Intervjuu 17. aprillil

teisipäev, 29. märts 2022

hYBRIIDSÖDA UKRAINAS

HYBRIIDSÖDA UKRAINAS Vaadates Ukraina kaarti ja Vene vägede asetust on ilmselge, et Ukraina on strateegiliselt söja juba ammu kaotanud. Nende köige vöitlusvöimelisemad eliitväed on Donbassi all kotti aetud (arvestades lennuväe blokaadi läänes) ja ka Vene maaväed yhinevad peatselt P¨hjast Izjumist löunapoolse grupeeringuga. Ukraina väed on juba tykeldatud kolme ossa, kusjuures Mariupoli grupeering on sisuliselt söjalise jöuna hävitatud, käib viimaste vastupanukollete likvideerimine. Kuna Azovlased on syydi hirmsates kuritegudes, siis neid vangi ei vöeta ja neil pole muud vöimalust kui narkotsi abil viimse padrunini vastu tulistada. ent söjalist jöudu, mis vöiks söja saatust möjutada tal enam ei ole. Samasugune saatus ootab peagi ka Slavjanski-Severedonetski-Kramatorski ja löunapool Kurahovo- Avdejevka grupeeringuid. Ukraina väejuhatus tegi ränga strateegilise vea oma parimaid vägesi mitte kohe tagasi tömmates nad lootusetult pulbriks jahvatada lasta. Samal ajal ei ole Ukrainal jöudu, et likvideerida Vene vägede platsdarme ida pool Dneprit nii löunas kui pöhjas Zaporožje ja Kiievi lähistel, mis heidavad operatsiooni varju nii pöhja löuna kui ida- lääne suunas. Niipea kui Donetski grupeeringu riismed on hävitatud liiguvad Vene vabanenud väed läände ja ylalnimetatud platsdarmidele, millelt rynnaku pareerimiseks Ukraimal ei jätku vägesi, kuna viimastelt löögisuund vöib olla kolmesuunaline. Seega Ukraina on minetanud vöimaluse luua uus kaitsejoon Ida pool Dneprit. Olukorra muudab Ukrainale strateegiliselt täiesti lootusetuks ka fakt, et Vene väed omavad pealetungiplatvorme ka Lääne pool Dneprit vastavalt Kiievi juures pöhjas ja Hersoni kandis löunas. Seega ka looduslikult köige sobivam kaitseliin, mis vöimaldaks pikemaajalist vastupanu on minetatud. Samasuguse rumaluse tegi Žukov 1941.a. kui taandumise asemel jättis Läänerinde kotti ja avas tee Moskvasse. Vene kindralstaap trumpas antud juhul ukrainlased yle. Viimased lähtusid Bideni kontseptsioonist, mis pakkus venelastele piiratud söda vaid Donbassis lubades sel puhul vaid kulme kergitada. Vene väed oleks sel puhul verest tyhjaks jooksnud betoneeritud kaitserajatiste ja kohalike elanike kaitsekilbi taga. Seevastu venelased tegid hoogsa läbimurde löunas Krimmist ja hulljulge 20 helikopriga ja 200 mehelise öhudessandi kaitstud strateegilisele lennuväljale Kiievi lähedal. Vene armee on tänaseks töestanud, et ta on maailma parim. Arvestada tuleb tösiasjadega, et södurimaterjal on neil nagu Ukrainalgi sama, ohvitseridki yhise nöukogudeb kooliga. Ukraina väed ei kaitse elanikkonda, vaid terroristide eeskujul hoopis kuritarvitavasd naisi-lapsi kaitsekilbina, koondudes linnadesse ja kasutades lasteaedu- haiglaid söjalisre tugipunktidena. Venemaa srateegilineb lennuvägi ei ole sugugi nörgem Ameerika omast Dresdeni, Rakka, Mosuli kohal ja vöib yhe väljalennuga tuhaks ja tolmuks teha Harkovi vöi Kiievi, kasutamata selleks tuumarelva. Ent siin tuleb mängu juba söjaväelastele poliitikute- ylemjuhataja Putini poolt seatud raamid- tuleb maksimaalselt vältida inimohvreid ja purustusi. Arvan, et selline piirang on antud puhul poliitiliselt öige. Teine poliitiline piirang on imeväärselt väike Vene lahingutegevusest osavöttev väekontigent. Kui II maailmasöja päevil loeti eduka ryndetegevuse tagamiseks Ryndajate ylekaalu 3:1, siis Vene väed ryndavad VÄHEMUSEGA isikkoosseisus 1:3!!! Tana on Vene vägesi Ukrainas ligi 200 000, Ukrainla väes ca 600 000, lisaks veel territoriaalkaitseväed. Seega venelased vöidavad oskuse ja parema relvastuse toel. Iga lahingus langenud venelase kohta tuleb täna 10 ukrainlast. Peagi see vahe kolmekordistub. Selline ilmselt ebanormaalne vähemuses södimine pole Vene kindralstaabi prohmakas, vaid poliitiku-Putini ränk strateegilinen viga, kes andsid söjaväelastele eesmärgid ja raamid. Putin lähtus ilmselt FSB ettekandest, kes olevat sölminud kokkulepped Harkovi jt. Ukraina omavalitsuse juhtidega, kes lubasid yletulekut Venemaa poolele. Suured kaotused esimestel päevadel olidki suuresti tingitud sellest valearvestusest. Eelmises artiklis kiitsin Putinit, et ta on suutnud areneda poliitiliselt Lääne kummardajast poliitilise arusaamani kes on tegelikult Venemaa vaenlased. Putin on töestanud end hiilgava taktikuna kuid nagu ma varemgi olen märkinud, on tal strateegiaga väga halvad lood. Nii on Putinil kahtlematult öigus, et Ukraina söjakäik oli ameeriklaste poolt pealesurutud- sunnitud samm kasvöi ainult Ukraina aatomiprojekti töttu. Suurvenelased, väikevenelased (ukrainlased) ja valgevenelase on reaalselt köik venelased (laias laastus ka tsivilisatsioonina vene keelt könelevad ja samu väärtusi omavad ka etnilised armeenlased jne.) ja see, et Läänel önnestus aastakymnetepikkuse sihikindla ja targa tööga teha Ukrainast russofoobne Venemaa vastane tapariist ja töugata lollid slaavlased ennasthävitavasse sisuliselt kodusötta on kahtlematult USA hiilgav strateegilinr vöit. Mis tegi Putin viimastel aastakymnetel samal ajal? Vedeles nagu heasydamlik lollike-Ivanuška ahjul ja finantseeris Ukraina russofoobia projekti. Venelaste sympaatia Putini suhtes ongi seletatav tema vastavusega venelaste yhele arhityybile ja ehkki ma allpool näitan veel palju minu hinnangul tema poolt tehtud lollusi, ytlen etteruttavalt, et löpeks Venemaa vöidab talle Lääne poolt kuulutatud eksistentsiaalse söja, sest Vene ahi liigub imerelvana koos lolikese-Ivanuškaga triumfaalselt Ajaloo ratta sängis. Putini ränk strateegiline viga seisnes söjaoperatsiooni alustamine tuginrdes köige soodsaimale variandile. Strateegia rusikareegel nöuab aga planeerimisel lähtuda köige halvemast variandist. Lisaks veel infaltiivne kergeusklikkus usaldada jänkide holoppe hoholle?! Putin teab, et Lääs pettis Andropovi-Gorbatšovi eliiti, teda peteti haledalt Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ja Obama poolt Maidani ajal, Vedasid ninapidi nii Porošenko kui Zelenski ja nyyd tema kergeusklikkus Zelenski alluvate aususesse on pöhjustanud öigustamatuid inimkaotusi ja operatsiooniplaani muutmist. Peatada välksöja kolmandal päeval vägede edailiikumine ja kehtestada relvarahu mötetuteks läbirääkimisteks Zelinskiga löhnab juba kodumaa reetmise faktile. Täielikult rumal oli käsk mitte kasutada kutsealuseid olukorras, kus enamik neist olid varustusyksustes ja seadis kindralid kahvlisse: kas eesliini vägesi yldse mitte varustada, sest varustusyksusi komplekteeritud kontraktikutega lihtsalt polnud, sooritades nii veel suurema kuriteo vöi ignoreeida lolli käsku ja kanda karistust. Moraalselt ïged olid kindralid, kes vilistasid ylemjuhataja sisuliselt kuritegelikkule käsule. Lisaks polnud veel need varustuskonvoid kaitstud. Jälle mötetud inimohvris ja moonakaotus. Venemaa suurust arvestades on 1,1 miljoniline armee ilmselt vähene. Kui Putinil vähegi strateegilise mötlemise algeid oleks, siis oleks ta köigepealt tutvunud söjaväe olukorraga ja lahendanud pikkade varustusteede probleemi. Sama probleem oli ameeriklastel Vietnamis. Helikopterite motoressurss kulub kiirelt ja on kallis. Ameeriklased lahendasid selle probleemi kaua öhus lendavate transpordilennukitega millele paigutati 105mm kahur. Putin oleks pidanud moodustama juba söjakogemustega vabatahtlikest ca 50 000 korpuse, kelle relvastamine käsitulerelvade ja soomukitega poleks mitte mingi probleem. Venemaal on ladudes yle 3000 jalaväe lahingumasina BTR-1. Neil on väga hea šassii ja neid moderniseeritakse uue 30mm kiirlaskekahuriga eesliini vägedesse suunamiseks. Tagala ja logistika tarbeks möeldud Vabatahtlikekorpuse relvadeks sobivad ylihästi ka moderniseerimata BTR-1 100mm kahuriga ja moderniseeerimata ca 8000 tanki. Pluss veel piisavalt ala kontrolliks droone jayYhendusteid ei peaks kaitsma nagu täna. niigi napid eesliini väed. Putin on kuulutanud välja söjaoperatsiooni eesmärgid esiteks Ukraina demitaliseerimine, mis kulgeb edukalt. Tänaseks on hävitatud ukride merevägi, peaaegu täielikult lennuvägi, 25000 st soomukist 1700, palju moona ja söjatehaseid. Teiseks eesmärgiks on denatsifitseerimine. Samas kuulutab Putini suuvooder Peskov, et mingit Ukraina okupeerimist ei tule?! Siin tuleb juba rääkida mitte strateegilisest mötlemisest vaid pudrust Putini peas. Kuidas sa teostad mitte ainult denatsifitseerimist vaid ka hädavajalikku korda oma vägede tagalas kui jätad seal vöimule russofoobsed juhid?! Youtubis on juba kirjeldusi, kuidas Vene väed sisenevad linna, kohalikud võimud pögenevad, Vene väed lahkuvad ilma uusi vöimuorganeid ja garnisoni moodustamata, vanad juhid tulevad tagasi jagavad puutumatusest relvaladudest(!) relvad natsikutele ja nood hakkavad kaitsetuid venelaste varustuskolonne hävitama. Strateegilise mötlemisvöimega ylemjuhataja oleks juba aastate eest välja koolitanud seitsme miljoni donbaslase ja töömigrandi seast venemeelse tsiviilkaadri, julgeoleku tagava garnisoni ja reaalselt denatsifitseerimisega tegeleva vastuluure kaadri. Seda köike pole Putin teinud ja minu teada on see maailma ajaloos unikaalne debiilsuse rekord. Psyhholoogilises söjas, millel on otsene möju reaalsele söjategevusele, on ylekaalukalt vöidumees Lääs-Ukraina. Vene propaganda on lihtsalt hale kui mingi prillidega muumia loetleb tuimalt nelja täiesti tundmatut kyla neid isegi kaardil näitamata ja teatab, et liiguti 2km edasi. Ent aja jooksul Venemaa reaalne söjaline edu purustab propaganda poolt loodud illusoorse ettekujutuse maailmast ja järgneb järsk psyhholoogiline murrang nii ukridel kui ka Eesti kindralite peades. Venemaa armee on vöimeline ka sellistes ebanormaalsetest tingimustes purustama Ukraina armee täielikult välksöja paradigmas 100 päevaga. Arvestades ylaltooduga on NATOl pöhjust väriseda Vene armee vöitlusvöime ees. Vene relvade vöit muudab printsipeaalselt julgeolekuolukorda Euroopas ja ka maailmas. Pealesunnitud söda on suureks arenguhyppeks Vene armeele, kellel puudus seni nii mastaapse söja kogemus. Syyrias sai hädavajaliku lahingukogemuse pöhiliselt vaid lennuvägi ja veidi laevastik. Vene söjavägi puhastub rahuaegsetest parketikindralitest ja vöib etendada suurt tervendavat möju kogu Venemaa eliidi natsionaliseerimises. Suure Strateegi vaatevinklist oli Venemaa söjaline vastus Läänele absoluutselt öige (tegelikult ideaalne aeg selleks oli juba Valgevene kriisi ajal). Lääs eesotsas USAga vastab absoluutselt oieti omas stiihias maksimaliseerides majandussöda, milles Putin on täielik liberaalne äpu ja vöhik. Mida maksab vaid 300miljardi dollari annetamine USAle, 40 miljardi annetamine Prantsusmaale ja sadade tonide kulla kinkimine Suurbritanniale. Lolli eide Nabiullina, kes töstis baasintressi 20 protsendile ja seega hävitab kogu keskmise ja väikeettevötluse, poliitika heakskiitmine ja uuesti Keskpanga juhiks esitamine demonstreerib Putini vöhiklikkust. Lihtne ja vägev käik, mida juba yle kymne aasta vene majandusteadlased on soovitanud - hakata myyma gaasi rublade eest, ei saanud tulla Nabiullina kipsajudest, vaid on vaid osake XI dollarivastasest kampaaniast (pluss Saudi Araabia jt.), milles Taliolympia ajal kokku lepiti. Venemaa töestab mais, et USA ei suuda kaitsta söjaliselt oma liitlast, Hiina lammutab dollari samal ajal pedestaalilt. Suure Strateegia seisukohalt lammutaks USA Venemaa majandussöjaga kuskil kahe poole aastaga ja seejärel poleks ka Hiinal pikka pidu. Nagu maleski, otsustab ka geopoliitikas tihti Tempo. Venemaa ja Hiina jöuavad juba paari kuu jooksul anda otsustava löögi Läänele, mis kindlustab nande vöidu. Vöitjadki kaotavad palju malendeid, ent Eesti seisukohast on oluline, et Venemaa vöidab oma Super Isamaasöja koos köigi siit tulenevate poliitiliste tagajärgedega. Roman Ubakivi

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar