida viimse vöimaluseni söjalist kokkupörget. Viimane mitte sugugi sellepärast, nagu USA abiga oleks Ukraina söjavägi midagi t¨siseltvöetav tänu USA pingutustele. Tegelikult USA poolt reformitud söjaväed on faktiliselt vöitlusvöimetud, mida demonstreeriti Gruusias, Iraagis ja viimati Afganistanis. Sama on ka Ukrainas- lugege hiljutist artiklit NYT-is, kus spetsialisti hinnangul kestaks lahing kuus tundi ja löppeks Ukraina täieliku katastroofiga. Muuseas ka president T.H.Ilves, tutvudes möne RAND Corporationi möne kymnest tuhandest stsenaariumiga söjamängu variandiga, hindas Eesti kangelaslikku vastupanekuvöimet neljale tunnile. Seda veel Venemaa uusima tänase relvastuseta. USA instruktorid koolitavad kyll intensiivselt ukrainlasi, kuid parim osa neist värvatakse paarikåmne tuhande $ eest kuus USA tänasesse haledasse s¨javäkke ja viiakse ookeani taha. Tegelikkuses kraapis Ukraina koik oma jöud ise 135 ooo grupeeringu näol Donetski råndamiseks USA nöudel, sest see on USA huvides provotseerida konflikt mitte ainult Ukraina ja Venemaa vahel, vaid ka taktikaline tuumasöda Euroopas. Selleks rikuti isegi tuumarelva leviku piiramise lepingut, andes Saksa lennukitele legaalselt öïguse relvastuda USA taktikaliste tuumapommidega. Seega kogu suvi elasime me faktiliselt pyssirohutynni otsas, kus juhuslikki säde oleks vöïnud söödata ka maailmasöja. Kremlis on siiski täna valitsevaks suunaks nn. patrioodid, kellel on säilinud enesealalhoiuinstink ja demonstreeriti USAle otsustavust kaitsta oma huve ka reaalselt, koondades m¨ned Iskanderi brigaadi ja Lääne hinnangul 75 000 grupeeringu Ukraina lähistele. Kui nyyd USA käsu peale puiklevad ukrasinlased oleks rynnanud Donetski miilitsat, siis oleks venelased löönud Harkovi suunal ja ajanud köïk Ukraina väed kotti ja absoluutse ylekaalu töttu ohus (Ukrainal on vaid väga nörk öhukaitse ja lennuvägi, mis oleks kohe hävitatud Iskanderitega) lakkaks Ukraina riigi eksistents. USA presidendi administratsioonis on toimunud löhenemine, mis ilmnes selgelt peale tippkohtumist tehtud avaldustes. Yhelt poolt Biden ja J.Sullivan ja teisalt riigisekretar Blinken ja V.Nuland. Koik nad on banksterite esindajad, keda vöib liigitada siiski möödukateks globalistideks ja fanaatilisteks globalistideks. Esimesed deep state esindajad on helgema peaga ja enesealalhoiuinstinkiga teised absoluutselt ilma valikuvöimaluseta vöi tummhambad. Erinevus ilmnes juba kevadel. Ma kirjutasin allpool, et kui Biden algselt jälgis oma valimiseelset agendat, siis möne kuu pärast muutis ta oma poliitika suunda ja läks sisuliselt yle Trumpi poliitikale. See tähendab, et Biden ja teda suunavad jöud said aru, et USAl on valida vaid väga halva ja katastroofilise stsenaariumi vahel. Viimane tähendab katset säilitada Globaalset hegemooniat ja seega dollarisysteemi ja banksterite maailmavalitsust ning selle eesmärgi nimel hävitada USA kui riik. Täna on selline eesmärk puhas utoopia ja mitte t¨siselt vöetav vöimalus. USA majandus on juba strukuurses kriisis struktuurse inflatsiooniga ja pole ressurssi globaalse voimu ja rahasysteemi elushoidmiseks. Kui veel kaotatakse vahevalimised ja presidendivalimised (Trumpi reiting on täna körgem kui Bidenil), siis globalistidel pole yldse ulualust ja ka deep state kaotab oma piimanisa riigi näol ja Trump mataks nad köik maha. Seepärast on ainsaks globalistide ellujäämise vöimaluseks alanud kriisi yleelamiseks säilitada oma vöim yhes maailmaregioonis USA juhtimisel ja kokkuleppida teiste jöukeskustega oma möjusfääride piirides. See tähendab kogu senise globaalse rahandussysteemi ja majandusmudeli kokkuvarisemist. Köigil on vähe ressurssi, sest tulevikus saavutab parima positsiooni see superregioon , kes suudab paremini majandusdepressioonis ellu jääda ja rohkem investeerida tehnoloogilisse arengusse ja julgeolekusse. USAl on viimasega suur probleem,, sest kui Venemaa on oma tuumajöudude moderniseerimisega l¨pusirgel siis USA alles alustab. Sama puudutab ka tavarelvastust, sest nagu ma varem olen analyysinud, on USAd tabanud pea köigi relvariikide moderniseerimisyritustel F-35 sarnane täielik fiasko. Seega on Biden väga raskes olukorras ja aega on väga vähe, sest vahevalimised on juba novembris ja vabariiklaste suur vöit vöib tähendada impeachmenti. Seega juba kevadeks on hädavajalik positiivse trendi visioon ja pidurdada inflatsiooni. Biden on vötnud yle Trumpi kava mitte investeerida bankadesse, vaid infrastruktuuri. Saamaks aru Bideni muredest lisaks, et ta peab oleme supermustkunstnik, et tösta USA ära rööbastelt, mis viivad USA kodusötta ja riigi lagunemiseni. Seega see silmatorkavalt innukas jahumine Ukraina julgeoleku teemal on selge tähelepanu k¨rvalejuhtimine tegelikust teemast milleks oli kontuuride tömbamine eeloleva m¨jusfääride kysimuses (mitte juhuslikult ei kylastanud Putin vahetult ennem Modit koos viimasele väga meeldiva ettepanekuga otsustades Modi särava näoilme järgi ning Biden ei kontakteerunud Xi-ga) ning poliitiliseks katteks Bidenile kuidas ta Putini paika pani hirmsa ähvardusega Ukraina ryndamise puhul, mida Putin ise pyyab maksimaalselt vältida: Poliitika on voimaluste kunst ja seda mida Trump ei suutnud teha globalistide vastuseisu töttu teeb noateral liikudes globalist Biden ise. Kuna USA vöim kahaneb kiirenevalt (kohe tuleb lahkuda Iraagist , siis Syyriast, kogu ida Euroopa on kui sangata kohver, mis neelab asjatult niigi vähest ressurssi) siis Tänasek USA strateegiaks on lyya lipud maha oma m¨jutsooni tahistamiseka /bloki AUKUS loomine) ja säilitada voimalikult kaua status Quod. Vöime vaid ette kujutada kui vastikud on täna Bidenile tema eksistentsiaalsete murede juures tolade nagu Zelenski ja Mihkelsoni pirisemised. Biden on vana poliitilse kooli esindaja ja imetlusväärselt osav karide vahel laveerimises, milles Trump nigel oli. Nii ei räägi ta NATO m¨ttetusest, vaid TEEB seda pakkudes väla USA, Venemaa ja NATO labirääkimisi. Seega USA ja NATO eraldi. MIS on aga NATO väärtus ilma USA-ta? Loomulikult ymmargune null. Euroopa suutis viimase tanki ehitada 2005.aastal. Nii et eesti strateegid vöivad oma leedu kolleegidega veel mönda aega luksusliku elu nautida Brysseli peakorteris ja teineteist veenda V artikli tähtsuses, mis minu arusaamise järgi ei anna yldse mingit garantiid peale lobisemise. Kui aga J.Sullivan avalikult deklareerib, et USA-le pole vajalik YRO, siis pole see mingi uudis, mis körvu kikitama ajab, ent kui ta lisab, et USA likvideerib IMF ja Maailmapanga, siis see on ajalooline syndmus, sest see Dollarisysteemi peamiste tööriistade hävitamine tähendab ka Dollarisysteemi ja Pax Americana löppu. Arvan, et Tartus on meil yks tark inimene prof.Rein Myllersoni näol, kes seda möistab, ent Tallinas vöimu juures mitte yhtegi. Oma riigi säilimiseks on seda kahjuks vähevöitu. Aga elu on ilus ja soovin lugejale ilusaid Jöule ja head vana aasta löppu ja uut aastat! Roman Ubakivi

kolmapäev, 22. september 2021

9\11 tagajarjeks on Afganistani syndroom

9\11 TAGAJARJEKS ON AFGANISTANI SYNDROOM Hammastav valine sarnasus yldise paanikaga Saigonis kui USA saatkonda evakueerivad helikopterid maandusid saatkonnahoone katusel ja asja lausa identsed pildid Kabulis peale kaotatud soda Afganistanis viivad mottele nimetada USA suuri muutusi valis- ja stsepoliitikas Vietnami syndroomi eeskujul Afganistani syndroomiks. Ma ei hakka siin aegav raiskama motetule vingumisele nagu valjatulek toimus halvasti kuna ei arvestatud okupantidega koostood teinud kodumaa reetnute huvidega. Olen siin taiesti pari Bideniga, et valja tuldi edukalt kuna see vastab taielikult Sea Poweri kultuurikoodile. Halisejad on lihtsalt geopoliitiliselt harimatud lollpead. Nii nagu koheldi USA klientuuri Afganistanis, nii koheldi ka Vietnamis ja ka juba Kartaagos: me maksime teile teie teenete eest ent kui teie teeneid enam ei vajata, siis tommake uttu- uppuja paastmine on uppuja enda mure. Sama pohimote kehtib ka tulevikus, olgu see siis Taivanil, Ukrainas voi Eestiski. See, et Rooma kui Maajoud kohtles oma liitlasi pohimotteliselt teisiti on fakt, kuid taolise kohtlemise arateenimiseks ei tohi loomulikultn Rooma vastu, vaid hoopiski tema poolt sodida. Kirjutan seda titade tasemel endastmoistetavaid banaalsusi selleparast; et Eesti eliit ei ole voimeline tanagi aru saama, et Soome sailitas oma iseseisvuse mitte tanu NSVL vastu sodimisele, vaid yksnes selleparast, et marssal Mannerheim vottis riigijuhtimise ohjad yle saksameelselt presidendilt Rytilt ja alustas soda NSVL poolt Saksamaa vastu. Meil aga polnud kedagi, kes oleks suutnud sakslaste sabarakude Mae ja Uluotsa sigadusi takistada ja nii kaotasime me voimaluse iseseisvuse taastamiseks parast soda vastavalt Atlandi Hartale. Vaidan, et isegi Vietnami syndroomiga vorreldes ( mis andis NSVLiidule reaalse voiduvoimaluse) on Afganistani syndroom taielik geopoliitiline katastroof. Muutuste Ajastul touseb tahtsuselt esikohale vaimne potentsiaal ja tahtsustub yksikisiku kui juhi roll. Siin teen hadavajaliku korvalepoike ja tapsustan, et ajaloofilosoofiliselt olen nende leeris, kelle arvates inimesest palju voimsamad joud maaravad ara inimkonna ajaloo pendli suuna. Jnimene voib kyll konstreerida endale meeleparaseid stsenaariume ja veidi hairida syndmuste loogikat, ent pohitendentsi nad ei ole voimelised muutma. Vastupidine arvamus tekkis Laane tsivilisatsioonis Renessansi ajastul kui Looduse - Jumala asemel paigutati Koige tahtsamale kohale liberaalide poohipointsiibi kohaselt alpusest tingituna Inimene -ykikindiviid. Selles mottes polnud see mingi renessans , vaid pohimotteline mass kogu antiikmaailma filosoofia (Platon, Aristotelese jt.) ja yhiskonna vastu. Aristoteles tegi vahemalt mulle intellektuaalsel tasemel lihtsalt selgeks kogu selle liberaalide rumaluse lihtsa mottega, et on voimatu, et moni systeemi element, pealegi suhteliselt tahtsusetu systeemi eksisteerimiseks on tahtsam kogu systeemist. Sellisele tobedusele voib tulla vaid nyrimeelne nailiselt pisikeses systeemis elav linnakodanik, kellel voib tekkida illusioon, et piim tuleb poest ja valgust saab kontrollida lylitile vajutades. Mul on onneks voimalus talus olles kasvoi pimedal sygisohtul minna pilvitu taeva puhul oue ja lausa fyysiliselt tunnetada oma armetust ja avatust lausa oma voimsusega sulle pahe lajatavale pohjatu kosmose kiirgusele tema Linnutee;gakaktikate kvasarite ja supernoovadega. Inimene ei suuda tihti mojutada iseennastki, raakimata siis kosmosest. See Laane tsivilatsiooni liberaalne mada on saanud talle endale saatuslikuks ja katse seda Suure Lahis Ida rahvastele jouga peale suruda peale syvariigi provokatsiooni 9\11 2001a. selleks mehhanismiks, mis naeruvaaristas Laane liberaalse deokraatia ja ja peale vaimsele absoluutsele kaotusele jargneb paratamatult ka vahemalt analoogilised NSV Liidu kokkuvarisemise jarel tekkinud tektoonilised geopoliitilised vapustused. Geopoliitiline pendel liidub hoogsalt Maajoudude ylekaalu suunas. Olen mitu korda Tadzikistani keskmaestikus nadalate kaupa olnud ja maestikus oled taevale veelgi lahemal ning Inimese tahtsusetus Looduse-Jumalaga vorreldes veelgi reljeefsem. Arvamus, et mitmetuhande aastase kultuuritaustaga vabadustarmastavad afgaanlased votavad roomuga omaks primitiivsete ameeriklaste liberaalse mottemalli, et maailma keskmeks on allahi asemel miljadarist inimlikud vaartused minetanud rahaori Gobseck, kellel on piiramatu vabadus koigist uhiskondlikest sidemetest, sealhulgas kolblusnormidest, on Laane tsivilisatsiooni fundamendi - rassistliku messianismi valtimatu viga. 9)11 provokatsioon tahistas USA eliidis voimupositsioonil olevatel rahvusvaheliste banksterite maailmavalitsuse kiirendamist, kasutades selleks USA kui hegemooni sojalist voimsust lagundamaks koik suuremad riigid Tuneesiast Afganistanini (kaasaarvatud USA liitlased Egiptus ja Tyrgi) ja neile iseseisvat poliitikaks mittevoimelised moodustised mehitada kuulekate satraapidega. Maailavalitsuse idee v otsidliberaalid yeatavasti yle Marxilt ja viimase saavutamiseks on vaja havitada rahvusriigid. Seeparast oli taiesti loogiline; et juba 2004a.paiku kinnitasliberaalide eeskonelea Soros, et koige suurem takistus maailmavalitsuse kzhtestamisel on USA riik. Siit leppimatu vastuolu Trumpi patriootidzb ja liberaalsetz globalistide ylz, keda esindab tana Biden. Siin aga on Ajalugu jalle visanud vimka, ehkiliberaalidel onnestubki lagundadaUSA, siis kerkinud on voimas Hiina riik. Oleks see plaan globalistidel onnestunud, oleks loodud koik eeldused Venemaa alistamiseks, Kes anglosaksi mottetarkade jargi on Ajaloo telg ja tagab voimu Euraasia yle ning mis omakorda tagab maailmavalitsemtse. Syndistoeline ime ja kalssides ja kalashnikovidega relvastatud afganistanlased peksid 20a.vabadusvoitluse tulemusel puruks Maailma koige suurema ja voimsama sojamasina USA ja NATO. Viimased jatsid paanikas pogenedes maha 40 000 autot, 20000 Hummerit, 2000 soomukit, raskerelvastuse ja yle poole miljoni kasirelva, yle 60 helikopteri ja ligi 130lenukit. Kokku 85 miljardi dollari eest relvi ja kaks triljonit kulutati nii motetult, et tagajarjeks on mittz ainult koige pikem soda USA ajaloos, vaid ka koige habivaarsem kaotus ja motetolt hukkunud sojamehed. Ent veelgi suurem katastroof on vaimses vallasaepikendused.s USA muutumist politseiriigiks ja Tanast USAd kirjeldas Orwell raamatus 1984. Koik on ymberpooratud vale on tode; diktatuur on demokraatia jne. pole motet yles lugeda neid vanglaid, kus koos oma sateliitifzga on inimesi ilmakohtuotsuseta piinanud; kui palju sodu valla paastnud ja lausa sadu tuhandeid tapnud,systemaatiliselt valetanuo jne. Tahtis ei ole mitte ametlikud avaldused;nagu USA ise kurjuse teljeks teisi riike tembeldas, vaid milonite tavainimeste kogemuse pohjal tekkihud veendumus, et kurjuse telg on USA ise koos oma sulastega. Selle asemel, et oma voimsuse tipult allalibisemise hoogu peatada, annab eliit hoogu juurde. Votkem voi Bideni asjane kone UROs, kus ta kaskvaskoneviisis kutsub igat yhte yles voitlema Pederastide ja teistz vaarakate oiguste eest. See vaid pitseerib muslimimaailmas USA kuvandit kui Suurest Saatanast. Piiblist agab teame, et Pederastidele ontazvatee kindlalt suletud. Biden on ise end kuulutanud katoliiklaseks. Kas ta on siis Antikristus ma ei tea, ent ka kristlasi pole ilus yles lutsuda porguteele asuma. Igatahes selline kahepalgelisus ja printsiibitus USAle ja ta presidendile mainet ei tosta. Lugesin sept'13 Foreign Affairsi Jonese ja Blanchette artiklit, millepeaideeks on, et Hiinal on peale USA Afganist lahkumist kahjuriskid palju suuremad kui voimalik Kasu. See pole isegi ebaadekvaatsus, vaid soovmotlemisest tingitud lauslollus. Ohud on taktikalised, Kasud aga strateegilisezd ja hiilgavad. Koigil ymbtitsevatel riikidel on yhine huvi:esiteks, et Talban jaaks mooodukaks muslimiliikumiseks ja ei muutuks pushtunite rahvuskikuks liikumisels; mis pohjustaks kodusoja; milleke USA lahkudes oma lootused rajasid ning ohustaks Pakistani stabiilsust. Teiseks on yhine huvi, et Taliban jaaks regionaalseks liikumiseks, nagu ta ennem NATO sissetungi oligi ja ei tegeleks aarmusliku islamismi ekspordiga. Margin siin eraldi Indiat, sest Taliban loodi Pakistani luure poollt algselt Kashmiris probleemide tekitamiseks. USA kisub meeleheitlikult omavastsesse AUKUSsesse.Ent ei ole mitte kellegi Afganistani naabri huvides soda naabriga. Tuumasoja korral on nii India kui Pakistan kautajad, sama ka Hiina ja India puhul. Venemaa on siin heatasakaalustaja. USA pogenemine Zfganistanist avab tee Hiina transpordiprojektideks ja maavarade kazvandamiseks ning rahumeelse Afganistani ylesehitamiseks. Selleks on hadavajalik abistada

laupäev, 19. juuni 2021

A J A L O O L I N E T I P P K O H T U M I N E

A J A L O O L I N E T I P P K O H T U M I N E Hiljuti positiivselt lõppenud Bideni - Putini kohtumine tähistab uue etapi algust maailma poliitikas. USA oli sunnitud de jure tunnistama Venemaa õigust suurriigi rollile. Seega on unipolaarne maailmamudel, kus hegemoonina valitses USA, leidnud oma loogilise löpu ka ametlikult. Seni oli USA teatavasti kategooriliselt keeldunud Venemaad kohtlema kui võrdõiguslikku partnerit, määrates ta Obama sõnade järgi lõhkirebitud majandusega bensiinijaama regionaalsesse rolli. Biden üritas küll ametiala alguses äärmustesse laskudes Venemad murda, ent taoline reaalsetele jõudude vahekordadele täielikult ebaadekvaatne poliitika kujutas endast bluffi ja kukkus haledalt läbi ning Biden oli sunnitud paluma Putinilt vabandust isikliku solvangu pärast ja pakkuma läbirääkimisi kui võrdne võrdsega. Kuna mõlemal poolel oli jõude, kes tegid pingutui läbirääkimiste nurjumiseks, siis oli võimalus, et peale veerandtunnist kohtumist oeks keegi tulnud ajakirjanike ette ja teatanud kompromisside saavutamise võimatusest. Maailma, USA ja Venemaa õnneks seda siiski ei juhtunud, sest USA vana kursi jätkamine oleks tõenäoliselt viinud ülemaailmse tuumasõjani. Bideni auks peab ütlema, e ta suutis muuta USA esialgset kurssi ja teha põhimõttelise pöörde USA poiitikas, mida üritas edutult teha juba Trump. Enda, kui eaka kogemuse põhjal võin väita, et kindlasti olen targem kui kümme aastat tagasi, ent töövõime on selgelt langenud. Seega võib väita, et Biden ei ole hea operatiivsel tasemel, ent strateegilisel tasemel on ta peajagu kõrgem kasvõi oma nooremast viitsepresidendist, kelle muuseas on ta osavalt ära nullinud. Kokkuvõttes võib Biden oma väsitavat Euroopa turneed kordaläinuks lugeda. Esmalt õnnestus tal Eoroopa vasallidel ja sulastel ühehäälselt truult määgima panna ja USA liidriposisiooni kaheldamatust tunnistada Põhja Atlandi regioonis. Teisks, aga sisuliselt esmatähtsana, õnnestus tal saada tuge enda presidenditoolile, mis on küllaltki habras juba eesootava majndusliku depressiooni eel ja veel murddumatu Trumpi pideva rünnaku all, kes teatavasti koos Vabariikliku parteiga ei legaliseeri Bideni valimisvõitu. Jalgpalli EM tõttu on mul aega väga vähe, et hoolikalt USAs toimuvat haarata, ent viimase teabe järgi peaks vähemalt kolm osariiki püüdlema Bideni valiisvõidu tühistamise suunas. Vabariiklik partei on toibunud neid ootamatult tabanud nn.valimiskaotusest ja puhastanud read reeturitest, nagu asepresident Pence, ning valmis Trumpi lipu all uuteks valimisteks. Peale eurooplaste toetuste on sellises olukorras olevale Bidenile elutähtis loomulikult ka Putini positsioon ja poole aasta jooksul lubas Biden Venemaad kontrollidda minu arvates just selles mõttes, et kas ei toetataks Trumpi või isegi kuulutataks Bideni valimisvõit ebaseaduslikuks, nagu tehti seda hiljuti ka Ukraina Maidani järgse võimu suhtes. Ka Putinil on esmatähtis loomulikult võmulpüsimine ja loomulikult pidi Biden midagi omalt poolt lubama. Esmalt silmatorkavalt Valgevene, kus uljad leedukad ja poolakad sisuliselt yksi jäeti lootusetusse seisu. Teine suund puudutab otseselt septembrikuus toimuvaid Duuma valimisi, mille ettevalmistamisest osa võtva ma ei mäleta täpselt missuguse "... Hääle" eriti ohmuvõitu ajakirjanikule, kes kurvalt kaebles, et neid kuulutati välismaa agendiks, ning seega nende propaganda usaldusväärsus on ilmselt kahtlane, seletas Biden kannatlikult, et kuna Putin otsustas, et Venemaa ei ole mitte kellegi vasall, vaid suveräännes Suurriik / mida USA tänasest tunnustavad), siis on Venemaal õigus ise otsustada, mis tingimustel "Hääled" saavad toimida. Veel kurvem järeldus on siin Ukrainale, Gruusiae ja Balti riikidele ja meile. Kuna USA ei piira Venemaa õigusi enam regionaalriigina, kelle huvid pidid piirduma üksnes nende piiridega, kui sedagi, siis suurriigi staatuses Venemaa huve tunnistab nüüd USA ametlikult ka väljaspool tema piire. Loomulikult puudutab see ennekõike lähivälismaad, mille Venemaa on kuulutanud oma eluliste huvide tsooniks. Seega oleme me täna läbirääkimiste objektiks. Ülaltooduga ei väida muidugi et Biden müüs Genfis Putinile näiteks Ukraina ja Eesti Venemaale maha. Kuna maailm on täna multipolaarne, siis taustal on muidugi Hiina jt. ning USA ei saa ainult Venemaaga kokku leppides paika panna maailmakorda, nagu see oli USA-NSVL bilateraalsel ajastul. Täna on kõik seepärast palju keerulisem. Küll aga tähendab multipolaarne maailm ülaltoodud riikide julgeoekupoliitika täielikku krahhi, sest naiivses usus loodetud kalju USA hegemoonia näol osutus liikuvaks liivaluiteks. Seetõttu oleks ma siiralt üllatunud kui ka kolme aasta pärast eksisteeriks näiteks Ukraina riik tänastes piirides ja poliitikaga. Eilne ja tänane tendents jätkub: Venemaa tugevneb suhteliselt ja USA nõrgeneb. Kordaläinud tippkohtumine oli loomulikult ajalooliseks võiduks Venemaale ja pressikonverentsil õnnest säravale ja enesekindlale Putinile isiklikult, sest see tähendas tema poolt esindatud nn. patriootide triumfi mõjuka ja rohkearvulise Gorbatshovi-Jeltsini liini pooldajate üle. Tippkohtumisele eelnes põhimtteline võmuvõitlus patriootide ja liberaalide suuna vahel, mille ägedusest andis tunda Vene oligarhide avalik kurb määgimine elu raskuste üle. Ameerika lootused, et maksimaalse välissurve tingimustes Vene rämpseliit kukutab patrioodid ise võimult, osutusid illusoorseteks, mida oli kerge isegi minul ette prognoosida. Järgmine põnev sündmus on loomulikult Xi ja Bideni tippkohtumine. Roman Ubakivi Korda

kolmapäev, 9. juuni 2021

T I P P K O H T U M I S E S T Eeloleva 16.mail eeldavasti toimuva Bideni - Putini kohtumine on loomulikult kogu maailma tähelepnu keskpunktis. Bidenile on see kohtumine igal juhul kasulik ja lausa hädavajalik. Putinile ei ole see hädavajalik ja on seotud teatud riskiga kaotada lahing psühholoogilises sõjas kui kohtumisest ei tõuse mingit tulu Venemaale. Sel juhul on Putin lasknud oma riigi renomee veel allapoole Gorbatshovi taset kui nõustuti NSVL nimetamisega "kurjuse impeeriumiks". Täna tähendaks ilma Bidenilt avalikku vabandamist nõudmata kohtumine vaikset nõustumist juba kogu Venemaa juhtkonna ja konkreetselt Putini enda demoniseerimist keemiarelvaga Litvinenko, Skripalite, Navalnõi jne. killeriks - tapjaks. Seega peab Biden kohtumiseks Venemaale midagi kasulikku lubama ja taas Putini tahtlik petmine, nagu seda tegi Obama Maidani päevil, oleks Ameerikale vaid taktikaliseks võidukeseks ja suureks strateegiliseks kaotuseks Hiina-Venemaa liidu näol. Putin on selgelt sõnastanud Venemaa nõudmised Bidenile: tunnistada Venemaa rahvuslike huvide legitiimsust NSVL endistes piirides. Erinevalt meie suguvendadest soomlastest ja ungarlastest puudub Eestil rahvuslik eliit kes tegutseks rahva ja riigi huvides ja oleks poliitiliseks subjektiks. Meie liberaalne eliit on kompradoorne nagu Läti, Leedu Ukraina ja Gruusia eliitki ja nende saatus on tulevase tippkohtumise üheks arutluse teemaks. Bideni teemad Venemaaga on palju avaramad. Esmalt julgeoleku mured. Prognoosisin juba ennem USA valimisi , et Bideni võit oleks suureks õnnetuseks mitte ainult Ameerikale, vaid ka ta peremeestele banksteritele, sest tema agenda on nii ebakompetentne, et vaid kiirendab Bretton Woodsi dollarisysteemi kokkuvarisemist. Silmatorkav strateegiline superrumalus oli rünnak Hiina ja Venemaa vastu üheaegselt, sest viimaste geopoliitiline koguvõimsus on selgelt suurem USA omast. Esimesed sada päeva Biden viiski ellu seda hullumeelset ebarealistlikku poliitikat, mis ajas oma perspekiivituses tagajalgadele isegi 97 aastase H.Kissingeri, sõjaväe eliidi /vaadake kasvõi Strateegilise väejuhatuse komandori avaldust, et Venemaaga tuleb kindlasti läbi rääkida) ning lõpeks süvajõu enda, millele järgnes Bideni järsk toonimuutus Venemaa suunal ning palve tippkohtumiseks. USA süvaeliit on ilmselt jõudnud põhimõtteliselt konsensuseni, et Hiina on peavaenlane ja tema võitmiseks on hädavajalik Venemaa vähemalt blokeerida ja mitte lasta tekkida Hiina -Venemaa liidul. Ühesõnaga Biden hakkab ellu viima Trumpi poliitikat, mida ta ise seni neli aastat blokeeris. USA on juba selgelt formuleerinud oma ettepaneku julgeolekupoliitikas Venemaale: strateegiline stabiilsus ja läbipaistvus. Seega USA lähtub realistlikust seisukohast ja ei nõua strateegilist tasakaalu, sest täna on USA strateegiline tuumatriaad selgelt vananenud terve põlvkonna jagu ja Venemaal on 86% uuendatud tuumatriaad pluss täiesti uued relvad. Venemaa edu hyperkiirusega relvade arendamisel on avanud võimaluste akna, et mobiliseerides ühiskonna võib Venemaa paari aastaga suruda USA põlvili Ülemaailmsehüperkiirusega rakettide välkrünnakuga, mis jätab USA ilma võimalusest vastata kättemaksuga. Kirjutasin jub mõni aasta tagasi, et venelased võivad ise kasutada USA poolt nende vastu väljanuputatud kontseptsiooni. Seega USAs on alles tänaseks jõutud lõpeks arusaamisele, et tegelikult nad on jäänud tehnoloogiliselt maha Venemaast eksistentsiaalses valdkonnas ja nende ellujäämise huvides on võidurelvastumise pidurdamine ja läbipaistvus, et võita aega Venemaale järelejõudmiseks. Teine stabiilsuse tõlgendus poliitilises mõttes võib tähendada praeguse poliitilise vahekorra kinnikülmutamist tänasel rajajoonel. Arvestades tänast jõudude vahekorda ja veelgi enam selget tendentsi, et USA positsioon kiirenevalt mureneb kasvõi Bideni ebakompetentse majanduspoliitika tõttu, Hiina ja Venemaa tugevnemise taustal, on selge, et aeg töötab USA kahjuks. Seega kokkulepped, mida Biden võib täna veel suhteliselt soodsalt (kas Ukraina või Baltikumi arvel) osutuvad varsti juba ebarealistlikeks. Putin pole siiski Gorbatshov või Jeltsin ja Venemaa rahvuslike huvide reetmisega kindlasti nõus ei ole ning seega tänase Venemaale absoluutselt vastuvõetamatu olukorraga, kus vaenlase NATO baasid on mõne minuti lennu kaugusel Leningradist ja Moskvast kindlasti leppida ei saa. Küll aga saab Putin vastu tulla Ameerikale nende rohelises programmis, mis on mõeldud USA tehnooogilise üleoleku taastamiseks, nagu ta seda ka Peterburi konverentsil äsja signaliseeris. Samuti on Putin valmis toetama Bidenit tolle sisepoliitilises parteisiseses võitluses. Ma olen varem märkinud, et tänane Demokraatliku partei võidu tagas (olgugi ka supervõltsimise teel) kolm jõudu: kosmopoliitsed banksterid, IT oligarhid (Zuckenberg jne.) ning Sundersi pseudomarksistid koos veidrikest vähemustega. Kui Biden on terve elu truult teeninud bankstereid, siis Harris on silmatorkavalt veidralt käitunud, olles pidevalt Bideni kõrval. Seni on alati asepresident julgeoleku huvides vältinud presidendiga ühes ruumis või majaski viibimist. See annab põhjuse spekulatsiooniks, et Harris esindab IT magnaate. Viimased on aga täna maha kiskumas pedestaalilt neid rahvaga manipuleerimiseks loonud bankstereid. Nii pakkudes IT firmade maksustamist nende tegutsemismaades 15% tabab Biden kaks kärbest yhe hoobiga; nõrgendab banksterite rivaale ja pakub kandikul Euroopale ja Venemaale rasvase kondi. Seega on Venemaa täna geopoliitiliselt väga soodsas seisus, mida oli kerge ette näha juba aastaid tagasi: ühelt poolt pakub sügavavamat strateegilist koostööd Hiina välisminister ja teiselt poolt kasvõi Ukrainat USA president ja pealahinguväli nihkub Euroopast Kagu-Aasiasse. Hiina-Venemaa tänast koostööd katkestada on muidugi ebareaalne ja seda sihti Bidenil ilmselt ei ole. Ent "strateegiline stabiilsus" tähendab, et see ka ei süveneks, mis ongi Bideni peamiseks eesmärgiks. Venemaa- Hiina koostööks on kindel vundament - julgeolekupoliitikas ühtelangevad rahvuslikud huvid. USA-Venemaa kokkupõrge on aga vältimatu, niipea kui USA suudab piisavalt tugevneda ja alistab Hiina. Lääne eliit on ilmselgelt degenereerunud ja ei oma enda esivanemate taset, ent siiski kahtlematult vähemalt üritavad mõelda geopoliitilisel tasemel, ehk teisiti öeldes mängivad pikalt, mõeldes aastakümneid ette. Nii võvad nad vabalt /muidugi ei tasu sellist formaliseeritud avalikku lepingut oodata käesolevalt kohtumiselt) tulla vastu Venemaa soovile ja pakkuda peale NSVL piiride veel ka kogu endist sotsialismileeri ja muudki Venemaa vastutusalasse. Ent see ei tähenda kaugeltki seda, et nad loobuvad oma plaanist Venemaal kael kahekorra keerata. Selles mõttes jääb Venemaa eliit selgelt Läänest maha. Hiljuti 31.mail avaldati Venemaa Julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrushev artikli Rossiskaja Gazetas, kus teavitati eesoodatavatest muutustest Venemaa julgeolekustrateegias, kus esmakordselt patriootliku ideoloogia juurutamine ja ajaloo tähtsus tõstetakse prioriteediks koos informatsioonilise julgeolekuga. Riigi ja tsivilisatsiooni ellujäämise huvides absoluutselt õige ja hädavajalik samm. Samas see näitab Putini ja ta meeskonna mõttehorisondi piiratust kuskil viisaastaku kaugusel. Seda oli vaja teha juba paarkümmend aastat tagasi. Tänaseks on aga Venemaal juba (nagu Eestiski) üles kasvanud Putini juhtimisel Sorose õpikute najal liberaalse maailmavaatega põlvkond, kes ei tea Stalingradi ja Kurski lahingutest mõhkugi (meil eestlaste muistsest vabadusvõitluseest) ning kellest ei ole kodumaa kaitsjat ega pere loojat. Kui lisade veel siia Putini eliidi liberaalne majanduspoliitika, siis on väga tõenäoline, et vaesunud ja puudust kannatav rahvamass tulvab tänavatele juba septembris valimiste ajal. Putini õnnetuseks on ta hakanud sunnitult vaikimise asemel rääkima majandusteemadel ja kaotanud nii tarkuse oreooli. Superrumalus oli Peterburi majandusfoorumil väita, et kui valitsus rikub eelarveseadust ja ei investeeri riiki plaani järgi 1 triljonit rubla, siis olevat see igati normaalne ja harilik nähtus?! Venemaal on alati olnud probleemiks teed ja lollid. Kui viimased pääsevad riiki juhtima, nagu Gorbatshov, siis algab smuta. Putin on kindlasti parem kvaliteet kui Gorbatshov julgeolekupoliitikas, ent majanduses on nad samal tasemel. Kui Putin avalikult kogu maailma ees ründab teraseoligarhi, kuna too õiglaselt ründab Keskpanga juhti kõrgete laenuprotsentide eest ja laidab rahandusministrit, kuna too tahab nelt veel saja miljardi eest lisamaksustada, siis ta demonstreeris oma täielikku ebakompetentsust. Esmalt kui Putin samas kinnitas, et ta on liberaal ja viib sihikindlalt läbi riigitööstuse erastamist ja vaba turumajanduse printsiipi, siis mis õigusega ta topib nina eraettevõtte kasumisse ja lisamaksustab seda? Suurem häda on aga selles, et ta ei saa aru, kuidas toimub täna Venemaa majanduse krediteerimine ja toimimine. Vastavalt nn.Washingtoni konsensusele Venemaa (nagu Eestigi) ei tohi investeerida riigina oma majandusse oma valuutaga , vaid peavad ootama välisinvestoreid dollaritega. Keskpank hoiab laenuprotsendi kõrgel nii, et teraseoligarhil on kasulikum võtta laenu välismaalt dollarites, kuna sealne laenupprotsent on nii madal, et võimaldab ka kasumit tehtud töö eest saada. Kõik on hästi kui rubla oleks stabiilne, sest kulud Venemaal makstakse rublades. Ent rikkudes Venemaa konstitutsiooni, mis nõuab, et Keskpank tagaks rubla stabiilsuse, on Keskpanga juht Putini heakskiidul muutnud rubla maailma üheks kõige ebastabiilsemaks valuutaks. Ja seda tohutute reservide omamisel, millega oleks kerge tagada rubla stabiilsus. Kes võidab rubla ebastabiilsusest? eelkõige spekulandid börsil, kes mängivad rubla kursimuutumise pealt. Omades Keskpanga siseinformatsiooni, millal rubla järjekordselt devalveeritakse, võib näiteks ametkond, kes ei pane sentigi oma raha mängu kasutades vaid kasutamata eelarveseaduse järgi raha, paigutab selle dollaritesse (nagu Eestiski seda tehti) ja pärast rubla kukkumist vahetab dollarid taas rubladeks, saades nüüd rublasi tunduvalt rohkem. Kui Keskpank langetas rubla kurssi 60 dollarilt 75-le, siis kui pangad, kus seisis kasutamata 1 triljon rbl. vahetati kursiga 1 dollar -60 rbl, ja hiljem tagasi kursiga 75 rbl, siis võib igaüks arvutada, kui palju kasumit kasulikku tööd tegemata said pangad rahva arvel. Aga teraseoligarh laenas raha ju dollarites, põhikulu tootmiseks tuleb tal maksta ju rublades, seetõttu tuleb tal ühe dollari kokkusaamiseks teenida veel suuremat kasumit rublades- seega tõstma hinda siseturul. Kui siia lisada veel Venemaa inflatsioon vähemalt 10%, siis kallineb tootmine veelgi, mis omakorda tõstb hinda. Ja loomulikult terase kallinemine siseturul tõstab omakorda inflatsiooni. Kui nüüd Putin tahaks, et relvastuse hind ei tõuseks, sis tuleks terasetootmine mitte erastada, vaid riigistada, saades nii mängumaa kasumiga opereerimiseks. Ent veelgi suurem probleemon Putinil on selles, et ta pole aru saanud, et Venemaa majandus on virelema määratud seni, kuni ta käekäik sõltub tema vaenlase USA tahtest, kas ta eraldab dollaritest krediiti Venemaale või mitte. Selleks tuleks juba ammu (alates 2008 a. kriisist või hiljemalt 2014 aastast kui dollarikrediit lõppes) lahkuda dollarisüsteemist ja teha rubla sisemaiseks investeerimisvaluutaks, nagu see oli ka NSVLiidus. Üleminek tooks kaasa loomulikult esialgse segaduse aastaks-paariks, kuid seejärel oleks ees ressurssidega ja nõudlusega tagatud majandusbuum 7% aastas vähemalt kümneks aastaks ja elanikkonna heaolu kindel kasv. Seda oli vaja teha juba hiljemalt seitse aastat tagasi. Täna on seda veelgi kergem teha, sest juba Hiina on SVIFTi kõrval oma maksesüsteem ja ka Venemaal on krge klassiga IT mehed, kes on oma maksesysteemi valmis vorpinud. Laskusin üksikasjadesse, sest tahtsin rohkem põhjendada oma eelmises kirjutises väljendatud mõtet, et Putini parim aeg on ilmselt möödas ja ta on muutumas Venemaa arengu piduriks. Juhtimisüsteem peab olema kindlasti keerukam kui juhitav süteem ja Putini majanduslikliberaalne juhtimine on oma infantiilsuses selgelt elule jalgu jäänud. Teada on, et Putini aitas Jeltsini meeskonda Tshubais ja Kudrin. Ent see ei õigusta Putini onupojapoliitikat, et kurikuulus Tshubais, kes korraldas riigivara ärastamise, seejärel lõhkus Venemaa ühtse elektrisüsteemi ja pandi nnotehnoloogiat arendama ning tagajärjeks on tohutu raha musta auku ajamine, millel pole Venemaal mingit kasu olnud. Ja ometi pole saladus, et Venemaa elutähtsaks kitsaskohaks on just need nanosed chipid, mida seni toodavad vaid Taiwan, L-Korea ja USA - kõik Venemaa vaenlased. Hiina on ohust teadlik ja paisanud selle kitsaskoha kõrvaldamiseks üle 1,5 triljoni dollari. Venemaal sellist raha loomulikult ei ole ning seda kuritegelikum on triljoni rubla kasutamata külmutamine pankades. Teame, et Putini eest kostsid Jeltsinile Berezovski ja Kudrin presidendi vahetusel. Ent see on hukatuslik Venemaale kui onupoliitika huvides hoitakse Venemaa majandust Kudrini liberaalse ususekti paradigmas. Roman Ubakivi

