SÜÜRIA SÕJA TÄHENDUSEST
Süüria sõjas on mitu tasapinda. Kõige tähtsam on muidugi geopoliitiline, mis määrab otseselt ka Eesti tuleviku. Süüria platsdarmil põrkuvad kokku kaks vastandlikku jõudu.
Ühelt poolt Venemaa oma liitlaste Iraani ja Süüriaga, kes esindavad tänase rahvusvahelise õiguse kohast multipolaarset maailma. ÜRO teatavasti peegeldab hierarhilist maailma, kus viiele suurriigile Julgeolekunõukogus on antud veto õigus, mida ei oma harilikud riigid. Viimastele on tagatud rahvuslik suveräänsus oma riigi piirides kui selle vastu ei ole ühiselt kõik viiis suurriiki. See annab suurriikidele muidugi sisuliselt võimaluse luua oma mõjusfääre. Loomulikult vajab ÜRO Julgeolekunõukogu reformimist ja nagu ma varem olen kirjutanud, peaks Jugeolekunõukogus olema esindatud tsivilisatsioonid, kellel kõigil oleks vetoõigus. Tänane rahvusvaheline õigus põhineb arusaamal, et kultuuride-tsivilisatsioonide eripalgelisus on inimkonna hüve ja ta püüdleb erinevate kultuuride rahuliku ja vastastikku kasuliku koostöö poole.
Teisel pool on rahvusvahelist õigust jalge alla tallav agressiivne USA koos Saudi Araabia, Katari ja oma NATO holoppidega (ka Eesti), eelkõige Türgiga. USA pretendeerib avalikult maailmavalitsemisele. Kuulutanud oma tsivilisatsiooni shovinistlikult erakordseks ja asendamatuks, üritavad nad kõikidele teistele tsivilisatsioonidele jõuga pale suruda oma ülemvõimu ja väärtusi. USA on end kuulutanud ainukeseks suurriigiks, maailmavalitsejaks ja keeldub kategooriliselt tunnustamast Venemaa jt. suurriigi staatust, mida nood de jure tänase rahvusvahelise õiguse kohaselt omavad.
Süüria ei ole NSVL endine liiduvabariik ja asub geopoliitiliselt ülitähtsas paigas. Kui Venemaal õnnestub Süürias proxi sõda USA vastu võita, tähendab see Venemaa suurriigi staatuse tunnustamist ka de facto kogu maailma poolt (USA täna ametlikult ei tunnista Venemaad suurriigina ja see ei ole mingi Obama tühine propagandasõda, vaid põhimõttelise geopoliitilise sisuga sõnum) ja seega USA maailmavallutusplaanidele saatuslikku hoopi. Venemaal on võiduks piisav säilitada Süüria lääneosas talle sõbralik ilmalik valitsus, kes tagaks tema sõjaväebaaside legitiimsuse. Täna võib 95% kindlusega prognoosida, et Venemaa võidab Süüria sõja.
Obama meeskond on ilmselgelt äpardunud USA nn. Suure Strateegia plaanide elluviimisel („Pivot to Asia“ jne,) kuid ei saa nõustuda USA tarkade meeste kriitikaga tema aadressil, nagu Obama strateegia oleks kõikuv ja ebamäärane.
Obama jätkab sihikindlalt, ehki karuoda on juba kurgus, rühkimist maailmavalitsemise eesmärgi suunas ja ta lähtub järjekindlalt Wolfovitzi doktriinist, mille USA eliit on ammu ennem teda paika pannud ja mis pidavat tagama USA Full Spectrum Domination`i.
Fundamentaalne viga on ebareaalses eesmärgis ja selle saavutamise strateegias, mis on karjuvas vastuolus USA võimaluste ja rahvuslike huvidega. Pole Obama süü, et tänases USA eliidis ei ole tema tasemest kõrgemat F.D.Rooseveldi kaliibriga juhti, kes oleks võimeline muutma USA ja kogu maailma huvides tänast sihti ja poliitikat.
Roman Ubakivi