MURDEPUNKT Eelmises postituses väitsin, et Kyplingi nn. "valge inimese koormale" on löpp tulnud, anglosaksi- juudi eliidi maailmavalitsemisel on löpp. Bideni kosmopoliitne globaliseerimisprojekt ja Trumpi patriootlik Ameerika projekt nörgestavad vastastikku teineteist ja mölemad projektid on kaotanud voimaluse töusta inimkonna ajaloo pöhitrendiks. Aja jooksul påtriootlikul suunal on tulevikuperspektiivi, banksterite-globalistide-liberaalide jooksevad aga ajalootendentsi vastu ja ainus lootus on pandud Hitleri eeskujul hasartmångijana Venemaa vastasele blitzkriegile. Pöhimotteliselt on Köik selge juba aasta löpuks. Globalistide-liberaalide shansse voiduks hindan nagu Hitlerilgi 15% Venemaa 85% vastu. Seda muidugi eeldusel, et mölemad pooled tegutsevad parimal viisil: Muidugi vöidakse öelda, et Hitler oli Moskva vallutamisele ja praktiliselt söja voitmisele väga lahedal. Olen sellega nöus, kuid see oli Stalini vigade tulemus. Pöhimötteline viga oli usaldada söja juhtimine kindralitele, kes lootsid Koltshaki ja Tuhatshevki eeskujul kodumaaga kaubeldes vöimule töusta. Mulle on voimatu selgeks teha, et Kindralstaabi ylem Zhukov ja tema parem kåsi Vassilevski olid kliinilised idioodid ja ei suutnud isegi Stalini direktiivi 21.juunil väed täielikku lahinguvalmidusse viia teatavaks teha kogu Laane söjavåeringkonnale. Rååkimata siis juba vägede paigutusest, kus nåiteks 70km löiku, mida ryndas kahe tankikorpusega IV tankigrupp(armee) koos 4 jalaväediviisiga kattis vaid 125.jalaväediviis koos kolme 48.jalavåediviisi pataljoniga! Ja mida pidi tähendama päeva löpus käsk rynnata sakslasi köigi jöududega?! Klassiku ytluse järgi oli see hullem reetmisest. Teatavasti Bresti kindluses oli kaks diviisi, keda juhtisid kindralid. Miks aga kaitset juhtis polkovnik? Sest mölemad kindralid jooksid sakslaste poole yle. Tösi, parast seda kui sai selgeks, et Hitler ei möelnudki kindralitest reeturitega diili teha, vaid köik hävitada, hakkasid ka Zhukov ja Vassilevski oma elunatukese eest södima. Alles augustis löi Stalin Stavka ja kehtestas körgema ylemjuhatajana ainuvalitsejana selge kåsuliini. Teine Stalini viga oli kontseptuaalne: sötta siseneti ideoloogiliselt klassivöitluse platvormil. Stalini auks peab ytlema, et ta suutis ka selle pöhimöttelise vea kiirelt parandada ja oma kuulsa pööedumisega vendade ja ödede poole yhendada kogu rahva eksistentsiaalse vaenlase vastu. Putin on täna selgelt vene tuntud inimestest parim valik ja ta on peakörguselt yle oma vaenlasest Bidenist , CiA nukukesest Merkelist jt. Ent ta pole Stalini tasemega ja nagu ma ennemgi olen kahtlustanud, ei suuda möelda kontseptuaalsel tasemel. Nii pole ta vöimeline olnud erinevalt Stalinist paarikymne aasta jooksul riiki relvastada ideoloogiaga. See on aga vötmekysimus, sest ilma selge ideoloogiata Venemaa kaotab nagu NL hybriidsöja, vaatamata heale militaarrelvastusele, sest vaenlasel on selge liberaalne ideoloogia, mis hävitab riigi vundamendi ja täidab vene noorte tyhjad ajud. Putin räägib kyll patriotismist kuid ta ise on piisavalt arukas, saamaks aru, et sönade ja tegude lahkuminek vaid öönestab ta usaldusväärtust. Nii on pöhimötteliselt vöimatu olla samaaegselt patrioot ja ellu viia liberaalset poliitikat. Nii oli juba 2008.a. isegi låånes selge, et liberaalne majandusmudel ei taga enam majanduslikku kasvu. Putini valitsus ja Keskpank viivad tänaseni ellu aga liberaaölset rahandus- ja majanduspoliitikat, mille tulemuseks on kaheksa aastat pidevat majanduslangust ja seitse aastat järjest elanikkonna elatustaseme langust. See köik loob soodsa pinnase massirahutuste tekkeks just sygisete duumavalimiste ajaks, mis on patriootide vaenlaste voimaluste aknaks. Selles, et Putin on siiralt patrioot ja vöitleb Venemaa iseseisvuse eest, ma muidugi ei kahtle. Samuti ei ole tema kui tyypilise ksatrja tyybile tähtis mingi mötetu loss Gelendshikis. Probleem on lihtsalt selles, et ta kontseptuaalse ja strateegilise Stalinile omase möttetasandi asemel lohiseb syndmuste järel, mitte ise aktiivselt ei kujunda tulevikku. Nii Stalin sai juba 1931.a. geniaalselt aru, et kymne aasta pärast on söda Läänega paratamatu ja allutas kogu oma poliitika selle eksistentsiaalse ohu törjumiseks. Putin pole muidugi loll ja saab täna aru, et eksistentsiaalne söda globalistliku Läänega juba käib ja tema liberaalselne majandusmudel on ta kirstunaelaks. Aga ta pole oma valitsusaega erinevalt Stalinist kasutanud ära selle vältimatu söja ettevalmistamiseks. Nii sai Stalin aru, et kaadrid otsustavad köik ja valmistas ette noorte komsomolide pölvkonna, kes ka söja vöitis. Putin on aga koik need aastad lasknud kasvatada oma hauakevajaid - vaadake kes juhivad kasvöi Riigi ametkonna ettevsalmistavat instituuti - paduliberaal Mau; vöi Körgemat majanduskooli; haridust, meediat jne. See on ju köik liberaalide- Vene riigi vaenlaste pärusmaa. Riigi päästmiseks oleks täna vaja eliit ja ametkond puhastada riigi reeturitest, Putin pole aga selleks patriootlikku kaadrit ette valmistanud. Samuti pole Putin loonud söjaks hädavajalikku selget käsuliini ja mehhanismi oma kavatsuste elluviimiseks: Isegi degenerant Jeltsin oli parem administraator ja reaalne riigi juht. Putin ju sisuliselt ei suuda suunata ei oma valitsuse ega Keskpanga igapäevast poliitikat. Nii oli lausa naeruväärne, missugusi erakordseid jöupingutusi ja aega tuli raisata ainuyksi selleks, et pika viivitusega maksta arstidele nende ohtliku yletunnitöö eest. Stalini ajal oli ilmvoimatu ette kujutada, et rahandusminister rikub eelarveseadust ja ei eralda raha riigi arenguksja rahva heaoluks. Putini Venemaal aga liberaalist rahandusminister Siluanov möödunud aastal ei eraldanud ! triljonit (!!!) eelarveseaduses ettenåhtud rubla Venemaa majandusse ja pole sugugi rahvavaenlasest sabotöörina maha lastud, vaid naeratab tänagi röömsalt teleekraanilt. Venemaa nörkuseks on ilmselgelt nende eliidi kehv kvaliteet, aga eeliseks tema vaenlaste eliidi veelgi kehvem kvaliteet ja yldiselt soodne ajalooline tendents. Nii on selgelt pärituult Hiina projekt, kes on töstnud körgele Venemaa eliidi poolt mahavisatud ja naeruvääristatud öigluse lipu (Xi teatas åsja ajaloolisest vöidust - 800 miljoni hiinlase päästmisest viletsusest, samal ajal kui Venemaal nende önnetute arv suureneb - selge vahe Xi tegude ja Putini retoorika vahel). Hiinal on selge rahvuslik positiivne projekt (sotsialistlik). Venemaal täna puudub positiivne projekt (täna on selleks Dickensi aegne röövkapitalism nagu Eestilgi) ja ilma selleta ei ole neil tulevikku. Aga täna ei ole Venemaa oma söjas nagu Stalingi yksi ( kes toetus Rooseveltile) ja Putin vöib toetuda julgelt Hiinale, sest nende rahvuslikud huvid on kokkulangevad. Hiina on juba tänavu taastanud oma majanduskasvu ja yldse Kagu Aasia on maailma majandusmootoriks hahaneva USA ja El majanduse taustal /Indoneesia +7%, Vietnam, Myanmar jt. köik kasvutrendis). Söjaline riigipööre Myanmaris ei kahjusta ka Hiina huve selles talle strateegiliselt ylitähtsas regioonis. Hiina finantseerib Lääne Myanmaris sadama syvendamist, kust lähtub naftajuhe Hiinasse, mis aitab vältida kitsast Malakka väina, mida vöib rynnata USA laevastik ja raudtee ehitamist idas, mis yhendab maadtranspordikoridoriga "Yhe tee ja vööndi raames". Myanmar ostab relvastust lisaks peale Hiina ka Venemaalt (Mig-29, öhutörje jm.) ning Lääne sanktsioonid seovad nad patriootliku söjaväe juhtkonna kindlalt Hiina leeri. Hiina pakub ka $400 miljardi suurust krediiti Iraanile, mis tagab talle nafta tarnimise kolmandiku vörra odavamalt maailmaturu hinnast: Tänaseks on juba selgelt väljajoonistunud geopoliitiline kolmnurk Peking-Moskva-Teheran, kes viivad läbi juba teist laevastikkude yhisöppust Pärsia lahe tsoonis. Iraan esitas taotluse astuda Venemaa poolt juhitud majandusyhendusse. Lisaks Hiina laevastikubaasile Djibutis lisandus äsja ka Venemaa laevastikubaas Sudaanis, kuhu toimetatakse öhukaitsekomleksid S-4oo rannapatareid ja mis hakkab vastu vötma Vene tuumaallveelaevu. Teisalt on Venemaal laevastiku ja lennuväebaasid Syyrias ja Egiptuse lennuväljade kasutamisöigus ja seega on täna ylima strateegilise tähtsusega Suessi kanal praktiliselt täielikult Vene-Hiina-Iraani kontrolli all. Hiina uue siiditee löuna haru laheb aga edasi Tyrki ja juba täna on olemas geopoliitilise kolmnurga Peking- Moskva-Istanbul kontuurid. Maailm on muidugi keeruline ja mainida vöib veel Juudi globaalset projekti (nn.Salomoni sakraalne plaan) mille epitsentriks vöib täna lugeda Suurbritanniat eesotsas Johnsoniga (Th. Mae oli Bideni-Clintoni globalistliku projekti esindaja). Taustajöuks on muidugi Rothschildi klann. möni aeg tagasi kuulasin selle klanni esindajanna arupidamist kahe pahngategelinskiga ja mulle jåi kyll mulje ka seda klanni tabanud kipspäisusest, kes pole suutnud aru saada oma rahvuskaaslasest K.Marxist ja ei möista, et kapitalism on pöhimötteliselt end ammendanud ja selle jätkamine toob vaid önnetust. Loba mingist "kaasavast kapitalismist" mis lähtub ökoloogilisest pöhimöttest on soovmötlemine, mida ka pangategelased tulutult parunessile selgitada pyydsid: Pangajuhid peavad teenima omanike huve, milleks on kapitali taastootmine ja suurendamine, mis on vastuolus teite pöhimötetega(nagu öko , humaansus jm.). Reaalseks muutuseks on vajalik omanike maailmavaate pohimöttelist muutmist: pankade ylesandeks oleks näitaks hoopis yhiskonna sotsiaalse stabiilsuse tagamine, mis tähendaks kapitalismi paradigmast loobumist. Tänane banksterite vaimne tase jääb selgelt alla sajandivanusele, näiteks B.Baruchile. Selles möttes on pöhimötteliselt perspektiivitu ka Vatikani esindatud nn. "must internatsionaal" Euroopa eristokraatia ja ka Trumpi patriootlik projekt , sest nad köik keerlevad vaid sureva kap+italismi paradigmas ja ei ole tulevikku suunatud, nagu seda on ainukesena Hiina projekt. Tähtsad on nad aga päevapoöiitiliselt, sest minu arusaamist mööda on nad köik moodustanud ajutise liidu Bideni ja EL byrokraatia globalistliku Projekti vastu. Viimase loomulikuks vastaseks vöib lisada ka ilmaliku Iisraeli riigi, sest ka nemad on juba Obama ajast likvideerimisele määratud nagu, globalöistide vöidu korral USA, Venemaa, Hiina, Eesti jt. Sellise koryfee nagu H.Kissingeri ligi aastakymme tagasi tehtud avaldust, et Iisraeli riik lakka bolemast 2022.aastal, vötan ma väga tösiselt. Ka Juudi projekt Suurbritannia näol vöib valestardiks osutuda, sest täna pole selleks majanduslikku baasi. Aga ega sellepärast veel aastatuhandete vanune projekt veel kao. Tanapäeva Ukraina meenutab väga Uus Hasaariat, kus valitseb juudi eliit presidendid Zelinski ja Poroshenko-Waltzman ja juudi oligarhiaat, Kui juudist oligarh Iisraeli riigi kodanik ja Zelenski voimule upitanud Kolomoiski paneb endale selga särgi sönaga Judobanderovlane ja finantseerib juute hävitanud natsliku ideoloogiaga banderovlaste pataljone, ohutab kodusöda lollide hohollide vahel ja kogu kunagine öitsev Ukraina on muudetud öudukaks, kust esimesel voimalusel pögenetakse, siis tekib iseenesest arvamus, et tehakse sihipäraselt ruumi targemale ja konkurentsivoimelisemale rahvale, Ylalyoodud mängijate voimsust arvestades olengi ma tuletanud suhte 15:85 Bideni ja Brysseli globalistliku byrokraatia ning seega ka Eesti totaalselt liberaalse eliidi projekti kahjuks. Kuna tegemist on eksistentsiaalse söjaga, siis vae victis! Roman Ubakivi