2015
Järgmine aasta tõotab tulla veelgi sündmusterohkem kui tänavune. Kriisis teatavasti sündmused kiirenevalt pressitakse kokku ja aeg kiireneb. 2015 kujuneb ilmselt IV maailmasõja otsustavaks aastaks.
Ma ei ole fatalist, ent geopoliitika kui meetod annab võimaluse ca 85% tõenäosusega välja joonistada eelolevate sündmuste koridori. Kõige optimistlikum oleks võrreldes II maailmasõjaga 1945.a. variant, pessimistlikum 1941.a. Kõige tõenäolisemaks pean 1943\44a. varianti. Ilmselt võib mind suures plaanis liigitada optimistide leeri, sest ma pean inimkonna täielikku hävitamist üleüldises bioloogilises- ja tuumasõjas vähe tõenäoliseks.
Käesoleva maailmasõja mõtte ja sisu on minu arust kõige adekvaatsemalt lahti seletanud USA teadlane Immanuel Wallerstein oma koolkonnaga. Kapitalistlik maailm-süsteem on jõudnud oma viimasesse faasi, kus tema olemasolu eeldus - pidev laienemine ja kasv on ammendanud ning vajab paratamatult väljavahetamist. Tänane maailmasõda, mis ka Euroopas käib juba ka sõjaliste vahenditega (Ukrainas), lahendab tulevase maailmakorralduse geopoliitilise vormi: kas uus maailmakord tuleb mitmepooluseline, mitme geopoliitilise subjektiga, või ühepooluseline, USA hegemoonia ja diktaadiga.
2014 a. on ilmselt maailmasõjas murrangulise tähendusega, sest ühendas endas 1942\43\44 a. Stalingradi lahingu (Krimmi taasühinemine Venemaaga), Kurski lahingu (Hiina tõukas USA maailma suurima majandusega riigi kohalt) ja uue Bretton Woods`i (maailma eliit valis maailma finantskeskuseks Hong Kongi).
Ühesõnaga, sõja lõpptulemuses enam mul kahtlust ei ole, küsimus on vaid saagi jagamises, uute mõjutsoonide piiride konkreetsetes piirjoontes. Eestil on ees raske aasta, võrreldav 1943\44 talvega, sest eliidi tase on lausa identne. Siis oli meil liidriks J.Uluots, kelle enda poolt väljamõeldud juriidiliselt soole rajatud konstruktsioon "peaministrist presidendi ülesandest kui Eesti juriidilise järjepidevuse kandjast" varises põrmu kui ta EW mobilisatsiooniseaduse alusel viis ellu koos Hj.Mäega eestlaste sundmobilisatsiooni Saksmaa sõjaväkke, mis juriidiliselt tähendas Eesti tunnistamist Saksamaa provintsiks. Peale seda reetmisakti räägivad Eesti õiguslikust järjepidevusest seoses J.Uluotsa isiksusega vaid "Edevuse Narride" tüpaashid Mart Laar ja Lauri Vahtre koos oma õukonnaga.
Kui siis oli meie eliit tegevuses eestluse sandistamisega natsireshiimi huvides (kelle võidu korral oleks meilt Eestimaa ära võetud ja "estenfrei`ks" lausküüditamisega tehtud) siis tänased degenerandid T.Rõivasega ja T.H.Ilvesega eesotsas ajavad poliitikat, mis on eestluse eksisteerimise kiire lõpu aktuaalseks teinud. Kui Mart Laari valitsus oskas oma shokipoliitikaga kahandada sündimuse üle 25 000 lapselt 1990.a. ainult aastaga ca 12 000 peale ja nii viia meid demograafilisse katastroofi, mis meid aeglaselt tapab, siis T.Rõivas eelistab ilmselt igavesele piinale pigem õudset lõppu.
Olukorras, kus Eesti on muudetud taktikalise tuumarelvaga varustatud USA lennuväe baasiks, kes ei allu Eesti juridiktsioonile ja kelle lend Moskvani kestab vaid 20 minutit ja Leningradini ainult paar, ei saa avaliku majandus- ja psühholoogilise Venemaa vastase sõja tingimustes enam välistada otsest sõjategevust, nagu see juba Ukrainas toimub. Seda enam, et USA strateegiaks on haarata Venemaa konfliktide rõngasse Eestist Azerbaidshaanini. Täiesti võimalik on variant, et Venemaa neutraliseerib Baltikumist lähtuva ohu tuumarelva abil. Siis on ameeriklaste kord mõelda, kas nad tahavad ennast maakeralt ära pühkida Narva eest.
Veelgi käegakatsutavam oht meile on Euroopa Liidu lagunemine majanduskriisi tulemusel, mille tõi meile kaela Eesti poliitikute ja Merkeli Venemaa vastane majandussõda. Ilma EL abisummadeta oleme me kohe pankrotis. Euro lõpp on aktuaalne, kuni võimult ei ole kõrvaldatud endine SDV komsomolijuht ja USA mentori broiler Merkel. EL peab kinni maksma USA poliitika tulemused Ukrainas ja lisaks veel South Streami projekti läbikukutamise Lõuna Euroopas. Sellist raha pole lihtsalt kuskilt võtta.
Putini vaikne käik - loobuda South Streamist oli muidugi male rahvusvahelise suurmeistri tasemel, mille vastu Obama oma pokkeri ja kabetamisega ei saa. Meistrikäik tõi Türgi Hiina-Venemaa vestlusringi ja ma ei imestaks kui Iisrael tulevikus Vene gaasi tarniks.
USA perspektiiv on väga sünge. Nende arrogantsus, mida kaugemale nägevad inglased oma Impeeriumi päevil endale kunagi ei lubanud - avalikult õõnestustegevuse organiseerimist ja rahastamist Venemaal - võib hakata andma bumeranefekti. Pole mingit võimalust takistada, et Hiina ja Venemaa sama mündiga ei tasuks palju fragmentsemas ja plahvatusohtlikumas USA-s, kus on rohkem vange kui kõigis teistes maades kokku! Lisaks on majanduslikult vältimatu palju suurema mulli, kui seda oli 2007.a. kinnisvaramulli lõhkemine, järg on kildgaasi ja - nafta mulli katastroofil. Praegune naftahindade sõda tähendab kokkuvõttes ca $ 17 triljoni energiakandjate finantsderivaatide turu plahvatust, mis lööb lössi USA rahanduse, majanduse ja maailmavalitsemispretensioonid.
Isegi kui eelpool nimetatud katastroofe õnnestub edasi lükata, mis eeldab kokkuleppeid Hiina ja Venemaaga, siis USA võime mängida suuri mänge Eesti regioonis kahaneb pea olematuks. T.Rõivase taolised politikaanid, kelle geopoliitilise orientatsiooni valiku argumentideks on Washingtoni visiitidel osutatud külalislahkuse tase, leiavad endale täiesti ootamatult ees samasuguse olukorra, nagu omal ajal Konstantin Päts, kes tegi panuse Hitleri ilukõnele.
Rahvusena peame me teadlikult otsustama, kas me jätkame Toompea vallutanud lumpeni juhtimisel suitsiidi teel ja vajume unustusse, või astume surmaringist välja. Eestluse lagundamisprotsess on degenerantse eliidi poolt nii kaugele viidud, et juba mõne aasta pärast on tagasipööramispunkt läbitud ja meil ei olegi enam valimisvõimalust. Rahvuslased on ainsad, kes tahavad ja on võimelised senist eestlusele hukatuslikku poliitikat põhimõtteliselt muuta.
Roman Ubakivi