PALJU KÄRA MITTEMILLESKIST
Pealkiri peegeldab meie presidendivalimisi. Ainuke lohutus seisneb selles, et tänased kandidaadid on president T.H.Ilvesest veidi paremad. Viimane oli Eestile selgelt katastroof ja on tõstatanud üles küsimuse presidendi institutsiooni vajalikkusest. Arvan, et presidendi institutsioon on vajalik, tähtis aga oleks, et seda auväärset ametit ei esinda degenerant, kes ei armasta rahvast, keda ta ameti poolest esindab.
Seoses Ärma talu susserdamistega läheb T.H.Ilves meie ajalukku kui poliitilise korruptsiooni musternäide. Ta ei ole esindanud eestlaste väärtusi kasvõi traditsioonilise perekonna pühaduse mõttes, vaid esindab Ameerika väärtusi. Seaslhulgas pühendudes sodomistide õiguste eest võitlemisele, ei ole ta lillegi liigutanud eestluse ees seisva eksistentsiaalse probleemi lahendamiseks: meie demograafilise katastroofi vältimiseks. Viimne tähtsaim ülesanne on fikseeritud meie põhiseaduses ja ainult moraalne värdjas võib valetada Eesti suurest edust kui meie veerand sajandit kestnud taasiseseisvuseaeg on põhjustanud teise maailmasõjaga võrreldavad inimkaotused.
Mis kasu on meile presidendist, kes on paisutanud oma aparaadi 70 ametnikuni ja nõuab uue suurema lossi ehitamist kui ta edevus on pöördvõrdeline arukusega. Ainult ennasttäis kloun läheb säutsude tasemel ümber lükkama Nobeli preemia väärilise majandusteadlase seisukohti. Seda enam, et aeg on näidanud T.H.Ilvese (ja ka Eesti valitsuse) absoluutset küündimatust majandusprotsessidest arusaamiseks.
Õuelaulikud muidugi laulavad hosiannat T.H.Ilvese välispoliitilisele kompetentsusele. Tegelikult on igale geopoliitiliselt haritud inimesele ilmselge, et tegemist on kas idioodi või võõrriigi käsilasega, kes on viinud Eesti eksistensiaalsesse hübriidsõtta meie ainukese suurriigist naabri vastu, kes meile suuremeelselt iseseisvuse kinkis. Seda veel olukorras, kus Venemaa sõjaline ülekaal Baltikumis on absoluutne!
Tänased presidendikandidaadid (väljaarvatud S.Kallas) ei ole vähemalt teadaolevalt seni määrinud oma käsi korruptsiooniskandaaliga. Seega on väikest nihet paremuse poole oodata. Mis puutub aga meie, eestlaste ees seisvatesse eksistentsiaalsetesse küsimustesse, siis on ilmne, et ükski pretendent ei vasta ameti nõuetele. Nii näiteks ei ole ühelgil neist õrna aimugi, mida teha R.Taagepera sõnastatud põhiprobleemiga: kuidas vältida eestlaste allauhtumist klosetipotist demograafilise kriisiga. Pikas ETV presidendikandidaatide debatis oskas vaid M.Reps teemat kommenteerida optimistlikult, et pole viga, eestlasi on ajaloos veel vähemgi olnud. Jah, aga ajaloos pole võimutsenud ka täna Eestis valitsevat neoliberaalset ideoloogiat, mille eesmärgiks on muuhulgas eestluse hävitamine. Teised pretendendid aga ei pidanud probleemi nii tähtsaks, et selle üle mõeldagi. Ei kommentaare.
Majanduses ei ole ükski neist võimeline pakkuma teistsugust nägemust tänaseks kokkujooksnud neoliberaalsele majandusmudelile. Majandussõja algatamine Venemaa vastu garanteerib meie majanduse paigalseisu ja mädanemise. Ükski kandidaat ei luba lõpetada Venemaa vastast majandussõda, mis ei häiri Venemaad, aga mis meile on hukatuslik.
Välis- ja julgeolekupoliitikas on kõik pretendendid süüdimatud jobud, sest keegi neist ei valda geopoliitilist diskursust. Neoliberaalne mõtteviis, mis on vormitud F.Fukujama ajaloo lõpu maatritsile, ei võimalda meie maailma probleeme sõnastadagi, saati siis lahendada.
Meie eliit ei ole võimeline isegi ajalugu mõistma. Vaadake näiteks mis idiootlikku jura on kokku kirjutanud teisest maailkmasõjast M.Laar ja L.Vahtre. Eestlaste sundmobilisatsioon natsi Saksamaa sõjaväkke olevat olnud võitlus bolševismiga Eesti iseseisvuse eest ja Lääne liitlaste kasuks. Isegi väliseestlased, kellel geopoliitiline kirjandus oli kogu aeg kättesaadav (näit. Toomepuu ja Estam) ajavad mingit ajuvaba propagandat ja on raisanud oma elu kommunismi vastasele võitlusele. Nad elavad oma ettekujutustes, millel kahjuks reaalse maailmaga pea üldse sidet ei ole. Teist maailmasõda ja ka tänast ja homset on võimalik mõista vaid geopoliitilises paradigmas. Võimatu on ju natsliku bolševismi vastase propaganda raames seletada, miks anglosaksid ei liitunud Saksamaaga ja aitasid hoopis Stalinit. Sama rumal on ju kirjeldada meie meedias tänast maailma demokraatia ja totalitarismi vastuoluga. Miks on USA liitlaseks totalitaarsele Saudi Araabiale ja peab hübriidsõda Venemaa vastu, kus poole valitsusest moodustavad neoliberaalid, nn. Washingtoni konsensuse jüngrid?
Kõik tänased presidendikandidaatide kandidaadid ja ka kõik Toompea parteid on kahjuks liberaalsed ja seepärast on praktiliselt ükskõik, kes pukki upitatakse. Eestlastele ega meie riigile neist kellegist kasu ei tule, kindlasti aga kohutavalt kahju, sest kogu nende lootus M.Kaljurannast kuni M.Helmeni on rajatud soovmõtlemisele, et USA on kõikvõimas ja Venemaa kohe-kohe lammutakse.
Samasuguse lolluse tegi ka K.Päts, kes rajas kogu lootuse Venemaa vastasele Hitleri kaardile ja lõpetas hullaris, likvideerides ise Eesti Wabariigi. Ajalugu kordub täna juba farsina, sest USA allakäik on juba peatumatu ja kiireneb. Meie kollase ajakirjanduse tasemel, kes midagi ei jaga geopoliitikast, võiks märgata kasvõi silmatorkavaid pisiasju, nagu V.Putini kui tähtsaima külalise vastuvõttu Hiina poolt hiljutiselt G-20 kohtumisel, samal ajal kui Obama lennukile ei toodud isegi trappi ette; äsja Obama läbirääkimiste katkestamise Filipiinide presidendiga talle osaks saanud solvangu tõttu (Duterte teatas, et Filipiinid pole enam USA koloonia ja ta on iseseisva riigi president, kes toimib oma riigi huvidest lähtudes ning nimetas Obamat "litsi pojaks"). USA on muidugi veel võimsaim, ent tendents alla on ilmselge. Selle taustal kõlab juba kurjakuulutavalt H.Clintoni (kes võitis teatavasti Sandersit tänu parteiladviku sohile) hädaldamine, et põhja lastud tähtsusetu Venemaa suudab esmakordselt sekkuda USA valimisvõitlusse ning Trump olevat Putini agent?!
Euroopas on USA marionetti A.Merkeli päevad juba praktiliselt loetud peale skandaalset kaotust koduliidumaal AfD-le. Vana Euroopa eliit on ka lõpeks avalikult tõusnud võitlusse Euroopa vabaduse eest - nii Saksa kui Prantsusmaa ministrid teatasid oma vastuseisust vabakaubanduse leppe sõlmimiseks Ameerikaga.
Roman Ubakivi