PUTIN TEGI AJALOOLISE POORDE

Asja eelmises artiklis kritiseerisin teravalt Putinit vale kursi hoidmises, mis ahvardas Venemaa muuta getostunud mustaks auguks, mis olleks ka Eestile surmaohuks. Raakimata meile korvalseigast, et see oleks viinud ka Putini kuulsusetule Gorbatshovi taolise pitzareklaamija tasemele. Sealjuures voimaluste aken midagi muuta oleks sulgunud hiljemalt juba suvel. Putini auks peab todema, et ta on siiski suur riigimees, kellel jatkus intellektuaalset ja moraalset joudu ja julgust teha lausa viimasel hetkel talle nii mitteomane jarsk poore oma hiljutises poordumises.
Putin sisuliselt lopetas Venemaa viimase poole sajandi pikkuse ajalootsykli, mis algas Andropovi konvergentsiideega, realiseerus NSVL lagunemisega ja oli Venemaa eliidi suure osa majakaks veel nadal aega tagasi. Putini Venemaa kuulutas kogu maailmale oma pretensioonist geopoliitilisele subjektsusele ja votab selle elluviimiseks konkreetsed sammud, mis minu hinnangul on koik hadavajalikud ja adekvaatsed. Venemaa on oiguslikus mottes (nagu Eestigi) sisuliselt koloonia seisuses, kus Valisoigus on oigussysteemi lahutamatu osa ja prevaleerib Venemaa oiguse yle. Seega konstitutsiooni muutmine, kus Venemaa oigus on primaarne, tahendab Venemaa suveraanseks geopoliitiliseks subjektiks muutumist de jure. Algab eliidi natsionaliseerimisprotsess, kus valisriikide kodanikel on juurdepaas voimule suletud jne. Yhesonaga Venemaa eliiti ei saa enam kuuluda isikud, kes Andropovi-Gorbatshovi-Jeltsini geopoliitilises hullumeelsuses yritasid Laanele tagumikkupugenisega muutuda osaks Venemaale antagonistlikust tsivilisatsiooniks. See degenerantne nomenklatuurne pask ei olnud vaid riigireeturid, vaid, mis tanapaeval veelgi tahtsam, olid omaenda tsivilisatsiooni vaartuste havitajad. Venemaa hakkab nyydsest esindama mitte ainult Venemaa Foderatsiooni, vaid geopoliitilist subjekti Vene tsivilisatsiooni, nagu seda tana Hiina Rahvavabariik esindab geopoliitilise subjektina Hiina tsivilisatsiooni huve.
Yhesonaga, Venemaa ajaloos keerati uus lehekylg ja algas suverraanne etapp, mis on loomulikult protsess. Koik Putini ylesloetud konkreetsed sammud vaarivad koolipoisiskaalal hinnet viis ja ma ei nae seal vigu. Ent tegelikult probleem on selles, et need esimesed sammud (nagu kinnijooksnud valitsuse valjavahetamine) on kyll hadavajalikud ja oiged, kuid selgelt ebapiisavad suveraansuse saavutamiseks. Oht kohe teisel tokkel komistada on suur, seda nii systeemselt moelda suutva kaadri vahesuse kui ka liberaalide sabotaashi tottu. Nii naiteks paari triljoni rbl investeerimine inimkapitali perekondade materiaalse toetamise naol on oige ja hadavajalik taastamaks sidet rahva ja Putini vahel, mis katkes peale kurikuulsat pensionireformi. Lisaks annab see kiire majandusliku positiivse effekti GDP tousule uue valitsuse heaks stardiks. See loob ka teoreetilise eelduse tormisele pikale majandusekasvule just vaike ja keskmises ettevotluses, mis tanaseks on tanu senisele liberaalsele majanduspoliitikale valjasuremise aarel. See tormilise kasvu voimalus jookseb aga liiva lihtsalt impordi suurendamise naol kui pohimotteliselt ei muudeta Keskpanga senist majanduse kasvu vastast krediidipoliitikat. Ylekandemehhanismiks, mis voimaldaks jarsult suurenenud noudluse impulsi realiseerida pikemaajaliseks majanduskasvuks on vaikeettevotetele odava krediidi tagamine. Seni on see olnud kogu aeg blokeeritud ja suured rahasustid Keskpangalt pankadele (yks inflatsiooni allikatest) on viimased suunanud mitte Venemaa majandusse, vaid kas otse valismaa vaartbaberitesse voi Moskva borsile, kus siseinformatsiooni omades saadakse prisket kasumit valuutakoikumiste naol, mis konventeeritakse dollaritesse ja viiakse valismaale, Venemaa majandusest valja. Seega on pohimotteliselt tahtis, missugune on Keskpanga poliitika, kes saavad konkreetselt majandusbloki ministriteks ja isegi tahtis on, kas peaministri asetaitjaks on rahandusminister Siluanov, nagu tana, voi hoopis majandusminister, kes kurjeerib rahandusministrit. Yhesonaga, kas raha on vahendiks majanduse edasiviimiseks voi majandus teenib raha kogumist, mis viiakse valja oma geopoliitilise konkurendi USA majanduse toetamiseks.
Venemaa majanduslik seis on tegelikult hullem,kui seda Rostati voltsitud andmed vaidavad. Nii ei saa inflatsioon olla 3% kui GDP deflaatori indeks maarab selle yle 10%. Venemaal tuleb edu saavutamiseks minna neoliberaalselt majandusmudelilt yle rahvuslikule, mis eeldab aga hoopis teistsugust kompetentsuse ja motlemisvoime taset kui tana majandusplokki taitvad primitiivsed liberaalsed economicused.
Seega uuel teel on tohutuid raskusi, kuid see on elu tee ja perspektiiviga.
Koige suurem ja raskeim Venemaa ees seisev probleem on ideoloogia, mille hagusus ja ambivalentsus teeb voimatuks rahva mobiliseerimine eelsesvate raskuste yletamiseks. Naiteks isegi II maailmasoja kysimuses, mis tana on yheks psyhholoogilise soja tandriks, on Venemaa positsioon ilma vundamendita ja seega kergelt rynnatav. NSVL voitis soja natsi -Saksamaaga tanu Noukogude voimule eesotsas Lenini-Staliniga, kuna suutis kommmunistliku ideoloogia abil liita yheks paljurahvusliku maa ja mobiliseerida teda labi viia industrialiseerimise koos kollektiviseerimise ja kultuurilis-haridusrevolutsiooniga, mis oli eelduseks yldse soja pidamiseks tehnoloogiliselt eesrindliku natsi Saksamaa lipu all koondunud Euroopaga. Kontrevolutsiooni labi viinud ja kapitalismi restaureerinud tanagi voimul olev suurem osa eliidist esindab aga sisuliselt tanase Venemaa lipu all natsi Saksamaa eest voidelnud vlassovlasi, kelle voidu korral oleks Venemaa riiklus ja ka rahvas likvideeritud! President Jeltsin ju kuulutas uhkelt USA Kongressis, et lopeks ometi on kommunistlikul hydral koik pead maha raiutud ja kommunistlik ideoloogia havitatud. Venemaa liberaalne eliit on antagonistlik ja vaenlane ideoloogilises jm. plaanis noukogude voimule ja seega tema pretentsioonid voidule Suures Isamaasojas on alusetud kuni Venemaa eliit ei vota Voiduparaadi vastu Lenini mausoleumil vaid mingil ajutiselt vineeriga kaetud kynkal ning paraadil ei ole aukohal korgema ylemjuhataja Stalini portree. President ja peaminister Medvedjev kuulutas avalikult, et Stalin oli kurjategija. Kes kurjategija kaske taitsid on otse loomulikult ka kurjategijad nagu Hitleri kasutaitjad. Seega ka noukogude sodurid, kes langesid naiteks Baltikumis voi Poolas pole mingid vabastajad, vaid kurjategija Hitleri okupatsiooni vahetajad kurjategija Stalini okupatsiooniga ning loogiline on koik noukogude sodurite auks pystitatud malestusmargid Euroopas havitada. Kui tanaseni on Stalin Venemaa eliidi jaoks kurjategija, siis neil pole mingit moraalset oigust rynnata skisofreenikuna Ukrainat, kes kuulutas STALINI ja kommunismi vastu voitleva Bandera oma kangelaseks voi Balti maid, kes kuulutasid Vaffen-SS sodurid vabadusvoitlejaiks. Venemaad voib tana vorrelda napaka purujommis mehega, kes trygib saunas lavale yheaegselt nii pyksid jalas kui ka rist kaelas.
