PUDELIKAELAST II
Euroopa on degenerantse Merkeli juhtimisel lasknud end tõmmata USA poolt organiseeritud kübersõtta Venemaa vastu, mis on ta enda huvide vastane, külvanud potentsiaalse sõjakolde Balkanile ja akuutse Ukrainasse, alustanud Venemaa vastast majandussõda ja täitnud viimase sõjaks hädavajaliku eelduse - demoniseerinud totaalselt Venemaa. Selleks on isegi sporti kuritarvitatud, muudest alatustest ja provokatsioonidest rääkimata. Piltlikult öeldes on klaas ääreni vett täis ja iga tilk või juhuslik värin põhjustab pöördumatu ahelreaktsiooni. Täna on helgemad pead Euroopas muidugi aru saanud, et nende USA poliitika pime jälgimine on neid viinud kuristiku servale. Sellepärast hiljutise Müncheni julgeolekukonverentsi motoks oligi mõte,et olles kuristiku veerel, teeme sammu tagasi. Kongressi korraldaja Ischigeri, S.Nunni jt mõtte kohasel toleks pidanud julgeolekukongressil sündima USA ja Venemaa presidendi ühine deklaratioon, et tuumasõda ei ole võimalik võita ja seda ei tohi iialgi valla päästa. Vahetult ennem konverentsi avaldas USA aga uue tuumarelva kontseptsiooni, mille järgi USA esmakordselt võib kasutada tuumarelva iga maa vastu kui ta arvab see kasulik olevat oma rahvuslikes' huvidest. Seega eurooplate õudusunenäost ei astutud kaugemale, vaid tõmmati hoopis viimane grafiidivarras välja ülekuumenenud tuumakatlast. Seepärast kaotas ka igasuguse mõtte Euroopa liidrite esinemine Münchenis, sest neil ei ole enam mingit kontrolli Euroopa saatuse üle.
Sõja litsumine Euroopa ja Venemaa vahel oli muidugi Clintoni plaan, kuid ei olnud algselt Trumpi meeles, sest targema eliidi osa esindajana saab ta aru. et peavastase Hiina võitmiseks on strateegiliselt õigem parandada suhteid Moskvaga ja lüüa kiil Venemaa ja Hiina vahele. Kuid esialgu veel veretu kodusõja tingimustes tuli Trumpil minna kompromissile oma vaenlastega ja jätta välispoliitika sisuliselt nende meelevalda ja ise keskendudes edukalt majanduse elavdamisele ning valmistumiseks novembrivalimisteks. Seda enam, et vältimatu dollaripüramiidi kokkuvarisemise leevendamiseks on taktikaline tuumasõda Euroopas ja ka Venemaa alistamine objektiivselt Ameerikale väga kasulik.
Miks aga kui USA nagu kurat välku kardab Hiinat ja pisikest P-Koread, kelle sõjaline jõud on märgatavalt nõrgem Venemaa omast ja samal ajal sülitab ülbelt Venemaa peale ja alandab ja ründab teda igal mõeldaval viisil?! Pole ju mingiks saladuseks, et Venemaal on moodsam tuumatriaad kui Ameerikal. Peale selle ainuüksi venelaste piloodita allveelaev-supertorpeedo "Status-6APK" oma kuni 100 megatonnilise lõhkelaenguga, mis plahvataks ookeani rannikul hävitaks praktiliselt kogu USA, sest peale hiigellaine , mis hävitaks kogu ranniku, on Ameerika erinevalt Venemaast geoloogiliselt ebastabiilne ja lisaks vulkaanidele (täielikuks hävinguks piisab isegi üksnes Yellowstoni aktiveerimisest) ja mitme geoloogilise murranguga (suurim Ülemjärve tipust põhjas Mehhiko laheni välja). Süüria proxi sõjas, kus USA haledalt Venemaalt peksa sai, demonstreeis Venemaa, et tal on ka kõige kaasaegsem ja efektiivsem armee tavapäraseks sõjaks. Venemaa sõjaline juhtkond eesotsas ülemjuhataja Putiniga, kaitseministri Shoiguga, sõjatööstuskompleksi juhi Rogoziniga, kindralstaabi ülema Gerassimoviga, sõjaväeringkondade ja armeede juhtidega, kes kõik läbisid praktilise sõja eksami Süürias edukalt, on täna selgelt maailma parim. Ka uusima perspektiivse sõjatehnika osas ei jää Venemaa Läänest maha, vaid on paar aastat ees (nagu näiteks hüperkiirusega raketid). Venemaa on täna võitmatu nii tuuma- kui ka harilikus sõjas. Hoopis USA peaks täna Venemaa võimsuse ees värisema ja ta ees pugema ähvardamise asemel. USA ebanormaalsel käitumisel on kaks põhjust.
Ühelt poolt on USA eliidi kvaliteet minu elu jooksul katastroofiliselt langenud. Tänase USA eliidi globalistlik- demokraatlik-Klintoni pool on selgelt marasmis ja ei suuda oma positsiooni maailmas enam adekvaatselt hinnata. Nende tohutute ambitsioonidega psühhoos kontrastina kasinate võimete ja võimalustega oleks naljakas kui see ei oleks inimkonnale eksistentsiaalselt ohtlik.
Teisalt ei käitu adekvaatselt ka Venemaa eliit, nagu ma sellele P-Korea juhtumil juba osundasin. USA tänast totaalset rünnakut Venemaa astu saab seletada vaid sellega, et nad on kindlalt veendunud, et erinevalt Hiina ja P-Korea eliidist ei esinda Venemaa eliit oma maa rahvuslikke huve ning ei astu nende eest resoluutselt välja ja reedab need, nagu see oli juba 90ndatel ja alistub USA nõudmistele.
Roman Ubakivi