Intervjuu 17. aprillil

neljapäev, 28. juuli 2016

Pole head ilma halvata.

Referendumi korraldamist ja inglaste otsust lahkuda Euroopa Liidust tuleb tervitada ja mitte hukka mõista. Selles on halba aga selles on ka head, nagu elus ikka. Sümpaatne on see igati sest on alateadlikult inspireeritud mitmekesisest maailmast. Oma äraminekuga apelleerivad inglased hoopis teistsugustele, sügavamatele peidetud väärtustele ja mitte matslikule rehepapi kasule, mis on iseloomulik Eesti eliidile ja mis lõppkokkuvõttes on kahjulik Eesti rahvale.
Minul ja arvan, et paljudel kaaskodanikel on raske mõista miks inimesi, kes apelleerivad rahva soovidele ja tahtmistele ning on siiralt omakasu taotlemata huvitatud oma rahva teenimisest marginaliseeritakse ja lüüakse halvustav populisti tempel otsa ette. Seda teevad praegu kõik avaliku arvamuse kujundajad ja muud maksumaksja rahaga kinnimakstud tegelased. Kuidas on juhtunud nii, et rahva teenimine ei ole enam voorus vaid on hukkamõistu väärt? Teatavasti pärast NL-i lagunemist säilitasid iseseisvas Eestis võimu neokommunistid ning uued pseudoisamaalased (Tiit Madisson „Riigipööraja märkmik“ lk.16), kes väga kiiresti taipasid kelle tagumikku tuleb uues olukorras lakkuda, et võimul olla. Eesti meister selles kunstis on vajeldamatult Reformierakond. Nad on kasvatanud endale toiduahela, mis toetab pimesi oma leivaisa kasvõi nui pooleks. See seletab Reformierakonna edu ja populaarsust rahva hulgas.
Vaatamata tohutule maksumaksja rahale mis kulutati inimeste meelsuse mõjutamisele ja PS vastastele e-valimistele on praegu parlamendis rahvuslaste esindus EKRE näol. Tõsi küll esialgu veel üksi ja kõigest 7 saadikuga. Arvan, et see „viga“ saab lähitulevikus kodanike poolt parandatud. Rahvuslaste päralt on tulevik. Selles valguses oli inglaste referendumi tulemus aimatav. Kahetsusega tuleb tunnistada fakti, London on juba tulnukate poolt vallutatud. Linnapea on praegu muslim ja lähiaja küsimus on missugune Euroopa riigi pealinn on järgmine. Inglaste otsus lahkuda EL-ust on arusaadav. Motiivid olid erinavad, kuid üheselt mõistetavad - aitab impeeriumist.
Kui lähtuda sellest, et inimene on looduse üks osa ja loodus nagu teame areneb hajutatult – ilma tsentraalse juhtimiseta, siis on tulevik aimatav. Globaalse maailma tasakaal ja töökindlus sõltub selles toimuvate protsesside paljususest. Elame paljususele tuginevas maailmas ja sellega peame kõik arvestama. Kõik, kes töötavad paljususe vähenemise nimel, kas rumalusest, kasusaamise nimel või mõnel muul põhjusel on kõige elava paradoksaalsel kombel ka ise enda hävitajad.
Mida rohkem globaliseerub maailm seda rohkem on eluliselt vaja, et süsteemis tekkinud haiged või rikkis kohta saaks eraldada tervikust. Haige koha isoleerimist võimaldab kõige paremini rahvusriikideks jagunenud maailm. Inglaste referendumi tulemus vaid tõestab taas, maailm liigub detsentraliseerimise suunas, mis on looduse poolt ettemääratud. Kunagi väga ammu jagunes maailma elanikkond väikesteks rühmadeks. Kujunesid välja keeled, kultuurid ja rahvad. Inimkonna arvengule pani aluse isoleerimisele panustanud kogukondades toimuv, teisi kultuure rikastav ja uusi mõtteid tekitav paljusus. Ühetaolises, monoliitses kultuuris oleks see võimatu.
Ameerika füüsik Freman Dyson tõestas oma töödes veenvalt - ...„Mitmekesisus tegi võimalikuks inimkonna kiire arengu.“ Meil on valida kas kindlustada süsteemi väliste vahenditega süsteemi säilimiseks vajalikud tingimused või lasta toimida loodusel, mis võimaldaks süsteemi välistingimuste muutustega kohaneda.
Mõtleva inimese kohus on näha looduse mitmekesisust ja mõista, see on peamine, mis kindlustab elu püsimise maal. Stiihiliselt on looduses paljusus alati toiminud. Vaid inimene on võimeline seda häirima või koguni rikkuma parandades loodust.
Looduses valitseb vaid üks reegel – võimaliku suure tõenäosusega püsima jääda ja sellest tuleb inimestel lähtuda. Pikki aastaid kehtinud arusaam – me võtame looduselt, tuleb unustada. Anname loodusele eelkõige aega, et inimese tekitatud kahjudega toime tulla. Tagasi looduse juurde tähendab minu arust austust kehtivate loodusseaduste vastu ja mitte omakasule mõtlemist. '
Inimeste vaba liikumine jakõik mis sellega kaasneb võlub noori, kuid tegelikkuses muutub maailm maapealseks põrguks. Ükski selgeltnägija ei oska enam ennustada kohta, kus ja millal kärgatavad taas pommid ja massitapmised. Võib küsida kas me säärast maailma tahame?
Ei kujuta ette autot ilma tagurpidi käiguta. On aeg mõista, et ka inimestel, ühiskondadel, rahvastel ja riikidel on seda tagurpidi käiku praegu hädasti vaja.

Elu kogenud Robert Vill

reede, 15. juuli 2016

EESTI ÕHUVÄE ÜLEM ON VÕHIKUST JOBU ?!
Tsiteerin kolonel Jaak Tarieni: "Aplodeerin kõikidele liitlastele, kes teevad otsuse osta F-35 hävitajaid. See on Eestile parimaks julgeolekukarantiiks ka järgmisteks aastakümneteks". F-35 on maailma ajaloo kõige kallima relvastusprojekti häbiväärne värdjas, mis oli mõeldud hirmkallite ja tänaseks juba vananenud lennukite F-22 Raptor asendamiseks.
Viienda põlvkonna lennukite F-22 ja F-35 peamiseks iseloomustavaks tunnuseks valis USA kontseptuaalselt eksliku " stealth" tehnoloogia, mis pidi muutma nad radaritele nähtamatuks. See oli ekslik, sest juba Jugoslaavia pommitamise ajal selgus, et USA "nähtamatu" lennuk oli piisavalt nähtav Jugoslaavia õhukaitse raketisüsteemi igivana pikemal lainepikkusel töötavale radarile ja "stealth" pommitaja tulistati alla. Sõjatööstuskompleksi kasumid on aga muidugi pühaks lehmaks ja mingid kontseptsiooni vead ei suuda seda ohustada. Ameerika rahva pahameeletormi vältimiseks on muidugi vaja udu ajada ja otsida F-35 jaoks mingisuguseidki rakendusvõimalusi ja seepärast US kindral viitaski kasutusvõimalusele Baltimaades.
Nagu Eesti õhukaitseväe ülem J.Tarien väitis, teeb F-35 võitmatuks tema võime näha vastast ja samal ajal ise nähtamatuks jääda. Tegemist olevat nagu olukorraga poksiringis, kus üks vastane, kes jääb selgelt alla võitlusvõimes Venemaa moodsatele hävitajatele, võidab neid, kuna on ise nähtamatu.
Probleem on selles, et Venemaal on juba kasutuses detsimeetridiapasoonis töötavad horisondi taha nägevad raadiolokatsioonijaamad "Podsolnuh", mis näevad F-35 üle 400 km kauguselt! Kui lisada juurde fakti, et venelaste õhk-õhk kaugraketid on üle 50 km pikema laskeulatusega kui USA parim, siis Vene Su-35 notib kerge vaevaga maha nii F-35 kui F-22. Kui J.Tarienil oleks vedikegi aimu ohvitseriaust, siis ta ilmselt peale eespool toodud lolluste rääkimist peaks kui mitte just end maha laskma, siis vähemalt viivitamatult erru astuma. Arvan, et Eesti õhukaitseväge ei tohiks juhtida filmis "Malev" esitatud tüüp, kelle arvates küüntest tehtud soomusrüü pidi tegema ta nähtamatuks. Selline tola on Eesti julgeolekule suureks ohuks.
Sundima teda muidugi keegi ei hakka, sest nii Riigikogu riigikaitse esimees Marko Mihkelson kui ka "teadur" Kalev Stoicescu jt. ajavad samasugust lolli jura. Nii tituleerib M.Mihkelson F-35 maailma võimekamaks ründelennukiks, samal ajal kui üks igivana USA F-16 laseb õppelahingus alla kerge vaevaga kaks tema vastaseks olnud F-35! See hirmkallis õnnetu F-35 on siis kuulutatud meie lennuväe ülema poolt Eesti parimaks julgeolekugarantiiks järgmisteks aastakümneteks!?
Täna meid juhivad degenerantsed poliitikud, kes lubasid meid Euroopa viie rikkaima riigi hulka viia ja viisid meid kõige vaesemate hulka. Need samad degenerandid on määranud ka meie sõjaväejuhtideks omasugused degenerandid. Kui me rahvana ei suuda Toompeal pesitsevaid degenerante minema kihutada, siis väärime oma degenerantidest valitsejaid ja õnnetut tulevikku.
Roman Ubakivi




kolmapäev, 6. juuli 2016

BREXIT JA EESTI
Suurbritannia lahkumine EL-st oli loogiline ja kergesti ennustatav samm peale Britannia ajaloolist geopoliitilist otsust eelmisel aastal (millest ma kirjutasin eelnevalt artiklis "Et tu Britain"). Tollal nimelt otsustati avalikult sisuliselt loobuda USA poolt veetavat globalistlikku projekti puudli rollist ja sisuliselt minnes üle BRICS leeri, hakata üles ehitama oma impeeriumi.
Rumal on meie meedia arusaam, et Brexitit toetasid peamiselt vaesemad ja harimatud inimesed kui Britannia taasiseseisvumise eesrinnas oli kuninganna Elisabeth II isiklikult, kelle küsimuse peale: nimetada talle kolm põhjust, miks Suurbritasnnia kuningriik peaks ELtu jääma? jäädi vastus võlgu. Kuna demokraatia puhul pole otsustavalt tähtis, kuidas rahvas hääletab, vaid kes ja kuidas hääli loeb (nagu meie E-valimistel), siis otsustav võitlus käis muidugi lõhenenud eliidi sees. Napilt kuid kindlalt kaotasid globalistid ja võitsid patrioodid, mis vastab ka selgelt praeguse ajalooetapi vaimule ja tendentsile.
Poliitikas pole teatavasti midagi juhuslikku ja Britannia võib vabalt oma Pakistanist pärit muslemist Londoni linnapeaga ja Araabia Lorentzi ajalooga pretendeerida Sunni maailma eeskõnelejaks, liites enda mõju alla areaali Uus-Meremaast, Austraaliast, Indoneesiast, Malaisast, Singapurist, Araabia poolsaarest ja osa Ida-Aafrikast ning Lõuna-Aafrikast. Seda peamiselt finantsteenuste näol. Veel suuremaks suutäieks oleks vahendaja rolli saavutamine erinevate tsivilisatsiooniblokkide vahel - selleks on eeldused olemas vanade erisuhete näol USA-ga, tänaseks üliheade suhete sissreseadmiusega Hiinaga, finantskeskused Londonis, Singapuris ja Hong-Kongis. Brokeri roll erinevate valuutatsoonide vahel tõotab ülikasumeid ja vastavat poliitilist mõjuvõimu.
Inglise rahva seisukohast on tähtsad kolm momenti. Esmalt majanduslik. Selge on see, et kui Washingtoni tuhvlialusel A.Merkelil õnnestub EL tõmmata vabakaubanduskokkuleppesse USa-ga, tähendab see Euroopale majanduskatastroofi. Europarlamendi liberaalide fraktsiooni esimehel Guy Verhofstadtil on tuline õigus kui ta ütles et rotid (britid) lahkuvad uppuvalt laevalt. Tänaste degenerantsete juhtide valitsusaja kestmisel on EL lagunemine vältimatu.
Teiseks on isemeelsetele britlastele vastuvõetamatu Brüsseli antidemokraatliku ja meie Ansipi suguste juhmide bürokraatide suur võim ja täielik vastutamatus. Kolmandaks puudutab igat lihtinimest migratsiooniprobleem. Inglastel on juba täna kõrini miljonist poolakast, kolmesajatuhandest rumeenlasest ja bulgaarlasest, sajast tuhandest leedukast jt., rääkimata siis väina taga tunglevatest Kölni "festivali" korraldanud muslimite hordidest. Brüsseli bürokraatia ja Merkel on juba tõestanud, et nende tegevus on vastuolus inglise rahva huvidega. Nimelt pole Britannial ka prognoositavas tulevikus suurt probleemi sünnitusvanuses naiste hulgaga. Saksamaal aga on aga majanduse seisukohast vajadus vähese sündivuse tõttu lähemas tulevikus 10-20 miljonit migranti. Siit ka Merkeli sõnum migrantidele: Tulge kõik! Selge, et Merkeli suguste degenerantsete poliitikute tõttu ähvardab Euroopa muutuda tundmatuseni kõigest ühe inimpõlve jooksul. Brittidel on enesealalhoiu instinkt täitsa olemas ja nad ei taha kaotada oma identiteeti.

Brittide otsus saada taas geopoliitiliseks subjektiks mõjutab loomulikult jõudude bilanssi kogu maailmas. Nii on ilmne, et H.Clintoni võit eelsesvatel presidendivalimistel lõpeks kiire katastoofiga USAle. H.Clintoni globalistlikku ainuvõimu taotlev olukorrale ebaadekvaatne poliitika võib viia USA lagunemiseni.
Euroopas jälgib Britannia ilmselt lord Salisbury "Splendid Isolation" poliitikat. USA kaotab oma ülitähtsa liitlase, kes aitas hoida ameeriklasi Euroopas , venelasi väljas ja sakslasi allasurutuna. Saksamaa muutub ELs ülekaalukaks jõuks ja ei ole enam jõudu, mis suudaks tulevikus sundida teda lähtuda mitte USA, vaid oma rahvuslikest huvidest. Viimaseks on aga selgelt heanaaberlikud suhted või isegi strateegiline liit Venemaaga. Bismarcki partei päralt on tulevik.
Kõik see tähendab muidugi Eesti välis-ja julgeolekupoliitika täielikku pankrotti. Õnneks on meil ka arukaid ja mõjukaid inimesi, nagu ekspeaminister Tiit Vähi, kes hiljuti esines avaliku kriitikaga valitsuse vale Venemaa vastase poliitika kohta. Peaminister T.Rõivas suutis arukale jutule vastu seada vaid rumala demagoogia. Nimelt ei kahjusta heanaaberlikud ja head majanduslikud suhted Venemaaga Eesti rahvuslikke huve, nagu T.Rõivas sisuliselt väitis, vaid hoopis on meie julgeoleku huvides.
Roman Ubakivi