JUULI

Juulikuud iseloomustavad minu jaoks märksõnad: jalgpall-Brasiilia-Ukraina-Rõivas-Gallo.
Jalgpalli MM Brasiilias võitis teenitult Saksamaa. Finaalmängu jälgisid nii Merkel kui Putin, kes oma kohtumisel arutasid üksipulgi Ukraina olukorda. Ukrainas ei suuda Poroshenko väed jagu saada kohalikest "terroristidest" ja sooritavad sõjakuritegusi pommitades tsiviilelanikke nende kodudes. Ainuke lootus on kasutada ära reisi MH17 Malaisia tsiviillennuki allatulistamine tõenäoliselt siseministri käsul kahe Ukraina sõjalennuki poolt, mis saatsid reisilennukit, kelle marsuut oli täiesti arusaamatute põhjuste poolt viidud tavamarsuudist 200 km põhja poole Kiievi lennujuhtimiskeskuse poolt, nii et see toimuks just "terroristide" poolt hoitud territooriumi kohal.
Kiiev ja USA oma puudlitega kisendasid muidugi kohe, et süüdi on separatistid ja Putin ning lubasid esitada selle kohta tõendeid. Viimaseid muidugi ei ole ja arvestus on lihtsalt selles, et kui valet meedias tuhandeid korda korrata, siis lääne publik seda uskuma jääbki. USA saab jälle avaldada suuremat survet Euroopale, et see iseenda kui majandusliku konkurendi hävitaks veelgi karmima majandusliku sõjaga Venemaa vastu.
Sel ajal kui Obama taktikalisi punkte kogus provokatsiooniga Ukrainas ja kodus meeleheitlikku võitlust peab oma impeachmenti vastu, mille poolt on juba kolmandik ameeriklasi (Obama reiting on juba madalam Bushi madalseisust), tegeles üle 80% reitinguga Putin jalgpalli kõrval ka geopoliitikaga. Ta oli Fortelezes BRICS´i ajaloolisel kohtumisel, mis viis lõpuni 2009 a, Jekaterinburgis alustatud protsessi BRICS i Arengupanga ja reservvaluutade pooli CRA. See tähendab alternatiivi maailmamajanduse kriisi viinud Bretton Woodsi süsteemile ja neoliberaalide nn.Washingtoni konsensusele. Viimane on USA võimsuse alustalaks, mis võimaldas teiste maade arvel finantseerida USA fiskaalset defitsiiti ja on aluseks USA globaalsele sõjalisele üleolekule. Aluseks võeti Putini kontseptsioon, et kõik arveldused BRICS´iga peavad toimuma välistades US dollarit! See on hävitav löök neoliberaalsele casino kapitalismi spekulatiivsele mudelile, mis teenib ainuüksi finantsoligarhia huve.
See on Kaose Impeeriumi Ukraina poliitika otsene tagajärg, mis muudab põhimõtteliselt globaalset jõüdude tasakaalu Hiina jt. kasuks ja on kergelt ettearvatud USA endi rumala poliitika, mis sundis Venemaa liituma Hiinaga, esimine väga mõru vili. Ukraina on riigina muidugi juba õnnestunud hävitada ja nii tekitada sõjakolle otse Venemaa ja EL piiridel, mis tähendab viimastele muidugi peavalu ja finantsilisi kaotusi, ent Putinil on vaja vaid oodata, et talvel külma ja puudust kannatavad raevunud ukrainlased Poroshenko minema kihutavad. Majandusliku katastroofi talveks kindlustanud oma käpiknuku Jatsi tõid jänkid ettenägelikult varumeeste pingile.
Ent kui ameeriklased mängivad hästi pokkerit, siis venelased on head males. USA on küll kulutanud 5 miljardit dollarit ainuüksi Riigidepartemangu liinis (CIA ilmselt kahekordselt sellest rohkem) oma agentuuri loomiseks Ukrainas, ent mitte sentigi rahva heaolu parandamiseks. Kaos, puudus ja pommitamine pole aga see, mida ukrainlased tahavad. Pettumus Läänes saab suur olema ja Putinil on vaja vaid oodata, et päästjana valgel hobusel Kiievi ratsutada. Tuleb vaid mitte reageerida provokatsioonidele ja mitte lasta end kiskuda jänkide poolt organiseeritavasse maailmasõtta.
Samal ajal kui jänkid Ukrainas oma ressursse raiskavad, tegid Xi Xinping ja Putin üliedukad turneed Ladina Ameerikas. 36 miljardi suuruse võla kustutamine Kuubale on palju enam inimeste südameid võitev poliitika kui kaos ja terror, mida USA Ukrainas külvab. Juhituna Brzezinski russofoobiast ja ignoreerides Bismarcki raudset loogikat, on USA eliit kaotanud reaalsustaju ja suutnud sisuliselt strateegiliselt kaotada oma kunagise "tagatoa" - Lõuna Ameerika!
Ent suurim oht USA-le on loomulikult sisemine. Johtuvalt neolibraalse ideoloogia valitsemisest, on ta kaotanud oma identiteedi, mis tähendab Jugoslaavia sündroomi, mis ähvardab kiire lagunemisega, nagu see toimus NSV liiduga.
Sama lagunemisoht on kirvena ka Eesti riigikese kohal, sest neoliberaalse poliitikaga on eestimaalaste integratsioon mõeldamatu ja vastasseis kahe kogukonna vahel on fikseeritud. Pronksiöö kindlustas kolmandiku rahva võõrandumise Eesti riigist ja Rõivase tasemest piisab vaid käskude jagamiseks meediale.
Rõivase totalitarism ei ole juhuslik, vaid neoliberaalse ideoloogia ja poliitika järelm, kui nõustuda Glaudio Gallo teesiga (La Stampa toimetaja 08.07.14.): neoliberaalne süsteem mis otse või kaudselt valitseb suuremat osa maailmast, põhjustab hävitusliku antropoloogilise mutatsiooni, mis viib meid planetaarse totalitarismini (mil igaüks neab maapõhja oma "vabaduse"). Artikkel on tähelepanuväärne, sest võtab skemaatiliselt suuresti kokku traditsionalistide ja rahvuslaste kriitika neoliberalismi vastu. Iga rahvuslaseks end nimetav inimene peab loomulikult oskama vahet teha põhimõtete vahel, mis eristavad rahvuslasi praegustest võimuerakondadest ja seepärast kui jälle Tallinna tulen, üritan esitada Gallo mõtteid. Meid, rahvuslasi, traditsionaliste, ehtsaid parempoolseid on tegelikult Euroopas tohutu hulk, kes on lihtsalt peale maailmasõdade katastroofi seni nagu varjusurmas elanud. Täna on hetk, mil meil on aeg ärgata ja oma ideede ja õiguste eest võitlema hakata.

Roman Ubakivi 28.07.14