BRITANNIA MARASMIS
Kuulasin Theresa May kõnet ja järgnevat arutelu Skripali juhtumi üle parlamendis otseülekandes. Tabasin end mõttelt, et kunagi nii tark ja ettenägelik Briti eliit on degenereerunud meie provintslase silmapiiriga Marianne Mikko tasemele. (Viimane vahutas, kuidas USA A-10 lennukid on kindel kaitse Eestile. Selgituseks lisan. et A-10 on igivanad Vietnami sõja aegsed lennukid ja uusim tehaseväravast välja tulnud lennuk on juba 30 aastat vana. Need ei suuda iseennastki Vene moodsate lennukite ja õhukaitse eest kaitsta. Praegu arutatakse nende väljavahetamist isegi Brasiilia propelleritega lennukite vastu!)
Küsimus pole isegi niivõrd selles, et May alustas selge valega, nagu oleks mürk Novitchok valmistatud Venemaal ja tegu on ilmselt kirvetööna kokkuklopsitud provokatsiooniga, mille põhjenduseks on vaid arvamused ja pole toodud mitte ainsatki tõendit. (Novitchoki pole kunagi valmistatud Venemaal, vaid ainsaks valmistamiskohaks oli NSVL ajal Usbekistan ja hoidmiskohtadeks muuseas Leedu ja Ukraina. Usbeki laboratooriumi likvideeris USA ja närvigaasi tootmise valemid, dokumentatsioon, seadmed ja juhtiv teadlane on USAs! Viimane avaldas ka raamatu, kus tõi ära ka närvigaasi valemi. Venemaal on aga tänaseks kõik närvigaasi kogused hävitatud. Novitchoki näidised ja antidoot on kindlasti ka Salisbury lähistel asuvas närvimürkide laboratooriumis, sest muidu oleks neil võimatu tuvastada, et tegu oli Novitchokiga. Seega on mõistlik alus oletada, et kuna Suurbritannia on keeldunud esitama Venemaale mürgi näiteid, mida näeb ette rahvusvaheline konventsioon, et see mürk võib pärineda ka Inglismaa enda laboratooriumist!). Jälgides siniverelise välisministri Johnsoni avaldusi, kes personaalselt süüdistab mürgitamises Putinit võib vaid järeldada, et kui Churchill suutis mõelda vaid operatiivsel tasemel, siis Johnson osavalt vaid taktikalisel tasemel. Putin mõtleb aga geopoliitilisel e. Suure Strateegia tasemel, mis eeldab iga taktikalise käigu tagajärgede ettenägemist mitme käigu ulatuses.
Väidan, et selline Briti provokatsioon oleks täiesti efektiivne ja seega mõistlik olnud veel 2012 a, Venemaa valimiste eel, täna on see aga selge viga ja lollus, mille tagajärjeks on Briti mõjuvõimu järsk langus ja korralik maksahaak liberaalsele globalismile.
Alustame põgusat analüüsi Venemaa valimistega. Putinile on hädavajalik oma plaanide elluviimiseks ca 70% toetust ca 70% valimisaktiisuse juures. Prognoosin, et vastavad näitajad tulevad 80% ja 75% lähedal. Aitähh Mayle Putini poolt!
Anglosakside tegevuse eesmärgiks on loomulikult Venemaa ja Putini demoniseerimine, isoleerimine ning oma tahtele ja poliitika eesmärkidele allutamine. Siit tuleb rida provokatsioone, nagu Venemaale tagasipöörduva oligarhi Berezovski poomine (analoogiliselt Hessi poomisega) ja äsjane tema sõbra Lushkovi kägistamine. Sarnane rida joonistub ka Litvinenko mürgitamise, närvigaas ja Skripali ning rida Süüria mürkgaasi provokatsioone ja Washingtoni ähvardus selle ettekäändel Damaskust rünnata. Kõik need sepitsused on aga kontraproduktiivsed, sest Venemaa jõud käib täna anglosakside jaksust üle. Kalibrid juba pagendasid USA 6. laevastiku Vahemere ida ja keskosast Napoli baasist läände Rothasse ja Portugali. Putini viimases kõnes toodud isegi üksainus uus relvasüsteem Kinzhal on võimeline uputama kogu USA laevastiku! Venemaa on osa oma ca 400st püüdurlennukeist (USAl pole ainsatki vastava klassi lennukit!) Mig-31 moderniseerinud Mig-31BM, mis on kohandatud kandma hüperkiirusega (Mach 10) raketti Kinzhal. Viimase vastu on USA laevastik täna aga absoluutselt kaitsetu ( nagu ma seda seletasin juba eespool artiklikeses siis Tsirkoni nime all). Täna on see relvasüsteem juba relvastuses Venemaa Lõuna sõjaväeringkonnas ja valmis hävitama iga aluse, kust lähtub rünnak Venemaa sõdurite vastu Damaskuses. Et selleks on valmidus ja tahe olemas, kuulutas avalikult välja Venemaa kindralstaabi ülem Gerassimov. Seega prognoosin, et provokatsioonide rida katkeb, mingit tõsist gaasirünnakut Ghoutas ei tule ning USA plaan Damaskust rünnata pannakse sahtlisse.
Muinasjutt Venemaast kui ülemaailmselt keemiarelva kasutavast paariast jääb ilma loogilise lõputa, Britid jäävad isolatsiooni ja Putini kontrarünnaku alla, sest Venemaal on täielik õigus ja tahe uurida oma kodaniku- Skripali tütre mürgitamist Inglismaal. May ja Johnsoni kirvetööna valmistatud valedele püstitatud konstruktsiooni kokkuvarisemine on vaid aja küsimus. Paanikast eesootava hävitava skandaali ootel Briti valitsuses annab tunnistust nende kaitseministri idiootlik käratus Venemaale ära kaduda ja lõuad pidada. Leiboristide liider ei jäta kindlasti kasutamata võimalust oma vastased põhja lasta. Seega Putini siiras tänu Briti eliidile, kes ehitas talle malelauale armastatuima situatsiooni: olles ise kindlas kaitses, paljastas vaenlane rünnakutuhinas oma kõri kontrarünnakule. Aga et Putin on kontraataki meister ja tunneb sellises situatsioonis end kui kala vees, ei ole vast saladuseks isegi tervemale osale Briti eliidist.
Skripali provokatsioon meenutab I maailmasõja algust selle poolest, et ta on otseselt casus belli. Suurbritannia valitsus tuumaerelvariigina süüdistab avalikult ainsatki tõendit esitamata ja rahvusvahelise keemiarelvakonventsiooni käitumise reegleid eirates teist tuumariiki Venemaad oma territooriumil Briti kodanike vastu terrorismiakti sooritamises keelatud närvigaasiga. Venemaale esitatati ultimaatum, millele oli võimatu täpselt nagu Serbialgi positiivselt vastata. Loogiline oleks Brittidel peale negatiivset Venemaa vastust oma ultimaatumile Venemaale sõda kuulutada. Järgnes aga hoopis lõvi möirge asemel kiisukese mäugumine. Mingid diplomaatide väljasaatmine (millele Venemaa vastab minu arvates kuhjaga), oligarhide kimbutamine jm. kribu-krabu. Igatahes sügav kummardus Britanniale Putini poolt, sest vastasseis on fikseeritud nüüd sõjalisel tasemel, mis on ainus valdkond kus Venemaa ületab anglosakse. Igale rünnakule muus sfääris (poliitilises, majanduslikus jne.) virutab Putin nüüd lauale oma trumpässa - sõjalise võimsuse. Venemaa võib iga kell isegi vaid tavarelvastusega pihuks ja põrmuks lüüa kogu Briti laevastiku, rääkimata siis pantvangina kabuhirmus olevast pataljonikest Eestis.
Kui May üheks kaalutluseks oli ilmselt omaenese ja valitsuse nõrkuse ületamiseks Thatcheri mängimine ja Venemaa vastase ristikäigu juhtimise ülevõtmine Merkelilt, siis võib ennustada ta haledat läbikukkumist. Venemaa ei ole Argentiina, vaid Suurbritanniast peajagu sõjaliselt üleolev suurriik. Jalgpallisõbrana ootasin ma muidugi murega, missuguse sigadusega anglosaksid välja tulevad, et Venemaa MM nurjata. Peale May kõnet, kus ta rääkis kuningapere ja ametnike boikotist, hingasin kergendatult. Kindlasti ta konsulteeris ennem vähemalt Saksamaa ja Prantsusmaaga ning ilmselt nood ei toetanud boikotti. Ainult Inglismaa meeskonna boikott viinuks May valitsuse populaarsuse ilmselt vabalangemisse.
Kõige tõsisem ähvardus May suust oli muidugi ähvardus Vene raha ja oligarhide suunas. Siin ta praktiliselt kordas Washingtoni ideed, et osagi oma varanduse säilimise huvides peavad oligarhid ja ametnikud moodustama ühiskassa ja Putini võimult kõrvaldama. Kui siia lisada veel nn. Kuninga Georgi ratsaväe (eliidi äraostmist anglosaksi rahadega) rünnaku, siis on see vägagi ohtlik Venemaale. Sellega on ju seotud tsaaride Peeter III ja Paveli tapmised, Veebruarirevolutsioon ja kaitseministri Gratshovi ja Tamani motodiviisi Valge maja tulistamine ning liberaalide viies ja kuues kolonn.
Arvan, et Vene oligarhid ei ole oht, mida Putin Venemaal kontrollida ei suudaks. Nende pigistamine Inglismaal oleks aga võrdne Londonile endale kõhtutulistamisega. London võlgneb oma hiilguse tänu igasuguse verise raha koondamisele ja musta raha pesetmisele läbi sajandite, mis on ta teinud maailma finantskeskuseks. Selle räpase Vene raha äralõikamisega riskib London taanduda tähtsuseta kalurikülaks.
Üldse tasub minu arvates kaaluda varianti, et kas täna ei ole meil tegemist Roosevelti ja Churchilli aegse analoogiana, kus Trump tõmbab kavalalt Mayl naha üle kõrvade. Ühes varajasemas kirjutises ma lühidalt kirjeldasin Briti ja USA eliitide kokkusulamist, kus britid olid ülbelt enesekindlad, et nemad jäävad mängu juhtima. Paljud analüütikud on tänini just sellel arvamusel. Kuid alust parafraseerida tuntud kõnekäändu: hirmsaimaks USA vaenlaseks olemisest on vaid tema sõbraks olemine; annab hiljutine Panama afäär. Eesti välispoliitika eksperdid, kes tulevad suurepäraselt toime vallapiirides toimuva mõtestamisega, kilkasid rõõmust, et küll ikka lajatati valusalt Putinile, kelle tuttav muusik oli ka selles nimekirjas. Tegelikult oli see rünnak kuninganna offshoride vastu, millega tühjendati ta varakambrit paari miljardiga. Peale New Yorgi on maailma finantskeskusteks veel Singapur ja hiljuti kullaga kauplema hakanud Shangai. Ameeriklaste silmis on London selgelt üleliigne ja Brexit võis mitte tähendada mitte ainult mandri Euroopa paljaksriisumise algust, millele lisandusid hiljuti veel metallitollid, vaid lisaks ka Londoni paljaksriisumise algetappi. Rünnake aga Washingtoni õnnistusel Vene musta raha! Loomulikult pole ameeriklastel mingit väärtustekonflikti inglastega - puhas äri, ei midagi isiklikku.
Suurbritannia, USA. Saksamaa ja Prantsusmaa ühisavaldus Skripali juhtumi puhul on tühine kui sellele ei järgne olukorra kiire eskaleerumine ja Venemaa üleüldine paariaks tembeldamine. See on aga võimatu, sest nagu ma Süüria näitel demonstreerisin, ei lähe USA Venemaa otsustava ja kindlameelse tegutsemise korral blufilt üle reaalsetele tegudele, sest tal puudub selleks vajalik sõjaline jõud.
Seega on kõige tõenäolisem, et May pannakse iseenese võttest selili ja süüdistatakse välispoliitika kuritarvitamises sisepoliitikas parteilistes huvides. Mingit armu pole Mayl ka vihaselt ELlt oodata. See tähendab praktiliselt Suurbritanniale suurriigi staatuse kaotamist ja Venemaa kaalu suurenemist. Kõige suuremat kasu lõikab aga Hiina, kes vaatab mäe tipus, kuidas all orus tiigrid teineteist veristavad. Nad alustasid viienda lennukiemalaeva ehitamist plaanisolevast kümnest.
Roman Ubakivi