Kuna rohuv enamik ka tanapaeva Eesti ja Venemaa eliidist koosneb endisest NL degeneransest eliidist, siis molemale on omane idiootlik arusaam ajaloost, rahvusvahelisest oigusest ja geopoliitikast. Nii meie vesipead vahutavad Tartu rahust, mis andvat Eestile oiguse Petseri ja Narva tagustele maadele. Vene napakad aga (kasvoi malestusmarkide kysimuses Poolaga} vahutavad Jaltast ja Nyrnbergi protsessist, mis on ylemoodunud talve juba ammu sulanud lumi peale Gorbatshovi-Bushi 1989a. Malta kohtumist, kus NSVL loobus Ida Euroopa rahvademokraatia riikidest ja seega Jalta-Potsdami kokkulepetest. See tahendas geopoliitilist murrangut, mil kahepoolusega maailmakord asendus unipolaarsega, kus ainuvalitsejaks sai USA. Samuti pole motet kaagutada NATO lahenemisest Venemaa piiridele kui Putin veel 2003.a. paiku tegi ettepaneku Venemaa astumisest NATO sse. Kogu Ida Euroopa on ju jalginud Venemaa enda poliitikat lahustuda iga hinna eest Laanes. Need olid ju venelased, kes suure entusiasmiga tervitasid GORBATSHOVI ja hiljem Jeltsinit nende marsil Laande. Nagu iga teinegi rahvas, nii ka venelased ise on vastutavad oma liidrite ja riigi eest.
Sisuliselt koik Venemaa (ja endiste liiduvabariikide) probleemid kuhjuvad lahenduseta nagu korge tammi taha, milleks on kapitalistlikku restuatsiooni kandnud liberaalne ideoloogia. Olukorras, kus isegi Laane eliiti esindav Rooma KLubi on juba valja kuulutanud kapitalismi perspektiivituse ja surma, on hadavajalik lammutada kiirelt ja sihikindlalt see liberaalne toke arengu teelt enne kui kuhjunud probleemid ta ise maha murravad ja vallandavad kaose.
Venemaa suureks geopoliitiliseks probleemiks on rahvastiku vahesus. Suveraanse geopoliitilise subjekti ylesehitamiseks on vaja vahemalt 300 miljonit, soovitav 500 miljonit inimest. Tanane Venemaa oma Dickensi aegse roovkapitalismiga, kus puuduvad ametiyhingud ja ekspluatateerimisnorm on aarmuslik, ei ole sugugi atraktiivne teda ymbritsevatele riikidele. Seega eesmargi saavutamiseks oleks hadavajalik liberalismi asemel tekkinud tyhjuse asemel luua adekvaatne ideoloogia, mis oleks atraktiivne ka naaberriikidele. See vaimne ylesanne aga ongi koige raskem ja tahtsam valjakutse Venemaale, sest voimatu on saada suvrraanseks geopoliitiliseks subjektiks kui ei suudeta luua oma tsivilisatsiooni originaalseid vundamendi talasi vaartuste ja ideoloogia naol.
Eesti eliit ei esinda meie rahvuslikke huve ja on valmis meid sotta saatma viimase poisikeseni Venemaa vastu. Yhelt poolt selleparast, et osa olles moraalsed vardjad, on kergesti araostetavad anglosakside poolt nagu Pats ja Laidoner olid natsi-Saksamaa poolt. Teine osa on aga degenerantne intellektuaalne lumpen, nagu seda oli ka EW eliit. Toon ilmestamiseks vaid yhe naite, seda mitte vyrtspoodniku ja moobliarimehe tasemel, vaid ilma nainud haritud kaugsoidukaptenite dynastia naol. Votke raamat "Purjetamine vabadusse". Seal on kangelaseks teist polve kaugsoidukapten, kes julgeoleku pohjustel tahab peale soda Rootsist kaugemale laande minna. Temaga liitub kamp noormehi, keda voime korvale jatta, sest pole midagi imelikku kui noored mehed tahavad end proovile panna ja riskivad. Tana tahab naiteks yks noormees purjelaual Atlandi ookeani yletada. Laande minekuks osteti yks vana rannasoidu postilaev. Kaugsoidukaptenil oli kaasas naine ja kaks last. Isa oli tal juba USAs. Selle rannasoidulaevukesega jouti Shotimaale. Sealt jatkati yle ookeni USAsse ja lopus ainult ime paastis neid, et lootusetus seisus USA laev nad juhuslikult yles korjas. Koik keda nad kohtasid, vaatasid neid nagu hullumeelseid, nagu kapten seda ise uhkelt kirjeldab. Tegelikult kaugsoidukapten ei olnud hullumeelne, vaid intellektuaalne lumpen, kes oli absoluutselt geopoliitiliselt harimatu ja ondsas teadmatuses, et joudes Suurbritanniasse, oli ta julgeolek absoluutselt tagatud, sest sajandite valtel korjab Suurbritannia koik Venemaa vastased oma tiiva alla. Tanane eesti eliit on aga absoluutselt geopoliitiliselt harimatu. Sellise eliidi kvaliteedi juures pole meil mingit voimalust rahvuslikest huvidest oiget kurssi hoida ja oma saatust positiivselt mojutada. Seetottu oleks tore kui meie ainukesel suurriigist naabril Venemaal hasti laheb ja nad suudaks oma suverraanse tsivilisatsioonitsooni yles ehitada. See tahendaks mitte verist kaost vaid rahu ja korda vahetult meie naabruses.
EL kuhu me tana kuulume on aga palju vahem voimalust saavutada geopoliitilist subjektsust. EL on ju juba pankrotti lainud monopolaarse globalismi banksterite projekt ja sellisena juba ajaloolisena labikukkunud. Ta kujutab endast Ameerika projekti, kus oma vahel norgalt seotud (et mitte muutuda iseseisvaks jouks) olid kokku pandud selleks, et Brysseli neoliberaalse byrokraatia taktikepi all tasalylitada riiklus ja rahvad. Trumpi voiduga seoses tekkis Euroopal shanss jalle saada geopoliitiliseks subjektiks, millele tombas kiirelt vee peale globalistide kapiknukk Merkel, kes Euroopa suverraansuse lipu ylestostnise asemel vottis katte globalistlike banksterite pohjakorbenud plagu. See, et Euroopa nii kergelt lasi kaest oma taassynni voimaluse on seletatav tema eliidi - vana aadli ja tema vitriini Vatikani degeneerumisega. Kui 15-16 sajandil yleminekul feodalismist kapitalismile naitas Euroopa eliit yles elujoudu, siis tana yleminekul kapitalismist uude formatsiooni, on meil tegemis pigem vana-Rooma kokkuvarisemisega, kus eliit laks koik noa alla. Tana ootab EUROOPAT koige suurema toenaosusega ees Araabia maailma tulevik, kus getostunud jougud voitlevad omavahel. Merkeli globalistliku projekti yleskutse pagulastele (Aafrika ja Aasia potentsiaal on ligi miljard pogenikku) Tulge koik Saksamaale! koos Sorose abimehhanismiga taitis Euroopa juba kriitilise piiri yletava teise tsivilisatssiooni aktiivse massiga tagab Euroopa kultuuri havitamise, provotseerib vastusena liberaal-natslike joudude esilekerkimise teiselt poolt ja nii pikalt loomava kodusoja, mille yks pool saab pidevalt taiendust pagulasleeridest Aafrikas. Seega koige suurem oht meie eksistentsile tuleb ilmselt Laanest, kuna ilmselt muutuvad ka aktuaalseks Saksa -Poola vastuolud. Samas Eesti eliit ajab lausa hullumeelset poliitikat, provotseerides aiva rohkem Venemaad sojaliselt. Seda tingimustes, kus Venemaa on saavutanud tehnoloogilise sojalise ylekaalu Laane ees vahemalt kymneks aastaks ja omab absoluutset sojalist ylekaalu Baltikumi ruumis, mis voimaldab neil praktiliselt kaotusteta okupeerida meid yhe paevaga. Muidugi taidab Eesti eliit lihtsalt Kentmanni tanavalt tulevaid suuniseid ja USA poliitikaks on provotseerida koikvoimalikke provokatsioone Vene piiridel, et blokeerida Vana Euroopa ja eelkoige Saksamaa vastastikku tugevdavat koostood. USAl on kaks majanduslikku peavaenlast: Hiina ja Saksamaa. Esimesega on saavutatud majandussojas taktikalist edu, kuid strateegiliselt on Hiina kindlalt positsioone hoidnud ja lainud "vee strateegiat" kasutades USA alustalu oonestama. Saksamaa on aga USA kapa all ja roovitakse armutult jalle puhtaks nagu peale maailmasodu.
Venemaa ei reageeri USA proxi provokatsioonidele , vaid vastab Hiinlaste kombel asymmeetriliselt. Piisab suunata miljon toootsijat pankrotistunud Ukrainast Baltikumi, raakimata muudest voimalustest ja lopeks peale karvakatkumisi hybriidsodade naol tuleb niikuinii uus Jalta.

Roman Ubakivi