ÜLO VOOGLAID PRESIDENDIKS !
Eestlastena oleme juba 2050. aastal vähemusrahvuseks oma kodumaal. Lähitulevikus meie eliidi poolt aktsepteeritav pagulaste tulv toob selle daatumi muidugi märksa lähedamale. Majandus on kinni jooksnud ja tulevikuväljavaated lootusetult sünged. EW-i ajast säilinud moraali riismed hävitatakse sihikindlalt eliidi poolt. Hiljuti murdsid nad eestlaste ühiskonna selgroo - hävitades traditsioonilise perekonna pühaduse. Riik upub poliitilise korruptsiooni sohu.
Üha enam hoogustuva eestluse hävitamise trendist jagusaamiseks on hädavajalik kõrgeima võimu - rahva otsustav vahelesegamine degenerantse eliidi askeldustesse. Meil on vaja esimese sammuna luua selles mädasoos esimene kindel jalgealune riiklikus institutsioonis. Päevakorras on uue Presidendi valimised. Kui me jätame selle praeguse Toompea mädapaise kätte, siis valivad nad muidugi endasarnase. Nagu nad valisid 10 miljoni varguse eest prokuratuuri menetlusvea tõttu karistusest pääsenud S.Kallase EL-i Komisjoni korruptsiooni vastu (!) võitlema, ning nagu nad valisid tänase demograafilise katastroofi oma shokipoliitikaga põhjustanud M.Laari, kes lubas hävitada ära lõplikult pankade likviidsuse, Eesti Panga Nõukogu esimeheks. Meile pole vaja isegi võõrast tsvilisatsioonitüüpi ja Florida miljonäri elustiili järeleahvivat presidenti koos Ärma talu susserdiste, hirmkallite hilpude ja uue lossiga.
Meile on vaja presidenti, kes oleks moraalseks majakaks meile ja meie lastele, kedagi, kes oma eluga on tõestanud, et ta on suuteline järgima meie esivanemate poolt sõnastatud ja omaks võetud rahvuslikku ideed: me ei pea mitte kuldvasikat kummardama, vaid peame vaimult rikkaks saama. Sellistele valikukriteeriumitele vastab ilmselt lugupeetud Ülo Vooglaid. Kohtasin teda esmakordselt eile, Saale Kareda poolt korraldatud konverentsil, kus saalitäie rahva oli kokku toonud soov päästa Eesti hävingust. Meie õnneks osutus Ü.Vooglaid ehedaks patrioodiks ja andis oma esialgse põhimõttelise nõusoleku kandideerimiseks puhtast soovist teha midagi Eesti heaks. Pole ju täna selle idee taga mingeid raha täis kilekotte ämmalt ja sadamast ning Toompea parteisid.
Muidugi käin ma läbi võimalikult palju kõikvõimalikke organisatsioone ja parteisi, kuid otsustavaks saab siiski meie kui rahva üldine tahe. Meile pole mingit organisatsiooni vaja, et võtta täna-homme kätte paberileht ja kirjutada:Tahame Ülo Vooglaidu meie presidendiks. Lisaks oma ees- ja perekonnanime, allkirja ja vast ka isikukoodi. Lisaks võib võtta samale lehele ka mõne pereliikme ja naabri nõusoleku. Ühise idee olemasolu korral tekib loomulikul teel iseorganiseeritus. Asi see siis igas vallas ja linnas need tahteavaldused väljakuulutatud kuupäeval ja kohas kokku koguda on ja hiljem Tallinnas ülemaaliselt kokku tuua ning presidendi valimiste kuupäeval Riigikogule üle anda. Prügikogumine on muidugi tubli tegevus, ent rahva poliitilise tahte avaldus, otsedemokraatia on hoopis teisest kaalukategooriast ning on eeskujuks ja sündmuseks kogu Euroopale ja maailmale. See pole asendustegevus, nagu väikse grupikese poolt miljonite eurode absorbeerimine Est Onia joonistamisega. See on meie, eestlaste kui rahva ontolooloogiline fakt - me oleme elus!
Roman Ubakivi