EESTIL ON VAJA SURMARINGIST VÄLJUDA.

Meie võimueliidi mõtlemises ei ole eelmiste valimiste ajaga võrreldes mitte midagi muutunud.Selles võib veenduda igaüks, kes vaatab ETV valimissaateid ja tutvub parteide valimisprogrammidega.
Täpselt sama äranämmutatud liberaalide sumin. Ent see ei ole normaalse mesilaspere elurõõmus sumin, mida ma suvel maal talus kuulen. Siinne suminmeenutab nn. surmaringile asunud mesilaste oma. Mesilastel on omamoodi vaimueliit – luurajad, kes otsivad saaki ja seda leides annavad perele selle asukohast teada tantsu ja feromoonjälgede abil. Harva, aga siiski juhtub, et kogu mesilaspere hakkab parvena kihutama üksnes umbes 1,5 km raadiusega ringi pidi. See surmaralli võib lõppeda sellega, et mesilased nõrkevad üksteise järel ja langevad kurnatusest surnult maha, kuni kogu pere on hukkunud.
Meie eliit on eestluse klassiku J. Hurda seatud sihi - saagem vaimult suureks - , asendanud Rahamooloki kultusega: saagem 15 aaastaga Euroopa 5 rikkaima riigi hulka. Seda neoliberaalide surmaringi - nn. Washingtoni konsensuse marsuuti - pakub rahvale täna valitsev eliit. Äsja autasustati isegi neoliberaalide majandusutoopiat propageerivat A. Arrakut.
Meie degenerantne eliit ei märka, et maailmas lahtirulluva majanduskriisi esimene laine lõi uppi kogu liberaalide majandusteooria põhialuse - utoopia, et turu „nähtamatu käsi“ on parim majanduse regulaator. Tänaseks on maailmas see muinasjutt üle parda visatud ja au sees on rahvuslaste–konservatiivide majandusteooriat esindav nn. Pekingi konsensus.
Valitsus on muidugi sunnitud majanduskriisile reageerima, ent kuna selle liikmed rahvuslikku majandusteooriat ei valda, jookstakse pelgalt sündmuste sabas. A. Ansip nimetab seda Eesti juukseidpidi lohistamist pragmaatilisuseks.
Aga isegi laarlaste endi poolt ülistatud M.Friedman nimetaks seda turu solkimise surmapatuks ja väravate avamiseks poliitilisele korruptsioonile. Nagu Riigikontroll tuvastas, on valitsus firmadele laiali jaganud üle 7 miljardi krooni maksumaksjate raha ilma mingi tuntava majandusliku efektita (Riigikontrolli aastaaruanne Riigikogule: Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2009. aastal, punktid 173,174, 177.) !
Veelgi suurem rumalus oli majanduskriisi ajal maksude tõstmisega majanduslanguse süvendamine Eurotsooni pääsemise eesmärgil.
Meie neoliberalistliku ideoloogiaga valitsev eliit ei mõtle süsteemselt, ega saa aru tänasest keerukast olukorrast ning ei suuda adekvaatselt prognoosida tulevikku. Seega ei ole nad võimelised meid eeloleva, veelgi ohtlikuma majanduskriisi eest kaitsma. USA-st alguse saanud rahanduskriisi põhjusi pole tänini kõrvaldatud ja on vaid aasta-paari küsimus, millal uus laine tuleb.Tegelikult polegi rahval mingit alust eeldada, et eliit pärast valimisi meie pärast muret tunneb.
Kuidas me taolise halva olukorrani jõudsime? Kõik ühiskonnas sõltub mõtlemisest, maailmavaatest. USA tähtsamad analüütikud on jõudnud üksmeelele sealt alanud maailmakriisi peapõhjuses – selleks oli eliidi ahnus.
Ahnus, kasumi tagaajamine on samas kapitalismi liikumapanev jõud. Kui kapitalismi võrrelda tööstusrevolutsiooni sümboli, auruveduriga, siis ahnus on piltlikult öeldes tuli veduri koldes. Viimase puudumisel pole auru ja vedur ei liigu. Ent vedur on mõeldamatu ilma aururegulaatorita, sest muidu muutuks veduri aurukatel rõhu piiramatu tõusuga kõikehävitavaks pommiks.
1930-ndate Suure Depresspooni tõttu töötati USA-s välja korralik regulatsioonisüsteem seaduste abil, mille eesmärgiks oli taolist aurukatla lõhkemist tulevikus vältida.
Ent MThatcheri võimuletulekuga Suurbritannias ja R. Reagani presidendiks saamisega USA-s hakati regulatsioonissüsteemi kavakindlalt lammutama ning ahnuselt võeti päitsed peast neoliberalistliku ideoloogia abil, mis on rahvusvahelise finantsoligarhia ja suurkorporatsioonide huvide väljendajaks. Seega oli USA-st alguse saanud kriisilaine täiesti loogiline ja paljude majandusteadlaste poolt ette ennustatud nähtus. Piiritu ahnus tähendab ju kogu Läänemaade kultuuri kasvupinnaks oleva, kristlikule ligiinimesearmastusele rajatud moraali eitamist.
Selle ahnuse ülistava mõtteviisi silmapaistvaimaks propageerijaks oli Ayn Rand (sündinud Alisa Zinovjevna Rosenbaum). Ta sündis ja õppis Petrogradis. 1926.a. emigreerus ta USA-sse, kus sai kuulsaks kirjanikuna ja liberaalse „Objektivismi“ filosoofilise süsteemi rajajana. 1991.a. küsitluse põhjal oli tema raamat „Atlas Shrugged“ piibli järel ameeriklastele kõige enam mõju avaldanud raamat. A. Rand oli A. Greenspani mentor, M. Laarile miljoneid kroone jaganud Cato Instituudi ja R. Reagani innustaja, USA tänase eliidi piiritule ahnusele rajatud mõtteviisi filosoofilise põhja rajaja.
A. Rand pööras pea peale piiblis toodud HEA ja HALVA mõisted. Ta kuulutas halvaks ristiusu hüve- ligiinimesearmastuse ja kuulutas heaks ahnuse ning egoismi.A. Rand propageeris eliidi täielikku vastutuse puudumist rahva heaolu ja saatuse ees: „ Mis on te massid muud kui muda, mis peab olema jalgade all ja kütus põletamiseks neile, kes seda väärivad?“.
Eestluse surmaring ei ole mingi meie degenerantse eliidi juhuslik apsakas. See teenib kavakindlalt ja efektiivselt neoliberaalse ideoloogia üht peaeesmärki – kõrvaldada ajalooareenilt rahvused kui kahjulikud tõkked kapitali ja ahnuse takistamatu liikumise teelt. Meie rahvast suudab sellest surmaringist välja juhtida vaid rahvuslik-konservatiivse ideoloogiaga eliit, kelle arusaamad heast ja halvast on diametraalselt erinevad tänase eliidi mõtteviisist .

Roman Ubakivi 09.02.2011. "Eesti Ekspress"