POOLEARULISED.

Vaatasin ETV Valisilma, kus saatejuht P.Kaldre kuulutas, et Venemaa on valmis kasutama taktikalist tuumarelva, kuid kysimus olevat selles, kas NATO on valmis vastama. Seega tavaparane meie geopoliitiliselt harimatute julgeolekupoliitika "ekspertide" provintslik maailmast ebaadekvaatne arusaamise tase kui poleks jahmatavat isegi lihtsate faktide mitteteadmist. Nii K.Stoicescu lihtlabaselt valetab meile, et Venemaa tunnetab oma tehnoloogilist mahajaamust ohuvae ja tappisrelvade osas ja seeparast nad klammerduvat taktikaliste tuumarelvade kylge. Valega liitub V.Jushkin, kelle arvates Venemaa kardab vaga NATOt, sest viimase relvastuse tehniline tase yletab neid. Ja muidugi ei saa ka seekord hakkama ilma A.Piatkoskita, kelle jargi Venemaa on valmis andma tuumalooki Baltikumis.
Alustame koigepealt geopoliitilisest reaalsuset ja vaatame kust ahvardab Venemaad tana sojaline oht. Arktikas on Venemaa koigist paar sammu ees. Idas taastatakse raketibaasi Tsukotkal ja diviis on Kuriilidel taastatud. Siis tuleb strateegiline liitlane Hiina, kellega nahtavas tulevikus pole probleeme. Siis tuleb Kesk Aasia riigikeste puhver, kust ei lahtu tosist sojalist ohtu , kyll aga terroristide kampasi. Siis tuleb Kaukaasia, kus tanu L-Osseetiale ja Abhaasiale pole sojalisi ohte, jallegi ainult terrorismioht.
Siis tuleb Ukraina, kus juba kaib proxisoda USA-ga. Eespool ma juba pohjendasin oma arvamust, et Ukraina ei ole otsustav eeldus Venemaa taassynniks. Olen siin sama meelt Bush -seenioriga, kes tahtis Venemaa arengu pidurdamiseks riputada talle kaela Ukrainat. Minu argumentatsioon ei ole kyll majanduslik, nagu G.Bushil, vaid eliidi probleem. Ukraina, nagu ka Baltikumi degenerantne eliit, on toestanud, et ta pole suuteline riiki juhtima ja sailitama. Moistlik on Venemaa seisukohast teha puhver Novorossia naol. Krimm ja Syyria baasid on muutnud olukorra regioonis selgelt Venemaale soodsaks. Siis tuleb liitlane Valgevene ja siis teine suur probleem - Baltikum. Edasi neutraalne Soome, kust pole probleeme oodata. Seega on Venemaal ainult kaks tosist probleemi: Ukraina ja Baltikum, kust lahtuv oht tuleb igal juhul likvideerida.
Neid ylesandeid arvestades voib kindlalt yelda, et Venemaal on tana maailma parimad relvajoud, kellele ei ole suureks katsumuseks nende suhteliselt lihtsate ylesannete taitmine. USAl on kyll palju suurem sojavagi, ent nende tohutute globaalsete eesmarkide saavutamiseks, mida poliitikud nende ette on pystitanud , on nad selgelt norgad ja ebapiisavad.
Vorrelgem nyyd Venemaa ja USA sojajoudude tehnoloogilist taset. Strateegilised tuumajoud on Venemaal ilmselgelt moodsamad ja keegi siin vastupidist ei vaida. Taktikaliste tuumarelvade osas on Venemaal tohutu ylekaal. USA-l on Euroopas kuni 200 aatomipommi ja kodus 600-800. Seega parimal juhul kuni 1000. Saates vaideti, et Venemaal on neid 20 korda rohkem. Minu teada on neil yle kymne tuhande ja tais nomenklatuuris: pommidena, suurtykimyrkudena, rakettide (ka ohu) lohkepeadena torpeedodel jne.
Vaatame nyyd tavajoude ja alustame ohuvaest, sest ilma taielikku ylekaalu ohus saavutamata ei ole USA voimeline mitte kellegagi tosiselt voetava vastasega sodima. Ylekaalukalt parim lennuk tana on juba Syyrias lahinguristsed labiteinud Su-57. USA suur lootus ja hirmkallis F-35 on venelaste meistriteose korval taielik abarik. Soovitan objektiivse hindamise huvides vaadata neutraalse India spetsialistide analyysi, kes paigutasid F-35 tana paremuselt seitsmendale kohale. Kuuendal kohal on Eurofighter ja ylespoole Rafale, siis viis korda USA kakist vahem maksev venelaste Su-30MK1 ja jargmisena neli korda vahem maksev Su-35. Pole ime. et hiinlased ostavad Su-35, sest kui panna lahingus vastamisi 100 Su-35 ja 100 F-35, siis tulemuseks oleks ameerika lendurite massitapmine. Peale selle on veel Venemaal pyydurlennukid Mig-31, mis on spetsiaalselt moeldud ylekaalu saavutamiseks ohus. USA-l aga yldse pole selle klassi lennukit. Kus naevad siin Jushkin ja Stoicescu Venemaa "tehnoloogilist mahajaamust" ?!
(Jarneb)
Roman Ubakivi