Obama on vast esimene USA president, kes välispoliitikas on osanud end "lonkavaks pardiks" (lame duck) muuta kaua ennem oma volituste lõppu. Kõige arvukamad ja valjumad tema välispoliitika kritiseerijad leiame USA-st endast. Ometi on ju Obama oma eelkäijaga võrreldes väga tark mees.
Arvan, et kõige lähemal tõele, mis seletab USA välispoliitika tänast katastroofi Ukrainas, on USA Välispoliitika Nõukogu president Richard Haas, kes täiest õigustatult märgib, et Obama valitsusaja alguses välja kuulutatud välispoliitika kontseptsioon - "Pivot to Asia" on absoluutselt õige, ent Obama pole suutnud seda ellu rakendada. Sellepärast on USA täna seisus, kus juba sellel aastal Maailmapanga prognoosi järgi Hiina edestab USA-d kui maailma suurim majandus raha ostujõu (PPP) arvestuses! Kümne aasta pärast on Hiina majandus juba 60% suurem USA omast. See tähendab, et Hiina suudab samapalju rohkem lennukikanjaid, lennukeid jm. ülal pidada. XXI sajandi peatandril on võitluse lõpptulemus juba ette ära otsustatud, ennem kui see õieti alatagi jõudis!?!
Sel ajal kui Obama Liibüat pommitas, lootusetu Iisraeli-Palestiina rahusobitamisega oma päevakava täitis, järgisid hiinlased raudselt oma strateegiat ja on saavutanud otsustava (?) edumaa.
Ja selles olukorras pole Obamal ilmselt lihtsalt iseloomu ja strateegilist mõtlemist ning ta laseb ennast neoconi Kagani naisel Victoria Nulandil kiskuda end ilmselgesse avantüüri Putini vastu viimase tagaõuel!
Plaan oli muidugi ahvatlev: kasutades ära oma $15 miljardi eest soetatud agentuuri ja Poolas ja Leedus väljakoolitatud rünnakrühmlased sooritada jõuga riigipööre, Panna võimule nukuvalitsus eesotsas oma Jatsiga ja tassida Ukraina ruttu NATO-sse, mis võimaldaks Venemaa välja pressida sõjalaevastiku peabaasist Sevastoopolist ja seega ka Tartusest Süürias njng saavutada Venemaa kohaloleku ja suure mõju likvideerimine Lähis-Idas. Pluss veel platsdarm oma rakettidele 40 km kaugusel Kurskist! Arvestus oli muidugi, et Putini käed olid seotud Sotchi Olümpiamängude eduka läbiviimisega.
Ent Putin demonstreeris järjekordselt, et ta on maletajana üle pokkerimängijast Obamast. Krimmi liitmine Venemaaga oli nokdauniks Washigtonile ja andis Venemaale selge võiduseisu. Krimmiga, mis valitseb Musta mered, tugevnes Venemaa geopoliitiliselt hüppeliselt.
Selge lollus oli ajada raevu magav Vene karu ja USA huvides oleks olnud säilitada senine habras tasakaal mis oli ainsaks mooduseks säilitada Ukraina ühtse riigina. (Siin teen väikse seletava kõrvalepõike: iva selles ongi, et ega Obama, nagu Eestigi globalistlik eliitki, ei teeni oma maa, vaid rahvusvahelise finantsoligarhia huve, kelle eesmärgiks on maailmavalitsemine. Viimane president, kes USA rahvuslikke huve esindas oli R.Nixon. Täna võib ameeriklaste huve väljendajaiks lugeda marginaalseid Ron Pauli ja Patrick Buchanani nagu Eestis rahvuslasi. Seega kui ma kirjutan USA, siis ma ei mõtle selle all Ameerika rahvast.)
Nüüd, teises raundis, on USA selgelt peamine eesmärk provotseerida Venemaad kodusõtta Ukrainas. Sellest annab tunnistust 2.mai kuritegu Odessas, kus relvitud föderatsiooni pooldajaid põletati elusalt ja taoti kaigastega surnuks Jatsi rünnakrühmlaste poolt. See veri on USA ja ka EL komisjoni kätel, kes pimesi on jälginud USA juhiseid. See pole enam isegi kodusõda, milleks võib nimetada esialgu lahinguid Donbassis, See on selgelt inimsusevastane kuritegu, mis tähendab, et ka Odessa lööb lahku Kiievist.
Ent Putin ei lase end nii kergelt provotseerida mõttetusse verevalamisse. Las USA ja EL peavad üleval pea majanduslikus kollapsis olevat Ukrainat ja ajavad igal aastal ca $40 miljardit musta auku. Sealjuures peab EL veel 20 miljardit Kreekasse matma. See lööb hingamise jälle kinni äsja toibuma hakanud EL majandusel, ent ees on kindlalt ootamas veel kõvem mats kui 2008.a. ...
Strateegiliselt oleks Obamal muidugi ainuõige olnud hoida iga hinna eest häid suhteid Venemaaga, et teda hoida eemal Hiinast, Nüüd on juba varem seljad kokku pannud Hiina ja Venemaa strateegiline koostöö veel kindlamal alusel, äsja müüs Venemaa maailma parima õhukaitsekomplekti S-400 Hiinale ja eesoleval Putini reisil Hiinasse on oodata sajandi tehingut $1 triljoni väärtuses! Venemaa suunab oma energiavood Hiinasse.
(Mida meie vesipead Toompeal pajatavad? Ikka vanat laulu - saagem lahti pahast Vene gaasist ja elektrisüsteemist! Kehtestame kõige karmimad majanduslikud sanktsioonid! Broiler vahutab, et matame raha gaasitrassi Poolaga, kes saab 100% gaasist... arvake ära kust! Ja rajame gaasitrassi Soome, kes saab oma gaasi... Meil on täna suur privileeg, saada täna Venemaalt odavamalt energiakandjaid kui me seda mujalt saaksime. Mis see meie majanduse konkurentsivõimele ja lihtinimese arvetele tähendab, peaks igale normaalsele inimesele selge olema. Kui täna on meil Eurostati andmetel 60 000 alatoitlusega last, siis kui me selle lollide poliitikute pärast kahekordistame, on meie julgeolek kindlam? Arvan, et me sureme vaid veel kiiremini välja.)
Venemaa huvides ei ole viia vägesi ida-Ukrainasse, sest peale Kiievist saadetud karistussalkade verevalamist nad eralduvad varem-või hiljem niikuinii iseseisva Novorossiiski föderatsioonina ja liituvad loodava Euraazia liiduga, mille vastu USA tegutsebki. Muidugi võib USA sundida oma käpiknukke veel suuremateks kuritegudeks tsiviilelenikkonna vastu ja lõpeks on piir, kus Putin ei saa lihtsalt pealtvaatajaks jääda. See oleks kõige halvem variant Moskvale, ent ka siis on Venemaa selgelt tugevam kui ennem USA poolt initsieeritud assümeetrilist sõda. Juba täna finantseerib kunagine USA raudne liitlane Saudi Araabia $3miljardi eest Egiptuse relvaostu Moskvast!
Mida võib Obama sellises lootusetus seisus, kus suurmeistrid juba alla annaksid, teha? Tark oleks mitte midagi teha, sest iga tõsisem liigutus tähendaks iseendale jalga tulistamist. Putinil on igale ähvardusele täna veelgi kõvem vastus olemas.
Ainuke, mida Obama ilmselt täna ette võtab, on katse puhuda NATO laipa veidi õhku, et too veidi tõmbleks. Seda võib Putin ka suuremeelselt lubada, sest tegelikult pole NATO-st reaalset kasu USA-lgi.
Ainukesed kasusaajad on NATO kõrgeltmakstavad bürokraadid, kes laastavad niigi üha kahanevat USA ja Euroopa eelarvet.
Geopoliitiline olukord on täna selline, et eksistentsiaalne viga, millest ma hakkasin kirjutama juba 10 aastat tagasi - vale geopoliitiline orientatsioon - on hädavajalik kiiresti parandada.
Roman Ubakivi 10.05.2014
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar