VENEMAA JATKAB SUVERRAANSUSEKURSIL

Viimases Venemaa alases kirjutises rohutasin ma Putini poolt tehtud ajaloolise poorde tahtsust. Tanaseks on see toonud loogiliselt uue valitsuse, konstitutsiooniparandused jne., mis koik tahendavad liberaalide moju vahenemist eliidis ja patriootide moju jarsku kasvu. Nii asja Medvedjevi ajal oli moeldamatu, et Venemaa astuks USA vaastu majandusvallas ning ta kujutas ennast poksikotti, keda igayks vois vastulooki kartmata klobida.
Asja vastas Venemaa aga voimsa maksahaagiga USA kildnaftasektori pihta vastukaaluks USA Nord Stream -2 sabotaashile. Rosnefti juhi Shetsini, energiaministri Novaki Putini nousolekuga EI oma turuosa vahendamisele kombinatsioonis koronaviirusega pohjustas asja paanika New Yorgi borsil. Senine kokkulepe tahendas nafta hinna hoidmist $60 ymber OPEC+ maade naftatootmise piiramise kaudu ja andis USAle voimaluse poliitilise surve abil oma turuosa pidevalt suurendada ja oma kildnafta tootmist maksimaliseerida. Senine hinnatase poleks vana lepingu jargi enam ca 5 miljoni liigse barreli tottu niikuinii pidanud ja nyyd tulid Saudid vålja ettepanekuga Venemaal veelgi tootmist ja turuosa piirata. Venemaa vastas aga esmakordselt USA talle valja kuulutatud majandussojale omapoolse majandussojaga USA vastu. Ja Venemaal on minu arvates eelduseks kindlaks voiduks selles lahinguks hiljemalt selle aasta lopuks. Faktid on sellised: Saudide nafta tootmise omahind on ca $10 barrelilt, Eelarve pohineb vaid naftatuludel ja on tasakaalus $80 hinna juures, reservid $5oo miljardit. Venemaal ca $17, eelarve ca 40% naftast, eelarveks vaja $42,5; reserv 550 miljardit. USA kildnafta tootmishind ca $50, tohutud volad.
Kohe USA kildgaasi tootjad koik pankrotti ei lahe, sest juba on toimunud konsolideerumine ja suurtel naftakompaniidel on varu, millega kahjumit katta. Lisaks on veel soodustavad pankrotiseadused, mis voimaldavad suure osa volgu maha kanda ja tootmist jatkata. Ent lopeks nouavad aktsionarid kasumit ja KIldnafta-gaasi tootmise fundamentaalsed norkused: korgem omahind, okoloogiline kahju ja puuraukude tootlikkuse vaga kiire langus, mis minu arust teeb sinna investeerimise perspektiivituks. Seetottu arukamad kannavad kahjud maha ja siirduvad parematele jahimaadele. Need , kes yritavad jatkata, ei suuda niikuinii enam piisavalt uusi puurauke puurida, et katta valjalangevaid ning pangad, kes jatkavad kildnafta tootmist krediteerida, ootab suure toenaosusega ees pankrott, mis mojutab negatiivselt kogu majandust. Seega Moskva maksakas on vagagi valus ja myrgine, Seega oleme tana uues geopoliitilises olukorras, kus Venemaa kehtestab oma majanduslikku suverraansust ja talle kuulutatud majandussojale vastab Venemaa omapoolse majandussojaga.
Veel tuleb tahelepanu poorata, et Putin saab ilmselt voimaluse veel 12 aastat Venemaa presidendida jatkata! See on loomulikult VEnemaad tugevdav faktor. Soja ajal juhti ei vahetata. Arvan, et Putini jatkamise otsus soltub sellest, kas uue maailmakorra sojad on 2024.aastaks labi ja uus Jalta toimunud. Kui ei ole, siis tuleb jatkata.

Roman Ubakivi