Intervjuu 17. aprillil

kolmapäev, 23. september 2015

KORRUPTSIOON !?
Seoses praegu lahvatanud korruptsiooniskandaaliga Tallinna sadama ja linna suhtes on tähtis aru saada, kas tegemist on mõne ebameeldiva üksikjuhtumisega või süsteemiga. Minu teadmise järgi on valitseb meil korruptiivne süsteem. Asi pole ainult mõne inimese rikutuses, vaid süsteemis, mis sunnib edukalt suurt äri ajavat inimest ulguma koos huntidega.
Tänasest olukorrast arusaamiseks pöördugem iseseisvuse algaastatesse, M.Laari I valitsuse aegadesse. Tollal esines seaduseloomet, mis konkreetselt esindas mõne Riigikogu liikme majandushuve. Kuid veel halvem oli, et siis kujunes poliitikute ja majandusmeeste vaheliste suhete aluseks kalõmm 15% näol. Sajandi lõpupoole see kahekordistus ja ärimehed hakkasid ägama. Proovime leida põhjuse, miks selline korruptiivne süsteem välja kujunes.
Kui retoorika kõrvale jätta, siis laarlased on alati ellu viinud neoliberaalset poliitikat, mitte rahvuslikku. Sealhulgas ka majanduslikku. See tähendab, et panus tehti välismaisele käpitalile, mitte omamaisele. Eesti nõrka majandust riik ei kaitse, vaid kogu turg avati võimsale väliskapitalile ja võeti omaks neile kasulikud mängureeglid nn. Washintoni konsensuse näol. Seepärast on rahvuslased alati laarlasi iseloomustanud kui Eesti rahvuslike huvide reetjaid.
Seoses turgude avamisega, sattusid surmava löögi alla muidugi kõik põllumajandustootjad, sest EL maksis oma tootjatele toodangutoetust pluss veel eksporditoetust nii, et nende kallilt toodetud kaup oli meie turul odavam kui meie talunikel.
Ent asi ei piirdunud vaid põllumajandusega. Oma firmadel lubas EL lisada kulutustele äris Eestiga, Venemaaga, arenguriikidega 15% kogumaksumusest kalõmmiks. Seega meie ettevõtjad sattusid Eesti turul olukorda, kus äri tehes Eesti riigiga ja erastamisprotsessis (aga pea kogu vara ja projektide rahastamine oli peaaegu täielikult riigi käes) oli turg juba ette moonutatud 15% meie ettevõtja kahjuks. Välisfirma võis ametlikult anda altkäemaksu Eesti ametnikule ja saada hange endale. Seega oli sunnitud Eesti ettevõtja ka vähemalt 15% kalõmmi maksma kui ta tahtis konkurentsis olla.
Tänaseks on see seadus EL-s ära muudetud kuid see on meil tänaseks vorminud poliitikute ja ärmeeste maffia süsteemi, mille lammutamine nõuab eri strateegiat, mida riigil ei ole ja praegused kartelliparteid ei tahagi teha. See süsteemne poliitiline korruptsioon ripub sangpommina meie ettevõtjate kaelas ja selle vähkkasvaja eemaldamine oleks muidugi suur võit meie konkurentsivõimele. See on üks esimesi ülesandeid, mida Patrioodid peavad koostöös ettevõtjatega ära lahendama.
Mis puutub konkreetselt Savisaare juhtumisse, siis prokuröri ja KAPO ninamehe pressikonverentsi vaadates on küll mulje, et tegu on ilma tõenditeta tolmu üleskeerutamises, ehk meie riigiorganite politiseerituses. Veidigi Toompeal ringi liikunud inimene teab, et juba ammu on omavahel jaotatud: KAPO ja jõustruktuurid on IRL inimeste päralt ning kohtud ja prokuratuur Refi oma.
Kui ka seekord Savisaare case osutub mulliks, vähemalt praegu põhineb ta kaudsetel spekulatsioonidel, siis on see üpris laastav meie riigi mainele. Seekord ei saa KAPO juht, nagu see oli Vene kiriku rahadega viidata ametisaladusele ja hüüda: uskuge mind! Vähemalt mul ei ole praeguse juhi vastu peale E.Kohveri juhtumit mitte tibagi usaldust. Miks ta pole esitanud meile, maailma avalikkusele ja Vene kohtule vettpidavaid tõendeid, et Kohver tõepoolest rööviti Eestist? Tema jutt on selges vastuolus E.Kohveri enda tunnistusega kohtus! Kollaste laternatega tänav KAPO-st Toompeani.
Roman Ubakivi

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar