EESTI JULGEOLEKUOLUKORD V
Vaadakem lühidalt, missugune on täna ja nähtavas tulevikus meie eliidi poolt väljavalitud hegemooni USA olukord. Ameeriklased on tegelikult poolkoloniaalses sõltuvuses olev rahvas, kes ei oma suveräänset riiki, sest nad on andnud oma raha väljalaske õiguse, nagu eestlasedki, läätseleeme eest ära. Neid valitseb globalistide grupike, kelle huvid ei lange sugugi kokku enamuse USA kodanike huvidega. Nii on viimase poole sajandi jooksul tohutult kasvanud SKP, ent keskmine ameeriklane ei ela paremini kui 1960ndate alguses. Kogu kasum läheb globalistlikule eliidile aga nende riskid ja kahjud maksab kinni tavakodanik. See fakt on ka põhjuseks, et rahvas ei ole valitseva klassiga rahul.
USA kui riik on globalistliku eliidi käes vahendiks oma maailmavalitsuse kehtestamiseks, põhimõtteliselt samuti, nagu Venemaa oli bolševike jaoks haod globaalse ülemvõimu kehtestamiseks revolutsioonilõkkes. Pole ime, et USA neoliberaalid-neoconid on trotskismi juurtega ja on põhimõttelises vastuolus traditsioonilise konservatismiga.
Mul kujunes juba kakskümmend aastat tagasi, mil ma hakkasin tutvuma geopoliitika vundamendiga, veendumus, et USA maailmavalitsuspüüdlus lõppeb fiaskoga, sest see on inimkonna terviku huvide vastane nagu natsi-Saksamaalgi. Ka vaimsed põhjendused maailmavalitsemiseks on Hitleril ja Obamal kokkulangevalt mädad: sakslased kui härrasrass ja ameeriklased kui "exceptional nation". Kui on parem härrasrass ja erakordne rahvus, siis on ka halvemad rassid ja rahvused. Nagu juudid või venelased.
Obama ja H.Clintoni avalikuks eesmärgiks on maailmavalitsuse saavutamine (viimati kirjas ka möödundaastases USA Rahvusliku Julgeoleku Strateegias). See on loomulikult võimatu ilma Venemaa kui multipolaarse maailma kõige nõrgema lüli, ent tuumarelvastuse tõttu ka kõige ohtlikuma takistuse alistamiseta. Hiina kallale, kellele ilmselt kuulub 21.sajand, avaliku majandussõjaga USA-l minna oleks enesetapp.
Oma rünnakut Venemaa vastu viib USA ellu vastavalt oma hübriidsõja ja juhitava kaose kontseptsioonile. Majandus- ja psühholoogilise sõja abil puhutakse kõik kõik majanduslikud, religioossed, rahvuslikud jne. vastuolud lõkkele mässudeni. Oma viienda kolonni abil, kelleks on praegune valitsuse majandusblokk ja osa oligarhe, saboteeritakse ja üritatakse võimu tippu upitada Jeltsini-Kozõrevi taolisi degenerante.
Samas suurendatakse ka sõjalist survet Venemaale Baltikumist Tadžikistanini. USA alustas rahu ajal pretsedenditut võidurelvastust eesmärgiga saavutada absoluutne globaalne sõjaline diktaat aastaks 2020. Sealjuures USA on avalikult välja kuulutanud, et tema rahvuslikud huvid on iga maanurk, huve kaitstakse jõuga igal pool ja nad tegutsevad väljaspool rahvusvahelise õiguse raame ning Venemaa on USA peamine vaenlane ( koos Ebola viirusega ja ISILga).
Globaalselt mõtlemiselt tuleme nüüd regionaalse, Eesti juurde. Ma olen viimasel ajal tulnud mõttele, et me oleme rahvusena juba nagu igivanad inimesed, kes juba on elust väsinud ja igatsevad surmarahu. Kuidas seletada muidu hämmastavat fakti, et me nihutame jätkuvalt esiplaanile poliitikuid, kes Pätsi ajal, nagu tänagi ilusal kevadel 1939.a , sõlmisid Ribbentrop -Molotovi pakti, mis tegi Eestimaast Venemaa vastase sõja platsdarmi; J.Uluots koos Hj. Mäe& Co likvideeris juriidiliselt lõplikult EWgi, mobiliseerides eestlased teise riigi sõjaväkke, samal ajal kui polnud mingit saladust, et Hitleri võidu korral oleks see Eesti riigi ja eestluse lõpp. Samasuguse suitsiidse valikuga olme me jälle torisemata nõus juba veerand sajandit - USA globalistide võidu puhul hävitatakse ju teiste rahvuste seas ka eestlus ja Eesti riik! Jälle on Eesti eliit "osanud" valida Ajaloos vale, kaotajate poole.
Kui omal ajal vähemalt Jaan Tõnisson rahvuslaste eesotsas võitles kõigest jõust sellise arusõgeduse vastu, siis täna pole meil silmapiiril ühtegi rahvuslikku parteid , rääkimata siis J.Tõnissoni kaliibriga riigimehest.
Kuulsin lõuna ajal raadiost peaminister T.Rõivast rõõmu tundmas, et tänu ka tema pingutustele tuuakse ilmselt Eestisse Venemaa vastu terve pataljon NATO (USA) vägesi. Häda on antud juhul selles, et ehkki Reformierakond on oma broilerile küll ameti andnud, siis ei ole ta võimeline olnud ametiks hädavajalikku mõistust andma. Uue USA brigaadi toomine Ida-Euroopasse ja rakettide paigutamine Rumeeniasse ja Poola on tõsine sõjaline provokatsioon Venemaa vastu, samal ajal kui Eesti on ka lisapataljoniga sõjaliselt sisuliselt ikka kaitseta. Venemaa teatas juba vastuseks kolme uue diviisi formeerimisest ning nende soomusrusikas Kaardiväe Tankiarmee näol pühiks USA pataljonid teelt mõne minutiga. Rõivas & Co on muutnud Eestimaa tulevase sõja tallermaaks ja ainult idioot võib sellest rõõmu tunda. Putinil oleks lollus jälgida tegevusetult pealt olukorda, kus vaenlase tankid (võimalik ,et ka Saksa Leopardid ) on jälle 150 km kaugusel Leningradist. Ent rahuaega on meil veel vähemalt talveni.
USA suund on selgelt alla ja nende mõju ja osatähtsus väheneb iga aastaga, sest neil pole mitte mingisugust positiivset programmi. Vaadake kasvõi täna nende poliitikat Süürias, mis tekitab vaid kaost ja kannatusi miljonitele inimestele. See on globalistide, mitte ameerika rahva huve esindava kompradoorse eliidi süü. Ent täna paistab tunneli lõpus ka ameeriklastele valgus. Nimelt on nad on juba üle saanud oma vaimsest halvatusest, mis absolutiseeris neoliberaalse ideoloogia kui inimkonna suursaavutuse ja Ajaloo lõpu nagu seda Fukuyama võidukalt kuulutas. Neoliberaalide presidendikandidaadile H.Clintonile on tekkinud tõsine vastane konservatiivi D.Trumpi näol, kes esindab Ameerika selgroogu - kesklassi WASP-i. Lisaks paremale tiivale on tekkinud ka vasak sotsiaaldemokraatlik mõttevool B.Sandersi näol. Seega on Ameerikas täna elujõus kolm Euroopa põhilist mõttevoolu, mis on heaks eelduseks eelseisvate raskustega toimetulekuks. Oodata on aga peale presidendivalimisi Lehman Brothersi taolist katastroofi, nüüd juba JP Morgani, Deutsche Bank jt. poolt.
Mul on küpsenud arvamus, et USA eliit on juba teinud oma valiku D.Trumpi kasuks. Arvan, et need on teised valimised USA ajaloos, kus kaalukeeleks on välispoliitika. Esimene kord oli peale noorema Bushi välipoliitilisi fiaskosi Iraagis ja Afganistanis, kui McCain kaotas tühje lubadusi jaganud Obamale. Teatavasti jäi McCain veidike Obamast populaarsuselt maha ja ta hakkas valimisvõitluses kasutama väga teravaid rünnakuid Obama isiku vastu. Järsku lõpetas ta need rünnakud nagu noaga lõigates, lõpetades valimismaratonis jooksmise lausa finišisirgel. Ainus ratsionaalne seletus oli tema käkk Gruusia sõjas. Gruusia alustas söda Lõuna Osseetias vabariiklaste neoconide teadmisel ja õnnistusel. Reaalsuses osutusid aga jänkide tagatised Saakashvilile tühjaks bluffiks. Selge oli siis, et vabariiklaste liiga primitiivset sõjakat kurssi tuli muuta sama eesmärgi saavutamiseks paindlikumaks demokraatide näol.
Samasuguses lootusetus ummikus on USA välispoliitika täna. Demokraate nõustav Zb.Brzezinski jagab küll geopoliitikat ja tal on kahtlematult õigus, et maailmavalitsemiseks on Ameerikal tingimata allutada või hävitada Venemaa (just anglosakside koolkond tõi geopoliitikasse teesi Venemaast kui Ajaloo teljest), ent on vaikinud seni sellest, et geopoliitika seisukohast on maailmavalitsemise eesmärk utoopia ja viiks tõepoolest inimkonna Ajaloo lõpuni ehk surmani.
Igal juhul on selge, et Obama Venemaa isoleerimise, demoniseerimise ja lämmatamise poliitika on skandaalselt läbi kukkunud ja ainus mis USA on "saavutanud", on Pekingi-Moskva-Teherani telje loomine. Siin ei aita isegi krediidi kinnikeeramine Moskvale, sest Hiina on Putinile lahkelt valmis raha laenama, milleks seni aga tungivat vajadust pole olnud.
Mis on aga ameeriklastele tõeliseks šokiks on fakt, et vaatamata veerand sajandi jooksul kümnekordselt suuremale sõjaväe rahastamisele, on USA täna võimetu edukalt sõdima Venemaaga! Baltikumi sõjateatris on aga Venemaa ülekaal täna absoluutne. Venemaal on USA-st paremad õhukaitsesüsteemid, lennukid, tiibraketid, tankid, tuletoetus ja sõdurid ning neid on võimalik koondada Baltikumi mitmekümnekordselt enam kui ameeriklasi.
Veel hullemaks muutub sõjaline olukord lähitulevikus. Mälu jargi oli see vist 21. aprillil, kui Vene press avaldas lakoonilise teate, et nad on edukalt katsetanud raske manditevahelise raketi RS-28 Sarmat (mis on võimeline ründama USAd ka üle Lõunapooluse!) hüperhelikiirusega aeroballistilist lõhkepead.
Jutt on lõhkepeast, mis on ülimalt manööverdamisvõimeline lennates seni kasutamata kõrgusevahemikus 25-140 km, ülimalt täpne (1m) ja plasmapilves lennates absoluutselt avastamatu tänastele radaritele. Just selline, nagu USA loodab saada enda käsutusse viie aasta pärast ja mis on nende "Välkkiire Globaalse Löögi" doktriini elluviimise ideaalrelvaks! Varustatuna isegi tavalise lõhkeainega, surub selline relv põlvile iga tänase riigi. Venelastel on see ilmselt juba paari aasta pärast relvastuses, ameeriklastel aga pole seda ilmselt veel joonisteski!
Seega oleme juba paari aasta pärast kardinaalselt muutunud julgeolekuolukorras, kus juba USA-d ennast võib šantaseerida sõjalise jõuga! Seega USA praegune avalikult Venemaa vastane kurss on perspektiivitu ja küsimus ei ole niivõrd H.Clintoni isiklikust ebapädevusest riigisekretärina (piisab vaid Liibüa katastroofi nimetamisest), kuivõrd Zb.Brzezinski mõttemalli täielikust kõlbmatusest uutes tingimustes.
Seepärast on täiesti loogiline ja USA rahvuslikes huvides pöördumine palju sügavamõttelisema geopoliitiku H.Kissingeri mõttemalli poole, kes mõistab maailmavalitsusliku püüdluse hukatuslikkust ja on vana realistliku koolkonna mees, kes räägib jõudude tasakaalust kui rahu tingimusest. Vabariiklaste riigisekretarina Kissinger mängis Hiina NSVL vastu, täna püüab ilmselt kasutada Venemaad Hiina vastu, mis kajastub ka D.Trumpi avaldustes.
Seega Trumpi võidu puhul oleme juba sügisel samas lootusetus vahetuskopika olukorras kui EW 1939.a. sügisel. Kui siis loovutas Hitler Saksamaa rahvuslikes huvides oma sulase EW seltsimees Stalinile, siis juba lähitulevikus kordub ajalugu lollpeadele farsina.
Nii- või naa, lähitulevikus on prognoositav ka NATO lagunemine, sest Trump nõuab, et Euroopa ise finantseeriks oma julgeolekut. Lääne ja Kesk Euroopa aga ei kuluta täna raha, sest neile pole NATO vajalik - mingit kommunismitonti ei ole Venemaast oodata. NATO on hädavajalik ainult USA-le Euroopa enda kiiluvees hoidmiseks, seepärast nad täna veel maksavadki. Ent juba järgmisel aastal on USA dollar vaid üks piiratud areaaliga reservvaluutadest, mis piirab tunduvalt ka H.Clintoni võimalusi võidu puhul.
Pika loo võib tegelikult kokku võtta ühte lausesse: mis neid pätse, laare ja rõivaid ikka kiruda, tõsiasi, et meil rahvuslikke huve esindavat eliiti ei ole, on meie endi kui eesti rahva poliitilise ebaküpsuse ja suitsiidse vaimsuse peegelduseks. Lohutuseks võib tõdeda, et ega me siis üksi. Vaadake või psühhoosis hüplevaid ukrainlasi, kes suurepärase, kunagi õitsva maa on viinud Mali tasemele.
Roman Ubakivi