Intervjuu 17. aprillil

teisipäev, 22. märts 2016

EUROOPA SÕJAS
Täna Islamiriigi poolt korraldatud rünnak Euroopa Liidu ja NATO pealinnale on Brüsseli halvanud ja paanika on üldine. Selge on vaid see, et olukord ei parane, vaid halveneb. Tegu pole ju isoleeritud intsidendiga, vaid on Euroopa senise poliitika loogiline tagajärg.
Lääne Euroopa on Spengleri prognoosi kohaselt pidevalt degenereerunud ja peale II maailmasaõda kaotanud mitte ainult liidrirolli maailmas, vaid isegi osanud kaotada oma geopoliitilise iseseisvuse. Tänane EL poliitika ei lähtu Eoroopa huvidest, vaid on allutatud Ameerika tsivilisatsiooni globalistlikele huvidele. Tänase Euroopa sümboliks ei ole Karl Suur, vaid orjaliku poolearulise vanamuti kuju. A.Merkeli ja EL degenerantidest bürokraadid on viinud meid kuristiku servale. Euroopa on orjalikult järginud USA poliitikat Aasias ja Aafrikas, põhjustades sadade tuhandete süütute naiste ja laste surma oma sõjasüütamise poliitikaga Liibüast Afganistanini.
Konkreetselt on NATO maad sisuliselt aidanud luua, toetanud, rahastanud ja relvastanud (näiteks tankitõrjerakettidega "Tow" ) Islamiriiki ja AlQaeda Süüria haru Süüria seadusliku valitsuse kukutamiseks. Pole ju mingi saladus, et NATO liige Türgi on ISIS e varustusbaasiks ja USA liitlased Saudi Araabia ja Katar nende suurimaiks rahastajateks. Nende rahade eest on palgatud tuhandeid palgamõrtsukaid üle maailma, et käigus hoida nn.kodusõda. Tagajärjeks on 400 000 tapetud süürialast (peamiselt tsiviilelanikkond) ja üle poole elanikkonnast on sunnitud pagulaseks hakkama. Juurutanud hübriidsõja kontseptsioonis praktikasse terrori sõjameetodina, on Lääne poolt väga naiivne oodata, et sama relva ei kasuta Araabia tsivilisatsioon nende endi vastu.
Degenerandist Merkel on kutsunud kõik pagulased Euroopasse ja 1,2 miljoni migrandi hulgas voolas Saksamaale kontrolli puudumisel ainuüksi eelmisel aastal sadu IS võitlejaid. Selle asemel, et sultan Erdogan migrantideuputuse eest karmilt paika panna, autasustab Merkel Türgit 3-30 miljardi euroga NATO poliitika eduka elluviimise eest. Lisaks on loomulikult väga tähtis anda musulmanide vennaskonna võimu poolt juhitavale Türgile viisavabadus, et islamisõdalased jalutaksid vabalt Euroopasse. Tänaste Euroopa globalistlike liidrite käitumine on nii arusõge, et tahtmatult kerkib esile küsimus: kas see pole provokatsioon?! Euroopa on omadega umbes ja kirvena ripub pea kohal kogu rahasüsteemi kokkuvarisemine, mis toob kaasa muidugi majandusliku katastroofi. Võimalik, et ainukese väljapääsuna nähakse verist türanniat omaenda kesklasssi rahulolematuse mahasurumiseks. Fašism ja natsism holokaustiga on ju Euroopa kultuuri viljad.
Lisaks, Süüriale, Liibüale, Iraagile ja Afganistanile on Euroopa koos USA-ga natsliku riigipöördega Kiievis loonud veel ühe konfliktikolde, mis tähendab sõja kuulutamist Vene tsivilisatsioonile. USA survel Venemaale kuulutatud majandussõda jätab Euroopa üldse ilma igasugusest helgest majanduslikust perspektiivist.
Seega tänane Euroopa eliit, kes on USA tsivilisatsiooni surve all loobunud Euroopa põlistest kristlikest väärtustest, pakub meile ainult kahte tulevikustsenaariumi: kas totaalne natsism või islamiseerumine. Mulle ei ole kumbki vastuvõetav, seepärast on rahvastele ainukeseks arukaks väljapääsuks praeguste degenerantide väljavahetamist patriootidega juba lähimatel valimistel. Vana mugav Euroopa on kadunud. Mis saab Prantsusmaa 2016.a. Euroopa meistrivõistlustest jalgpallis? Lihtsam on rünnata popmuusika showsi kui lennujaamu.
Murrang teadvuses on toimunud juba ka USA-s. Eliit on selgelt jagunenud vana globalistliku poliitika pooldajate (Clinton) ja patriootide vahel (Trump, Sanders). Clinton esindab globalistlikku eliiti, kes ohverdavad USA rahvuslikud huvid rahvusvahelise finantssüsteemi eluea pikendamiseks. Trump on USA rahvuslike huvisi eelistades valmis ohverdama globalistliku finantsoligarhia huvid. Seega võime täheldada klassikalist ajaloolist vastasseisu: patrioodid contra globalistid. Minu prognoos: 21. sajand on patriootide päralt, multipolaarne.
Roman Ubakivi

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar