KAPLINSKI POOLT JA VASTU
Kuulasin täna maale sõites autos Vikerraadios Reporteritundi. Sisu: Jaan Kaplinski arvamus Eesti vale geopoliitilise kursi kohta. Osavõtjad: Alatalu, Riigikogu Väliskomisjoni liikmed Põlluaas, Vellmann. Ei J.Kaplinskit ennast ega mitte ühtegi tema mõttekaaslast!? Ainult senise hukatusliku kursi pooldajad. Madalaimat liiki propaganda ja demagoogia.
Alatalu pole tänaseni suutnud endale selgeks teha, et Ukraina (ja Eesti ) kuuluvad geopoliitiliselt Ida-Euroopasse ja Põlluaas harimatuna ei tea, et EL ideeliste isade eesmärgiks oli Euroopa Ühendriikide loomine. Kui lisada veel peaministri Rõivase sisutühi demagoogia USA asendamatute väärtuste ülistamisel praeguse hukatusliku poliitika õigustamiseks, siis peame kurvalt nentima, et J.Kaplinski kõrgub täna üksiku kolossina vaimusõgeda soo kohal. Tal pole lihtsalt võrdseid partnereid, kellega Eestile eksistentsiaalset probleemi arutada ja lahata. Oma tänastele kriitikuile võib ta täie õigusega öelda: "It`s geopolitics, stupid".
Ütlen kohe, et J.Kaplinski põhiliste seisukohtadega olen täielikult sama meelt. Geopoliitiliselt on ilmselge, et tänane orientatsioon USA-le on 95% rumalus. Senise poliitika jätkamisel langeme tõepoolest paratamatult Venemaa mõjusfääri ja loomulikult on see eestlaste huvides, et see toimuks võimalikult veretult. Kaplinski määrab täiesti õieti ära ka Venemaa rahvuslikud huvid, mis nõuavad, et Eesti territoorium ei oleks platsdarmiks tema vastaseks agressiooniks (USA-NATO baasid). Eesti julgeolek ainult kaotab kui muudame oma maa potentsiaalseks sõjatallermaaks, sidudes end USA Venemaa vastase strateegiaga.
Mida ma J.Kaplinskile veidi ette heita tahaks, on tema ainult kahe valiku skeem. Geopoliitiliselt on meil aga selgelt vähemalt kolm valikuvõimalust: USA, Venemaa ja Saksamaa (Euroopa Liit). Viimane ei ole täna muidugi veel geopoliitiline subjekt, ent tendents on selge ja tänases kriisis kiirelt moodustuv. Olen juba aastaid rõhutanud, et orientatsioon Saksamaale on Eestile parim.
Igal juhul on Eestile juba täna pingete leevendamiseks kasulik kui me deklareeriks Norra eeskujul, et teiste riikide vägesi ja tuumarelva me rahu ajal Eestimaale ei luba paigutada. Meie ja Soome (ka Rootsi) rahvuslikes huvides on tuumavaba tsooni moodustamine meie territooriumitel koos Venamaa kohustusega seda austada. Sellised diplomaatilised algatused mõjuksid soodsalt pingete maandamisele meie regioonis. Meil tuleb lõpetada psühholoogiline- ja majandussõda Venemaa vastu ning tema vaenlaste toetamine, mis oleks eelduseks meie õitsengule - lääne ja ida vahelisele vahendaja rollile. Ei USA ega Venemaa orientatsioon ei võimalda seda täiel määral ja on pigem tõkkeks.
Millega ma J.Kaplinskiga aga absoluutselt nõus ei ole, on tema väärakas arusaam rahvuslusest. Kui M.Laar oma Isamaa parteiga ja M.Lauristin viisid ellu neoliberaalset shokipoliitikat eesti rahva vastu, siis ei tee neid rahvuslaseks ega sotsiks see, et nad ise end nõndamoodi nimetavad. Nad on simulaakrumid kes rahvast petavad. Tänases totaalselt liberaalses Eestis on kujundatud arusaamad Molotov-Ribbentropi paktist kuni Krimmi küsimuseni välja hautud liberaalse paradigma raamides ja rahvuslusel ei ole nende rumalustega mingit pistmist.
Rahvusvahelises õiguses kehtib teatavasti kaks teineteist välistavat printsiipi:
1) Riigipiiride puutumatus. Meie neoliberaalidest (Ref ja IRL) ja liberaalidest (nn.sotsid) koosnev valitsus ja ka opositsioon (kõik liberaalid) lähtuvad sellest ja peavad Krimmi ka täna Ukraina osaks;
2) Rahvaste enesemääramise printsiip, mille alusel sai ka Eesti Wabariik iseseisvuse ja mida peavad rahvuslased tähtsamaks. Selle põhjal on see Krimmi rahva otsustada, mis riigis nad tahavad elada.
Seega rahvuslaste (mitte liberaalidest simulaakurite!) seisukoht on selgelt teine kui tänase Valitsuse arvamus. Viimane seab kahtluse alla Eesti Vabariigi legitiimsuse kui NSVL laialisaatmine tunnistataks tolleagse rahahääletuse ja seaduste kohaselt õigustühiseks.
Mulle näib, et J.Kaplinski, kes on ise maailmavaatelt liberaal, on läinud kergema vastupanu teed ja on ristinud neoliberaali M.Laari ajaloojaburduse, mis põhineb liberaalist Ü.Uluotsa jaburdustel "rahvuslikeks", et jobude märki liberaalide pea kohalt eemale nihutada. Ei ole ilus rahvuslaste nime kuritarvitada. Rahvuslusel on selgelt oma ideoloogia ja poliitiline teooria, mis erineb põhimõtteliselt liberaalide omast ja mida J.Kaplinski kaliibriga mees peaks suutma kergelt eristada isehakanud simulaakrumitest.
Roman Ubakivi