VENEMAA MÕJU KASVAB
Putini Süüria gambiit läheb ilmselt lähiajaloo õpikuisse hiilgava näitena, kuidas minimaalsete sõjaliste vahenditega (polk lennuväge ja paar pataljoni julgestuseks) võib saavutada muljetavaldavaid poliitilisi võite ja koguni haarata enda kätte geopoliitiline initsiatiiv.
Obamat tabas Venemaa vasturünnak Süürias täiesti ootamatult, mis ilmnes vastuolulistes avaldustes ja selge käitumisliini puudumises esimesel nädalal. Ilmselt oli viimase pooleteise aasta ülemaailmne Venemaa ja isiklikult Putini vastane totaalne laimukampaania tekitanud soovmõtlemise sündroomi eelkõige demoniseerijate endi peades. Ei saa ju oodata suurriiklikku käitumist Venemaalt, kelle majanduse sa oled tükikesteks rebinud ja kes ei küündi isegi regionaalse riigi staatuseni.
Tasapisi muidugi toibuti ja vastati vastavalt juba ammu väljatöötatud Venemaa vastase "anakonda" strateegia järgi, mis näeb ette surve suurendamist oma vasallriikide kaudu Eestise Azerbaidzaanini ja islamisisside aktiviseerimist Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Muidugi ka surve suurendamist Krimmile ja Donbassile. Uut vaid niipalju, et ka Türgi õnnestus Vene pommitaja allatulistamisega muuta otseseks vaenlaseks Venemaale.
Ent nagu ma juba varem olen kirjutanud, oli see ränk viga, mida Putin juba on ära kasutanud. S-400 ja lisa hävitajaid tähendab sisuliselt Venemaa lennukeelutsooni rakendamist Süüria kohal. Ilma Venemaaga kooskõlastamata ei saa täna ükski Nato lennuk siseneda Süüria õhuruumi. Kuna täielik ülekaal õhus on kogu Nato eduka sõjapidamise eeltingimuseks, siis täna on Süürias Venemaa peamine sõjaline jõud ja USA on varumeeste pingile surutud.
Kordan siin oma juba mitmel korral avaldatud mõtet, et seni , kuni USA ei muuda oma strateegiat Venemaa suhtes, seda ta ei saa aga muuta, muutmata oma maailmavalitsemise eesmärki, Ameerika üksnes kiirendab oma langust.
Mida rohkem USA oma proxyde kaudu ründab, seda rohkem pakub ta Venemaale kandikul võimalusi tugevneda USA vasallide arvel. Seda sellepärast, et Venemaal on võimaluste aken lahti tõsta mängu panuseid, kuni USA on sunnitud loobumisvõidu andma. Nii oli see Gruusias, Ukrainas, täna Türgis ja homme Baltikumis. Lihtsalt sellepärast, et täna ja vähemalt kolme lähima aasta jooksul VENEMAA ON USA-st ja NATO`st SÕJALISELT TUGEVAM!
Panin hüüumärgi, sest see fakt on kisendavas vastuolus meil valitseva müüdiga. Ma ei ole majandusfundamentalist, nagu seda on liberaalid ja seepärast ei lumma mind fakt, et USA sõjaline eelarve on aastaid üle $600 miljardi ja NATO`l kuskil $800 miljardit aastas, samal ajal kui Venemaa saab endale lubada kõigest $60 miljardit.
Ka ei avalda mulle mõju inimressurssi ja tehnikat loendamine, mis andvat kahekordse sõjalise ülekaalu NATO`le. Sõjas on palju tähtsam kvaliteet. Eelkõige sõjameeste kvaliteet juba Leonidase päevilt. Vene sõdur on valmis oma kodumaa eest sõdima ja surema ning on peajagu üle USA ja Euroopa tarbimisühiskonna egoistidest. Peale kaotatud sõdu Afganistanis ja Iraagis ei ole USA-l võitlusvõimelisi maavägesi. Äsjamääratud uus pederastist maavägede juht on küll hakanud oma arusaamade järgi tõstma võitlusvõimet - Youtubis võite näha kaadreid kus sõjameeste hulgad on pandud käima kõrgekontsalistes naiste kingades, et laiendada nende mitmekesisuse kogemust... . Peale Krimmi on Venemaa sõjaväe moraal pilvedes ja neil sügelevad käed, et ameeriklastele ja türklastele koht kätte näidata.
Võtke kaart ja vaadake Türgi strateegilist olukorda. Põhjas on Venemaa võimsa sõjalise grupeeringuga Musta merd valitsev Krimm. Läänes on põlisvaenlased kreeklased, kes unistavad juba Konstantinoopolis risti kinnitamisest Hagia Sofia kuplile. Lõunas on Venemaa sõjaline grupeering koos Süüria armeega ning Iraani (Türgi peamise konkurent Islamimaailma liidri kohale) võitlejad koos Iraagi armeega. Läänes on Iraani armee ja põlisvaenlase Armeenia armee ja Venemaa sõjaväebaas, mille vägesi täna tugevdatakse. Lisaks on kagus ja lõunas Türgi verises ja leppimatus sõjas 40 mijonilise kurdi rahvaga. Samal ajal on Erdogan vanglasse pistnud kogu Türgi kõrgema sõjalise juhtkonna ja vähendanud armeed ligi poole võrra.
Putin ei hakka Türgile sõda kuulutama, vaid relvastab kurde ja toetab nende iseseisva riigi loomist. Kui Türgi sõjaväelased Erdogani võimult ei kõrvalda, siis me näeme NATO sõjaliselt võimsuselt teise maa lagunemist. Türgi tänane agressioon Iraagis sunnib vaid Iraani aktiivsemalt tegutsema. Kui Türgi sulgeb Vene laevadele väinad, siis on Venemaa ja ka Euroopa huvides, et Putin vastaks veelgi karmimalt, et likvideerida Erdogani rezhiim, mis on muutnud Türgi äärmusislamistide äri vahendajaks, nende treeningbaasiks, haavatute ravimisbaasiks ja jihadistide kogunemiskeskuseks ja transiidimaaks Euroopasse, Venemaale ja Kesk-Aasiasse.
Vastavalt oma strateegiale USA aktiveeribki täna kõik Venemaa vastased jõud. Sügelemine on hakanud juba Karabahhia piiri ääres. Asepresident Biden esitas juba Ukrainas debiilsed nõudmised Venemaale: Krimm Ukrainale anda ja täita Minski leppeid. Viimased panevad teatavasti kohustusi üksnes Kiievile ja Donbassile, mitte Venemaale , Saksamaale ja Prantsusmaale, kes on vaid Ukraina kodusõja osapoolte leppe garandid. Minski leppeid ei täida, ega mõtlegi täita Kiiev, sest see nõuab talt Donetski esindajate õiguste tunnistamist. See on Kiievil võimatu, sest see hajutab kohe müüdi, et Kiiev sõdis mitte terroristidega (kelle arvukus on võrdne Baltimaade elanikkonnaga), vaid teostas sõjakuritegusi ja genotsiidi omaenda kodanike vastu. Samuti seaks see moraalsete värdjatena häbiposti kõik riigid (USA´st Eestini) kes toetasid relvastatud riigipööret ja Poroshenko sõjakuritegusi Donbassis. Ukraina tänane eliit on maa pankrotti ajanud ja neil puudub positiivne programm. Ainus võimalus omaenda rahva poolt kohe mitte lintshitud saada, on sõja jätkamine, mille kaela võib kõik riputada. Juba ongi taas intensiivistumas linnade tulistamine Donbassis.
Ent USA strateegia, mis näeb ette Venemaa jõudude killustamist, ei tööta. Esiteks Putin on saatnud Süüriasse vaid käputäie vägesi ja sedagi peamiselt Kesk sõjaväerigkonnast, mis asub Uraali – Lääne Siberi kandis ja mis vastutab Kesk-Aasia suuna eest. Loogiline, sest just sinna terroristid Süüriast suunatakski. Lõuna ja Lääne sõjaväeringkonnad on säilitanud oma võimsad grupeeringud ja on valmis tegutsemiseks vastavalt Kaukaasia ja Lääne suunal ning mõlemad Ukraina suunal. Niipea kui lähtub oht Ukrainast või Baltikumist on võimalik välkkiire effektiivne vastus. Viimaseks on juba loodud ka spetsiaalne instrument – Tankiarmee, millele NATO`l mõistlik vastus puudub.
USA marionetid on hohollid pankrotti ajanud ja ebaõnnestunud riigina on Ukraina edasisele lagunemisele määratud. Uuest aastast kehtima hakkav koostööleping EL`ga tähendab restuaratsiooni nõuet, nagu meiegi puhul, kui maksti sakslastest ümberasujatele. Poolakad on juba ammu moodustanud komiteed, kelle ülesanne on esitada varade tagastamise nõue Ukrainale. Selle järgi kaks kolmandikku ainuüksi Lvovi linnast kuulub poolakatele. Ka Zhirinoski tahab oma isa tehast tagasi, rääkimata siis prantslastest ja inglastest. Poola Seimis tegi president A.Duda oktoobris avalduse: „Ma kutsun kõiki Poola Vabariigi kodanikke olema valmis võitluseks endiste Poola maade tagastamise eest, kus meie kaasmaalased jätkuvalt kannatavad tagakiusamise ja alanduse all, nüüd juba uue Ukraina juhtkonna poolt. Kui kaasaegne Ukraina mõistab hukka NSVL teod – aga ta seda teeb, siis see riik peab vabatahtlikult andma tagasi Poola maad, mis kuulusid talle ennem 1939.aastat. Me juba töötame selle kallal, et tagastataks Polesje, Galiitsia ja Volõõnia ja meile on hädavajalik kogu Poola Vabariigi elanikkonna toetus. Iga riigi elanik peab olema valmis õiglaseks võitluseks Poola territooriumite tagastamise eest, millel elab tohutu arv etnilisi poolakaid, kes vajavad meie kaitset.“
Ka Rumeenial ja Slovakkial on samasisulised pretentsioonid. Kas Eesti valitsus toetab oma NATO liitlaste õiguslikke nõudmisi või on ta Stalini poolt joonistatud piiride poolt?
USA üritab täristada relvi ka Balti maades, ent Venemaa Lääne sõjaväerigkonna grupeeringu ülekaal on mäekõrgune. Logistamine mööda Eestimaad 68t raskuste tankidega, mis on võimelised liikuma praktiliselt ainult mööda teed, sest muidu upuvad meie pehmesse pinnasesse, on ülikallis militaarturism, mille meie maksumaksjad kõik õhinal kinni maksavad. Sealjuures on nood Abramsid küljelt ja tagant täiesti kaitsetud igivana nõukaaegse lihtsa RPG-7 eest, nagu seda täna houthid Jeemenis demonstreerivad. Milleks on Eestis aga Vietnami aegsed lendavad kirstud A-10? Need on ju täiesti kaitsetud Vene lennukite eest. Kas nende ülesandeks on äraeksinud seenelisi otsida või meie riigi raha hävitamine? Vastust ei tea mitte ükski meie sõjaväe juht ega poliitik.
Täna ei ole USA võimeline pidama tuumasõda Venemaaga, sest see tähendaks ta enda hävingut. Venemaa tuumatriaad on Ameerkast kaasaegsem igas komponentis.
Seepärast on USA plaaninud sõda Venemaa vastu tavarelvastusega, „Globaalse välkkiire löögi“ doktriini raames. Tänaseks on paljudele üllatuslikult Venemaa tõestanud, et teda üksnes ei suudeta võita ainuüksi tavarelvastust kasutades, vaid ta on ka TUGEVAM AMEERIKAST! Tõestuseks toon järgmised faktid:
1. USA ei ole võimeline Venemaa ja ta ümbruse sõjateatris tagama ülekaalu õhus, mis on absoluutseks eelduseks tema maavägede edukaks kasutamiseks.
2. Venemaa maavägede võitlusvõime on selgelt parem.
3. Venemaa on selgelt ette rebinud Ameerikast Raadioelektroonilises võitluses, mida demonstreeriti juba eelmine aasta „Donald Cook´i“ intsidendis. Venemaa omab täna võimet 300 km raadiuses (Krasuha-4) sisuliselt halvata kogu kogu NATO väekontigendi kõrgtehnoloogiline tehnika. Need maapealsed jaamad on Süürias, Krimmis, Kaliningradis jm. Lennukitel on jaamad Rõcag ja Hibini.
Ilma oma tehnilist mahajäämust tasa tegemata oleks USA vägedele täna lahing venelastega enesetapp. Ka kõige optimistlikumate hinnangute kohaselt ei suudeta seda teha ennem kolme aastat.
4. Venemaal on maailma parimad õhukaitsesüsteemid S-400 ja kohe on valmis S-500. Töö käib juba S-600 kallal. Kuna ameeriklaste tiibraketid on eelmise sajandi kaheksakümnete alguse lugu, siis ehitati juba NSVLiidus välja kolmetsoonilise tiibrakettide vastane õhukaitsesüsteem. Venemaa raketikaitsesüsteem on maailma parim.
5, Venemaa on loonud USA-st paremad tiibraketid nii laevade, allveelaevade kui ka lennukite variandis. Need on palju odavamad ja tehnoloogiliselt lihtsamad kui õhutõrje raketid ja nende vorpimisega Venemaa täna tegelebki. „Kalibri“ süsteemi tiibraketid lendavad keskmiselt 50m kõrgusel, võivad aga lennata ka 20 m kõrgusel.
6.Reagani Tähesõdade idee on ka Globaalse Välkkiire Löögi südamikuks. See võimaldaks rünnata Venemaad ootamatult tavarelvastusega ja põhjustada maksimaalset kahjut tema tuumajõududele. Allesjäänud ballistilised kättemaksuraketid tuleks maha võtta mitmejärgulise õhukaitserakettidega: selleks eelpositsioon Poolas ja Rumeenias, laevadel „Aegis“ ja viimane positsioon Ameerika mandril Alaskal ja Kalifornias.
Nato laevastiku ja lennuväe baasid Euroopas on Venemaa taktikaliste ballistiliste rakettide vastu kaitstud USA parima õhukaitsekompleksiga Patriot PAC-3, mis ühe Vene ballistilise raketi võtab maha keskmiselt kahe raketiga. Patrioodi madalaim tegutsemiskõrgus on 60m.
7. Kui me nüüd panema kokku faktid punktides 5, ja 6., siis tuleb välja, et paradoksaalselt on Venemaal Tähesõdade idee praktikas juba täna ellu viinud.
Patrioodid ei suuda täna mitte ühtegi USA baasi kaitsta. Veelgi enam, nad on ise madalallendavate Vene tiibrakettide ees kaitsetud! Venemaa võib täna ise anda ennetava välkkiire löögi oma tiibrakettidega ja purustada kõik NATO baasid seal asuva tehnika ja vägedega.
Kuna Venemaal pole eesmärgiks Euroopa vallutamine Marxi-Lenini ideede võidu nimel, siis ta seda muidugi ei tee. Ent neid patoloogilisi Venemaa vaenlasi, kel pole arunatukest arusaamaks, et suurriigiga ei klähvita, tutistab ta valusalt.
Roman Ubakivi