UKRAINA KAPUTT

UKRAINA KAPUTT Eile sai ilmselgeks, et söjaline konflikt Venemaa ja Ukraina vahel on vältimatu USA marioneti Ukraina käitumise pöhjal. Juba nädal aega intensiivne tsiviilelanike tulistamisele raskerelvadest lisandus veel Venemaa piiripunkti pommitamine ja kahe diversioonigrupi saatmine Venemaa territooriumile. Köik kahtlusevarjud hajutas Zelenski tuumarelva pretensioon. Ja seda köik Putini väga tösise ja hoiatava köne taustal. Seepärast olin terve öö yleval oodates Venemaa vastust täna hommikuse Putini avalduse ja Ukraina spetsoperatsiooni näol. Ukraina on kaputt, sest minu söjalise arusaamise järgi pole Ukrainal mitte mingit tösist vsstupanuvöimalust, sest Venemaal on 21. saj. söjapidamisdoktriin koos vajaliku relvastusega, Ukraina (nagu Eestigi) södib aga II maailmasöja malli kohaselt. Venamaal on maailma parimad täppisrelvad ja yle 1000 söjalennuki millele Ukraimnal on vastu panna ca 40 söjalennukit ja nöuka aegsed totška -U raketid (millised on Vene relvastusest maha kantud ja igaks juhuks suurel arvul ladustatud. Esimese etapina hävitavad venelased köik komandopunktid, radarid, öhukaitse, lennuväljad ja lennukid ning söjalaod linnakutega täpsusrakettidega. Seega möne tunni jooksul kaotab Ukraina suur 150 000 Donetski juurde koondatud väegrupeering juhitavuse ja muutub paanikas inimmassiks ylekaaluka suurtyki ja raketisysteemide tule all, nagu see juhtus !941. aastal NL Läänerindel. Järgneb spetznazi ja merejalaväe dessandid Dnepri sildadeni, tähtsatele sölmpunktidele ning Mariupoli ja Odessasse ning alles seejärel käivitatakse tankimootorid ja maaväed alustavad kiirmarssi. Köik söjamehed, kes pole jöudnud relvi maha visates Dnepri paremale kaldale jöuda, osutuvad kotis olevaks ilma söjamoonata. Isegi targemad, kel oli oidu kohe läände pageda, osutuvad väiksemas kotis olevaks tänu Valgevenest tulevale tankikiilule. Selline näeb välja yks alanud Vene-Ukraina söja arvatavatest variantidest. Loomulikult ma ei pretendeeri Venemaa tegeliku lahinguplaani teadmisele, see on vaid yks vöimalikest variantidest, mis on vöimalik tänu sellele, et peale täpsuslööke on söja löpptulemus otsustatud juba poole päevaga. Juhul kui minu arusaam jöudude vahekorrast on enam-vähem adekvaatne, tähendab see Venemaa ajaloolist vöitu ja USA Bendera-Ukraina poliitika krahhi. Seda Venemaa-USA heitlust jälgib kogu maailm, sest peakysimuseks ei ole Ukraina saatus, vaid vöimu ymberjagamine USA ja Venemaa vahel: kas öïge on Brzezinski nägemus ( 21. saj. tähendab USA tugevnemist Venemaa arvel ta varemetel) vöi hoopis ka minu arusaam, et uus kord maailmas kujuneb USA ja ta satelliitide (seega ka Eesti ) arvel ning Obama tees, et USA dikteerib maailmas mängureeglid on soovmötlejatest vesipeade fantaasia. Ukraina kaotus tähendab Afganistani syndroomina doomino effekti, sest möne päeva pärast järgneb Xi ylitähtis sönum ja USA seisab silmitsi veelgi tähtsama Taiwani pröbleemiga. Putin teeb pärast sunnitud (allpool seletan miks) väikest tagurpidi kukerpalli pausi juba sel aastal pärast otsese ähvarduse loomist USAle (näiteks laevastiku tugipunkti näol Nikaraaguas) järgmise loogilise sammu oma julgeoleku tagamiseks - USA Balti platsdarmi likvideerimise. Selgub kiirelt, kas USA on valmis alustama ennasthävitavat tuumasöda Narva ja Baltikumi pärast, vöi ta eliidile jöuab ajudeni peale Ukrainat lihtne töde, et kui USA ei ole valmis diplomaatiliseks lahenduseks, siis Venemaa ei bluffi ja vöttab kasutusele sojalised abinöud, sest Venemaale on tegemist eksistentsiaalse ohuga ja USAle teisejärgulise probleemiga. Eesti ja kogu Baltimaade kompradoorne eliit teeb omaltpoolt loomulikult nagu ukrainlasedki köik endast oleva, et töestada Venemaale oma vaenulikkust. Ekspresident Toomas-Hendrik Ilves on aga lihtsalt edev lollpea, kes kutsub Läänt yles Putinile nyyd hambaid näitama. USA -s siiski eliit niivörd degenereerunud ka ei ole ja saab aru, et Putin taob need hambad oma hyperkiirusega rakettigega naudinguga kiirelt nende ena kurku tagasi ja omades erinevalt Eesti eliidist veel enesesäilimise instinkti riismeid, väldivad otsustavalt igasugust söjalist konflikti Venemaaga. Ameeriklased kirglike pokkerimängijatena saadavad meie totaka eliidi julgustamiseks bluffina muidugi siia oma Vietnami söja aegseid romusi A-10, 40 aasta vanuseid F-15, mis metalli väsimuse töttu on sunnitud mitte sooritama järske manöövreid vöi tuttuusi F-35, mis kölbavad vaid luuretegevuseks ja pagevad otsekohe kui taevas on Vene uued Su-57 vöi Su-35. Neil pole yldse asja Baltikumi kui on pingeline olukord, sest nad on öhutörjekompleksi S-400 radaritele kergelt avastatavad. Niipea kui Venemaa töstab päevakorda Baltikumi kysimuse, kylvab USA Baltikumi yle relvastusega kuid tömbub ise tagasi vaatleja positsiooni nagu täna Ukrainaski. Ma ei kahtle, et meie inimestest tulvil Väliministeeriumi körgehituses on köik kahtlemata lugema öppinud kuid imestan, miks mitte keegi ei saa NATO artikli 5 möttest aru. Nimelt peale yldise deklaratsiooni, mis kuulutab rynnaku liikmesriigi vastu rynnakuks koigi vastu, ei kohusta see konkreetselt peale diplomaatiliste sammude mitte mingiks söjaliseks tegevuseks. Iga diplomaat peaks elementaarselt teadma selle artikli ajalugu, mis vöeti selles häguses sönastuses vastu just USA nöudmisel, et jätta endale valikuvabadus söjalise jöu rakendamise puhuks. Lääne vastust Venemaale majandussanktsioonide näol nimetab John Bolton "sääsehammustuseks". Siiski köik sanktsioonid toovad Venemaale Lääne ekspertide arvestuse järgi kahju ca $ 50 miljardit aastas. Seega majanduslikus möttes on Venemaal kasulik ise välja astuda tanasest USA dollarisysteemist, kus ta maksab igal aastal kalömmi ca $100 miljardit. Yhtlasi oleks see ka surmahoop USA dollarile kui peamisele rahvvusvahelisele reservvaluutale ja investeerimis allikale. Teatavasti dollar kui fiatvaluuta tugineb ka Venemaa naftaressursile ja selle tagatise kaotamine tähendaks dollari hyperinflatsiooni. Venemaa huvides on lahkuda dollarisysteemist ja teha rublast investeerimisvahend ja Euraasia majandustsooni reservvaluuta. Poliitilistel pöhjustel Putin sellisele ylitähtsale otsusele ei lahe, vaid deklareerib selgelt Dollarisysteemi jäämist ning pyyab köigest väast maha rahustada oligarhe, et vältida avalikku Vene eliidi löhenemist. Peale degenerantide Gorbatšovi ja Jeltsini on köigevägevam önnistanud Venemaad riigimees Putiniga. kellele rahva ja riigihuvid on ilmselgelt suuremad väärtused kui ta isiklikud huvid. Pealegi on Putin harvaesinevalt andekas, kes on suutnud oma maailmavaadet muuta isamaaarmastuse survel paari aastakymnega veendunud liberaalist ilmselgeks patrioodiks ehk Venemaa konteksist paadunud trotskistist veendunud stalinistiks. Poliitikas NATO sse ja Läänemaailma sisenejast Läänemaailma eksistentsiaalseks vastaseks astudes mehiselt yle Rubico. Ent tänane Vene eliit on ju siiani valdavalt nn. läändesisenejad, Kuusineni-Andropovi liini järgnejad. Putin tegi targalt korraldades Julgeolekunöukogu istungi avalikult. Nii sain minagi aimu tegelikest jöujoontest. Arvamus, nagu kujutaksid köik nn."silovikud" patrioote on ilmselgelt naiivne. Korraldasid ju KGB juht Andropov ja ta esimene asetäitja Bobkov (kes V valitsuse ylemana kasvatas dissidente) jt. kontrrevolutsiooniks noort kaadrit Moskva (tulevane peaminister J.Gaidar, linnapea Popov) ja Leningradi (antikommunist Tšubais) instituudid. Viimast kurieeris muuseas reeturist KGB kindral Kalugin, kes öppis koos perestroika eestvedaja Jakovleviga Ameerika ylikoolis ja värvati seal CIA poolt. Kel on väheseidki eeldusi anaslyytiliseks mötlemiseks saab kergelt aru, kes tingimusteta pooldas Putini otsustavat liini ja kes pooldas köigepealt sisutåhje läbirääkimisi Läänega. Avalikult muidugi enamuse liidri Putini vastu keegi opositsioonist rahva silma all muidugi ei söendanud. Kuna söjaline vöit on Ukrainas minu hinnangul kindel ja rahvusvaheline otsustav tugi Hiina näol kindlustatud, siis on Putini poolt tark taktikaliselt siluda suhteid ja maha rahustada oligarhide opositsiooni. Aeg tööötab Putini kasuks, sest vöidukas söda kindlustasb ta positsiooni ja Bidenil on vesi ahjus inflatsiooni töttu paari kuu pärast. Fed ei oska mitte midagi arukat ette vötta, sest Powell ökonomistina pole adekvaatset majandusteooriat. Nagu ma varem olen analyysinud, pole ökonomism teaduslik majandusteooria vaid kosmopoliitsete banksteritele maksimaalset tulu toov ent keskklassi laostav usuöpetus. On vägagi töenäoline, et juhtiva jöuna Kehtestavad Hiina ja Venemaa koos oma liitlastega juba selle aasta löpuks uue maailmakorra, mis pörmustab köik Lääne hegenomismi taotlused. Kui me eestlastena ei suuda yles kasvatada rahvuslikku eliiti kel on piisavalt intellektuaalset vöimekust möistmaks Ajaloo kulgemise suunda, nagu see oli 1944.a. mil me teostasime mobilisatsiooni Hitleri vöimu pikendamiseks, siis pole mötet kiunuda kui ajalooratas meid lömastab. Ainukeseks lohutuseks vöib meile olla tödemus, et kui meie söjamehed asusid vapralt positsioonile Berliini esimeses kaitsevööndis Tsehhis ja alles peale seda said aru oma lollusest, siis meie armsed naabrid lätlased ei tulnud möistusele isegi Berliinis endas. Sama dilemma on ka täna psyhhoosis vaevlevate ukrainlastel, kes karjusid "moskalei na kiljaku". Kui neil on isamaalisi normaalse intellekti tasemega jöude, nagu seda oli 1944.a. erinevalt eestlastest soomlastel ja ungarlastel, kes asusid natsi-Saksamaa vastu sötta, siis tuleks neil asuda sötta Zelenski neonatsistliku russofoobse režiimi vastu säilitamaks Ukraina riiki. Roman Ubakivi