EESTI JULGEOLEKUOLUKORD VII
Eesti degenerantne eliit ei saa adekvaarselt aru maailmas toimuvast. Võtkem või näiteks meie tuntud slummidiplomaadi Jüri Luige: "NATO vägede toomine Vene piirile annab selge sõnumi, et siia ei tasu ronida". No täielik totrus. Nagu eespool olen näidanud, on NATO võimetu sõjaliselt Baltimaid kaitsma ja kiire kaotus tähendab praktiliselt savijalgadel kolossi lagunemist.
Veelgi hullem on aga Eesti eliidi suutmatus areneda provinslikust tobedusest maailma geopoliitilise mõtestamise tasemele, mõtlemaks nagu Venemaa ja Lääne eliit. Kahjuks pole selleks võimeline isegi siiras patrioot Leo Kunnas, rääkimata siis Toompeal USA globalistide poole sitsivatest degenerantidest. Ometi on Kunnase naine soomlanna, kes on äsja kirjutanud raamatu, kus ta toob esile eestlaste ja soomlaste erineva maailmanägemise. Soomlaste laiadele rahvahulkadele on enesestmõistetav, et võõrvägede toomine nende pinnale vähendab reaalselt nende julgeolekut, sest see sunnib Venemaad neid kirbule võtma. See on marssal Mannerheimi kõige väärtuslikum pärand, sest esmajoones just tema viis rahva arusaama geopoliitilisele tasemele. Geopoliitiliselt on võõrvägede toomine Eesti pinnale selge geopoliitiline väljakutse Venemaale, millele ta tingimata peab otsustavalt reageerima kui ta tahab jääda iseseisvaks. Geopoliitika on teatud mõttes nagu male, kus peab vastama adekvaatselt vastase käigule ja kes jätab oma käigu tegemata on kindel kaotaja. Ainult meie jobud võivad loota, et Venemaa, kellel Baltikumis on lipp ja kaks vankrit rohkem kui NATO-l ei realiseeri oma masendavat ülekaalu võiduks.
/Vahemärkusena tahan inimestele tuua ka hea uudise: Iseseisvusepartei asutaja Vello Leito, kes ainukesena meie poliitikutest on võimeline arutlema geopoliitika teemadel, on maha saanud oma Eesti&Geopoliitika II köitega, mis peaks varsti olema saadaval suuremates raamatukogudes. Hoian seda väärtuslikku raamatut praegu käes ja olen seni jõudnud vaid diagonaalis läbi sirvida. Selline tõsine teos nõuab muidugi mõttega lugemist. Soovitan seda soojalt igaühele, kellele Eesti olukord ja tulevik huvitav on, sest see annab nagu baasi, arusaamise, mis diskursusest välispoliitiliste küsimustele läheneda ning seega saada adekvaatsem pilt reaalsest maailmast, mida meie massimeedia meiega manipuleerimiseks pidevalt valedega ja poolvaledega püüab virtuaalse uduga asendada ./
Sealjuures on Putini strateegiline seis superhea, sest tal on lahti kõik võimalused, alustades lihtlabase Baltimaade okupeeerimisega oma tankiarmeega ja maismaaühenduse loomisega Kaliningradiga. NATO on võimeline kiirelt vastama vaid ennasthävitava tuumasõjaga, mida muidugi reaalselt ei kaalutagi, sdest nagu D.Trumpki hiljuti nentis, on Venemaa tuumarelvad kaasaegsed ja USA omad juba aegunud, millega tuleb arvestada.
Ent see pole minu arvates Venemaale optimaalseim variant. Püüan prognoosida, kuidas Putin reaalselt toimib antud olukorras. Esmalt tuleb sügisel läbi viia duumavalimised, kus ilmselgelt kaalukauss langeb patriootliku tiiva kasuks. Viimase ülekaalule toetudes on võimalik moodustada uus patriootliku suunaga valitsus ja kihutada minema globalistide maffia majandusblokist. Tuleb muuta ka konstitutsiooni.
