hYBRIIDSÖDA UKRAINAS

HYBRIIDSÖDA UKRAINAS Vaadates Ukraina kaarti ja Vene vägede asetust on ilmselge, et Ukraina on strateegiliselt söja juba ammu kaotanud. Nende köige vöitlusvöimelisemad eliitväed on Donbassi all kotti aetud (arvestades lennuväe blokaadi läänes) ja ka Vene maaväed yhinevad peatselt P¨hjast Izjumist löunapoolse grupeeringuga. Ukraina väed on juba tykeldatud kolme ossa, kusjuures Mariupoli grupeering on sisuliselt söjalise jöuna hävitatud, käib viimaste vastupanukollete likvideerimine. Kuna Azovlased on syydi hirmsates kuritegudes, siis neid vangi ei vöeta ja neil pole muud vöimalust kui narkotsi abil viimse padrunini vastu tulistada. ent söjalist jöudu, mis vöiks söja saatust möjutada tal enam ei ole. Samasugune saatus ootab peagi ka Slavjanski-Severedonetski-Kramatorski ja löunapool Kurahovo- Avdejevka grupeeringuid. Ukraina väejuhatus tegi ränga strateegilise vea oma parimaid vägesi mitte kohe tagasi tömmates nad lootusetult pulbriks jahvatada lasta. Samal ajal ei ole Ukrainal jöudu, et likvideerida Vene vägede platsdarme ida pool Dneprit nii löunas kui pöhjas Zaporožje ja Kiievi lähistel, mis heidavad operatsiooni varju nii pöhja löuna kui ida- lääne suunas. Niipea kui Donetski grupeeringu riismed on hävitatud liiguvad Vene vabanenud väed läände ja ylalnimetatud platsdarmidele, millelt rynnaku pareerimiseks Ukraimal ei jätku vägesi, kuna viimastelt löögisuund vöib olla kolmesuunaline. Seega Ukraina on minetanud vöimaluse luua uus kaitsejoon Ida pool Dneprit. Olukorra muudab Ukrainale strateegiliselt täiesti lootusetuks ka fakt, et Vene väed omavad pealetungiplatvorme ka Lääne pool Dneprit vastavalt Kiievi juures pöhjas ja Hersoni kandis löunas. Seega ka looduslikult köige sobivam kaitseliin, mis vöimaldaks pikemaajalist vastupanu on minetatud. Samasuguse rumaluse tegi Žukov 1941.a. kui taandumise asemel jättis Läänerinde kotti ja avas tee Moskvasse. Vene kindralstaap trumpas antud juhul ukrainlased yle. Viimased lähtusid Bideni kontseptsioonist, mis pakkus venelastele piiratud söda vaid Donbassis lubades sel puhul vaid kulme kergitada. Vene väed oleks sel puhul verest tyhjaks jooksnud betoneeritud kaitserajatiste ja kohalike elanike kaitsekilbi taga. Seevastu venelased tegid hoogsa läbimurde löunas Krimmist ja hulljulge 20 helikopriga ja 200 mehelise öhudessandi kaitstud strateegilisele lennuväljale Kiievi lähedal. Vene armee on tänaseks töestanud, et ta on maailma parim. Arvestada tuleb tösiasjadega, et södurimaterjal on neil nagu Ukrainalgi sama, ohvitseridki yhise nöukogudeb kooliga. Ukraina väed ei kaitse elanikkonda, vaid terroristide eeskujul hoopis kuritarvitavasd naisi-lapsi kaitsekilbina, koondudes linnadesse ja kasutades lasteaedu- haiglaid söjalisre tugipunktidena. Venemaa srateegilineb lennuvägi ei ole sugugi nörgem Ameerika omast Dresdeni, Rakka, Mosuli kohal ja vöib yhe väljalennuga tuhaks ja tolmuks teha Harkovi vöi Kiievi, kasutamata selleks tuumarelva. Ent siin tuleb mängu juba söjaväelastele poliitikute- ylemjuhataja Putini poolt seatud raamid- tuleb maksimaalselt vältida inimohvreid ja purustusi. Arvan, et selline piirang on antud puhul poliitiliselt öige. Teine poliitiline piirang on imeväärselt väike Vene lahingutegevusest osavöttev väekontigent. Kui II maailmasöja päevil loeti eduka ryndetegevuse tagamiseks Ryndajate ylekaalu 3:1, siis Vene väed ryndavad VÄHEMUSEGA isikkoosseisus 1:3!!! Tana on Vene vägesi Ukrainas ligi 200 000, Ukrainla väes ca 600 000, lisaks veel territoriaalkaitseväed. Seega venelased vöidavad oskuse ja parema relvastuse toel. Iga lahingus langenud venelase kohta tuleb täna 10 ukrainlast. Peagi see vahe kolmekordistub. Selline ilmselt ebanormaalne vähemuses södimine pole Vene kindralstaabi prohmakas, vaid poliitiku-Putini ränk strateegilinen viga, kes andsid söjaväelastele eesmärgid ja raamid. Putin lähtus ilmselt FSB ettekandest, kes olevat sölminud kokkulepped Harkovi jt. Ukraina omavalitsuse juhtidega, kes lubasid yletulekut Venemaa poolele. Suured kaotused esimestel päevadel olidki suuresti tingitud sellest valearvestusest. Eelmises artiklis kiitsin Putinit, et ta on suutnud areneda poliitiliselt Lääne kummardajast poliitilise arusaamani kes on tegelikult Venemaa vaenlased. Putin on töestanud end hiilgava taktikuna kuid nagu ma varemgi olen märkinud, on tal strateegiaga väga halvad lood. Nii on Putinil kahtlematult öigus, et Ukraina söjakäik oli ameeriklaste poolt pealesurutud- sunnitud samm kasvöi ainult Ukraina aatomiprojekti töttu. Suurvenelased, väikevenelased (ukrainlased) ja valgevenelase on reaalselt köik venelased (laias laastus ka tsivilisatsioonina vene keelt könelevad ja samu väärtusi omavad ka etnilised armeenlased jne.) ja see, et Läänel önnestus aastakymnetepikkuse sihikindla ja targa tööga teha Ukrainast russofoobne Venemaa vastane tapariist ja töugata lollid slaavlased ennasthävitavasse sisuliselt kodusötta on kahtlematult USA hiilgav strateegilinr vöit. Mis tegi Putin viimastel aastakymnetel samal ajal? Vedeles nagu heasydamlik lollike-Ivanuška ahjul ja finantseeris Ukraina russofoobia projekti. Venelaste sympaatia Putini suhtes ongi seletatav tema vastavusega venelaste yhele arhityybile ja ehkki ma allpool näitan veel palju minu hinnangul tema poolt tehtud lollusi, ytlen etteruttavalt, et löpeks Venemaa vöidab talle Lääne poolt kuulutatud eksistentsiaalse söja, sest Vene ahi liigub imerelvana koos lolikese-Ivanuškaga triumfaalselt Ajaloo ratta sängis. Putini ränk strateegiline viga seisnes söjaoperatsiooni alustamine tuginrdes köige soodsaimale variandile. Strateegia rusikareegel nöuab aga planeerimisel lähtuda köige halvemast variandist. Lisaks veel infaltiivne kergeusklikkus usaldada jänkide holoppe hoholle?! Putin teab, et Lääs pettis Andropovi-Gorbatšovi eliiti, teda peteti haledalt Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ja Obama poolt Maidani ajal, Vedasid ninapidi nii Porošenko kui Zelenski ja nyyd tema kergeusklikkus Zelenski alluvate aususesse on pöhjustanud öigustamatuid inimkaotusi ja operatsiooniplaani muutmist. Peatada välksöja kolmandal päeval vägede edailiikumine ja kehtestada relvarahu mötetuteks läbirääkimisteks Zelinskiga löhnab juba kodumaa reetmise faktile. Täielikult rumal oli käsk mitte kasutada kutsealuseid olukorras, kus enamik neist olid varustusyksustes ja seadis kindralid kahvlisse: kas eesliini vägesi yldse mitte varustada, sest varustusyksusi komplekteeritud kontraktikutega lihtsalt polnud, sooritades nii veel suurema kuriteo vöi ignoreeida lolli käsku ja kanda karistust. Moraalselt ïged olid kindralid, kes vilistasid ylemjuhataja sisuliselt kuritegelikkule käsule. Lisaks polnud veel need varustuskonvoid kaitstud. Jälle mötetud inimohvris ja moonakaotus. Venemaa suurust arvestades on 1,1 miljoniline armee ilmselt vähene. Kui Putinil vähegi strateegilise mötlemise algeid oleks, siis oleks ta köigepealt tutvunud söjaväe olukorraga ja lahendanud pikkade varustusteede probleemi. Sama probleem oli ameeriklastel Vietnamis. Helikopterite motoressurss kulub kiirelt ja on kallis. Ameeriklased lahendasid selle probleemi kaua öhus lendavate transpordilennukitega millele paigutati 105mm kahur. Putin oleks pidanud moodustama juba söjakogemustega vabatahtlikest ca 50 000 korpuse, kelle relvastamine käsitulerelvade ja soomukitega poleks mitte mingi probleem. Venemaal on ladudes yle 3000 jalaväe lahingumasina BTR-1. Neil on väga hea šassii ja neid moderniseeritakse uue 30mm kiirlaskekahuriga eesliini vägedesse suunamiseks. Tagala ja logistika tarbeks möeldud Vabatahtlikekorpuse relvadeks sobivad ylihästi ka moderniseerimata BTR-1 100mm kahuriga ja moderniseeerimata ca 8000 tanki. Pluss veel piisavalt ala kontrolliks droone jayYhendusteid ei peaks kaitsma nagu täna. niigi napid eesliini väed. Putin on kuulutanud välja söjaoperatsiooni eesmärgid esiteks Ukraina demitaliseerimine, mis kulgeb edukalt. Tänaseks on hävitatud ukride merevägi, peaaegu täielikult lennuvägi, 25000 st soomukist 1700, palju moona ja söjatehaseid. Teiseks eesmärgiks on denatsifitseerimine. Samas kuulutab Putini suuvooder Peskov, et mingit Ukraina okupeerimist ei tule?! Siin tuleb juba rääkida mitte strateegilisest mötlemisest vaid pudrust Putini peas. Kuidas sa teostad mitte ainult denatsifitseerimist vaid ka hädavajalikku korda oma vägede tagalas kui jätad seal vöimule russofoobsed juhid?! Youtubis on juba kirjeldusi, kuidas Vene väed sisenevad linna, kohalikud võimud pögenevad, Vene väed lahkuvad ilma uusi vöimuorganeid ja garnisoni moodustamata, vanad juhid tulevad tagasi jagavad puutumatusest relvaladudest(!) relvad natsikutele ja nood hakkavad kaitsetuid venelaste varustuskolonne hävitama. Strateegilise mötlemisvöimega ylemjuhataja oleks juba aastate eest välja koolitanud seitsme miljoni donbaslase ja töömigrandi seast venemeelse tsiviilkaadri, julgeoleku tagava garnisoni ja reaalselt denatsifitseerimisega tegeleva vastuluure kaadri. Seda köike pole Putin teinud ja minu teada on see maailma ajaloos unikaalne debiilsuse rekord. Psyhholoogilises söjas, millel on otsene möju reaalsele söjategevusele, on ylekaalukalt vöidumees Lääs-Ukraina. Vene propaganda on lihtsalt hale kui mingi prillidega muumia loetleb tuimalt nelja täiesti tundmatut kyla neid isegi kaardil näitamata ja teatab, et liiguti 2km edasi. Ent aja jooksul Venemaa reaalne söjaline edu purustab propaganda poolt loodud illusoorse ettekujutuse maailmast ja järgneb järsk psyhholoogiline murrang nii ukridel kui ka Eesti kindralite peades. Venemaa armee on vöimeline ka sellistes ebanormaalsetest