Intervjuu 17. aprillil

reede, 2. märts 2018

PUTIN PURUSTAS PUDELIKAELA
Putini 1.märtsi kõne tähendab suurt sammu eemale suurest sõjast Euroopas ja taastab mingisugusegi eliidi kontrolli sündmuste üle. Kriitilises olukorras käitus V.Putin ainuõigelt, sest pooleldi degenereerunud USA eliit saab aru isegi pokkerimängust ainult siis kui kaardid on nende nina ees lahtiselt laotatud. Maleni ameeriklased täna niikuinii ei küündi.
On lihtsalt uskumatu kui ebaadekvaatne seni on USA eliit olnud sest ta pole siiani aru saanud jõudude tegelikust vahekorrast. Ometi pole selleks tarvis olnud mitte mingeid salajasi andmeid ega Ühendatud Staabiülemate Komiteed ja CIAd. Isegi minusuguse vanamehele, kes ristsõnamõistatuste asemel peab huvitavamaks avalike allikate kaudu geopoliitikaga veidi kursis olla, ei ole Putini poolt toodud faktid uute relasüsteemide kohta mingi pommuudis. Seda, et Venemaa vastab Lääne sõjalisele survele asümmeetriliselt ning uue kvaliteediga ja põlvkonna relvadega, on Putin tosin aastat pidevalt korranud ja konkreetselt neist olen minagi eespool põgusalt maininud.
Putin tegi lihtsalt ohmuvõitu ameeriklastele selgeks, et neil on aeg oma virtuaalsest maailmast maa peale laskuda ja hoomata, et nad on Venemaa sõjalise võimsuse ees absoluutselt kaitsetud. Minagi olen aastaid toksinud, et tegelikult on kuningas alasti ja seda mitte ainult strateegilise relvastuse osas millest Putin rääkis, vaid ka tavarelvastuses nagu tankid, lennukid, suurtükivägi jne. Siit tuleb üks tähtsatest järeldustest: Venemaa sõjaline juhtkond, keda ma nimetasin eespool täna maailma parimaks, on saavutanud strateegilise võidu: esmakordselt oma ajaloos on Venemaa relvastus selgelt kvaliteetselt parem Lääne relvadest. Täna on Vene relvad maailma parimad!
See on purustav löök ameeriklaste identiteedile, ideoloogiale ja psüühikale. Mingi regionaalne, hukkumisele määratud, mahajäänud, demokraatiata, pedede õigusi mitteaustav, tükkideks kistud ja ainult naftat pumpata oskav maa on irvitades jätnud ameeriklased tehnoloogiliselt kaugele maha - vibudega ja kirvestega relvastatud indiaanlaste tasemele! Sellisest löögist ei toibu USA mitte ennem kümmet aastat kui üldse.
Loomulikult on sellega praktiliselt maha maetud ka USA pretensioonid maailmavalitsemisele. Täitub mu eespool toodud prognoos, et ebaadekvaatse Clintoni-globalistide agressiivse välispoliitika jätkamine vaid kiirendab USA kukutamist hegemooni troonilt.
Loomulikult läks Putin vastuollu viienda kolonniga, kes on tihedalt seotud Läänega. Ent ta osundas selgelt ka oma vankumatule toele - Venemaa ohvitserikorpusele. Mu eespool toodud prognoos, et Lääne totaalne rünnak Venemaale kukub haledalt läbi, oli rajatud paljudele teguritele. Üheks neist oli Lääne Venemaa mittetundmine, nagu see ka relvastuses toimus. USAs on muidugi palju ülejooksikuid- Venemaa reetjaid. Ent kunagi ei tasu reetjate siristamist tõena võtta, sest kasvõi alateadlikult nad moonutavad informatsiooni alati Venemaa alahindamise suunas. Venemaal pole tuhat aastat raha andnud võimu, nagu see USAs on alati olnud. Venemaal on aga võim rikkaks teinud, mitte vastupidi.
Lisaks oli Venemaa ründamine geopoliitiliselt vale, sest see tõukas Venemaa Hiina embusse ja seda liitu on nüüd väga raske murda, sest Hiina ja Venemaa rahvuslikud huvid langevad objektiivselt kokku. USA suureks eeliseks oli liidud teiste maade eliitidega. Olukorras, kus USA ei ole võimeline tagama iseendagi julgeolekut, ei suuda ta ammugi tagada oma liitlaste eliidi julgeolekut. Toimub USA liitude vältimatu vähenemine, seda enam, et USA on osanud korduvalt selgeks teinud, et ta pole lojaalne oma sulastele ega usaldusväärne.(näiteks kasvõi Mubarak). Samas Venemaa on Süürias tõestanud, et ta on usaldusväärne liitlane ja mis väga tähtis koht Putini kõnes oli: ükskõik millist tuumarünnakut oma liitlase vastu loetakse rünnakuks Venemaa vastu ja vastus tuleb viivitamatult kõigi järeldustega. Samas on Trump avalikult deklareerinud, et mitte ainult NATO artikkel 5 ei tähenda automaatselt USA sõttaastumist, vaid isegi tuumarünnak NATO liikme vastu ei tähenda veel USA astumist tuumasõtta. Muidugi hakatakse nüüd liitu otsima Venemaa tuumavihmavarju alt, seda enam et Hiina ja Venemaa ei nõua iseendi väärtuste ülevõtmist ja ei sekku nende sisepoliitikasse, nagu seda USA pidevalt teeb.
Veel hullem USA maailmavalitsuse plaanidele on tema võimetus täna oma sulastele palka maksta. 1944.a. loodud rahvusvaheline finantssüsteem sisaldas endas põhimõttelist vastuolu: ühelt poolt oli dollar rahvusvaheline reservvaluuta, teisalt aga rahvuslik valuuta. See on sama kui Federer mängiks tennist Nadali vastu, aga viimase poolt mängib kaasa ka kohtunik. USA on kuritarvitanud oma kohtuniku seisundit iseenda majanduse kasuks ja täna on dollarite kuhi kuskil kaheksa korda kõrgem kui kogu maailmas reaalset vara on. Täna võib selle dollaripüramiidi uppi lüüa isegi suhteliselt mõõdukas inflatsioon -USA ei suudaks enam oma 20 triljonist võlgagi teenindada, lisaks on veel suuremad munitsipaliteetide ja kodanike võlad. Sisuliselt on lõppenud ka senine dollarile rajatud majandusmudel. USA emiteeris katteta dollareid, millega krediteeriti oma sulaste majandust läbi transnatsionaalsete pankade, sulased müüsid oma toodangut neile avatud USA turule. mille eest saadud dollaritega osteti omasoodu USA võlga treasurite näol. Seega tagas selle mehhanismi toimimise üksnes USA võlakoormuse kiirenev suurenemine, mis aga hävitas USA enda majandust. Kasuks oli aga USA tarbimise kahekordistumine sulaste arvel. 2014.aastal lõpetas USA sisuliselt emissiooni, päästes ca 2,5 triljoniga oma transnatsionaalsed pangad. Teisalt sulgeb USA täna oma turu tasapisi oma sulastele (viimati Trumpi plaan panna 25% toll Euroopa jt. terasele ja 10% alumiiniumile).
Lisaks väheneb ka pidevalt USA dollari osatähtsus maailmareservvaluutana ja hakkab nüüd veelgi kiiremini vähenema, sest seni oli dollari peamiseks tagatiseks USA absoluutne sõjaline võimsus, mille Putin bluffina paljastas. See rõhutab veel kord Putini kõne maailmaajaloolist tähtsust.
Dollari kui reservvaluuta osatähtsuse vähenemine toob endaga kaasa omasoodu USA sõjalise võimsuse järsu vähenemise, sest 2018.a. hiigelsuur 730 miljardine eelarve (siin ka 14 miljardit erivägedele) Venemaa 46 miljardi vastu ei ole lähitulevikus enam võimalik. Kui ostujõu arvestuses oli Maailmapanga andmeil 2016. a. Hiina osakaal Maailma majandusest ca 18% ja USA oma vaid ca 17%, siis on oodata lähitulevikus Hiina sõjalise eelarve möödumist USAst. Seega USAl on väga raske teha oma vähemalt 10 aastast mahajäämust Venemaa relvastuse kvaliteedist. Hiinaga ei suuda USA ilmselt sammu pidada.
