POOLEARULISED III

Venemaal on loomulikult ka norkusi ja tehnoloogilist mahajaamust, kuid mitte sugugi tappisrelvade alal, nagu "spetsialist" K.Stoicescu meile puru silma ajab. Nii jaab Venemaa maekorguselt maha lennukikandjate osas. Samuti on neil selgelt norgem sputnikute grupeering kosmoses. Elektroonikas on Venemaa mahajaamus seotud sellega, et neil pole suurt elektroonikakontserni, kus pohiline kasum tuleb laiatarbekaupade naol ja sojaline toodang on vaid murdosa. See teeb tootmise vaga kalliks ja arvestades maksumuse/effektiivsuse suhet on paljudes valdkondades seadmed kaalult raskemad ja kasutatakse vanemaid lahendusi. Keemiarelvad likvideeris Venemaa vastavalt kokkuleppele rahusvahelise agentuuri kontrolli all paar aastat tagasi, USAl on aga keemiarelva laod pungil tais, sest neil polevat raha kokkuleppe taitmiseks. Ka on USAl salajased bioloogia laborotooriumid Venemaa piiri aares end sisse seadnud Kesk-Aasias, Ukrainas on neid seitse, Gruusias neli (just sealt kandist on parit ka meile joudnud seagripp). Aktuaalne on geenirelva loomine (eri rasside ja etniliste gruppide suhtes) ning USA Ohujoud rahastavad geeniandmete kogumist Venemaal. Eesti on alati reipalt valmis katsejanesteks ja meie geeniprogramm on juba vana asi. Akadeemik E.Lippmaa oli USA grantide toel oma laboratooriumiga kova tegija.
Tappisrelvade alal on aga Venemaa absoluutne liider, sest ta on ainuke maa, kellel on relvastuses hyperkiirusega (10 Machi) rakett Kinzhal, mis stardib Mig-31K. Selle vastu on USA peaveelaevastik nii tana kui ka nahtavas tulevikus taiesti kaitsetu. Venemaal on tana lennukikandjate omamine suhteliselt tahtsusetu, sest ta eesmargiks on vaid oma piiride julgeolek ja kontroll endise NL territooriumi yle, et oleks julgestuspuhver. Maailma suurima riigina ei ole Venemaal maapuudust, vaid tal on vajalik paarkymmend aastat rahu, et keskenduda sisemistele probleemidele. USA pretendeerib aga avalikult maailmavalitsejaks ja seeparast on talle jou projekteerimiseks ookeanide taha esmatahtis lennukikanjad, kes oma kaitseks vajavad tervet vaikest flotilli.
Vaadake kasvoi viimast NATO merevaeoppust Norra ranniku lahedal ca 1500 km kaugusel Murmanskist. Venelased tana lihtsalt naeravad NATO armetuse yle, sest lennukid Mig-31K (lennuraadiusega 700km) voivad rahulikult valja tulistada oma ohukaitsega kaitstud territooriumilt raketid Kinzhal (laskekaugus 2000km) ja uputada takistamatult kogu NATO laeastiku! Hiina on joudnud hyperkiirusega raketi katsetuseni, ent USA nuputab alles jooniste kallal. Meie sojanduseksperdid tituleerivad sellist olukorda Venemaa tehnoloogiliseks mahajaamuseks ja kabuhirmuks NATO ees?! Vesipead.
Pealegi on venelastel labinud juba katsetused laevadelt baseeruv hyperkiirusega 6-8 machi) laevade vastane rakett Tsirkon mille vastu USA laevadel pole samuti mitte mingisugust kaitset. Venelastel on veel rannakaitsekompleksid Bastion, mille rakette Onyx ei suudeta ka edukalt pareerida. Peale selle veel terve rida laevadevastaseid rakette, samas kui USAl on vene laevade vastu panna vaid igivana Harpuun. Tana ei suuda USA laevastik paaseda isegi kuskil jogedel ja lahesoppides paiknevates vaikestel laeukestele ja pargastele paigutatud tiibrakettide Kalibr runnakust, raakimate siis aatomiallveelaevadest jm.
Tana on ookeanid muutunud USA kaitsevallist torjumatu surmaohu allikaks. Piisab, et kymmekond odavat vene diiselelekti alleelaeva Lada ja Varsavjanka (mida USA nende ookeanitaustast eristumatu myra tottu ei suuda avastada), votavad sisse positsioonid yhelt poolt Atlandi ookeanil ja teiel pool Vaiksel ookeanil ning absoluutselt ohukaitsega kaitsmata USA miljonlinnad jm on havitatavad nende samade Kalibritega. Muudest, voimsamatest relvasysteemidest ma ei hakka raakimagi.
Maajoudude ei tasu vordlema hakatagi. Venemaa on siin igas valdkonnas ameeriklastest tehnoloogiliselt yle. Alustage voi polvkonna jagu tehnoloogiliselt ees olevatest Armata baasil toodetavatest lahingumasinatest ja lopetades ohudessantvagede unikaalsest ainukesena ohust dessanteeruva BMPD-4,mis voib dessanteeruda ka Tallinna ja Tartu lennujaama radadele.
Kui ennem teist maailmasoda vois veel vaielda, kas soja puhul Venemaaga voiksime kesta kaks nadalat voi isegi kuu aega, siis tana on Baltimaa ruumis Venemaa ja NATO vaheline joudude vahekord nii kvaliteedilt kui kvantideedilt absoluutselt Venemaa kasuks ja reaalset vastupanu suudetaks osutada parimal juhul pool paeva. Moned divisjonid ja polgud "tehnoloogiliselt mahajaanud" Iskandereid ja Kaliibreid pyhiksid juba esimese veerand tunniga ara koik NATO pataljonid ja parismaalaste brigaadid ning juhtimiskeskused ja lennukid ning helikopterid likvideeriks riismeid. Mingit sojalist vajadust kasutamaks Venemaal Kaardivae Tankiarmeed Baltikumis ei ole, ent praktika huvides on ka eliitaeosadel kasulik harjutada marki laskmist mitte tuttaval poligoonil, vaid uues olukorras.
Ylaltoodu tahendab, et Venemaal oma absoluutse sojalise yleoleku tottu Baltikumis pole mingit motet kasutada taktikalist tuumarelva Eestis. Venemaa sojaline doktriin ei nae ette preventiivset tuumalooki ei strateegiliste ega taktikaliste tuumareladega. Selleks pole lihtsalt mitte mingisugust vajadust. Venemaal on tana tehnoloogiliselt maailma koige parem sojavagi ka konventsionaalse soja pidamiseks. Seda toestas ka asjane sojakampaania Syyrias, kus USA ja ta liitlaste hiigelsuur ohuarmaada osutus saamatuks kapardiks venelaste vaiksearvulise, ent korgekvaliteetsete ja ylimalt effektiivsete ohujoudude taustal.
Venemaa voidul USA yle Syyria proxisojas on loomulikult strateegilised tagajarjed. Venemaa toestas, et ta on voimekas ja usaldusvaarne liitlane ja seega on tema kaitsva tiiva alla pyrgijaid ohtrasti. Viimati kasvoi Usbekistan. Teiseks demonstreeris ta veenvalt, et USA strateegia senine eesmark vahendada igati Venemaa tuumaarsenali, et aastateks 2018-20 saavutada otsustav tehnoloogiline ylekaal tavarelastuses ja dikteerida Venemaale oma tingimused Valkkiire Globaalse Loogi doktriiniga on katastroofiliselt labi kukkunud. Hoopis Venemaa on osutunud reaalselt sarnase doktriini elluviimiseks palju enam voimelisemaks kui USA!
Venemaa tehnoloogilise ylekaalu pareerimiseks tavarelvastuse vallas teeb USA ,vastavalt oma viimasele tuumadoktriinile, rohu taktikalise tuumarelva valjaarendamisele ja tootmisele ning valjub kesk-ja lyhimaarelastuse kokkuleppest. Hiina taltsutamiseks paigutatakse see uus klass relvi Okinavale ja Taiwanile ja miski ei soojenda ameeriklaste sydant rohkem kui Aasias hakataks vastastikku taktikalisi tuumalooke vahetama. Kaks suurt soda Euroopas viisid USA vagevuse tippu ja ka praegu oleks soda Euroopas parimaks mooduseks oma hiiglasliku volakoorma mahakandmiseks ja finantskollapsi valtimiseks. Kui Laane Euroopa tippida tais tuumalohkepeadega keskmaarakette siis oleks nende look Tallinnale ja Tartule ainsaks reaalseks vastuseks Vene ylekaalukatele tavajoududele. Ka Laane-Euroopa muutub nii taktikaliste tuumarelvade lahingualjaks momentaalselt kui yks USA kontrolli all oleatest rakettidest "juhusliku vea" tottu ohku touseb. Ma ei hakka isegi motlema variandile, kui USA need raketid Baltikumi, Ukrainasse voi Gruusiasse yritab sokutada. Ent joudude vahekord maailmas on tana selline, et USAl ei ole enam reaalset joudu oma tahtmiste elluviimiseks.

Roman Ubakivi