LÕKS II
(Järg)
Kolmele ideoloogiale vastab ka kolm erinevat majandusmudelit. Sealjuures on parempoolsete ja vasakpoolsete veresugulased ja seetõttu on ka võimalik nende majanduspoliitikas ühiste elementide leidmine ja neil on ka ühine eesmärk: kogu rahva arendamine kõrgemale tasemele. See fakt on ka vundamendiks võimaliku ühise koalitsiooni moodustamiseks parempoolsete ja vasakpoolsete vahel.
Liberaalid rahva-inimese arendamist oma eesmärgiks ei sea ja seetõttu ka nende majanduspoliitika põhimõtteliselt kokkusobimatu nii parempoolsete kui vasakpoolsete poliitiliste jõududega. Seepärast on ka vastastikune vereülekanne võimatu ja katse segada neoliberaalset majandusmudelit heaoluriigi (rahvuslaste ja sotside ) majandusmudeliga lõpeb katastroofiga. Siin teevad meie politoloogid-sotsioloogid teise tõsise metodoloogilise vea, seda ilmselt tänase degenereerunud haridussüsteemi tõttu, mis ei anna klassikalise hariduse süstemaatilist põhja mida võimaldas veel Eesti NSV. Nimelt ei saa nad mingit poliitökonoomilist põhja kõrgema hariduse omandamisel. Seetõttu nad ei saa aru lihtsast tõsiasjast, et Eesti ettevõtjatelt ei ole võimalik rohkem raha välja pressida kui täna, sest siis nad läheksid konkurentsi tõttu pankrotti või viiksid tootmise üle kuhugi arengumaasse. Neoliberaalse majandusmudeli juures on iga eduka ettevõtja eesmärgiks kasumi maksimeerimine. Seetõttu (ja ka neoliberaalse finantssüsteemi ja maksusüsteemi tõttu) ei saa ka majandusest mingit suuremat investeeringut inimkapitali ja teaduse tarvis. Iga taoline katse tähendaks katastroofi meie majanduse konkurentsvõimele.
Vasakpoolses majandusmudelis (NSVL) ei ole kasumi maksimiseerimine peamiseks eesmärgiks. See võimaldas riigil neilt suuremat osa kasumist tsentraliseerida, mis pele teiste kulutuste võimaldas ka investeerida tohutuid summasi ka sotsiaalsfääri ja teadusse. Lisaks sellele oli iga ettevõte kohustatud investeerima oma inimeste heaolusse oma 15% (tunnistan, et ei olnud usin õppija ja võin arvude ja nimedega eksida) Ühiskondlikku fondi, kust toetati töölisi ja nende lapsi (Norma ehitas oma staadioni, Flora spordihoone, Digatel spordihoone ja staadioni jne.). See oli võimalik ainult seetõttu, et ei olnud neoliberaalne majandusmudel vaid plaanimajandus. Täna lõpeks see ettevõtte kiire surmaga.
Oletan, et lp. R.Vetik mõtles midagi Hiina majandusmudeli taolist, kuna ta parafraseeris üldtuntud Hiina poliitikut ja viitas ida-Aasia riikidele. Ent Hiinas ei ole mingit neoliberaalse majanduse mudeli varianti vaid hoopis tüüpiline rahvusliku majanduse mudel, mille põhimõtted töötati välja juba 19.sajandil ja mis oli ka EW majandusmudeli aluseks. Hiinas ei ole mingit neoliberaalidele sarnast nõrka riiki, kes on vaid öövahiks, vaid riik mängib majanduses pearolli, finantssüsteem on rangelt riigi kontrolli all jne. Inimarengu autorite ebaadekvaatne arusaam maailmast totaalsest liberalismi diskursusest ei võimalda ka Hiina majandusmudelist arusaamist teoreetilisel tasemel.
Eelnevat kokku võttes postuleerin: meie Põhiseaduses sätestatud eesmärgi täitmiseks eestluse edasikestmise osas ja rahva jõukuse suurendamine ning hüppe tegemine rahvusvahelise tööjaotuse kõrgemale astmele on võimalik ainult rakendades rahvuslikku majandusmudelit.
Roman Ubakivi