tingimustes purustama Ukraina armee täielikult välksöja paradigmas 100 päevaga. Arvestades ylaltooduga on NATOl pöhjust väriseda Vene armee vöitlusvöime ees. Vene relvade vöit muudab printsipeaalselt julgeolekuolukorda Euroopas ja ka maailmas. Pealesunnitud söda on suureks arenguhyppeks Vene armeele, kellel puudus seni nii mastaapse söja kogemus. Syyrias sai hädavajaliku lahingukogemuse pöhiliselt vaid lennuvägi ja veidi laevastik. Vene söjavägi puhastub rahuaegsetest parketikindralitest ja vöib etendada suurt tervendavat möju kogu Venemaa eliidi natsionaliseerimises. Suure Strateegi vaatevinklist oli Venemaa söjaline vastus Läänele absoluutselt öige (tegelikult ideaalne aeg selleks oli juba Valgevene kriisi ajal). Lääs eesotsas USAga vastab absoluutselt oieti omas stiihias maksimaliseerides majandussöda, milles Putin on täielik liberaalne äpu ja vöhik. Mida maksab vaid 300miljardi dollari annetamine USAle, 40 miljardi annetamine Prantsusmaale ja sadade tonide kulla kinkimine Suurbritanniale. Lolli eide Nabiullina, kes töstis baasintressi 20 protsendile ja seega hävitab kogu keskmise ja väikeettevötluse, poliitika heakskiitmine ja uuesti Keskpanga juhiks esitamine demonstreerib Putini vöhiklikkust. Lihtne ja vägev käik, mida juba yle kymne aasta vene majandusteadlased on soovitanud - hakata myyma gaasi rublade eest, ei saanud tulla Nabiullina kipsajudest, vaid on vaid osake XI dollarivastasest kampaaniast (pluss Saudi Araabia jt.), milles Taliolympia ajal kokku lepiti. Venemaa töestab mais, et USA ei suuda kaitsta söjaliselt oma liitlast, Hiina lammutab dollari samal ajal pedestaalilt. Suure Strateegia seisukohalt lammutaks USA Venemaa majandussöjaga kuskil kahe poole aastaga ja seejärel poleks ka Hiinal pikka pidu. Nagu maleski, otsustab ka geopoliitikas tihti Tempo. Venemaa ja Hiina jöuavad juba paari kuu jooksul anda otsustava löögi Läänele, mis kindlustab nande vöidu. Vöitjadki kaotavad palju malendeid, ent Eesti seisukohast on oluline, et Venemaa vöidab oma Super Isamaasöja koos köigi siit tulenevate poliitiliste tagajärgedega. Roman Ubakivi

UUE MAAILMAKORRA SYNNITUSVALUD

UUE MAAILMAKORRA SYNNITUSVALUD Vaatasin eile ETVst Välisstuudiot, kus peateemaks oli Ukraina liitumine EL-ga. Mitte keegi ei arvestanud vöimalusega, et juba maikuus vöime seista tösiasja ees, et ei ole enam sellist riiki nagu Ukraina ja petrodollari maailmasysteem on kokku varisenud koos IMF ja Maailmapangaga. Ka EL pysimine on vähem töenäoline kui ta kadu. Ukraina saatus ripub ära praeguse hybriidsöja (kumbki osapool ei ole vastasele söda kuulutanud!) tulenusest. Siin lähevad minu arusaamad kyll täielikult lahku USA ja meie kindralite hinnangutest. Viimased röhutavad, et Vene väed ei liigu kiiresti edasi, Kiievi vallutamiseks ei jätku vägesi, pikki varustusteed on haavatavad ning ukrainlased lubasid täna isegi suurte vastupealetungioperatsioonidega alustada. Minu arusaama järgi peaks söja vöitmiseks mitte linnu vallutama , vaid eelköige purustama vaenlase relvajöud. Klassikasliseks näiteks on siin Napoleon, kes vallutas Moskva kuid kaotas söja. USA info järgi on Venemaal Ukraina vastu 100 000 meest pluss Rahvuskaart tagala kaitseks. Ukraina söjaväes on ca 250 000 meest, keiiest pool ja paremik vöitlusvöimelisem osa asub Donetski vabariikide ees väga tugevasti kindlustatud kaitseliinidel. Ylejäänud väed on vastavalt terroristide taktikale koondatud suurlinnadesse ja kasutadavad tsiviilelanikkonda kaitsekilbina. Venelaste peaeesmärk on esmajärjekorras just Ukraina armee selgroo murdmine tema eliitväeosade hävitamise teel Donetski liinil. Selleks on venelased nad juba ymber piiranud ja tegelevad selle pöhigrupeeringu osadeks tykeldamisega ja hävitamisega. Juba on tykeldatud löunapoolne osa, mille riismed on ymberpiiratud Mariupolis, sealhulgas ka paljude roimadega seotud kurikuulus "Azovi " jöuk, keda on terroristlikuks organisatsiooniks kuulutanud USA Kongress. Arvan, et paari päeva pärast on nad mätasse löödud ja vabanevad väed suunatakse pöhja poole. Kirdes on suuremad linnad köik blokeeritud ja kuni nad pole puhastatud ja raudteeyhendus varustamiseks Kiieviga tagatud, pole mingit mötet rääkida Kiievi vallutamisest, liigutakse lihtsalt edasi sammhaaval. Kiievi suund on täna vaid petekas, mis neelab köik Ukraina reservid ja jätab ilma igasuguse abita saatuse hooleks idas asuvad eliitväed. Neid hävitatakse metoodiliselt ja nende vötlusvöime, söjavarustus ja inimjöud kahaneb iga tunniga. Saatuse hoolde jäetud Mariupoli langemine on väga raske psyhholoogiline löök ukrainlastele. Arvan, et söja murdepunkt saabub juba nadala pärast kui on sisuliselt hävitatud ida pöhigrupeering. Venelased suunavad oma vabanenud väed läände ja Ukrainal pole mitte millegagi vastata ja söjaline vastupanu kollapseerub. Venelased lisavad veel möne pataljoni Armeeniast, karabahhist ja Tšetšeeniast ja marsivad imselt Ukraina läänepiirini. Samal ajal on Venemaa valmis ka edukalt vastu astuma NATO igale provokatsioonile oma kaitse köige haavatama punkti - Kaliningradi vastu. Selleks on tal Baltimaade vastas yldarmee ja 1. Kaardiväe Tankiarmee. mis on vöimeline tagama maismaayhenduse Kaliningradiga ja Baltimaade okupeerimise yhe päevaga. Julgestuseks on Putinil tagataskus ylekaalukalt suuremad taktikalised tuumarelvad NATO ga vörreldes. Seega Ukraina riigi saatus söltub minu hinnangul lähiajal vaid Moskva suvast. Nyyd veidi Venemaa vastastest sanktsioonidest. Majanduslikus möttes likvideerib Lääs oma ekstreemse globaliseerimisprojekti ja taastab NSVL lagunemise eelse olukorra, loobudes sisuliselt oma suurimast vöidust - Venemaa (pluss Valgevene ja söltuvalt Moskva tahtest ka Ukraina) turust. USA lausa sunnib Venemaa eliiti oma peaaegu autarkse Euraasia majandustsooni koos oma iseseisva dollarist söltumata valuutaga. USA lausa kiirendatult sunnib uut maailmakorda,mida ma prognoosisin paarkymmed aastat tagasi - suhteliselt autarkseid tsivilisatsioonikeskmeid oma korra ja valuutaga. Kui Vene pooleldi liberaalne degenerantne eliit seda teed mööda ei lähe, ootab teda surm ja jälle paljaksröövimine Lääne poolt. Niipalju kui mina Venemaad tunnen , jääb kindlalt peale Putini enesesäilitamisinstinktiga leer ja paratamatu on tösine Eliidi puhastamine igasugustest Dvorkovitšistest. Tee kuhu Venemaa peaks suunduma näitas kätte märtsikuu The Economist number: STALINISM! Töepoolest, Venemaa vajab ellujäämiseks stalinlikus tempos reindustrialiseerimist, kahekorrulist valuutasysteemi, Hiina eeskujul plaanimajandust ja mis peaasi: ylemaailmset haaravat ideoloogiat. Hybriidsöda Läänega on tegelikult kergelt vöidetav kui Venemaa katkestaks päevapealt nafta ja gaasitarned Läände. See oleks vöimalik juhul kui eilsetest läänemeelsetest liberaalidest saaks yleöö stalinistid. See on muidugi utoopia ent ellujäämiseks tuleb siiski end muuta ja söjas ei saa väga pehmo olla. Venemaal on tegelikult väga tugev positsioon energiasöjas, sest peale ta enda kuldaksjale ei ole Venetsueela USA kosimist vastu vötnud ja ka Iraan saatis naftatånnide asemel USA poole raketid ning Saudi-Araabia ja laheriigid ei suvatsenud isegi ameeriklastega rääkida. USA poolt vaenlasteks kuulutatud Hiina, Venemaa , Iraan ja P-Korea on oma tegevuse ilmselt aegsasti kooskölastanud. P-Korea kömistas äsja oma kontinentidevahelise raketiga ja Hiina kaalukas vastus on alles tulekul. Arvan, et Hiina vöib Taiwani eest USA le isegi kompensatsiooni maksta rahumeelse yhendamise nimel, sest Bidenile on kongressivalimisteks ellujäämiseks hädavajalik palju raha, sest hoogustuvat inflatsiooni ei oska nad taltsutada. Vöimalik on ka kokkulepe Venemaaga: Ida Euroopast tuleb lahkuda niikuinii ja Venemaa nöudmine koristadas NATO 1997.a piiride taha ei kahjusta USA rahvuslikke huve. Praegune pisikeste väeosade toppimine Ida Euroopasse Venemaa hirmutamiseks on Strateegiliselt lubamatu lollus - nad peaks ammu olema teel Vaikse ookeani kanti. Venemaa aga vöib aidata USAl välja pigistada hädavajaliku triljoni reguleeritud energiaembargoga rasvunud ent täielikult degenereerunud eliidiga Euroopa Liidult. Kriis Euroopas ja kapitalid silkavad päevapealt USAsse. Anglosaksid ihuvad juba ammu hammast oma konkurendi peale. Suurbritania huvides on lammutada EL, et liita prantsusmaa koos P-Aafrika ja Beneluxiga oma valuutatsooni. USA aga tahab lammutada EL kui oma majanduskonkurendi ja riisuda ta puupaljaks. Euroopal pole tulevikku, kuna tema eliidiks on degenereerunud idioodid. Venemaale sanktsioonide kehtestamine oli lollus ja russofoobiasse langemine enesetapp. See, et Saksa kantsleri vanem oli körge SS ohvitser on fakt, ent yle kymne tuhande tsiviilisiku tapmine Donbassis natslike pataljonide poolt nimetamine naljaks, aga mitte genotsiidiks on juba lausa eksistentsiaalse tähendusega. Vöib-olla tärkab Lissabonist Vladivastokini unistava germanofiili Putini ajudes ka möttekild kui ta seisab Piskarjovi kalmistul oma venna massihaua kandis, et sakslased on vöimelised ka oma tegusi kordama kui neil vaid selleks vöimalus tekib. Hiljuti ähvardas nende kaitseminister Venemaad taktikalise tuumasöjaga, Venemaa suhtes lubati lähtuda jöupositsioonilt, täna seisavad Saksa tankid Leedus Moskvale lähemal kui Suure Isamaasöja eel ning Ukrainale relvi tarniv Saksamaa on aktiivne tegija Venemaa vastases hybriidsöjas hiljemalt Navalnöi provokatsioonist alates. Yldiselt Venemaa rahvuslikes huvides ei ole EL ja tugev Saksamaa, sest tuntud ytluse järgi ei mahu Venemaa Impeeriumi körvale Karl Suure Impeerium. Seega yhttuvad siin objektiivselt Venemaa ja Suurbritannia rahvuslikud huvid. Roman Ubakivi