Putin oma kõnega tegi piltlikult sammu Ajaloo õigele poolele - Trumpi poolele. Viimane ei mõtlegi eeloleva kriisi puhul raisata raha transnatsionaalsetesse pankadesse, vaid keskendub USA reaalse majanduse päästmisele. Seega kollapseerub kogu senine neoliberaalne majandusmudel. Viimase kadumise dikteeris juba 2008.a. majanduskriism mida neoliberaalne majandusteooria ei suuda tänaseni seletada. On isegi Nobeli preemia välja jagatud tõestusele, et see selline kriis pole võimalik.
Trumpi taolise poliitiku esilekerkimine koos rahvusliku majandusmudeliga ja võit oli seepärast täiesti prognoositav ja ta selja taga on osa USA ja maailma targemast eliidist, kes on vastuolus Clintoni vana poliitikaga. Kaudsetele märkidele tuginedes võib väita, et võimsad Baruchid seisavad Trumpi selja taga.
Putini õige samm akuutsest sõjaohust eemale ei tähenda veel kaugeltki selle likvideerimist. Üldiselt tehnoloogia areng küberrelva, kosmoserelvade. tehisintellekti jm. lammutab pidevalt kaitsepiirdeid ja muudab olukorra järjest keerukamaks ja ohtlikumaks. Mingist rahulikumast perioodist saame rääkida vaid siis kui USA loobub oma maailmavalitsusplaanist ja moodustuvad suured iseseisvad, suhteliselt autarkse majandusega tsivilisatsiooniblokid on enam-vähem oma mõjusfäärides kokku leppinud. Liberaalse, dollaril pähineva globalistliku majandussüsteemi kokkuvarisemine toob kaasa sügava kriisi ja pikaajalise majandusdepressiooni.
Putini kõne tähistab veel USA ja tema vasallide julgeolekupoliitika, mille põhimõtteks oli enda julgeoleku tagamine Venemaa julgeoleku arvel, kokkuvarisemist Euroopas. See on atlantistide krahh eesotsas Merkeliga ja Brüsseli globalistliku bürokraatiaga. Saksamaal ja Euroopas muidugi tugevnevad kiiresti patriootlikud parteid (nii AfD on juba möödunud populaarsuses sotsdemokraatidest), ent atlantistidel- Venemaa vaenlaste mõju on veel ühiskonnas ülekaalus. Võimule jääb tõenäoliselt degenerantne Merkel, kes on selge õnnetus Saksamaale ja ELle, sest ta ei ole võimeline väljuma vanast julgeoleku ja majanduse paradigmast ning ei ole võimeline vastama tänapäeva väljakutsetele. Seepärast on ELl ees vaid mustad või pigimustad stsenaariumid.
Putini kõne majandusosas oli ka kohti, millesse ma umbusuga suhtun - nagu heakskiit pangasektori kokkutõmbamisele. Tataristanis näiteks likvideeris Keskpank regionaalpanga, mis tähendas isegi niigi katastroofilise vähese kohaliku krediidiressursi äravõtmist. Veel kahjulikum on nii krediidiressursi monopoliseerinud riigipankade ärastamise plaan oligarhidele, mis teeb riigi mõju majandusele olematuks ja selle suunamise-juhtimise võimatuks. Seega varitseb Putinit oht, et kõik ta kenad ja hädavajalikud sotsiaalsed lubadused jäävad vaid bluffiks, ilma rahalise katteta. Ebanormaalses olukorras, kus vaid 1% elanikele kuulub 70% rikkusest, on reaalne katastroofiline sotsiaalne plahvatus. Aga see võis ka taktikaline pettemanööver olla oligarhide rahustamiseks. Millegi kindlama väitmiseks tuleb ära oodata uue valitsuse majandusbloki ministrite nimed.
Kokkuvõttes võib prognoosida, et oma meisterliku kõnega tõstis V.Putin tema poolt hääletajate arvu 70%lt 80 %-ni.


Roman Ubakivi



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar