SÜÜRIA SÕJAST
Süürias möllab kodusõda. Osa rahvast on riigi seadusliku presidendi al-Assadi poolt, keda toetavad Venemaa, Iraan ja Hesbolla. Teisalt on relvastatud mässulised, keda toetavad USA koos oma sulastega ja terroristide organisatsioonid eesotsas ISIS`e ja AlQaeda järelejäänud Süüria haruga . USA muidugi teeskleb, et ta võitleb ISIS`ega, ent tegelikult sai ISIS oma tiibu laotada üksnes ainult tänu USA, Türgi, Saudi Araabia ja Katari abile rahastamisel ja relvastamisel. Kõik ISIS`e tänased juhid on läbi käinud USA vanglatest ja on seega potentsiaalsed CIA agendid. ISIL´i kasutatakse ära instrumendina oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks – Süüria seadusliku valitsuse kukutamiseks, kurdide vastu ning malakana Euroopa ja Venemaa vastu.
USA-le täiesti ootamatu Venemaa sõtta astumine oma vana liitlase Süüria poolel vajas muidugi vastust. Vene lennuväe üllatavalt efektiivne tegutsemine terroristide vastu on muutnud sõja kulgemise suunda. On selge, et Süüria valitsus koos oma liitlastega on suuteline puhastama oma maa terroristidest. Igaüks, kes tahab kujundada selle piirkonna tulevikku, sekkub seepärast mängu. USA on sunnitud loobuma oma jutust, nagu võit ISIL`i üle on kaugete aastate taga ja räägib juba maavägede saatmisest piirkonda.
Täna võib juba öelda, et Süüria on juba teine tagasilöök USA juhitava kaose strateegias. Esimene oli Egiptus, kus Musulmanide Vennaskonna kõrvaldas võimult sõjaväelased. Muslemimaailm on tugevas käärimises ja plahvatusohtlik noore elanikkonna,viletsuse, sotsiaalse ebavõrdsuse ja ebaõiglase maailmakorra tõttu. USA otsustas seda energeetikat rakendada nn.“ Araabia kevade“ (sünonüüm nn.“Värvilistele revolutsioonidele“) kaudu oma geopoliitiliste eesmärkide vankri ette. Eesmärgiks oli teatavasti kõigi piirkonna riikide destabiliseerimine, lammutamaks senised riigid, et uusmoodustised siduda oma vankri külge, asendades muslimite maailma väärtussüsteem oma „demokraatiaga“. Selline utoopiline riigiehitamismissioon kukkus läbi juba Bush noorema ajal ja täna, kavatsedes piirkonnast lahkuda Hiina taltsutamise eesmärgil, on tähtis jätta maha selline kaos, et konkurendid tekkinud vaakumit ei tahaks täita.
Obama üllatuseks ja meelepahaks võttis Putin väljakutse vastu ja hakkas kaosest korda looma. USA alahindas Venemaa võimsust lootes Putini Afganistani sarnast läbikukkumist ja lugedes Putini piirkonnaks väljaajamiseks piisavaks ähvardused Vene lennukite allakukkumise kohta alguses kaitseministri A.Carteri, siis riigisekretäri J.Kerry ja viimaks Obama endi suu läbi.
Kaks vene lennukit ja üks helikopter ongi teatavasti alla tulistatud. Reisilennuki puhul viivad minust targemate spetsialistide kinnitusel niidid Katari välisministri juurde, kes praktiliselt riiki juhib. Pahaaimamatu sõjalennuki tulistas teatavasti alla varitsusest Erdogani ja Davutouglu käsu peale (nende endi sõnade järgi) Türgi hävitaja, kes sai andmed Vene rindepommitaja marsuudi,aja ja kõrguse kohta aegsasti oma koalitsiooni juhilt USA-lt. Viimasel oli teatavasti Venemaaga kokkulepe, mille kohaselt just sarnaste kokkupõrgete vältimiseks Venemaa oma lennukite tegutsemise kavad teatavaks tegi. Helikopteri hävitasid õigeaegselt platsis olnud Türgi ja CNN operaatorite videode põhjal Türgi ühe partei grupeeringu „Hallid hundid“ liikmed USA-s valmistatud tankitõrjekompleksiga „Tow“. Nemad tapsid ka katapulteerunud lennuki komandöri, mis on sõjakuritegu.
Miks Erdogan ja Davutouglu läksid niisuguse meeleheitliku provokatsiooni peale kui Türgi jääb Venemaale selgelt alla igas sõjalise võimsuse komponendis ja türklased on juba viis sajandit eranditult haledalt peksa saanud nii, et neil peaks olema juba geeni tasemel sissejuurdunud kabuhirm vene sõjamehe ees?!
Esmalt vast NATO liitlase USA vihmavarju ja karistamatuse illusiooni tõttu. Lisaks USA korduvatele avalikele ähvardustele Venemaa suunas kirjutasid Türgi juhtivad lehed, et G-20 kohtumisel olevat Obama nõusolevalt noogutanud Erdogani vastavasisulise küsimuse peale. Ent Erdogan läks samamoodi haneks kui Saakashviligi, kes Gruusia sõda alustas ja pärast silmad hirmu täis USA abi lootis. Planeeritud abi Balti ja Poola presidentide näol graafiku kohaselt saabuski, kuid rumal oli oodata, et USA seob end juba ette sõjaliselt kaotatud avantüüriga. Kombati lihtsalt Venemaa otsusekindlust, sest Putin oli ära kaugel Hiinas olümpiamängudel ja Medvedjev oli kalal. Bluff ei läinud lihtsalt seekord läbi ja Venemaa tugevnes kahe piirkonna võrra ja tee Tblisi on täna avatud.
Erdogan pole veel aru saanud, et ameeriklastele on poliitika nagu pokker. Teist korda bluffis USA juba Ukrainas (jälle oli Putini tähelepanu seotud olümpiamängudega!) ja resultaadiks on Venemaa võit uppumatu lennukikandja Krimmi näol, milleta oleks võimatu tänane Süüria operatsioon. Täna hoiavad ka kaks väikest laevukest Sevastoopoli reidil oma tiibrakettidega sihikul kogu USA Vahemere laevastikku.
Stoltenbergi algne reaktsioon oligi Türgile paljulubav, ent see kajastas vaid USA arvamust. Euroopa elulised huvid langevad täna ilmselgelt kokku Venemaa huviga purustada ISIL ja seepärast pole USA-l võimalik moodustada ühisrinnet Venemaa vastu. USA ja seega NATO pesid jälle oma käed puhtaks ja Türgi, ajades vihale Vene karu, seisabki temaga silmitsi.
Kuni Araabia kevade sütitamiseni olid Süüria ja Türgi suhted ülisõbralikud. Ent kui käivitus USA stsenaarium ja võimule hakkasid trügima Saudide ja Katari poolt rahastatud islami fundamentalistid ehk Muslimi Vennaskond (nende mõõdukasse leeri kuulub ka Erdogani partei), avanes hoopis ahvatlevam perspektiiv kui konutada EL lävepaku taga. Muidugi, kus geopoliitika,seal ka nafta, ning üheks tähtsaks aspektiks on ka 2011.a. Iraani-Iraagi-Süüria vahel gaasijuhtme ehitamise kokkulepe.
Peamiseks Erdogani ja Davutouglu motiiviks on aga mitte ainult Ottomani impeeriumi taastamine tema hiigelaegadel (mitte juhuslikult ei ole selle kohta tehtud meiegi telekas näidatud film). Nende isu ulatub Baikali järvest Atlandi ookeanini! Ja Euroopas ei ole garantiid, et piirdutakse vaid Balkani ja Viini lähistega. Hiljuti Türgi sõjaväeautodega liikvele aetud miljonine musulmanide inimmassi käputäis esindajaid halvasid hiljuti kogu EL pealinna Brüsseli millest meie müütilise kaitsekilbi NATO peakorter asub mõne kilomeetri kaugusel.
Selle eesmärgi saavutamise esimeseks sammuks on aga loomulikult hädavajalik purustada al Assadi legitiimne võim terroristide käe läbi ja seejärel okupeerida Süüria terrorismivastase võitluse lipu all. Putini otsustav sekkumine purustab kogu selle unistuse. Seega langevad USA ja Türgi põhihuvi täna kokku – Venemaa tuleb kõiki vahendeid kasutades Süüriast välja ajada. Miks see ei õnnestu, sellest vast edaspidi.
Täna võime vaid nentida, et Türgi naftaäri terroristidega oleks USA juba ammu tahtmise korral kergelt likvideerinud lihtsalt bankade ülekannete blokeerimise teel. USA-l ei ole ju halvemad satelliitpildid, luuredroonid ja luureagendid oma NATO liitlase sadamates kui venelastel. Loomulikult teavad nad kõike juba ammu.
Türgi kaitseks tuleb ameeriklastel aga vihmaussi kombel vingerdada ja lolli mängida, Venemaal on aga kerge infosõjas skoorida.
Roman Ubakivi