S U P E R Y L L A T U S !!!

SUPERYLLATUS! Köigepealt sellest, mida vöis suure töenäususega ette prognoosida. Esmalt Kasastanist. Mitte juhuslikult ei maininud ma oma kommentaaris Azerbaidžaani- Armeenia konfliktile, et järgmine köïge töenäolisem kaose- söja kolle on just Kasahhi muu Kesk-Aasia riikide hulgast. Kasastani rahutustes oli muidugi vähemalt kolm eri tasandit. Esmalt fantastilisest gaasi hinna töusust provotseeritud elanikkonna pahameelest tingitud rahulikud meeleavaldused. Teiseks klannidevahelisest vöimuvöitlusest tingitud juba relvastatud kokkupörked ja kolmandaks juba välisjöudude poolt rahvusvaheliste terroristijöukude hästiorganiseeritud ja välismaalt juhitud tegevus, mida symboliseerisid kursantide mahalöïgatud pead. Pole saladus, et Kasastanis on ca 20000 välismaalaste poolt rahastatud valitsusvälise organisatsiooni, kes tegutsevad oma leivaisade huvides. Keda seal köïke ei leidu: välismaa luureorganite käsilasi, Gyleni pooldajaid, Erdogani muslimivennaskonna Turani projekti eesrtvedajaid jne. kuni Nöukogude aja Kasahhi sakslasteni, kes Saksamaale kolinuna on moslemitena taas Kasastani saabunud. Ent peadirigendiks rahvusvaheliste terroristidest muslimite söjardite tegevuse koordineerimises oli kahtlematult Mi-6, kes toimis käsikäes CIA-ga. Konkreetseks eesmärgiks oli kaose vallandamine just USA-Venemaa Genfi kohtumise eel, nörgestades nii Venemaaa positsiooni. Vahemärkusena olgu öeldud, et Suurbritannia isegi USA agressiivsust yletav sygelemine yle maailma (Kaukaasia , Kasastan, Ukraina, isegi Soome ja Rootsi juhtkonna poolt NATOt soosivate avalduste taga ning Taani nelja m¨tetu kergehävitaja ja praktiliselt ryndepotentsiaalita fregati naeruväärne demonstriatsioon - Skandinaavia on traditsiooniliselt Mi-6 pärusmaa) peegeldab Britannia meeleheitlikku pyyet mitte muutuda kolmandajärguliseks kolkariigiks ja pressida end viimasel momendil maailma suurriikide USA, Hiina, Venemaa ja India hulka. Viimane on vöimalik vaid Venemaa toel, ent Britannia mängis ise end May ajal auti Valedega Skripalite puhul ning laimates ja demoniseerides Venemaad alatu valesyydistusega massihävitusrelva Novitšok kasutamises. Johnsonist ei ole olnud riigimeest, kellel olnuks mehisust ja vöimeid britte hukatusse viivatest relssidest ymber tösta. Paraku on minu arvates Venemaa muutnud, ehkki möni aasta hilinenult, oma tänaseks juba lootuselt vananenud nn. "Kindlus Venemaa", Putini valitsemise algusajal vast öigustatud, kontseptsiooni, milleks öli ylekaalukate vaenlaste jöudude ees taganemise, aktiivse kaitse printsiip, säilitades eksistentsiaalselt tähtsamad asjad ja sunnitult loovutama vähemtähtsad. Täna on Putini meeskond juba jöudnud adekvaatsemale arusaamisele jöudude tasakaalust kaasaegses maailmas ja esitanud USAle ultimaatumi. Sellest taganemine varem tagurpidi tehtud kukerpalli näol asetaks Putini intellektuaalselt yhte ritta Gorbatšoviga ja ma välistan selle vöimaluse. Seega esitades ultimaatumi, oli päevselge, et sarnaselt brittigele, on ka USA ise end auti mänginud Venemaa demoniseerimisega ja sisepoliitikas kuritarvitamisega ning ehkki Biden on tark mees nagu Trumpki ja saab adekvaatselt aru olukorrast ja Venemaa ultimaatumi vastuvötmise kasulikkusest vastavalt USA rahvuslikkudele huvidele, pole nad Roosevelti ja Stalini masti riigimehed ja on vale poliitika inertsi vangid. Johnson, Trumpja Bideni vöïmed on kabetaja tasemel, kus reeglid nöuavad sundkäiku kui vastase nupp on löögiulatuses. Seega oli ameeriklaste vastus malet mängivatele venelastele (neil on minimaalselt kolm vïdu poole viivat käiku ette möeldud) ilmselge ja ka vastuskäik juba avalikuks tehtud: ultimaatumi tagasilykkamise puhul: vastatakse söjaliselt ja söjaliselt-tehniliselt. See on Venemaa poolt strateegiliselt ainuöïge vöitu vöimaldav oma trumpmasti mängu viiv käik. Mis tähendaks näiteks söjalis-tehniline vastus? Ilmselt kui Venemaa on loobunud kiiret kaotust vältivast löpmatu öuduse "Krepost Rossija# kontseptsioonist mistöttu ta pole seni myynud Iraanile S-400 öhuturje systeeme arvestades USA ja Iisraeli vastuseisu, siis vöidule mängides ta loomulikult ei toimi oma vaenlase USA huvides ja on loomulik , et ta arvestab hoopis iseenda ja oma potentsiaalse liitlase Iraani huvidega ning arvestades paar kuud tagasi Moskvas viibinud körge tasemilise Iraani söjalise delegatsiooni kohtumist kaitseminister Šoiguga ja kindralstaabi ylemaga Gerassimoviga nad ei myy Iraanile mitte ainult öhukaitsesysteeme S-400, vaid ka iraanlasi huvitavaid lennukeid SU-35 ja Jak-130 ning T-90 tanke ja Bastion mobiilseranniku kaitse raketisysteem kokku $ 10 miljardi eest. Arusaadav, et Moskva nöuab USAlt kiiret vastust, sest 19 jaanuaril kylastab Moskvat Iraani president Ebrahim Raisi kes loodab alla kirjutatud lisaks ylalmainitud relvaostulepingule veel 20 aastase julgeoleku ja kaitse koostöö kokkuleppe Venemaaga. See vöib sisaldada veel modernset satelliitide systeemi ostu. Iraan soovib astuda veel astuda Venemaa pöölt domineeritud Euraasia Majandusliitu, mis tooks päevakorda Kaspia mere- Pärsia lahe kanali ehitamise, mis Hiina yhe tee - yhe vööndi osana tooks kaasa hyppelise kaubavahetuse töusu ja majanduskasvu. Kui lisada siia veel Venemaa hiljutine hiilgav triumf Kasastanis, kus välkkiirelt suudeti stabiliseerida olukord riigis ja unest äratati terve ODKB NATO taoline poliitilis-söjaline organisatsioon, kuhu kuulumine annaks Iraanile möjuvöimu suure kasvu, siis vïme öelda, et geopoliitiline olukord on hyppeliselt muutunud antud regioonis Lääne kahjuks. Venemaal on avanemas hingematvalt hiilgav perspektiiv olla piirkonnas Vahendaja rollis julgeolekugarandiks nii Iraanile, Tyrgile, Iisraelile, Syyriale ja Egiptusele ning majandusarengu vöimaluseks Euraasia Majandusliidu rublatsoonina ja yhtse turuna. Nyyd superyllatusest, mis mulle täielikuks ootamatuseks oli kui ma sellest paar päeva tagasi lugesin. Mulle sympaatne korea rahvas on saanud hakkamata lausa uskumastu geopoliitilise ja tehnoloogilise kangelasteoga. Ikalduse töttu näljaohus ja sanktsioonide poolt ymberpiiratud Pöhja-Korea katsetas 11.jaanuaril edukalt oma HYPERKIIRUSEGA !!! (10 Machi) manööverdavat raketti Hwasong-8 !!! P-Korea on tehnoloogiliselt julgeolekuvallas otsustavas segmendis parem kui USA!!! See tähendab geopöliitilist katastroofi USA-le ja kogu Vaikse ookeani regiooni julgeolekukorra mudeli täielikku muutmist. USA ei suuda enam garanteerida ei Löuna-Korea ega Jaapani julgeolekut. USA söjalise vöimsuse tööriist - Lennukikandjate lahingugrupid (CSG), millega niigi oli suuri muresi, sest nominaalselt 11 st on täna Stratfori andmetel töökorras vaid kolm (yks Vahemere kesk-idaosas, teine Okinava kandis ja kolmas kodusadamas ning maaoperatsiooniks yks Amphibius Ready Group Punases meres), siis nyyd on nad täiesti kaitsetud ja seega kasutud. Julgeolekuekspertide arvates on L-Korea ja Jaapani ainukeseks söjaliseks vöimaluseks ennetav P-Korea ryndamine. Arvan, et see oleks enesetapp. Ainsaks positiivseks lahenduseks oleks pöliitiline; Pöhja ja Löuna Korea rahumeelne yhendamine. 28 000 USA södurit on praegu seal hävitamisele määratuna löksus ja nad tuleb kiiresti välja viia. Jaapanil on ainukeseks väljapääsuks oma riigi ja rahva ärapyhkimise vastu oma ajalooliste vaenlaste hiinlaste ja korealaaste poolt Venemaa möjutsooni e. rublatsooni astumine. Ka juba erinevalt USAst edukalt hyperkiirusega raketti katsetanud Hiina taasyhendab rahumeelselt Taiwani niipea kui eesootavatel valimistel vöidab Goumindangi partei. See tähendab muidugi Hiina vöimsuse hyppelist töusu ja vaba läbipääsu Vaikse ookeani avarustele oma kiirelt kasvava laevastikuga. USA on sunnitud kiirelt taganema Kalifornia-Hawai- Guami joonele. Köik see tähendab USA väljaviskamist Kogu Euraasia mandrilt, välja arvatud veel mandri läänepoolne poolsaare Euroopa. Sealgi pösimiseks vajab USA Venemaaga kokkulepet. Venemaa on selleks valmis, esitades oma tingimused, kus absoluutselt hädavajalikuks eeltingimuseks oli NATO laienemise itta laienemise peatamine endistesse liiduvabariikidesse ja s¨jalise infrastruktuuri ja Venemaa julgeolekut ohustavate relvasysteemide ärakoristamine Venemaa piiridelt. Läbirääkimised on tänaseks sisuliselt katkenud (mötetu mokalaat NATO-ga ja OSCE-ga on lihtsalt Putini viisakus ja tilluke teene Bidenile). Ent Venemaa on nöus läbirääkimisi taasalustama kui USA selleks taas möne aja pärast soovi avaldab. Ent siis on sisuliste läbirääkimiste alustamise hädavajalikuks eeltingimusteks juba ka Genfis avaldatud esialgu veel läbirääkimiste teemana USA (NATO) tagasitömbamine 1997a. joonele. Ajaliselt jutt käib mitte aastatest, vaid kuudest. Eesti ja Ukraina taolistele limitroofidele ja EL ja NATO byrokraatidele enam isegi tähelepanu ei pöörata. USA ja Lääne Euroopa ( Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ) rahvuslikud huvid peatselt lahtirulluva majanduskriisi ja Lääne kiire geopoliitilise vöïmsuse kahanemise olukorras langevad kokku: ellujäämiseks tuleb vabaneda söjaliselt kaitsmatust ja majanduslikult koormavast Ida Euroopast ja kallitest muidusööjatest byrokraatidest. Kui nyyd hea lugeja kysib, et kas Eesti peaminister. välisminister, kaitseminister ja kas täna telekas esinenud välisministeeriumi kantsler Vseviov on vaimsed idioodid, vesipead, kes köigest jöust vöitlevad tänase kokkuleppevöimaluse vastu, mis jätaks Eesti veel formaalselt demitaliseerituna NATO-sse ning sisuliselt töötavad Venemaa rahvuslikes huvides ja viivad meid ka formaalselt lyhikese aja jooksul Venemaa möjusfääri, siis vastuseks on, et allakirjutanu on lihtsalt tähtsusetu marginaalina rahvuslasena realistliku koolkonna esindaja, kes lähtub Eesti rahvuslikest huvidest ja ksutab geopoliitilist meetodit e. nn. realpolitik´at välis-ja julgeolekupoliitika mötestamisel. Teisalt on Eesti eliit totaalselt liberaalne ja lähtub oma poliitika mötestamisel liberaalse koolkonna paradigmast, kus on obligatoorne ignoreerida rahvuslikke huvisi ja lähtude globaalsete projektide (nagu liberaalsete väärtuste edendamine) huvidesT. Låhidalt öeldes on Eesti tänane eliit erinevalt allakirjutanust absoluutselt kompradoorne ja esindab rahvusvahelise finantsoligarhia huve nagu ka kogu EL Brysseli byrokraatia. Nagu eksvälisminister Reinsalu täiesti öigesti ytles, on nad Eesti taasiseseisvuse algusest järjekindlalt vöidelnud geopoliitiliste tösiasjade, ehk teisiti öeldes Eesti rahvuslike huvide vastu. Selle loomulikuks tagajärjeks on eestluse ja riigi kadu ning teisalt edukalt tagatud liberaalide peamise väärtuse- möne yksikindiviidi lausa piiramatu valikuvabadus ja kylluslik materjaalne heaolu. Roman Ubakivi