EESTI LAHITULEVIKUST

Lahitulevik geopoliitilises mottes on lahimad viis aastat. Tuleviku prognoosimine on alati vaga raske, eriti tana, kus oleme bifurkatsioonipunktis ja voivad realiseeruda ka 2% toenaosusega stsenaariumid. Seeparast ma ei yritagi hakata analyysima voimalike arengusuundade ylilaia spektrit, vaid esitan minu subjektiivse mattakese otsast lahtudes geopoliitilistest tendentsidest keskse arengutelje, mille baasil hakkavad syndmused arenema. Kuna Eesti on geopoliitiline objekt, siis analyysi tuleb alustada geopoliitiliste subjektide huvidest ja tegevusest, mis moodustavad reaalse maailma valjakutse Eestile; ja meie ellujaamine soltub sellest kui adekvaaatselt me suudame sellest valjakutsest aru saada ja sellele reageerida.
Elame veel kapitalistliku maailma yleminekuetapis postkapitalismi, mille tinglikuks alguseks voib nimetada Rooma klubi moodustamist 60-ndatel. Seega on tegemist kahese juhtimiskontuuriga; yks on avalik ja ei tegele sisuliselt poliitikaga vaid poliittehnoloogia ja showga, nagu naiteks Ukraina klounist president Zelenski. Reaalne voim on varjatud ja kuulub selle maaplma vagevate - kapitalide omanikele. Viimased voib omakorda liigitada vanaks ja uueks kapitaliks. Viimased on naiteks Soros, Gates, Ukraina oligarhid jt. jooksupoisi seisuses olevad tegelased, kellest enamik lahtirulluvas kriisis noa alla lahevad. Geopoliitiline subjekt on peamiselt vana, perekondlik kapital, mille vaartust loetakse triljonites. Kuna minun teadmised nende klannide struktuuri ja vastuolude kohta on aarmiselt piiratud, siis ei vota ma ka ise oma arusaamu puhta kullana.
Ajalooliselt on teada, et naiteks II maailmasoja voitja oli Rockefelleri klaster ja kaotajaks Rotschildid ning lausa havingu osaliseks sai kontinentaalse Euroopa vana aristokraatia, kelle esindajaks tana voib lugeda Vatikani. Riikide tasandil olid voitjateks USA ja Rockfelleritega koostood teinud NSVL ning nominaalse voitjana, ent sisulise kaotajana Suurbritannia. Loogiliselt tekkiski kaksikvoimu USA ja NSVL baasil uus rahvusvaheline kord ja oigus YRO ja Bretton Woodsi instituutide naol. Kahe jalaga taburetil istumine ei ole vaga stabiilne, niipea kui yks tugevneb ja& teine ara saetakse, kukub koik kokku. Eelseisvate katastroofides ja viletsuses voib minu arvates selles mottes ka tunneli lopus valgust naha: uus kord toetub juba kolmele jalale (USA, Hiina,Venemaa) ja ehk tapsemalt neljale (pluss India).
Tana on selge, et senine ca 40 aastat kosmopoliitsete banksterite huyvides ellu viidud neoliberaalne globalistlik projekt, mille elluviimise mehhanismiks oli maailmapolitseiniku ja rahaemissiooni rollis USA riik, on peamiselt USA reaalse majanduse esindaja Trumpi revolutsiooni tulemusel ebaonnestunud. Seega kaotajad on selgelt selle projekti eesvoitlejad ning kosmopoliitsed banksterid ja nende killavoor. Viimaste hulka kuulub ka kogu Eeesti eliit, kes taasiseseisvumisest alates on banksterite projekti jaagitult toetanud; Nad lahvad koik noa alla, moned ostseses mottes, koik aga loigatakse ara senisest toiduahelast: senine majandusmudel, kus kogu yhiskoindlikust kasumist 50% ja rohkem langes banksterite saagiks, langeb tana meie silmade all kokku. Uutes majandusmudelites see ei saa olema yle 5-10%. Voidavad reaalse majandusega seotud kapitalid ja suurte majandusregioonide vahendajad. Viimaste hulka voib lugeda ka Rotschilde, kes on seotud Hiinaga ja "Yhe voondi ja yhe tee" projektiga. Ilma Trumpi aktiivse vastutegevuseta oleks USA juba vaikselt Euraasiast valja puksitud Hiina kui uue hegemooni sildi all.
Tanases kriisis on karvupidi koos ka selle maailma vagevad ja suur osa neist jaotavad suure osa oma voimust ja kapitalist. Tipus on vaga kitsas. Omaette teemaks on tana ka selle maailma vagevate endi julgeolek, sest mitmed nende lausa inimvaenulikud projektid ja nende poliitika tottu maailmas vallanduv verine ja naljane kaos voib nad vihaste rahvamasside poolt maamunalt ara pyhitud saada. Kodusotta kalduv USA pole sugugi enam ohutu paik, Euroopast raakimata. Ideaalne oleks muidugi Venemaa, ent praegune Vene eliit vaevalt on Gorba moodi degenereerunud ja ei taipa, et see tahendaks nende voimu loppu. Jaab yle vast aiunult Hiina huviorbiidis olev Austraalia.
USA s ennustan Trumpi voitu kui valimised yldse toimuvad. Demokraadid voivad nende poolt kontrollitavates osariikidest valijamehi yldse mitte saata ja haaletamine kirja teel on yldse anekdoot. Trump on Foderaalreservil polve kori peale pannud ja tal on tagataskus varuks veel ca 6 triljonit dollarit, mis ennem valimisi rahvale kyhveldatakse. Peale valimisi tahendab see muidugi korget inflatsiooni ja dollari kui reservvaluuta staatuse norgenemist ja veel sygavamat depressiooni, ent peaasi on voim sailitada. USA kaldub yldse kodusotta, olukord, kus 1% elanikest omab 99% rahvuslikust rikkusest on plahvatuskyps. Kui arvesse votta ajategurit, et maailmas kaib voitlus selle nimel, kes suudab ennem kuuendale tehnoloogilisele astmele tousta, ei ole USAle pikalt vindumine tanases kaoses kasulik ja parem on teha sellele oudne lopp kui piinelda loputus ouduses.
Venemaal on strateegilises mottes tana parim seis, sest tal on koige suurem valikuvabadus erinevate stateegiate naol. Koik soltub eliidi padevusest: kas kasi kullas voi p... mullas. Sotsiaalmajanduslik aarmuslik ebavordsus sarnaselt USAle vojb pohjustada Venemaa lagunemise hybriidsoja tingimustes. Hadavajalik on muuta neoliberaalset rahandus- ja majanduspoliitikat ja puhastada eliit kompradoorsest neoliberaalsest rampsust, samal ajal valtides kodusotta langemist. Mulle naib, et Putin on leidnud optimaalse lahenduse, otsustavalt karpides presidendi voimu uues konstitutsiooniparandustes, andes valitsuse moodustamise oiguse duumale. Olles praeguse eliidi konsensuse leppe garandiks, seega sisuliselt ka kompradoorse neoliberaalse majandusbloki huvide kaitsjaks, votab ta seega nominaalselt ara vastutuse nende voimulpysimise eest. President tahab kyll kokkulepet taita, paraku pole tal voimu Duuma otsuste vastu ja Putin on tuntud kui seadust tapselt jalgiv president.
Pole mingit kahtlust, et uue maailmakorra kehtestamisel langeb Baltikum Venemaa mojusfaari. Meil ei oleks suuri probleeme, nagu Soomelgi kui me oleksime valinud Eesti rahvuslikele huvidele vastava Soome taolise geopoliitilisze suuna; mis tahendab heanaaberlikke suhteid ainsa meiega piire omava suurvoimu Venemaaga. Ent Eesti eliit otsustas korrata 1944a.lollust ja alustada soda Venemaa vastu ning seega koheldatakse meid ka kui polisvaenlasi, vastupidiselt Noukogude ajale kui meil oli Eesti Laskurkoirpus ja kommunistlik eliit, kes sodis NL poolel. Tana on aga koik me parteid ja seega ka riigi poliitika russofoobsed ja mingit iseseisvust kasvoi liiduvabariigi naol ei tule. Kui Venemaa otsustab vastata Macroni (Rotschildi) kutsele ja paisata oma joud Euroopa paastmisele eelolevast kaosest keskklassi likvideerimise tulemusel, mille jarel elatustase langeb poole vorra), siis liidetakse Eesti koos Latiga Liivimaa oblastina Daugavpils pealinnana Venemaaga. See kordaks 19. sajandi alguse stsenaariumi mil Venemaa raiskas oma ressursi Euroopas korra loomiseks ja sailitamiseks ning peale Euroopa toibumist ja tugevnemist sai vastutasuks Krimmi soja.
Kui Vene eliit on voimeline ajaloost oppima, siis ei lahe enam Laane Euroopasse, mis toob paratamatult terava kokkuporke USAga ja kaudselt Hiinaga, kes molemad ihuvad hammast Euroopa koloniaalajast kokkuriisutud rikkuse peale. Pole mingit motet sekkuda uude Euroopa kolmekymneaastasesse sotta, kus Euroopa suudab heal juhul moodustada mingi poolsubjektse sarnase alge veel mingisugustki passionaarsust omavate Austria; Ungari, Pohja Itaaliua, Vatikani baasil. Perspektiivsem on viia oma ressursid Kaug- Itta, sest Vaikse ookeani regioon on 21. sajandi arengumootor.
Sel puhul voib Liivimaast teha formaalselt iseseisva riigina puhvri loomava Euroopa vahele, kus valitsevaks eliidiks on venelased, riigikeeleks vene keel, tanased Eesti ja Lati keeleseadused jatta kehtima, kus kogu kooliope toimub riigikeeles. Kogu Eesti ja Lati tanane liberaalne eliit loigatakse ara toiduahelast,suurt pagulasrannet laande ei piirata, valjaarvatudb neid, keda pannakse vangi natsipropaganda eest. Eesti ajalugu hakatakse opetama nagu tanagi, mitte eestlaste ajaloona koos Muistse Vabadusvoitlusega, vaid kui territooriumi ajalugu, mis oli iidsetest baegadest seotud Venemaaga. Tartu Ylikoolis vahetatakse tanane juhtiv inglise keel valja vene keelega. Vseviov hakkab pyhapaeviti teises kanalis raakima imelisest Venemaast ja geniaalsest generalissimusest Stalinist. Paari aastakymne jarel on Eesti ja Lati ainult ajaloolised terminid. Mingit investeerimist toostusse, pollumajandusse, eestilikku kultuuri; nagu see toimus Noukogude ajal ei ole enam oodata. Midagi pudeneb raudteele ja sadamatele ja majandusliku potentsiaali votab yle vene kapital. Vastutasuks paaseme Euroopa verisest mollust ja maal taludes raagitakse veel kaua eesti keelt. On aga hulk ka palju hullemaid stsenaariume. Pole midagi parata, kuna me eesti rahvana pole suutnud nagu ukrainlasedki, yles kasvatada ja valja soeluda konkurentsivoimelist eliiti. Vaikerahvale tahendab kompradoorne jobudest eliit rahva kadumist ajalooareenilt.

Roman Ubakivi