kolmapäev, 12. mai 2021

USA - VENEMAA 2:3

USA -VENEMAA 2:3 Aprillikuu oli üsna pingeline ja ohtlik eksistentsiaalselt ka Eestile. Biden läks arvestades Putini pehmust välja ääemisele riskile, püüdes Euroopas läita USA-le kasulikku sõda, analoogiliselt I ja II maailmasõjale. Venemaa liitriigi Valgevene presidendi ja ta perekonna ning lähikonna mõrvamisele oleks järgnenud Ukrainas, Poolas ja Leedus ettevalmistatud terrorirühmituste poolt läidetud kodusõda koos küberrünnakuga Minski energiasüsteemi väljalülitamisega. Viimane on aga vöimatu ilma NATO kübervõimekuse koguvõimsust kasutamata ja seega Tallinna keskus oleks olnud osaline Valgevene ja Venemaa vastases agressioonis. Küberrünnak on aga USA enda määratluse järgi casus belli ja täna võime kergendatult hingata, et Venemaa ja Valgevene ei ole sunnitud kaaluma vastust Eesti poolsele agressioonile. Paralleelselt koondas ka Ukraina ca 120 000 vägede grupeeringu Donbassi ründamiseks ja aktiveeritud oleks ka Kaukaasia ja Kek Aasia. Lisaks veel 40 000 NATO grupeeringu ja USA ja teiste NATO liikmete laevastiku koondamine Venemaa piiridele ning muidugi Navanõi viienda kolonni aktiviseerimine. Venemaa oleks sunnitud loomulikult reageerima Valgevene sündmustele ja debiilikutele mõeldud laulukoor Venemaa agressiivsuse kohta oleks sundinud ka Saksamaad ja Prantsusmaad sõjaleeriga ühinema. USA eliit on meeleheitel ja mängib tulega, sest väga väike on tõenäosus, et piiratud taktikaline tuumasõda Euroopas ei kasva üle paratamatult üldiseks. Nagu ma varem seletasin, viib liberaal Biden USA kiirelt pankrotti. Mida maksab kasvõi ainult kohe loobumine ökofashistide survel Kanada - USA gaasijuhtmest. Trump reaalse majandusmehena kauples USA-le välja kasuliku ja õiglase kokkuleppe Hiina ja EL-ga vastastikuste kaubandusbilansside tasakaalustamiseks: viimased hakanuks ostma USA kallist gildgaasi, USA oleks hakanud aga kasutama enda tarbeks tunduvalt odavamat Kanada gaasi. Konkurentsieelis missugune. Lisaks veel hiljutine börside paratamatu kokkuvarisemine jm. Liberaalina Biden ei esinda USA riigi ja elanikkonna huve vaid kosmopoliitsete banksterite ja suurkorporatsioonide huve. Üldiselt täna võib juba kindlalt joone all tõmmata globaliseerumise USA hegemoonia projektile kui ebaõnnestunule. Teatavasti pole suurimad kapitaliomanikud sugugi Forbesi poolt toodud edetabel sadade miljarditega. Tegijad on hoopis perekonnad triljonitega. Nii oli 20. sajandil võitjaks Rockfellerite klaster ja selgeks kaotajaks Rothschildide klaster (kuhu kuuluvad mitmete perekondade esindajad). 21. sajandil on kaalukauss hakanud kalduma Rothschildide kasuks. Meenutagem või palju kõneainet tekitanud ühise rahaasutuse loomist, mis pani Rockfellerite parimad aktivad väikse summa eest Rothschildide kontrolli alla. Muuseas Rothschildide globaliseerimisprojekt, mida hiljuti proklameeris K.Schwab (nn. digitaalse koonduslaagri projekt), näeb esimese etapina ette just USA hegemoonia kõrvaldamise maailmast. USA ebaõnnestumine Valgevene riigipöördeürituses annab Venemaale parema positsiooni ja mänguseiu võib hinnata kui 3:2 Venemaa kasuks. Venemaa võiks teoreetiliselt ette rebida ka seisule 10:3, ent degerantne eliit eesotsas juba ammu möödas templiga "parem enne" Putiniga ei anna enamaks võimalust ja Venemaad ootavad, ehkki ta jääb ilmselt püsima, ees suured raskused. Venemaa kirstunaelaks on kontseptuaalsel ja strateegilisel tasemel rahvusliku eliidi puudumine. Välispoliitikatki juhivad kompradoorid kui võetakse alandlikult vastu kõrvakiile nii Leedult, USA-lt, Ukrainalt kui Suurbritannialt jne. Isegi Saksamaa kaitseminister lubab rääkida Venemaga jõupositsioonilt. See ei saagi olla teisiti, kui kasvõi välisministri Lavrovi tütar on Suurbritannia kodanik. Üldiselt jätkab ju Putin Andropovi - Gorbatschovi - Jeltsini projekti "ühinemist Läänega". Tehtud on ainult väike vigade parandus ja ükskõik mis tingimuste asemel tahetakse välja kaubelda soodsam positsioon ja selle nimel on arendatud edukalt relvajõude. Mitte mingit oma projekti ja eesmärki Venemaa eliidil ei ole. Ainuke mees eliidis, kes vähemalt pretendeeris kontseptuaalsele ja strateegilisele mõtlemisvõimele oli Surkov kui "suveräänse demokraatia" ja "putinism on kauaks" autorile. Viimast näib ka tegude järgi Putin ise siiralt uskumas. Ent mitte midagi pole vääramat. Putin ise oma liberaalse majanduspoliitikaga ja seega täieliku võhiklusega on iseenda kirstunaelaks. Venemaa Gini koeffitsent on ammu punase poolel ja kuulutab revolutsiooni ja mässu. Pole mingit kasu oma läkituses lugeda monotoonselt ja pikalt igasugusi pisisummasi, mida lastega peredele elushoidmiseks jagatakse kui samal ajal kaotakse triljoneid hoogustuva inflatsiooni, kpitali väljaveo ja riigivarguse teel. Väike näide kunstlikult ise inflatsiooni tekitamisest Venemaal: Keskpank laseb ilma igasuguse katteta välja ligi 1,5 triljonit ja jagab need pankadele, et nood saaksid osta valitsuse võlakirju, mis on tänaste nullintresside juures supertootlikud 6,5 %. Pangad ei laena seega raha ettevõtetele, vaid istuvad rantjeedena kasumi otsas lillegi liigutamata. Milleks aga üldse majandusarenguministeeriumile lisaraha kui mullu rikuti eelaereveseadust ja jäeti majandusse investeerimata ja töötasusi mitte makstes arvele rippuma 1 triljon?! Teine näide Putini riigi ja rahvavastasest majanduspoliitikast: oma läkituses lubas ta kõrvaldada kõik kapitali väljavoolu takistused! See on rumalus kuubis. Küsimus ei ole selgelt selles, et Venemaal ei ole kompetentseid ja patriootlikke inimesi, vaid Putinile sobivad liberaalsed kompradoorid nagu mittevenelane Surkov, kes soovitab Venemaa hävitamiseks muuta venelaste arhailisi sterotüüpe ning oli katastroofilise Ukraina poliitika eest vastutaja. On olemas kasvõi maailmatasemel ja ka Venemaa vaenlaste poolt tunnustatud filosoof ja kontseptuaalne mõtleja A.Dugin, keda vallandati ülikoolist kui ta põhjendatult kritiseeris Putini ebajärjekindlat poliitikat Donbassis, kui neil keelati edasi liikuda oblastite piirideni. Majanduses tagas 16% juurdekasvuga maailmalaiuse autoriteediga Gerassenko Keskpanga juhina kelle poliitika ja seega ka tulemused olid risti vastupidine Putini poolt pandud Nabiulliniga. Valitsust juhtis vana kooli mees Masljukov, kelle Putin asendas Medvedjeviga. Venemaal on reaalne võimalus saavutada lähima kümne aasta jooksul juurdekasv 7% aastas ainuüksi reindustrialiseerimise arvel (teatavasti Jeltsini ajal nagu meilgi Laari ajal hävitati Venemaa tööstust sama palju kui seda tegid natsid Suure Isamasõja aastatel), kuid Putini liberaalne majanduspoliitika on taganud vaid kaheksa aastat pidevat majandduslangust ja elanikkonna sissetulekute vähenemist. Ma pole kunagi varjanud oma põlgust NSVL-Venemaa eliidi vastu juba Hrushtshovist alates, sest siis, kui nad tulid mõttele reeta oma ideoloogia ja rahvas ning asuda Läänega ühinemise ja kapitalismi teele hakkasid juba 60-ndatel Rooma klubi näol selle maailma vägevad mõtlema ja tegutsema kapitalismi vastu, et tagada oma võim ja privileegid postkapitalitlikus ühiskonnas. Aastaid tagasi kirjutasin siin blogis, et kapitalism nagu aurumasingi nõuab iseenda kestmise huvides regulaatorit, nagu riik, poliitika, keskklass, laialdane hea haridus jne. Tänaseks on regulaatorite kõrvaldamisega peaaegu lõpuni jõutud ja päevakorras on eraomandi kaotamine (muidugi mitte globaalsel eliidil kelle kapital on muutunud juba otseseks võimuks inimesi manipuleerivate megainfoplatvormide näol /Google jne.). Seega Putin kuulub sisuliselt samasse jobude reasse nagu Andropov-Gorba-Jeltsin, kes tahavad astuda jõkke, mida enam ei eksisteeri. Putinil pole aga ainsatki ideed, mis oleks Venemaa eesmärk ja tee Uues Imelises Maailmas. Ja ei tohigi ju olla, sest ka täiendatud Venemaa Põhiseaduses on igasugune riigi ideoloogia ja idee keelatud. Kipub nagu liigseks Putini materdamiseks, sest kahtlemata on Putin Venemaa päästja peale Jeltsinit ja on ära teeninud tänu, ausamba ja kõike muud. Ent olukord nõuab tulevikuideed, visiooni, ja pole see tema süü vaid õnnetus, et see puudub. Üldse sarnase kaliibriga isiksusi nagu Lenin ja Stalin ei sünni ka suurel Venemaal igal sajandil. Lõpetuseks pisike, aga paljutähendav fopaa Putini poolt: Võidupühal ei sobi Ülemjuhatajal lesida tugitoolis kui sõjavägi au andes mööda marsib. Isegi pooleldi elus Breshnev sai niipaljukestki sümbolismist ja oma rollist aru. Veteranidega lobisemiseks võib korraldada teeõhtu. See on ka märgiks, et Putin on ümbritsenud ise end nõuandjatega, kes soovivad ta kadu, nagu pensionireformi puhulgi. Roman Ubakivi

laupäev, 17. aprill 2021

U S A - V E N E M A A 2:0

USA - VENEMAA 2:0 Vaadates täna sebimist Bideni Venemaa ja Putini demoniseerimise ja sellele järgnenud kohtumiskutse ümber, meenub mehhanism, millega aidati väljast kaasa NSVL lagunemisele. Kontrrevolutsioonilise Nõukogude võimu hävitamise ja kapitalismi restauratsiooni peapõhjus oli muidugi sisemine: parteinomenklatuuri täielik degenereerumine. Biden astub Reagani jalajälgedes, kes algselt kuulutas Venemaa kurjuse impeeriumiks, kruvis sõjalise pinge haripunkti ja siis öli valmis lahkelt kõigi üle läbirääkima ja kokkuleppeid saavutama. Seda loomulikult eeldusel, et NSVL töestab, et tal pole kurjuse impeeriumile omaseid pahasi kavatsusi ja tuleb vastu Lääne huvidele. Laia profiiliga traktoristile ja kombaineri ning ta nõuandjate ettekujutuses oli ta Lenini kaliibriga isiksus, kes vallutab kogu maailma "uue Mõtlemisega" , kus loomulikult ei saanud kohta olla elementaarsel geopoliitilisel haritusel ja rahvuslikel huvidel. Vene eliidi vaimne degerantsus saavutas kliinilise idiotismi taseme, kui nende välisminister Kozõrev palus USAl formuleerida Venemaa rahvuslikud huvid. Järgnesid Malta lepped ja varsti võis endine Moskva parteiorganisatsiooni juht ja poliitbüroo kandidaat kommunist Jeltsin Washingtonis Senatis uhkelt deklareerida, et kommunistlik iidol on lõplikikult põrmu paisatud. Seega jälgib Washington juba oma effektiivsust tõestanud maatritsat ja oldaks siiralt üllatunud kui see mis õnnestus NSVL lagundamisel, ebaõnnestuks Venemaa lagundamisel. Põgusalt vaataksingi siis allpool kui õigustatud on Washingtoni ootused. Alustame USAle soodsatest eeldustest. Eelkõige eliit, on palju läänemeelsem. Andropov oma konvergentsiprojekti raames muidugi hoolitses kaadri ettevalmistamise eest. Nii valmistas reeturist KGB kindral Kalugin Leningradi lähistel kursustel ette nn. mladoreformaatoreid eesotsas Tshubaisiga ja parteinomenklatuuri eesotsas olid Gorbatshov, Jakovlev ja Shevardnadze jne., ent oli ka selge vastandlik ja vast veelgi arvukam kaader. Riigiaparaadis olid siiski ülekaalus nn. vana kooli, riiklikult mõtlevad inimesed. Täna on pilt USAle palju soodsam. Nõuka ajaga võrreldes kolmekordseks vohanud (nagu Eestiski!} riigiametnike hulk on täiesti mõistusevastane, kuna valitseva liberaalse ideolioogia järgi peab olema minimaalne riik, mida juhib plaanimajanduse asemel turu nähtamatu käsi. Probleem on selles, et ametnikud ei teeni riiki, vaid on mitmekordselt dubleeritud vastavalt klannde arvule ja ametnike peamiseks ülesandeks on tagada rahavool riigieelarvest vastavalt oma klannile. Putin astus täpselt Gorbatschovi jälgedes, soostudes kõnelema Bideniga telefoniga, eeltingimuseks seadmata, et Biden tühistaks ja heastaks äsja Venemaa ja tema isiku kohta tehtud äärmiselt räige avalduse. Kui Putin ei austa iseennast, siis pole ka mingit põhjust loota, et teised teda austavad teisiti kui "austati " Gorbattshovi ja Jeltsinit. Seega USA on teinud sammu võidule lähemale ja seis on 2:0 USA kasuks. Venemaa on vaikselt päri, et riiki juhivad roimarid. Ja mille poolest erineb tänase Väliskomisjoni juhi Kosatshovi vaimne tase Florida pensionäri Kozõrevi omast, kui ta väidab, et Biden ei kavatsenudki midagi halba Venemaa kohta öelda, ta polevat lihtsalt küsimust õieti kuulnud?! Samas pole vähimatki kahtlust, et päev pärast Bideni intervjuu salvestamist avaldatus on kõik pisiasjadki täpselt paika pandud. Täna on läänemeelsete globalistide hulk patriootidega võrreldes märgatavalt suurem kui see oli NSVL ajal: Sama võib öelda ka Venemaa vastaste mittetulundusyhingute, agentide ja möjuagentide suhtes. Peamine Venemaa miinus võrreldes NSV Liiduga on aga kontseptuaalsel tasandil, millest kasvavad vältimatult välja ka müriaad väiksemaid hädasi - Venemaal puudub oma projekt, oma mäng. Punane projekti hüljati ja liituti USA globaalse projektiga. See tähendab, et Venemaal erinevalt NSV liidust ei saa olla põhimõtteliselt liitlasi. Mis mõte on kasvõi Vagevenel hakata USA sulase Venemaa popsiks kui on võimalus saada peremehe sulaseks? Rääkimata Venemaa reeturlikusest oma truude liitlaste, kasvõi Saksa DV seltsimeeste suhtes. Honeckeri saatus jääb Venemaa häbiplekiks sajanditeks. Ka Lukashenkol oleks kergemeelne usaldada Venemaa eliiti, kes oma enamuses on ju Andropovi-Gorbatschovi idee järgijad. Ka kompartei poolt juhitud ja sotsialismi ehitava Hiinaga ei ole liberaalse USA globaalse projektiga liitunud Venemaal ühiseid väärtusi ja seega tihedat liitu. Putin on hakanud aru saama, et USA projekt on perspektiivitu ja on vaikselt hakanud kurssi muutma. Ent selleks tuleks puhastada eliit kompradoorlastest, nagu seda Stalin 1937,a. tegi, milleks Putin muidugi vöimeline ei ole. Mul loomulikult ei ole salajast informatsiooni ja võin otsustada vaid sarnase info põhjal, nagu Platoni kuulsa koopa elanik, kes näeb kaljuseinal vaid väljas põleva lõkke kuma saatel tantsivate inimeste varje. Lavrovi ebaõnnestunud visiidi järgi Hiina, kus ta tagajärjetult kutsus ühiselt loobuma dollarist, teen ma järelduse, et Hiina ja USA on juba teinud vastastikku kasuliku kokkuleppe ja Venemaa on sisuliselt üksi: Hiina nimelt panustas Bideni võidusse presidendivalimiste maksimaalselt, luues isegi hääletusmasinaid kontrolliva selveri Pakistanis. CIA lõi algselt hääletusmasinaid kontrolliva selveri Frankfurti, ent hiljem selgus, et Trumpi poolt hääletas veel 10 milj. valijat ja "õige" tulemuse saavutamiseks oli vaja luua uued selverid kibekiirelt veel Itaaliasse ja Hispaaniasse. Hiina toimis loomulikult ranges vastavuses oma rahvuslikele huvidele. Nende mõitmiseks lähme põgusalt ajas veidi tagasi. USA- Hiina koostöö sai alguse teatavasti Nixoni-Kissingeri ajal, kui NLs tuli võimule vana trotskist ja antistalinlane Hrushtshov. Hiinas on aga tänini Stalin suure au sees ja tema ideede järgija: Carteri ajal järgnes juba strateegilise koostöö lepe 20.a. ja Clintoni ajal seda pikendati, kusjuures Hiina saavutas seal oma peamise rahvusliku eesmärgi - rahuliku taasühinemise Taiwaniga, mis pidi teoks saama 2019.a. Trump aga seadis Hiina peamiseks USA vaenlaseks ja sülitas sellele kokkuleppele. Biden ilmselt lubas Hiinlastele Taiwaniga rahulikku ühinemist, selleks tuleb USAl mõjutada kohaliku poliiteliidi osa. Majanduslikult on Hiina ja Taiwan juba täielikult integreeritud, ka goumindanglastega on yhine keel leitud. Vastutasuks lubas Hiina ilmselt mitte põrmustada USA dollari maailmavaluuta rolli Bideni valitsusaja jooksul /Lavrovi ebaöõnnestunud visiit). Hiinal pole kiiret: kahe aasta ärast on ta sõjaline yleolek Taiwani välja piirkonnas piisav ka jõuaktsiooniks. Sõnasõda Alaskas oli pigem suitsukate ja sõnumi saatmine Pekingit kartvatele jõududee. /Jaapan, Vietnam jne.). Julgeolekupoliitiliselt ei saa muidugi NSVL ja Venemaa tänast olukorda võrreldagi. Piisab vaid kui vaadata kus NATO tankid siis ja täna on. Putini valitsusajaga on suhted Ukrainaga muutunud kardinaalselt negatiivseks. Täna käib juba avalikult jutt peatsest söjast. Armeede liigutamine Ukraina piiridel ja Pihkva eliitse 76.õhudessantdiviisi paikamine Krimmi on minu arvates puha lollus. Putin mõtleb suurepäselt taktikalisel ja ja operatiivsel tasandil ja sõjaliselt on täiesti reaalne Ukraina mõne päevaga okupeerida. Ent strateegilisel tasandil oleks see Putini poliitika totaalne läbikukkumine, mis avaldaks negatiivset mõju veel palju aastakümneid, sest panna venelased omavhel sõdima on vaieldamatulrt USA hiilgav strateegiline võit. Kõik donbassi viimased ohvrid (nagu ligi viieaastase poisikese ja vanakese surm) on Putini eksliku poliitika tulemus, kes peatas enneaegselt militsa vaba edasitungi Oblastite administratiivsete piirideni ja on lasnud seitse aastat lillegi liigutamata Kiievi hunta poolt donbaslasi tappa. Selleks , et päevapealt Ukraina sõjakoldele lõppu teha ei ole tarvis vägesi liigutada, vaid lihtsalt lõpetada gaasi saatmine läbi Ukraina Euroopasse. Tegemist on Force Majorega Euroopa lepingute suhtes, kuna Ukraina raada kuulutas ametlikult end sõjas olevaks Venemaaga:. Pealegi on Gazpromi panus kasvõi Rosneftiga võrreldes riigi eelarvesse täiesti tühine ja pool tulust läheb niikuinii välismaa aktsionäridele. Las siis nemad taltsutavad Ukraina sõjardeid. Ukraina variseks kokku päevapealt kui Putin kaitseks mitte oligarhide vaid Venemaa rahvuslikke huve ja viiks ellu majandusblokaadi Venemale sõja kuulutanud Ukrainale. Ukraina tankidki ei saa liikuda Venemaa kütteta. Ülaltoodu ei tähenda, et ma välistaksin sõjalise jõu kasutamise poliitilises arsenalis kui see vastab riigi rahvuslikele huvidele. Seda enam, et tänu edukale hyperkiirusega rakettide arendusele on Venemaa vaid sõjalises valdkonnas konkurentsivõimeline ja oleks lausa kuritegelik mölutades mõneks aastaks võimaluste akna avanemist mitte ära kasutada. Nii oli täitsa Venemaa rahvuslikes huvides saata 1.Kaardiväe tankiarmee ja kasvõi 7. ja 76. õhudessantdiviis marsuudil Vilnius- Nemunase vasakkallas - Klaipeda luues nii barjääri Leedust lähtuva agressiooniohu vastu kus anti peavarju nn. eksiilvalitsusele, kes kutsus avalikult üles kukutama vägivaldselt Valgevene seaduslikku valitsust ja Leedu poliitikud esinesid avalikult Venemaa ja Valgevenemaa vastaste avaldustega. Rahvusvahelise õiguse järgi on see köik casus belli. Valimiskeerises olev Trumpi valitsus ei oleks liigutanud sõjaliselt lillegi ja See oleks tähendanud NATO vaikset surma, maismaaühenduse loomist Kaliningradi anklaaviga, mille vallutamiseks NATO pidevalt plaane haub ja sõjalise olukorra põhimõttelist pööret Venemaa kasuks Leningradi ja Kesk-Euroopa suunal. Taoline otsustavuse näitamine oma rahvuslike huvide kaitsmisel oleks murdnud USA Anakonda plaani selgroo Venemaa piiridel ja andnud Putini sõnadele kaalukuse Lääne silmis. Edasised provokatsioonid Ukraina, Kaaukaasia ja Kesk-Aasia suunal oleks küsitavaks muutunud. Vilno kubermang kuulus enne maailmasõda Poolale ja Klaipeda Saksamaale. Kuna Leedu eliit protesteerib valjul häälel Stalini kuritegude vastu, siis on tagumine aeg ka heastada Stalini kink Leedule Vilniuse ja Klaipeda näol. Viiane kulub jäävaba sadamana marjaks ära Balti laevastikule, Vilno võib liita liitriigi Valgevenega. Majanduslikus valdkonnas on veelgi kohutavam Venemaa mahajäämus. Kui NSVL oli 24% osaga maailma majanduses teine tegija, siis Venemaa on oma 2% (või 4%, statistikud vaidlevad} üpris jõuetu, sisuliselt USA koloonia, kes maksab igal aastal USAle kolõmmi ca $200 miljardit. Kui nõutakse, siis ka $400 miljardit nagu 2014.a. ja Nabiullina selle eest maailma parimaks esipankuriks tunnistati. Asi siis USAl mõni 10 miljardit Ukrainas Venemaa vastaseks võitluseks kulutada. Kas Putin on täitsa loll, et ei tea seda? Ei ole, teab väga hästi, sest see on hind mida iga aasta Lääne majandusmudelisse vastuvõtmise eest maksma peab. Ta ütleb, et proovige ainult mitte maksta, kohe toimub paradiisist väljaajamine. Venemaa patriootlikult mõtlevad majandusteadlased /näiteks Glazjev) on muidugi üles tõstnud küsimuse , kas selline Putini kalömmi USA le maksev ja Kümme aastat järjest Venemaal kestev majanduslangus ja kaheksa aastat elanikkonna elatustaseme langust põhjustanud liberaalne majanduspoliitika on ikka õige. Liberaalne majandusblokk vastab sellega, et kõigepealt Statistikaamet viidi majandusarenguministeeriumi otsealluvusse, kes vastutab majanduskasvu eest. Statstikaamet annab siis välja aastase inflatsiooni /elukalliduse tõusu ) protsendi, mis viimati oli kuskil 4%. Tegelikult isegi mina, kui ma võrdlen teiste näitajatega saan aru, et tegelik inflatsioon peab olema vähemalt 4 korda kõrgem, seega kuskil 16%. Nüüd toon näite Bideni majanduspoliitikast, kus autobensiini hind kallines yhe kvartaliga kahekordseks, seega 100%. Kui me võltsime nüüd need 100% venelaste kombel 4%-ks, siis me saame tulemuseks reipa majanduskasvu, nagu Venemaa majandusarenguministeerium mullu 3%. Statistika arvestab tänapäev ju mitte reaalselt toodetud asju, näiteks mitu tonni bensiini, vaid rahavoogusi, Kui nüüd 1t kütuse hind tõuseb kshekordseks, siis ka SKP tõuseb kahekordseks, ehkki mitte grammigi juurde ei toodetud ja majanduskasvu asemel langes vaid elanikkonna elatustase. See on vaid kõige labasemaid üldlevinuid statistikatrikke, mille ohvriks isegi mina oma piiratud teadmistega ei lähe. on aga veel palju eenemaid trikke. Seepärast ongi levinud ütlus, et on vale, suur vale ja statistika. Kogu see trikitamine ei saa varjata tõsiasja, et Putini liberaalne majanduspoliitika on teinud ligi pooled Venemaa elanikud allpool vaesuspiiri elavateks või selle piiril turnivateks ja elanikkonna rahulolematus ennem septembrikuiseid duumavalimisi pidevalt kasvab ja on soodne pinnas USAle. Pealegi ilmutas Putin oma pensionireformiga täielikku ebaadekvaatsust ning tema ja valitseva partei Ühtne Venemaa positsioon on tugevasti erodeerunud.Samas on ka USA Venemaa setsialistide intellektuaalne tase kohutavalt langenud, mida demonstreerib nende panustamine Navalnõi taolisele jobule. Vaid ülaltoodud seikadest võib järeldada, et Venemaa positsioon on tunduvalt nõrgem täna Bideni otsustava rünnaku eel kui seda oli NSVL olukord Reagani otsustava rünnaku eel. Ometi ütlen etteruttavalt, sest pole aega pöhjalikku analüüsi toksida, et Bideni rünnak on nurjumisele määratud ja Venemaa jääb püsima ja tugevneb veelgi. Selleks on kaks Venemaa välist faktorit. Esmalt USA ise laguneb kiiremini kui Venemaa. Tõin juba pisikese näite Bideni jaburast majanduspoliitikast. Börsikrahhi on ka ilma Hiina tõuketa võimatu vältida. Bideni valimisvõit mida tagasid ilmsed võltsimised ja toetus vähemusgruppidele contra USA siiani ikka veel kõige suurem WASP enamus on vaid taktikaline võit ja strateegiline kaotus. Bideni süüdatud kodusõjas võidab lõpeks ikkagi enamus. Teiseks Hiina faktor, kes demonstreerib jalustrabavat majanduskasvu selle aasta esimeseskvartalis ja seega teeb puust ja värvib punaseks kogu maailmale, missugune ühiskondlik ja majandusmudel on effektiivsem, kas Bideni poolt maalitud nn. demokraatlik või nn. autokraatlik. Erinevalt Putinist ja Bidenist valdab Xi mängu köigil kolmel tasandil: kehalisel, hingelisel ja vaimsel ning Hiina sõidab teistest lihtsalt eest ära. Ma arvan, et isegi ameeriklastel on veel mingi helgem pea allesjäänud peale üle ühekskümnese guru Kissingeri, kes tuleb mõttele küsida; aga mis juhtub siis kui Bideni plaan täitubki ja hävitataksegi Venemaa? Jätan iga lugeja enda otsustada, kas Siberi rikkuse saavad USA vöi ta vaenlase Hiina omaks. Lõpeks pole Venemaa nii nõrk kui USA arvestab. Eestlasena Venemaa kõrval elades tean, et olen ohtlikus kohas, sest venelastel lööb perioodiliselt piss pähe ja nad hävitavad nii oma riigi kui ka iseennst, püüeldes volja poole. Sellise katastroofi ärahoidmiseks on neil vajalik raudse tahtega Stalini stiilis juhti kes suunaks nende energia konstuktiivsesse sängi. Ja ehkki nende eliit pole tihti sittagi väärt, on rahvas enamuses heasüdamlik ja õiglane, kellega võib harmooniliselt elada. Venemaad päästab kõige tõenäolisemalt kuskilt kolkast väljahüpanud passiionaarne kontraeliit, nagu 17.sajandil meie soomemugrilane Minin. Roman Ubakivi

pühapäev, 21. märts 2021

U S A - V E N E M A A 1:0

Esimese raundis saatis Biden vöimsa paremsirgega otse nina pihta nii, et verd ja tatti laiali pritsis, Putini nokdauni. Tegemist ei olnud juhusliku rusika otsa komistamisega vaid USA pohjalikult ettevalmistatud kombinatsiooni loogilise löpuga, mis kinnistas Venemaa psyhholoogilises söjas tapjana moraalse vårdjana kaotaja rolli. Putin suutis vaid vastata lapsiku lalinaga stiilis: ise oled loll! ja anuda uut vestlust Bideniga, analoogiliselt Gorbtshovi käitumisega peale Reagani NSVL kuulutamist kurjuse impeeriumiks. Churchilli meenutades oli Putinil vöimalus valida häbi ja söja vahel. Putin valis häbi ja kindlustas sellega Venemaale söja. Vene eliidi ja rahva huvid on diametraalselt vastupidised. Esimeses raundis seega USA måekörgune vöit nagu Hitleril 1941.a. juunis. Vaatasin Vl.Solovjovi saadet, kus paduliberaal kiitis 100% heaks Putini vastuse ja Solovjov koos enamike patriootliku tiiva esindajatega hakkas ehitama öhulosse missugused söja tingimustes koik hädavajalikud abinöud tarvitusele vötta. Loogiliselt oleks neile pidanud soovmötlemisest hoidumiseks pidanud piisama ainuyksi välisministeeriumi äranutetud silmadega M.Zahharovi sönavött, kus toonitati oma avatust läbirääkimisteks Putini määratluse järgi kolleegide ja partneritega. Seega ei ole enamiku Venemaa eliidi (keda loomulikult esindab Putin) määratluse järgi tegu mitte eksistentsiaalse söjaga ja mobilisatsiooni nagu 1941.a. ei toimu. Samuti ei ole ma nöus Solovjovi väitega, et ameeriklased on lollid ja rahvas koondub Putini ymber. Ma ei kujuta ette, et normaalne inimene samastaks ennast urkaga, kel puudub aumöiste ja Venemaa demoniseerimise ja iseenda näo kaotamise puhul viskab nalja. Niiuguse tolana on voimatu kujutada isegi Kimi, Erdogani, Iraani liidreid, rääkimata juba Xi`st, Stalinist voi isegi Hrushtshovist. USA eliit on muidugi degenereerunud vörreldes kasvöi Bush-vanema ajaga, ent isegi Biden on vöimeline kahtlusetult ette näha Putini käitumist. Kui Putin laseb karistamatult Venemaale pähe määrida järjest väljamöeldud olematuid kuritegusi ja veidi aega tagasi lasta end Suurbritannia tolleaegse välisministri B.Johnsonil Venemaa presidenti vördsustada kurjategija Hitleriga, siis Bideni avaldus on vaid loogiliseks templiks pikaajalisele protsessile. Seeparast venelaste nurin peegeldab nende endi lollust vöi silmakirjalikkust. Täiesti naljakas on oodata oma nn.liitlastelt (näiteks Valgevenelt) toetusavaldusi enda toetuseks kui Venemaa president ise oma riiki ja iseennast ei austa. Kuna Venemaa eesmärgiks on söita sulasena Lääne vankris, siis pole ju popsidel mötet toetada peremehe asemel sulast. Kirjutasin juba oma septembrikuises artiklis, et Putini pehmo poliitika, mis tuleneb loogiliselt tema pöhimötteliselt valest geopoliitilisest sihist,viib Venemaa edastistesse palju suurematesse raskustesse. Riikide poliitikat on tegelikult ypriski kerge prognoosida kui saada aru nende geopoliitilistest sihtidest,viimaseid on aga paktiliselt vöimatu maskeerida. Nii näiteks oli 1941.a ilmselge, et Hitler ryndab mitte Suurbritanniat, vaid Venemaad ainuyksi faktist, et Hitler eraldas laevastiku tarbeks mälu järgi vaid kuskil 3% metallist. Selge prioriteet oli maaväed ja meresötta panustati vaid absoluutselt ebapiisav näputäis. Seepärast Putini tantsiv välispoliitika samm vasaskule, samm paremale, samm ette ja samm taha ei peta geopoliitikat emapiimaga sisseimenud Lääne spetsialiste. Putini kohapealjooks pärineb juba Andropovi Läänega yhinemise päevist ja seda geopoliitilist sihti on järjekindlalt järginud nii Gorbatshov, Jeltsin ja viimase mantlipärija Putin. Sellest saavad suurepäraselt aeu muidugi ka hiinlased, kes suhtuvad vene eliiti suure umbusuga ja syydistavad venelasi avalikult, et nood on valmis Lääne esimese sörmeviipe peale Läände yle jooksma. Putini erinevus paduliberaalidest erineb vaid selles, et kuskil 2006a. kui Kissinger Moskvas käis, selgus, et Lääs on kyll nöus Venemaad endaga yhendama, kuid vaid kuue eraldi tykina. Sellest tekkis Vene liberaalses eliidis kaks suunda, suurem osa Putiniga ei ole nöus Venemaa lagundamisega, mis tähendaks nende vöimu ja vara garantii kadu- neid nimetame täna patriootideks. Vastasteks on liberaalid, kes on nöus koigi Lääne tingimustega. Ainuke vöimueliiti kuuluv poliitik, kes lähtub omaenda tabureti- projekti poliitikast on "teenistuja poeg" V.Zhirinovski. Samal ajal tema meelega groteskseksse vormi ryytatud avalduste möte vöib olla ka antud ehedalt patriootliku tee ummistamine. Erinevalt Nöukogude Liidust Putini Venemaal ei ole täna oma projekti ja selleks hädavajalikku maailmavaadet e. ideoloogiat. Kuna puudub oma isiklik taburet, siis yritab Putin istuda yhe kannikaga Lääne möne projekti otsas ja teise kannikaga Hiina taburetil. Täna tömbas Biden yhe tabureti alt åra ja yks kannikas on pooleldi öhus, lootusega Vatikani taburetile - nagu Putin kurikuulsalle "Great Reset"Schwabile töotas, on ta nendega yhte verd. No mina kyll ei usu, et Euroopa eelistab olla samas paadis kui Venemaa USA vastu. Pole ime, et Lavrov tormab kohe Pekingi. Hiinlased endaga nagu venelased endaga nagu kurjategijatega loomulikult ymber käija ei lase, mida nad demonstreerivad ka praegustel körgetasemistel läbirääkimistel Alaskal. Eestil on Venemaaga sarnane oksymoorne ideoloogia mida nimetatakse rahvuslikuks liberalismiks, s.t. rahvuslikku demagoogiat ja liberaalset ideoloogiat millel pöhineb ka reaalne liberaalne poliitikat ja seega täidetakse eesmärke, mis on vastuolus rahvuslusega. EKRE puhul on lisatud ka konservatiivset demagoogiat. Venemaal on segu rahvuslik- konservatiivsest demagoogiast ja liberaalne reaalne poliitika koos liberalismi propagandaga. Putin valetab kui ta ytleb, et köik eliidis tahavad Venemaale head, ehkki erinevate teede kaudu. Tema poolt ellu viidav liberaalne poliitika tapab löpuks Vene riigi ja rahva täpselt samuti kui Eesti eliidi poliitika eestluse. Nimelt on liberalismi peamiseks eesmärgiks yksikindiviidi täielik vabastamine köigist yhiskondlikest sidemetest, sealhulgas ka riigist ja rahvustest. Selleks, et vene ja eesti rahvused säilikid, oleks hädavajalik kohe tösta fertiilses eas naiste synnituskordaja kolmeni. Putin plaanib seda tösta 1,7 ni. Sama lootusetus valitseb ka Eestis. Liberaalid on ju primitiivid ja ei saa aru milles asi. Putini emakapital ja Eesti lastetoetused on absoluutselt ebapiisavad. Kirjutasin juba veerand sajandit tagasi, et Laari liberaalne shokipoliitika tekitab stressi ja stressis isegi loomad ei paljune, rääkimata juba inimesest. Tegemist on eelköige psyhholoogilise viljatusega , mille peapöhjuseks on tanane liberaalne sotsiaalmajanduslik kord. Tnimestele on viljakuseks röömu ja önne vaja, stressi, konkurentsi ja rahapatakate asemel. Vaadake millised olid vöitjate maade beebibuumid peale söda. Isegi kurnatuses vaevlevas Nöukogude Liidus toimus syndivuses suur hype peale vöidukat Stalingradi lahingut ja seda selgelt ka nälgivas Leningradis! Kui Venemaa ei suuda muuta oma eliiti rahvuslikuks ja ei suuda yles ehitada omaenda maailmavaadet-ideoloogiat ja sellele vastavat taburetti, siis laguneb Venemaa paratamatult, sest ta on liiga suur ja vöimas, et mahtuda vööra tabureti servale. Vaevalt on keegi nii loll, et tassib endale sisse Trooja hobuse. Sellele napakale ideele on aga seni juba pool sajandit rajanenud vene degenerantse eliidi strateegia ja lootused. Saades aru Venemaa eliidi geopoliitilisest sihist, siis on väga kerge aru saada, kuidas nad tölgendavad Venemaa rahvuslikke huve. Nii näiteks on neil peamiseks mureks vältida söjalist kokkupörget Läänega. Nii kritiseerisin ma Putini käitumist Valgevene kriisi ajal just iseseisva Venemaa kontseptsiooni järgi. Läås on alustanud totaalset söda Venemaa vastu ja omab peakörgust ylekaalu koigis teistes domeenides (ideoloogiline, majandus, diplomaatia, meedia jne.) väljaarvatud trumbimastis:söjalises! Tänu oma maailma parimale söjalisele tehnoloogiale ja armeele on Venemaa söjaliselt absoluutne yleolek oma lähipiirkonnas vörreldes NATOga. Seega ainuöige on viia köik huvide kokkupörked Laanega just söjadomeen, millest räägib ka Zhirinovski. Laane huvides on vältida igal juhul söjalist kokkupörget Venemaaga. Stalin, kellel oli oma ideoloogia ja iseseisev riik, oleks kindlasti ära kasutanud Leedu prohmaka ja vöib- olla Poolagi oma, kes andsid oma avaliku agressiooniga liitriigi vastu Venemaale casus-belli. Kohe oleks esitatud 24 tunnine ultimaatum Leedule koheselt rynnaku löpetamiseks Valgevene vastu, vaba transiidikoridori loomiseks Kaliningradi ja koigi välisriikide vägede väljaviimiseks. Ultimaatumi tagasilykkamise korral oleks Leedu okupeeritud yhe päevaga ja NATO oleks oma eksistentsi löpetanud ja Kalingradi maismaa kaudu yhenduse loomisega märgatavalt tugevdanud Venemaa pöhjatiiva, millega oleks muutnud kohe ka Skandinaavia ja Kesk-Euroopa maade poliitika. USAs poleks valimiste ajal kumbki presidendikandidaat midagi reaalset teinud, keegi poleks valinud presidendiks idiooti, kes riskiks tuumasöjaga mingi tundmatu Leedu pärast. Lääne Euroopa on täna söjaks yldse vöimetu. Näitena jöudude vahekorrast: Leedus asuva NATO tankipataljoni havitamiseks kulub vai minut. Selleks on vaja teha vaid yks kahurilask 1,5kt tuumalaenguga. Taktikalises tuumarelvastuses on Venemaa peajagu yle nii kvantiteedilt kui kvaliteedilt. Venemaal on 11 erinevat taktikalise tuumarelva liiki: kahurilaengud, miinid, torpeedod, raketid, lennukid jne. USAl vaid ligi paarsada lennukipommi. Venelaste absoluutse ylekaalu töttu öhus Baltimaade ruumis ei jöuaks ykski lennuk sihtmärgi lähedale. Ukraina vastu poleks aga yldse mingit söjalist jöudu vajagi, piisaks majanduslikust blokaadist ja hohollid oleks kohe käpuli. Aga muidugi on Putini käitumine sootuks erinev, sest tema sihiks on astumine Läände Venemaale köige soodsamatel tingimustel ja Vene diisliga Ukraina tankide varustamine, kes Donbassis Vene kodanikke tapavad, katkestamine pahandaks kindlasti Läänt ja oleks selles mottes Venemaa rahvuslike huvide vastane Putini tölgenduses. On ka arusaadav, miks Vene Välisministeerium kohe Syyrias söjategevuses pausi tegi kui Muslimisödalised olid haledalt peksa saanud ja kokkuvarisemise äärel. Hakkasid kohe pikad könelused kasvoi Kerryga, mille jooksul saadi uuesti pyhasöjaliste södimisvöime taastatud. Lavrovi hiilgavaks "vöiduks" oli muidugi allakirjutatud kokkulepped Kerryga. See, et USA need lepped kohe tyhistas ja söda vaid pikenes ja rohkem venelasi surma sai on muidugi medali teine pool. USA rynnak Venemaale toimub täna sama maatritsi järgi kui vanasti NSVLiidu vastu. Venemaa on juba demoniseeritud, tankid isegi mitte Elbel, vaid Narva jöel ja Nixoni eeskujul tuleb leida yhine keel Hiinaga. Lisals majandussanktsioonidele vöib lähiajal oodata ka kyberrynnakut . Pole muidugi mitte mingi saladus, et kui Trumpi strateegiaks oli pealöök anda Hiinale ja Venemaaga yhine keel leida, siis Bideni strateegiaks on anda maksimaalselt tugev löök Venemaale ja modus vivendi leidmine Hiinaga. Ideaalne oleks muidugi Hiina ja Venemaa omavahel tylli ajada, ent kindlasti ei ole Xi ja Putin nii lollid. Reaalne on Hiina neutraliseerimine. Siiski jään ma kindlaks oma varasemale analyysile, et USA vöib vöita kyll avalahinguid, kuid söja vöidab Venemaa. Hiina töusmist maailma esijöuks ei suuda enam keegi takistada. Ameeriklaste loba yheaegsest vöitlusest nii Hiina kui Venemaa vastu on silma puru ajamiseks lihtsameestele, peamiselt Venemaa lollitamiseks. Oli täiesti loogiline, et Hiina tegi köik vöimaliku koos 3 miljoni kompaktselt elava hiina rahvusest USA kodanikuga Bideni valimisvöidu heaks. Seega on Hiina täna strateegiliselt koige paremas seisus: targa ahvina vaatavad nad mäetipus pealt, kuidas kaks tiigrit all orus kisklevad. Hiinas valitseb täna eliidis yksmeel, et tuleb see hingetömbeaeg kasutada ära voimsaks höppeks tehnoloogia ja innovatsioonivallas. Nii suurendatakse sinna eeloleval viisaastakul investeeringuid yle 17 KORRA!!! Mitte keegi ses vallas Hiinaga voistelda ei suuda. Hiinlaste rehkenduse kohaselt tagab see Hiinale maailmas esikoha 2025.aastaks. Hiinlaste plussiks on ka fakt, et nad sikutavad köit koos Roshchilderite klasteriga yhiselt, olles sölminud 10 aastase lepingu. March 16,2921 Foreign Affairsis vöite lugeda H.Brandsi ja Z. Cooperi artiklit, kus on nägemus USA poliitikasat, mis oleks edukas Hiina suhtes. Paljude seisukohtadega olen sama meelt, sealhulgas ka peateesis, et väärtused on tähtsad, ent Hiina vastu on see lootusetult hambutu. Demokraatia pöhiväärtusena esiletöstmine on täiesti viljatu idee kasvöi kahel pöhjusel. Strateegia tegemine propaganda tasemel hiinlaste vastu on määratud ebaönnestumisele. Elementaarse Euroopaliku haridusega inimesed, kes on vöimelised mitme aastatuhande vanuse Euroopa tsivilisatsiooni lätetest nagu Platon ja Aristoteles aru saama, teavad, et demokraatia pole mitte mingi väärtus, vaid yks paljudest valitsemisvormidest, pealegi yks köige halvematest tööriistadest, mille abil saavutatakse våårtusi. Hiinlased saavad sellest suurepäraselt aru, öeldes, et pole tähtis mis värvi on kass, peaasi, et ta hästi hiiri pyyab. Pealegi pole USAs täna löhnagi demokraatiast ja USAski on levinud möte, et Weimari Vabariigile järgneb Lääne tsivilisatsiooni mustri järgi totalitaarne kord: Orwelli 1984 on juba täna USA reaalsus. Roman Ubakivi

reede, 26. veebruar 2021

MURDEPUNKT Eelmises postituses väitsin, et Kyplingi nn. "valge inimese koormale" on löpp tulnud, anglosaksi- juudi eliidi maailmavalitsemisel on löpp. Bideni kosmopoliitne globaliseerimisprojekt ja Trumpi patriootlik Ameerika projekt nörgestavad vastastikku teineteist ja mölemad projektid on kaotanud voimaluse töusta inimkonna ajaloo pöhitrendiks. Aja jooksul påtriootlikul suunal on tulevikuperspektiivi, banksterite-globalistide-liberaalide jooksevad aga ajalootendentsi vastu ja ainus lootus on pandud Hitleri eeskujul hasartmångijana Venemaa vastasele blitzkriegile. Pöhimotteliselt on Köik selge juba aasta löpuks. Globalistide-liberaalide shansse voiduks hindan nagu Hitlerilgi 15% Venemaa 85% vastu. Seda muidugi eeldusel, et mölemad pooled tegutsevad parimal viisil: Muidugi vöidakse öelda, et Hitler oli Moskva vallutamisele ja praktiliselt söja voitmisele väga lahedal. Olen sellega nöus, kuid see oli Stalini vigade tulemus. Pöhimötteline viga oli usaldada söja juhtimine kindralitele, kes lootsid Koltshaki ja Tuhatshevki eeskujul kodumaaga kaubeldes vöimule töusta. Mulle on voimatu selgeks teha, et Kindralstaabi ylem Zhukov ja tema parem kåsi Vassilevski olid kliinilised idioodid ja ei suutnud isegi Stalini direktiivi 21.juunil väed täielikku lahinguvalmidusse viia teatavaks teha kogu Laane söjavåeringkonnale. Rååkimata siis juba vägede paigutusest, kus nåiteks 70km löiku, mida ryndas kahe tankikorpusega IV tankigrupp(armee) koos 4 jalaväediviisiga kattis vaid 125.jalaväediviis koos kolme 48.jalavåediviisi pataljoniga! Ja mida pidi tähendama päeva löpus käsk rynnata sakslasi köigi jöududega?! Klassiku ytluse järgi oli see hullem reetmisest. Teatavasti Bresti kindluses oli kaks diviisi, keda juhtisid kindralid. Miks aga kaitset juhtis polkovnik? Sest mölemad kindralid jooksid sakslaste poole yle. Tösi, parast seda kui sai selgeks, et Hitler ei möelnudki kindralitest reeturitega diili teha, vaid köik hävitada, hakkasid ka Zhukov ja Vassilevski oma elunatukese eest södima. Alles augustis löi Stalin Stavka ja kehtestas körgema ylemjuhatajana ainuvalitsejana selge kåsuliini. Teine Stalini viga oli kontseptuaalne: sötta siseneti ideoloogiliselt klassivöitluse platvormil. Stalini auks peab ytlema, et ta suutis ka selle pöhimöttelise vea kiirelt parandada ja oma kuulsa pööedumisega vendade ja ödede poole yhendada kogu rahva eksistentsiaalse vaenlase vastu. Putin on täna selgelt vene tuntud inimestest parim valik ja ta on peakörguselt yle oma vaenlasest Bidenist , CiA nukukesest Merkelist jt. Ent ta pole Stalini tasemega ja nagu ma ennemgi olen kahtlustanud, ei suuda möelda kontseptuaalsel tasemel. Nii pole ta vöimeline olnud erinevalt Stalinist paarikymne aasta jooksul riiki relvastada ideoloogiaga. See on aga vötmekysimus, sest ilma selge ideoloogiata Venemaa kaotab nagu NL hybriidsöja, vaatamata heale militaarrelvastusele, sest vaenlasel on selge liberaalne ideoloogia, mis hävitab riigi vundamendi ja täidab vene noorte tyhjad ajud. Putin räägib kyll patriotismist kuid ta ise on piisavalt arukas, saamaks aru, et sönade ja tegude lahkuminek vaid öönestab ta usaldusväärtust. Nii on pöhimötteliselt vöimatu olla samaaegselt patrioot ja ellu viia liberaalset poliitikat. Nii oli juba 2008.a. isegi låånes selge, et liberaalne majandusmudel ei taga enam majanduslikku kasvu. Putini valitsus ja Keskpank viivad tänaseni ellu aga liberaaölset rahandus- ja majanduspoliitikat, mille tulemuseks on kaheksa aastat pidevat majanduslangust ja seitse aastat järjest elanikkonna elatustaseme langust. See köik loob soodsa pinnase massirahutuste tekkeks just sygisete duumavalimiste ajaks, mis on patriootide vaenlaste voimaluste aknaks. Selles, et Putin on siiralt patrioot ja vöitleb Venemaa iseseisvuse eest, ma muidugi ei kahtle. Samuti ei ole tema kui tyypilise ksatrja tyybile tähtis mingi mötetu loss Gelendshikis. Probleem on lihtsalt selles, et ta kontseptuaalse ja strateegilise Stalinile omase möttetasandi asemel lohiseb syndmuste järel, mitte ise aktiivselt ei kujunda tulevikku. Nii Stalin sai juba 1931.a. geniaalselt aru, et kymne aasta pärast on söda Läänega paratamatu ja allutas kogu oma poliitika selle eksistentsiaalse ohu törjumiseks. Putin pole muidugi loll ja saab täna aru, et eksistentsiaalne söda globalistliku Läänega juba käib ja tema liberaalselne majandusmudel on ta kirstunaelaks. Aga ta pole oma valitsusaega erinevalt Stalinist kasutanud ära selle vältimatu söja ettevalmistamiseks. Nii sai Stalin aru, et kaadrid otsustavad köik ja valmistas ette noorte komsomolide pölvkonna, kes ka söja vöitis. Putin on aga koik need aastad lasknud kasvatada oma hauakevajaid - vaadake kes juhivad kasvöi Riigi ametkonna ettevsalmistavat instituuti - paduliberaal Mau; vöi Körgemat majanduskooli; haridust, meediat jne. See on ju köik liberaalide- Vene riigi vaenlaste pärusmaa. Riigi päästmiseks oleks täna vaja eliit ja ametkond puhastada riigi reeturitest, Putin pole aga selleks patriootlikku kaadrit ette valmistanud. Samuti pole Putin loonud söjaks hädavajalikku selget käsuliini ja mehhanismi oma kavatsuste elluviimiseks: Isegi degenerant Jeltsin oli parem administraator ja reaalne riigi juht. Putin ju sisuliselt ei suuda suunata ei oma valitsuse ega Keskpanga igapäevast poliitikat. Nii oli lausa naeruväärne, missugusi erakordseid jöupingutusi ja aega tuli raisata ainuyksi selleks, et pika viivitusega maksta arstidele nende ohtliku yletunnitöö eest. Stalini ajal oli ilmvoimatu ette kujutada, et rahandusminister rikub eelarveseadust ja ei eralda raha riigi arenguksja rahva heaoluks. Putini Venemaal aga liberaalist rahandusminister Siluanov möödunud aastal ei eraldanud ! triljonit (!!!) eelarveseaduses ettenåhtud rubla Venemaa majandusse ja pole sugugi rahvavaenlasest sabotöörina maha lastud, vaid naeratab tänagi röömsalt teleekraanilt. Venemaa nörkuseks on ilmselgelt nende eliidi kehv kvaliteet, aga eeliseks tema vaenlaste eliidi veelgi kehvem kvaliteet ja yldiselt soodne ajalooline tendents. Nii on selgelt pärituult Hiina projekt, kes on töstnud körgele Venemaa eliidi poolt mahavisatud ja naeruvääristatud öigluse lipu (Xi teatas åsja ajaloolisest vöidust - 800 miljoni hiinlase päästmisest viletsusest, samal ajal kui Venemaal nende önnetute arv suureneb - selge vahe Xi tegude ja Putini retoorika vahel). Hiinal on selge rahvuslik positiivne projekt (sotsialistlik). Venemaal täna puudub positiivne projekt (täna on selleks Dickensi aegne röövkapitalism nagu Eestilgi) ja ilma selleta ei ole neil tulevikku. Aga täna ei ole Venemaa oma söjas nagu Stalingi yksi ( kes toetus Rooseveltile) ja Putin vöib toetuda julgelt Hiinale, sest nende rahvuslikud huvid on kokkulangevad. Hiina on juba tänavu taastanud oma majanduskasvu ja yldse Kagu Aasia on maailma majandusmootoriks hahaneva USA ja El majanduse taustal /Indoneesia +7%, Vietnam, Myanmar jt. köik kasvutrendis). Söjaline riigipööre Myanmaris ei kahjusta ka Hiina huve selles talle strateegiliselt ylitähtsas regioonis. Hiina finantseerib Lääne Myanmaris sadama syvendamist, kust lähtub naftajuhe Hiinasse, mis aitab vältida kitsast Malakka väina, mida vöib rynnata USA laevastik ja raudtee ehitamist idas, mis yhendab maadtranspordikoridoriga "Yhe tee ja vööndi raames". Myanmar ostab relvastust lisaks peale Hiina ka Venemaalt (Mig-29, öhutörje jm.) ning Lääne sanktsioonid seovad nad patriootliku söjaväe juhtkonna kindlalt Hiina leeri. Hiina pakub ka $400 miljardi suurust krediiti Iraanile, mis tagab talle nafta tarnimise kolmandiku vörra odavamalt maailmaturu hinnast: Tänaseks on juba selgelt väljajoonistunud geopoliitiline kolmnurk Peking-Moskva-Teheran, kes viivad läbi juba teist laevastikkude yhisöppust Pärsia lahe tsoonis. Iraan esitas taotluse astuda Venemaa poolt juhitud majandusyhendusse. Lisaks Hiina laevastikubaasile Djibutis lisandus äsja ka Venemaa laevastikubaas Sudaanis, kuhu toimetatakse öhukaitsekomleksid S-4oo rannapatareid ja mis hakkab vastu vötma Vene tuumaallveelaevu. Teisalt on Venemaal laevastiku ja lennuväebaasid Syyrias ja Egiptuse lennuväljade kasutamisöigus ja seega on täna ylima strateegilise tähtsusega Suessi kanal praktiliselt täielikult Vene-Hiina-Iraani kontrolli all. Hiina uue siiditee löuna haru laheb aga edasi Tyrki ja juba täna on olemas geopoliitilise kolmnurga Peking- Moskva-Istanbul kontuurid. Maailm on muidugi keeruline ja mainida vöib veel Juudi globaalset projekti (nn.Salomoni sakraalne plaan) mille epitsentriks vöib täna lugeda Suurbritanniat eesotsas Johnsoniga (Th. Mae oli Bideni-Clintoni globalistliku projekti esindaja). Taustajöuks on muidugi Rothschildi klann. möni aeg tagasi kuulasin selle klanni esindajanna arupidamist kahe pahngategelinskiga ja mulle jåi kyll mulje ka seda klanni tabanud kipspäisusest, kes pole suutnud aru saada oma rahvuskaaslasest K.Marxist ja ei möista, et kapitalism on pöhimötteliselt end ammendanud ja selle jätkamine toob vaid önnetust. Loba mingist "kaasavast kapitalismist" mis lähtub ökoloogilisest pöhimöttest on soovmötlemine, mida ka pangategelased tulutult parunessile selgitada pyydsid: Pangajuhid peavad teenima omanike huve, milleks on kapitali taastootmine ja suurendamine, mis on vastuolus teite pöhimötetega(nagu öko , humaansus jm.). Reaalseks muutuseks on vajalik omanike maailmavaate pohimöttelist muutmist: pankade ylesandeks oleks näitaks hoopis yhiskonna sotsiaalse stabiilsuse tagamine, mis tähendaks kapitalismi paradigmast loobumist. Tänane banksterite vaimne tase jääb selgelt alla sajandivanusele, näiteks B.Baruchile. Selles möttes on pöhimötteliselt perspektiivitu ka Vatikani esindatud nn. "must internatsionaal" Euroopa eristokraatia ja ka Trumpi patriootlik projekt , sest nad köik keerlevad vaid sureva kap+italismi paradigmas ja ei ole tulevikku suunatud, nagu seda on ainukesena Hiina projekt. Tähtsad on nad aga päevapoöiitiliselt, sest minu arusaamist mööda on nad köik moodustanud ajutise liidu Bideni ja EL byrokraatia globalistliku Projekti vastu. Viimase loomulikuks vastaseks vöib lisada ka ilmaliku Iisraeli riigi, sest ka nemad on juba Obama ajast likvideerimisele määratud nagu, globalöistide vöidu korral USA, Venemaa, Hiina, Eesti jt. Sellise koryfee nagu H.Kissingeri ligi aastakymme tagasi tehtud avaldust, et Iisraeli riik lakka bolemast 2022.aastal, vötan ma väga tösiselt. Ka Juudi projekt Suurbritannia näol vöib valestardiks osutuda, sest täna pole selleks majanduslikku baasi. Aga ega sellepärast veel aastatuhandete vanune projekt veel kao. Tanapäeva Ukraina meenutab väga Uus Hasaariat, kus valitseb juudi eliit presidendid Zelinski ja Poroshenko-Waltzman ja juudi oligarhiaat, Kui juudist oligarh Iisraeli riigi kodanik ja Zelenski voimule upitanud Kolomoiski paneb endale selga särgi sönaga Judobanderovlane ja finantseerib juute hävitanud natsliku ideoloogiaga banderovlaste pataljone, ohutab kodusöda lollide hohollide vahel ja kogu kunagine öitsev Ukraina on muudetud öudukaks, kust esimesel voimalusel pögenetakse, siis tekib iseenesest arvamus, et tehakse sihipäraselt ruumi targemale ja konkurentsivoimelisemale rahvale, Ylalyoodud mängijate voimsust arvestades olengi ma tuletanud suhte 15:85 Bideni ja Brysseli globalistliku byrokraatia ning seega ka Eesti totaalselt liberaalse eliidi projekti kahjuks. Kuna tegemist on eksistentsiaalse söjaga, siis vae victis! Roman Ubakivi

teisipäev, 2. veebruar 2021

A J A L O O L I N E V E R S T A P O S T

AJALOOLINE VERSTAPOST Bideni vöimule upitamine bnksterite ja IT platvormide rahvusvaheliste korporatsioonide (Twitter, Google jt.) poolt tahendab Lååne tsivilisatsiooni anglosaksi-juudi eliidi 16.sajandil alanud maailmahegemoonia vältimatut löppu. Peapohjuseks pean Laane eliidi degenereerumist, tanaseks on minetatud lahkunud David Rockfelleri tase ja marasmaatik Biden peegeldab audentselt sygavjöu taset. 70-ndatel alanud elanikkonna sihiparane debiliseerimine sygavjöu projekti elluviimiseks on nakatanud ka selle maailma vagevate noori. Projekt iseenesest pole mingi saladus neile, kes suudavad veel lugeda raamatuid ja artikleid säutsude asemel ja saavad aru liitlause mottest. Laane eliit naeb tänapaevaste eksistentsiaalselt ohtlike kriiside lahenduseks sisuliselt tagasipoordumist orjanduslikku yhiskonda, kus on ca 1 miljon isandaid ja kuni miljard debiiilseid infotehnoloogia abil valitsevat orjade kasti liiget. Seega on vaja eliidi arvates drastiliselt hävitada mailma elanikkonda kasvoi viiruste abil. Nagu budistina uuestisyndi uskuva Briti kuninganna abikaasa oma raamatus kirjutab, unistab ta uuesti syndida viirusena, et havitada inimkond. Projekt naeb ette maailmavalitsuse saavutamist ja seda kiirelt 2-3 aasta jooksul, kasutades ära koroonaviiruse poolt tekitatud vöimalust, nagu kirjutab oma raamatus Davose majandusfoorumi korraldaja Klaus Schwab. Projekt tahendab liberaalse ideoloogia abil rahvuste ja rahvusriikide havitamist ning reaalse voimu yleminekut transnatsionaalsetele korporatsioonidele nagu omal ajal India vallutas Ida-India kompanii. Nagu J.Attali kirjutas, asendatakse kapitalistlik systeem Trotski vaimus koiki kontrolliva ja ressursse jagava korraga. Tanapaeva Laane eliit ja neid esindavad poliiitikud on vaid imbetsillid ja mitte sugugi veel idioodid ning saavad suureparaselt aru, et 19. sajandil surnud inimeste häältega vormistatud valimisvöit Trumpi poolt esindatud rahvusliku kapitali yle tahendab USA kui riigi lagunemist aasta-kahega. Jargmine riik hävitamise jarjekorras on ilmselgelt Venemaa. Ka vahenditest ei tehta mingit saladust. Yhelt poolt totaalne valissurve hybriidsoja naol , mis ahvardab minna avalikuks sojaliseks interventsiooniks kui puhkeb kodusoda nagu bolshevike ajal. Teisalt Vene oligarhiaadi ja ametkonna varade konfiskeerimisåhvardus kui nad ise ei kukuta Putinit. Viimane nöide on Navalnoi afäär, kus mingi ametnikust kriminaalkorras karistatud metsavaras ja valisluurete agent on upitatud parema puudumisel panksterite pohivoolumeedia abil opositsiooniliidriks, keda Saksa kantsler pidulikult vastu vötab kui riigipead ja Saksa luureteenistus keerutab kokku mingi taieliku jaburduse myrgitamisest massihävitusrelvaga, kusjuures mingeid toendeid loomulikult ei esitata. Vaatamata välisluurete ja USA Riigidepartemangu otsesele finantstoetustega loodud mittetulundusorganisatsiooni vorgustikule ja ka osa Kremli ametkonna ja oligarhide toetusele kukkus Navalnoi projekt kolinal labi, mis demonstreerib Laane eliidi ebaadekvaatsust. Valesyydistused Putini lossi asjus, mille video tellis USA $1,5 miloni eest ja koostas salateenistus ning mida propageeriti Navalnoi "uurimisega" andis vastupidise loodetule efekti venelaste seas, sest venelased näitasid kiirelt tegelikku seisu luksushotelli ehitusel, kus olid paljad betoonseinad ja mitte haisugi filmis demonstreeritud luksusest. Pealegi naidati intervjuud objeki tegeliku omanikuga tuntud vene oligarhiga. Kolmandaks loodetakse havitada Hiina riik, mis satuks Venemaa hävitamise jarel töepoolest geopoliitiliselt kaotusseisu. Onneks inimkonnale kukub see jarjekordne Babyloni torni ehitamine ka seekord kindlasti labi, kuid kujutab siiski suurt ohtu, sest voib detoneerida tuumasoja ka poliitilise tahte vastaselt asjaolude kokkulangemisel. Globalistid- banksterid on mulle tanu nooruses Balzacki lugemisele alati poolkohtlastena tundunud. Nii ka nyyd, tundes enda käest voimu libisemas (Hiina laks USAst arvestades reaalset ostuvöimet majanduses mööda juba 2014.a., möödunud aastal aga ka juba nominaalses GPD-s, samas on Venemaa töuganud USA troonilt kui koige tehnoloogiliselt arenenuim sojajöud), otsustati minna viimases hädas välksojale. Viimase nad aga kindlalt kaotavad ja seega vaid kiirendavad oma langust Esiteks nad komistavad juba USAs. Vaadake valimistulemusi kaardil. Suurest Järvistust alla Mehhiko laheni kulgeb Trumpi patriootlike osariikide vöönd: See on USA geopoliitiline telg, selgroog, kus elavad enamuses traditsioonilised WASP valged inimesed kes on koik relvastatud ja kasvanud yles USA konstitutsiooni vaimus, mis annab neil oiguse astuda relv kaes tyrannia vastu, olgu selleks voi taname president Biden. Ootasin oma jareldustega Bideni esimeste sammudeni, sest poliitikud vaga harva täidavad oma valimislubadusi. Biden aga on juba vötnud selge positsiooni, kuulutades Trumpi pooldajate massimeeleavaldajad Washingtonis "siseterroristideks". Samas Kapitooliumi ryndamine oli selge provokatsioon Bideni leeri kuuluva FBI poolt, kelle agendid kontrollivad taielikult parempoolsete äärmusorganisatsioonide tegevust. Jarjekordne USA poliitikuile nii omane operatsioon vale lipu all. Trumpi pooldajate vastu on valja kuulutatud nöiajaht, kutsutakse yles isegi kehtestama neile lennukeeldu. Yhesonaga mingisuguasest rahvuslikust leppimisest Bideni juhtimisel ei saa juttugi olla. Loota. et köik valged hakkaks neegrite kingi suudlema ja pölvitaks Bidenit toetanud "Mustade elu loeb" liikumist nagu Esindajatekoja demokraatide liider Pelosi, on rumalus. Neegri rassistlik avaldus, et kuna neegritel on rohkem melaniini kui vagetel ja seeparast pidavat nad intellektuaalselt valgetest peajagu paremad olema, suurendab vaid vastasseisu. Vastasseis on aga yletamatu, sest see on metafyysilisel. religioosel tasemel. Evangeelsele Trumpi Ameerikale on Biden ja ta toetajad Babyloni torni ehitajana Antikristus ja traditsiooniliselt demokraate toetanud juudid jumalatapjad. Ootasin ära just spetsiaalselt Bideni majanduslikud sammud ja veendusin, et liberaalide majanduspoliitika viib juba selle aasta lopuks USA juhitamatusse majanduslangusesse. Ka majandusest arusaava Trumpi puhul oleks olnud majanduslangus, ent seeoleks olnud kordades väiksem ja kontrollitav. Mida aga tahendab ainuyksi Bideni plaan tösta minimaalset töötasu 8 dollarilt tunnis viieteistkymneni ja samal ajal legaliseerida ca 14 miljonit illegaali ja avada USA piirid, peaks igayks taipama. Samuti vaieldakse vaid selle yle, kas anda inimestele katte 1,9 voi 2,9 triljonit dollarit, pohjustades vaid sellega inflatsiooni ja öönestades dollari kui rahvusvahelist valuutat, selle asemel, et Trumpi eeskujul kasutada seda uute töökohtade loomiseks. Bideni majanduspoliitika nurgakiviks on raha jagamine pankadele, kes kasutavad seda tulusateks finantsoperatsioonideks börsil ja rahvusvahelistele suurkorporatsioonidele, kes kasutavad seda omaenda aktsiate ostmiseks, millega tagavad manageridele kopsakad preemiad. Väike ja keskmised ettevötted, keda aga Trump oleks rahastanud, jäävad kuivale. See tahendab aga 70% reaalsest majandusest. Seega juba hiljemalt aasta löpuks on USA suurimaks mureks massiline tööpuudus, millega Biden oma liberaalse majandusliku ususektiga ei oska midagi ette vötta. See omakorda tahendab sotsiaalset plahvatust, mis liidetuna terroriga Trumpi pooldajate vastu teeb kodusöja valtimatuks. Ennustused on tänamatud kuid Trumpi toetajaid on vöimatu maha suruda antud joudude vahekorra juures ja uus riik naiteks Texas keskusena on patriootidele minimaalne saavutus. Biden ei suuda isegi vältida löhkiminekut demokraatlikus parteis- sotsialistlik -trotskistlik tiib töstab juba aasta parast mässu. Valimiste kaardi jargi voib tekkida veel Laane Ameerka ja Ida Ameerika. Aga voimalus on ka Pohja Ameerikaks koos Kanada ja Ida ja Laane Ameerikaga keskusega Siettlis. Ja moelda voib globalistide plaanide kohta veelgi suuremalt, kui meenutada Brittide osaliselt realiseeritud plaani sisuliselt koloniseerida USA uuesti , saada Atlantilise yhenduse peaks kes kasutab maailmavalitsemiseks USA muskleid. Sellele viitas ka Trump, lubades rahvale vöimu oma maa yle tagasi anda. Nii Trumpi vastane CIA eelkäija loodi Briti agendi ja endise kodaniku Donovani poolt, Briti luuret rahastab aga mitte riik, vaid kuninganna. Britid on eriti aktiivsed täna köikjal, kasvöi Karabahhis. Seega voib midagi uut syndida Briti Rahvaste Yhenduse raames. Aga neid spekulatsioone voib jatkata löpmatult, selge on vaid see, et totaalne söda on kuulutatud Trumpi kindlameelsetele pooldajatele (aga see on tubli kolmandik kodanikest), Isegi Bideni valitsusliikmete hulgas on vaid yks selgelt WASP juurtega. Ylekaalukas enamus on kas nagu Biden ise katoliiklased ja juudid. Katoliiklaste puhul tulevad aga maängu juba aga jesuiidist Paavst, Euroopa nn. must aadel /maaaristokraatia) ja IV Reich. Seega jöud-kontraeliit, kes olid köik peksa saanud ja alla surutud anglosaksi-juudi eliidi poolt neli sajandit. Sygavvöimu, kes viib ellu maailmavalitsusprojekti, pöördumine WASP i vastu pole mulle yllatav kui meenutada 2011a. kömurikast skandaali, kui Prantsusmaa presidendikandidaati ja endist Maailmapanga juhti pisteti pokri mingi hotelliteenjast neegrimuti vaäidetava vägistamise parast. Probleemi ydi on selles, et USA dollari roll rahvusvaluutana on pöhimöttelises vastuolus tema rahvusvahelise reservvaluuta rolliga. Babyloni torni ehitajate huvides on vaja asendada dollar rahvusvahelise Maailmapanga oma reservvaluutaga, mida nimetatase pika lausega vastastikusest omandamise oigusest, mis peab saavutama praegusest suht tahtsusetusest staatusest ainuöiguse. Koiki teisi valuutasi tohiks trykkida vaid Maailmapanga lubatud hulgal. Sellest kais avalik diskussioon, mis löppes päevapealt kui USA patriootlikud jöud peamiselt WASP naol mässu tostsid ja isegi globalist Obama oli sunnitud jalga käima. Seeparast patriootide voit 2016. aastal ei olnud mulle yllatav Trumpi näol, sest seda eeldas tegelik jöudude vahekord kulisside taga juba 2011 aastal. Seega USA eliidi patriootlik osa WASP näol oli peamine takistus maailmavalitsuse kehtestamiseks ja kes oli vaja teelt körvaldada vahendeid valimata. Teisalt USA reaalse majandusega seotud eliidile tahendaks dollari reservvaluutast loobumine sygavat majanduslangust ja sotsiaalseid ja poliitilisi probleeme. Seeparast eliidi eri osade vastandlike eluliste huvide tottu on kokkuporge valtimatu ja Trumpi isiklikud omadused on viienda jarguline teema. Yldse seoses kapitalismi löpuga seaoses on yle maailma eliidi kokkuporked valtimatud ja voitlus kaib olemasolu eest tana ja tulevikus. Yleval on kitsas ja seda peegeldab kasvoi parimais eluaastates vaid 58 aastase B.Rotschildi ootamatu surm. Geopoliitiliselt on ilmselge, et Hiina on koige suurem kasusaaja Bideni voidust ja aitas sellele koige rohkem kaasa (jargnesid Saksamaa, Itaalia ja Hispaania), Sest see tahendab kousöda yhes voi teises vormis ja USA kui hegemooniale pretendeeriva suurriigi kadumist maailmaareenilt pikaks ajaks lahitulevikus. Ka Hiinat ahvardab järsk majanduslangus seoses välisturgude kadumisega ja siit tosised sotsiaalsed probleemid. Ent suund siseturule on öige ja Xi tegeleb riigi ja rahva huvides. Taktiliselt on raske aasta Venemaale, sest aasta tuleb vastu pidada meeleheitlikeile ratsarynnakutele, ent strateegiliselt on ta vÖitnud kogu Ida-Euroopa oma mÖjusfaari. Sellest saab vaga hasti ka selle maailma vägevad, sest muidu ei oleks Putinile Venemaa demoniseerimise psyhholoogilise soja haripunktis antud Davose platsdarmi Venemaa positsiooni seletamiseks. Venemaa elaks eesoleva Suure Depressiooni koigist paremini yle kui onnestub natsionaliseerida eliit. Elutahtis on rohke kynnimaa olemasolu ja suur viljasaak, sest juba tana on näljas ca miljard inimest ja näljaste arv aiva suureneb. Kitsaskohaks on kylviseemned. Putinil on önnestunud minu arvates tahtis samm: Jeltsini ajal Voloshini poolt määratud jöustruktuuride kindralitest on ylima tahtsusega Malta ryytliordu kavalerist kaitseministri Shoigu siirdumine "perekonnast" patriootide-Putini leeri. Venemaal on tana potentsiaalne voimalus taas tormata geopoliitilisse löksu Andropovi loosungiga "yhineme Euroopaga". Targem on lasta sakslastel yhineda Venemaaga ja kuskil Amuuri ääres kasvoi Juudi autonoomias lasta tekkida sakslatest kolonistidega asulaid, nagu tsaariajal Samaaras. Teisalt aga on osava poliitikaga vöimalus isegi superslämmiks: viia ellu kindral Haushofferi plaan Berliin-Moskva -Tokio telg. See teeks Venemaast paugupealt maailma hegemooni, mille vastu köik teised yhinevad. Siin on jälle omamoodi löks: stalinlik arusaam, et tuleb arendada tööstust omal maal ja ja trotskistide ning tanaste liberaalide arusaam. milleks ponnistused kui Saksamaal on piisavalt tööstusettevotteid. Tuleb olla vaid toorme tarnijad, siit ka Nord Streem I jaII jne. Et see tahendab lisavaartuse tootmises koige alumisele pulgale jaamist on trotskistide-liberaalide peakeste jaoks liiga keeruline. Kokkuvotteks vöime nentida, et sygavvöimu karvapidi kokkuminek USA-s marginaliseerib seni hegemooniat nautinud WASP eliidi maailmapoliitikas. Seda enam, et seni paisutatud propagandamyyt Ameerikast kui säravast templist mäel ja ameeriklastest kui valjavalitud erakordsest rahvusest, kelleta ylejäänud maailm hakkama ei saa, demokraatiast, harjumus ylejäänule maailmale endi arusaamu peale suruda ne., mojub täna juba koomiliselt. Ent sama vöib öelda ka maailmavalitsusele ryhkinud globalistlike banksterite ja rahvusvaheliste suurkorpoeatsioonide kohta tulevikus, sest USA riik ei olnud neile vaid tööriistaks maailmavalitsuse eesmargi saavutamisel vaid ka vundamendiks. Lammutades USA kui riigi kodusoja labi, jaavad nad ilma ka seni nende edu taganud jöust. sest yksi nad ei ole vöimelised vöitma ja yldse edukalt södima suurriikidega nagu Venemaa ja Hiina. Lisaks on Banksterite ja IT gigantide liit ajutine: milleks viimastele uues maailmas banksterid kui voidakse ise pearolli täita? Kui Biden midagi reaalselt söjaliselt yritabki (palja kaagutamisega ei Hiinat ega Venemaad ei heiduta) kas Ukrainas voi Löuna Hiina merel, siis saab ta vastuseks niisuguse tohlaka, et kotkas USA vapil tuleb asendada sisuliselt kanaga. Venemaal on vaja vaid poliitilist tahet, et vastata surmavalt igasuguse enda vastu rynnaku otsuse teinud indiviidile, olgu see möni selle maailma vägevate perekond voi neid esindav president. Instrument hyperkiirusega täpsusrelvade näol on selleks olemas, nagu ka Putini avalik hoiatus, et Venemaa ja tema liitlaste vastu suunatud rynnaku korral hävitatakse mitte ainult rynnaku teostajad, vaid ka rynnakuotsuse vastuvötjad. Täna ei ole enam maailmas yhtegi nurka, kus ka sygavjöud kui selle maailma vägevad ja nende perekonnad end kaitsta suudaksid. Laane eliit ei suuda enam midagi pohimöttelist enam otsustada ja ellu viia ilma juhtohjad haaranud Hiinata ja viimasega seljad kokku pannud Venemaata. Öhtumaad on alla käinud nagu seda Spengler prognoosis. Roman Ubakivi