Seejärel tuleb oodata novembrikuu USA valimisi, mis on ülitähtsad kogu maailmale. Olen juba aastaid tagasi kirjutanud, et unipolaarne maailm on väga ebastabiilne ja geopoliitilise loogika järgi järgneb sellele paratamatult multipolaarne maailm, mitmete jõukeskustega. D. Trump ongi see presidendikandidaat, kes esindab reaalset multipolaarse, mitte globalistliku unipolaarse ( H.Clinton) maailma mudelit. Olen juba aastaid tagasi kirjutanud, et Lääne eliit on selgelt lõhenenud kaheks: nn.patriootideks ja globalistideks. Need parteid on esindatud kõigis maades, seni oli USA kindlalt globalistide käpa all, täna aga on ka Ameerikal esmakordselt peale R.Nixoni D.Trumpi näol jälle patriootide esindaja.
Minu veendumuse järgi on juba kindel, et selle maailma vägevad on juba otsustanud T.Trumpi kasuks. Muidugi pole mul mingit siseinformatsiooni ja ma pole ka prohveti võimetega, ent tosinkond kaudset ilmingut annab võimaluse prognoosiks.
Vaadake, kes oli hiljuti Dresdenis toimunud Bilderbergi klubi kokkutuleku nimekirjas. Klubi näol pole minu arvates tegu mitte maailmavalitsusega, kus midagi otsustatakse, vaid tööjuhatajate kokkutulekuga, kus informeeritakse kõrgemal tasandil tehtud otsusest ja antakse kätte toimimissuunad ja mallid. Mulle torkas silma kohe H.Kissingeri nimi. Mis juhised ja suunad võib anda kätte vanahärra on selge, tema on nn.patrioootide suuna mees.
Globalist H.Clinton on minu arvates valimised kaotanud juba enne valimiskampaania algust. Ma ei mõtle isegi mitte tema julgeolekualast kuritegu, kus ta kehtiva ettekirjutise vastaselt riigisekretärina sisuliselt avaldas kogu maailmale üle 1200 välisministeeriumi salajase dokumendi.
Mõtlen viimast Orlando terrorismiakti, kus tulistaja kuulutas end ISIL meheks. ISIL -i ristiemaks ja -isaks oli aga vastavalt H.Clinton ja endine CIA juht kindral Petraeus. Ameerikas on juba ilmunud raamat, kus pajatatakse, kuidas tolleaegne Ühendatud Staabiülemate Komitee esimees ja maavägede luureülem edukalt saboteerisid B.Obama ja H.Clintoni korraldusi varustada ISIL-i Liibüas peale Kadaffi kukutamist peremeheta jäänud tuubil täis relvaladudest relvadega. Moodsate relvade asemel sokutasid sõjaväelased, kes pidasid ülemuste poliitikat patriootidena USA huvide vastaseks, islamivõitjatele Süürias Korea sõja aegset vanarauda. Kui olukorras, kus IS võitleja korraldas Orlandos veresauna ja fakt, et presidendikandidaat H.Clinton on seotud IS-i jõukude relvadega varustamisega saab laiale üldsusele teatavaks, siis kahaneb toetus H.Clintonile otsustavalt. Seega H.Clintoni nimetamine Demokraatliku partei presidendikandidaadiks kätkeb endas parteile tohutut riski ja seepärast ta nimetamine pole sugugi täitsa kindel.
D.Trump, kes majandusest jagab muidugi palju rohkem kui H.Clinton, on oma esinemistes korduvalt maininud ohtlike mullide olemasolust tänases Ameerika majanduses ja oleks ausam kui need lõhataks ennem tema presidendi ametiaja algust. Vaadakem, mis mullidest jutt on.
Kildgaasi ja -nafta mullist olen ma juba üksikasjaliselt pajatanud eespool. Obama tahab üheltpoolt, et Venemaa kahjustamiseks oleks nafta hinnad võimalikult madalad, samas käis ta Saudi Araabias nuiamas, et nood tõstaksi nafta hinna vähemalt $60 peale, mis võimaldaks tootjail vähemalt pankadele laenu protsente maksta. Süsteemne kriis, nokk kinni-saba lahti jne.
Kui kIldnaftat tootvad firmad pankrotti lähevad, siis on pankrotiseis ka neile heldelt raha laenanud pankades. Esimene neist oleks Wells Fargo, kes kõige rohkem on sellesse avantüüri panustanud. Põhimõtteline vahe Trumpi ja globalist Clintoni vahel on see, et viimane nagu Obamagi 2008.a. kriisi ajal, aitaks rahvusvahelised suurpangad hädast välja. Seda ameeriklaste arvel, kes jäid kuskil $8 triljoni ulatuses vaesemaks, kes jäid massiliselt oma kodudest ilma ja kümned miljonid vegeteerivad täna vaid tänu valitsuse toidutalongidele. Poolperifeeria ja perifeeria said muidugi veel kõvema laksu.
Seevastu Trump patrioodina päästaks USA majanduse ja laseks rahvusvahelised suurpangad pankrotti minna ning seega ka rahvusvahelise finantssüsteemi koos rahvusvahelise reservaluuta dollariga.
Mõlemat, nii USA majandust kui ka globaalseid panku on aga võimatu päästa. Veelgi enam, isegi globaalseid panku, mis tagavad globaalse turu toimimise, ei ole võimalik päästa isegi USA majanduse ohverdamisega, kellel niigi on kaelas ca $18 triljonit riigivõlga ja kuskil $55 triljonit osariikide ja munitsipaliteetide võlgu.
KIldnaftamullist on nimelt globalistlike suurpankade poolt üles puhutud veelgi suurem derivaatide turu mull. Olen juba kuskil eespool möödaminnes vihjanud JPMorgan Chase probleemidele. Nimelt on tal aktivas $2,4 triljoni, samas kui potentsiaalseid kohustusi derivaatide turul $51 triljoni! Goldman Sachs`il vastavalt 890 miljardit ja 51,1 triljoni; Bank of America 2,1 triljoni ja 45,2 triljoni; Morgan Stanley 834 miljardit ja 31 triljoni.
Ameerika globalistlikus majandusmudelis ei täida pangad juba ammu majanduse teenindaja ja vahendaja rolli, vaid on hiiglaslikud parasiidid, kes saavad peamise kasumi spekuleerimise , mitte majanduse teenindamise eest. Nii eraldatakse riigilt praktiliselt protsendita saadud rahast vaid ca 15% majanduse krediteerimiseks, kuskil kolmandiku eest ostetakse riigi kümne aastasi võlakirju, mis toovad sisse 2% aastas lillegi liigutamata, lõviosa läheb aga sisuliselt kasiinosse-kihlveokontorisse : derivaatide turule. Viimase mahuks aga on paisutatud fantastilise $550 triljonini!
Samas omastasid rahvusvahelised pangad 2007 aastal USA SKP-st fantastilise osa- ca 70%!!! Pole ime , et kõige andekamad noored raiskab USA ära sisuliselt parasiitlike spekulantidena. Selline kasiinolik Ameerikalik majandusmudel ei ole muidugi jätkusuutlik.
Juba selle aasta lõpus on prognoositav tsunami, mis pühib silmapilkselt minema globalismi esindavad pangahiiud ja kogu senise dollarile rajatud rahvusvahelise finantssüsteemi, mis tähendab muidugi ülemaailmset majanduslikku katastroofi.
Toimub kiire üleminek mudelile, kus maailm on ära jaotatud mitmeteks jõukeskusteks, kel on igalühel oma valuuta ja vastutab korra eest oma piirkonnas. Üheks selliseks jõukeskmeks saab automaatselt muidugi Venemaa oma Euraasia ühendusega, Hiina, India, loomulikult USA ja loodetavasti ka Euroopa (Saksamaa südamikuna). Trump patrioodina loomulikult seisab kui kalju Ameerika huvide eest ja seepärast ta ei hakka oma tsivilisatsiooni väärtusi relva jõul teistele tsivilisatsioonidele peale suruma ja maailma politseinikku mängima. Seepärast toimub sarnaselt II maailmasõja lõpu poole sarnaselt maailmas mõjupiirkondade jaotamine eri jõukeskuste vahel konverentside laine abil. Seepärast võib vabalt juhtuda, et Venemaa ja USA juhid kohtuvad jälle Jaltas samas palees nagu 1945.a. ja kolmandaks, kõige nõrgemaks osapooleks (nagu Churchill) on heal juhul Euroopa esindaja.
Põhimõtteliseks erinevuseks tolle aja ja tänapäeva vahel on see, et kui tollal võideldi võimalikult suure mõjupiirkonna üle, siis nüüd süsteemse kriisi tingimustes on eriti Venemaal suur oht sattuda ülepinge olukorda, kus ta ei suuda tõhusalt korda tagada liiga suure ruumi üle. Nii võib Trump vabalt "kreeklaste kingitusena" pakkuda Venemaal kontrolli alla võtta kogu endise Varssavi pakti ruum. Muidugi oleks Putinil targem sellest loobuda, sest see paneks ülejõu käiva koormana Venemaa põdema aastakümneteks ja nõrgestaks teda. Venemaal on raskusi isegi Novorossija taastamisega, rääkimata kogu Ukrainast, mis talle niikuinii musta auguna kaela veeretatakse. Suureks kergenduseks Venemaale oleks, kui saaks vähemalt Galiitsia ja Volõõnia Euroopasse sokutada. Moldaavia tuleb niikuinii Transdnestria tõttu oma dotatsioonile võtta. Poolakatega leivad ühte kappi panemine tähendaks muidugi selget enesetappu. Parem on muidugi see jant Saksamaale sajandiks pureda jätta. Leedu jamaga tuleb paratamatult leppida geopoliitilistel põhjustel - tuleb luua maismaaühendus Kaliningradiga.
Kelle tsooni satub Eesti? Paraku pean tunnistama, et ülekaalukalt paremad argumendid on J.Kaplinskil, kes ütles, et me vajume Venemaa mõjusfääri. Minu tegevus on olnud kogu aeg suunatud sellele, et meil tekiks võimalus jääda Euroopa (Saksamaa) mõjusfääri nagu Soome. Selle esmaseks eelduseks oleks aga patriootliku poliitilise jõu moodustamine, kes muudaks põhimõtteliselt tänast Eesti riigi globalistlikku poliitikat. Lootus sureb aga viimasena ja vaatame, mida meie rahvuslaste väike grupike sügisel endast kujutab. Kõik Toompea parteid on Eesti õnnetuseks selgelt globalistlikud. Sealjuures pole sugugi tähtis, kuidas keegi neist ise ennast reklaamib. Tähtis on sisu, poliitika mida ellu viiakse. Nii on IRL ja EKRE selgelt neoliberaalse poliitika elluviijad nii majanduses kui välispoliitikas ja seepärast globalistliku laagri mehed nagu ülejäänudki Toompea kamp. Kära migrantide teema üle on selge bluff, sest haugutakse selgelt vale puu all. Eestit ei ähvarda lähemas tulevikus mitte pagulaste voog Süüriast, kes igaüks oli piisavalt jõukas maksmaks 5-10 000 dollarit oma üleveo eest, sest meie rahvas elab veel vaesemalt kui nemad rahuajal Süürias või Liibüas. Meid uputab varsti immigrantide tulv Ukrainast, kus on paari aastaga põhja lastud kogu tööstus ja kelle kvalifitseeritud ja üliodavatele töökäte ootusele on rajatud kogu meie eliidi majanduspoliitika.
Samuti ei ole IRL ja EKRE avalikkul russofoobial mitte mingit seost rahvusluse ideoloogiaga, sest meie loosungiks on: Kõige maade rahvuslased ühinege!
Eestil ja Lätil on tegelikult olemas geopoliitilised eeldused nagu Soomelgi saada Euroopa (Saksamaa) mõjusfääri. Kahjuks kui meie grupikesel ebaõnnestub sügiseks kaalukaks poliitiliseks jõuks muutuda (aga ebaõnnestumise tõenäosus on miljon korda suurem kui õnnestumine), siis pole rahvusvaheliselt võitnud USA, Venemaa ja Saksamaa patriootidel Eestis lihtsalt mitte kellegagi rääkidagi.
Muuidugi tungleb meie globalistlik eliit Trumpi jutule. Kuid nende olukord on veel lootusetum kui Pätsil peale seda kui Hitler sõlmis MRP. Siis lasti meie esindajad vähemalt ametnike jutule ja anti kätte selge käsk: minna NL tiiva alla. Hitler pidas kasulikuks, et ta truu kannupoiss kõigepealt Stalini piitsa maista saaks, et kadaka-sakslased siis rõõmuhõisetega Saksa okupatsioonivägesi vastu võtaks.
Tänapäeval on olukord põhimõtteliselt teine. Trumpile on meie globalistid põhimõtteliselt vaenlased ja nagu omal ajal Saksamaa hävitas esmajoones Eestis peavaenlastena meie rahvuslasi füüsiliselt, nii on Trumpi esmaseks nõudeks Eestis korra tagajale siinse globalistliku eliidi poliitiline hävitamine. Mitte ainult Toompeale ei ilmu täiesti uued näod täiesti teise jutuga, vaid ka teleka ja raadiohääled muutuvad paugupealt ja kui omal ajal "juhuslikult" kõik ajalehetoimetajad osutusid nn."parempoolse" maailmavaate esindajaks, nii on õige pea nagu võlukepikesena nad kõik patrioodid. See avab noortele rahvuslastele muidugi hiilgava karjäärivõimaluse, ent Eesti riigiga on asi sandim.
Soome jääb Saksamaa mõjusfääri, ent Eesti ja Läti tuleb oma dotatsioonile tänase Saksamaa asemel võtta ilmselt Venemaal. Lätis on Putinil poliitiline jõud, kellega rääkida, Eestis mitte. Lihtsameelsed, kes ei suuda näha läbi Refi ja Keskerakonna mängu nende lollitamiseks, võiksid märgata, et Keskerakonna poliitiline orientatsioon on olnud alati vankumatult globalistlikule Ameerikale.
Geopoliitilised tõsiasjad ja loogika ei muutu läbi aastakümnete. Täna ongi Venemaal, nagu ma juba tosin aastat tagasi tagasi kirjutasin, kõige kasulikum mitte otse liita Eestit ja Lätit oma koosseisu , vaid võtta nad oma mõjusfääri ühtse poliitilise moodustuse Liivimäe näol pealinnaga Riias. Seda enam, et Liivimaal on ajaloos muuuseas palju pikem eluiga olnud kui Eesti ja Läti riigid.
Meil, rahvuslastel, isegi kui meil ei õnnestu vaatamata kõigile ponnistustele säilitada Eesti omariiklikust, tuleb üritada saavutada võimalikult suurem autonoomia Liivimaa koosseisus, et tagada meie keele ja meele säilimine; ning isegi siis kui ka see ei õnnestu, peame jätkama nagu Jakobson ja maurused omal ajal. Ainult nii me ei muutu Ajaloos meie degerantse eliidi sarnaselt mõtetuks biomassiks nagu mäletsevad lehmad aasal.
Roman Ubakivi